* Karistamise mõningad reeglid - Alati tuleb selgeks teha, mille eest karistatakse, välditakse karistaja kartmist. - Karistatakse käitumise eest, mitte inimest konkreetselt. - Karistamine ei tohi olla alandav - Sobilikku käitumist tuleks samuti märgata ning positiivselt kinnitada · Näited kinnitusest - laps saab kommi, peale "palun" ütlemist emale - õpilane saab õpetajale vastamise eest kiita või hea hinde Operantne tingimine (3) · Õppimise seadused - Efektiseadus - reageeringud, mille järgneb tasustus, kalduvad korduma ja reageeringud, millele järgneb karistus, sageduselt vähenema - Harjutamiseseadus harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost · Inimõppimisel - õpilastele saab öelda, mida neilt märguande peale oodatakse - võimalik seletada, milline tasu või hüve soovitud käitumisega kaasneb B. F. Skinneri uurimused ja avastused
2. Klassikaline tingimine- seotud tingitud refleksidega 3. Operantne tingimine- seotud eelduvate positiivsete või negatiivsete tagajärgedega. Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus STRESS Stressi olemus Terminini võttis kasutusele 1926.a Hans Selye Stress- organismi mittespetsiifiline(üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb
sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus - frustreeriv tasumatus KINNITAMINE/TASUSTAMINE (positiivne, negatiivne) - PIDEV kinnitamine - OSALINE kinnitamine * reaktsioonide arvust sõltuvad fikseeritud suhte ja varieeruva suhtega kavad * ajavahemikust sõltuvad fikseeritud intervalli ja varieeruva intervalliga kavad KASUTUSVIISID - žetoonimajandus - süstemaatiline desensitiseerimine HUMANISM
11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. 2 Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem
• Üleõppimine • Õppimise ajaline jaotus (kokkusurutud ja jaotatud ajas õppimine) • Tagasiside olulisus HARJUTAMISSEADUS EFEKTISEADUS Tingitud reageeringu kordamine Käitumine, mis toob kaasa meeldivaid • Tasustamisgraafikud tugevdab S_R seost elamusi, kaldub korduma • Vormimine Operantne tingimine http://www.youtube.com/watch?v=R8RIqJLUYSE • Õppimine toimub järk-järgult lähenedes
Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik
jõuda pidi kastist välja pääsema, selleks tuli aga vajutada vastavale kangile. Esmalt sattus katsealune kogemata kangi vastu ning pääses kastist välja. Mõne aja möödudes hakkas loom meelega nõnda toimima, et kastist välja saada. Loomake omandas uue oskuse ning kasutas seda kindlal eesmärgil, kinnituseks oli toit. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on 4 vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv.
Alfred Adler,Erich Fromm,E. Erikson,C.G. Jung Operantse tingimise puhul tuleneb inimese või looma käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil, kus oluliseks on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik vaid tänu organismi suutlikkusele talletada ehk meelde jätta saadud kogemust, st õppida oma tegevuse tagajärgedest. Harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost. Efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. Kognitiivne psühholoogia-Termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt,Keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad,(salvestavad meelte infot, töötlevad jne) ja mõistavad maailma. Evolutsiooniline psühholoogia- psühholoogia suund, mis püüab seletada
Operantne tingitus Operantne tingitus nimetetakse stiimul-reaktsioon- õppimiseks. Õppimisel ei vallanda käitumist tingitud ega tingimatu ärritaja, vaid hoopiski vajadus reageerida keskkonnale kindlal viisil. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnistamiseks. Üheks väljapaistvamaks operantse tingituse uurijaks oli Edward L. Thorndike (1874 1949) kes formuleeris rea õppimise seaduspärasusi: harjumusseadus, efektiseadus (kassid). Thorndike näitas eksperimentaalselt, et inimõppimisel pole alust rääkida üldisest vaimsete võimete arendamisest. Skinner (1904 1990) uuris õppimise seaduspärasuste rakendamise võimalusi: tasustamine (peab olema seotud sooritatavast tegevusest), käitumise vormimise metoodika (rajaneb sõltuvuses sooritavast tegevusest), tasutamisega saab arendada katseloomade tundlikkust käitumismärguannete suhtes. Sotsiaalne Õppimine
käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine – õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks) Operantne tingimine – käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks – positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk efektiseadus) HUMANISM Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võimeline tegema valikuid. Inimese soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tipp. Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ – kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda
reageerida keskkonnale kindlal viisil. Sellise toimise ajendiks on organismi alateadvuslik tearve välitda neg. ja eelsitada pos. emotsioone tekitavaid olusid. Kaudseks toimimise eesmärgiks kohanemine keskkonnaga. Meelde jätta saadud kogemus. Kindel viis reageerida märguandele ehk stiimulile Nimetatakse stiimul-reaktsiioniks (S-R). Thorndike sõnastas rea õppimise seaduspärasusi. Harjutamise seadus - tingitud reageeringu kordamine üldjuhul tugevdab stiimul ja reaktsiooni soest. Efektiseadus - reageeringud, millele järgneb tasustus, kaldub korduma ja need millele järgneb karistus, sageduselt vähenema. Need kehtivad vaid teatud piirides. Tasustamist nim. ka kinnitamiseks e. sarrustamiseks . Välise tasustusega võib suunata õpilase käitumist ilma. et õpilane ise teadvustaks, mida ta teeb. Sageli rakendatakse disipliini kindlustamisel klassis. ( näide: kassi väljapääsemine puurist,v aid lingile vajutamisega. Esimestel kordadel pääses
Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: Harjutamisseadus harjutamine e kordamine teeb õppimise edukaks. Efektiseadus kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on vastupidi. Koolis õpitakse suuresti just operantse tingimise kaudu. Nt õpetaja tunnustab õiget vastust hea hindega või õpilase kiitmisega. Tunnustus aitab püsistada soovitud käitumist ja õpilane püüab rohkem. Samas toimib kinnistamine vaid siis kui see on õppijale enesele meeldiv. Nt avalik
koheselt väljapääsunupule vajutama. Seega oli kass õppinud uue oskuse ning oli võimeline seda parandama vastavalt saavutatud tulemusele. 6 7 Tänapäeval on levinumad Thorndikese õppimisseadustest kaks: • harjutamisseadus - harjutamine (kordamine) teeb õppimise edukaks ehk harjutamine tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost; • efektiseadus - kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral aga vastupidi. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/edward_l_thorndike.html (siin aadressil näeb ka video) Humanism • Rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. – Inimene on oma olemuselt hea – Vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid
Seda aga võimaldab suutlikkus õppida oma tegevuse/käitumise tagajärjest. Tagajärjeks võib olla kinnitus või karistus. Käitumine on siis justkui opereerimine soovitud tagajärgede esilekutsumine. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises. Thorndike tuletas oma töö põhjal kaks tuntud õppimise seadust: 1. harjutamise seaduse järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks 2. efektiseadus ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Skinner leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. • Assotsiatiivne e. seostav õppimine: Klassikaline tingimine, Operantne tingimine. Õppimine vaatluse teel, Implitsiitne õppimine Õppimise osakaal käitumise organiseerimisel: 1. Refleksid 2. Instinktid 3
annaabi.ee 
