Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Põhiseaduse ii - XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus ---------- − RV leping − PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused) − Lihtseadus ---------- − EV Valitsuse määrus − Ministri määrus − KOV volikogu või valitsuse määrus ---------- − Haldusakt, kohtuotsus (individuaalakt) Võrdluses EL õigusega on EV Põhiseaduse aluspõhimõtted siiski kõrgemal (nn puutumatul astmel), kuid EL I ja II taseme õigus võib mingil hetkel olla kõrgemal kui muud seadused Eestis.
Põhiseadus - kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud.
Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta).
Põhiseadus on siseriiklike õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal positsioonil st ta asub kõrgemal parlamendi poolt vastuvõetud seadustest samuti täitevvõimu õigusaktidest ning ka kohalike omavalitsuste õigusaktidest. Ehk kõik teised riigis olevad õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskolas, vastuolukorral tunnistatakse muu õigusakt kehtetuks ning seda ei saa kohaldada ilma põhiseadust muutmata.
Põhiseadus - riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis.
Põhiseaduse alusel on presidendil õigus vastu võtta: 1. erakorralisi dekreete – juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused 2. hädadekreete – edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse välja kuulutatud eriolukorras, kus riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla.
Põhiseaduse preambula - Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas, selleks, et moodustada veel täiuslikum/ parem ühendus, seada jalule õiglus, kindlustada sisemina rahu, pakkuda ühist kaitset, arendada tervishoidu, ja kindlustada meie vabadus ja meie õitseng, määrame ja loome selle Ameerika Ühendriikide Konstitutsiooni.
Põhiseaduse muutmiseks on sätestatud küllaltki suure häälteenamuse nõue, millest nähtub kõnesoleva peatüki koostajate taotlus teha põhiseaduse muutmine raskeks ning võimalikuks üksnes juhul, kui selles on kokku leppinud suurem enamus parlamendis esindatud poliitilistest rühmitustest.
Põhiseadus on legislatiivne sõnum, mis on suunatud kõigile selle adressaatidele. Põhiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tõlgendaja. Eesti ühiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mõnda aega küsimused seaduse sätte ja mõtte vahekorrast.
Põhiseadus – sätestab riigi õigusliku põhikorra; Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust; Seadus materiaalses mõttes – sisu järgi eristamine, sisaldab õigusnormi; Seadluse järgi võib president anda õigusnorme.
Põhiseadust on võimalik muuta (seda on raske teha, aga pole võimatu): (Põhiseaduse raamatus ka) 1) Rahvahääletusega 2) kahe järjestikuse Riigikogu poolt (vähemalt 51 häält peab olema poolt) 3) Kiireloomulisena ühe Riigikogu poolt (poolthääli peab olema vähemalt 4/5)
Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks.
Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused.
Põhiseaduse ii – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt
Põhiseaduslikkuse järelevalve on mitmetähenduslik: − Igaühe tuvastamispädevus (igaüks võib tuvastada vastuolusid põhiseadusega) − Tühistamispädevus (pädevus siduvalt Riigikogu poolt vastuvõetud akt tühistada) – Selline pädevus on Eestis ainult Riigikohtul.
Põhiseadusesse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle. Kehtestati ühtluskool – igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse.
Põhiseaduse tekstis on eelkõige põhiseaduse §-d 6, 49, 51 lg 1, 52 lg 1, mis sätestavad eesti keele riigikeelena, õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus, õiguse suhelda riigiasutustega eesti keeles ning eesti keele kui riigi sisemise asjaajamise keele.
Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud. Riik püüdleb kõikidel tasanditel selle täieliku kaitsmise poole ning suhtub sallimatult selle õiguse eiramisse nii riiklikus kui ka erasektoris.
Põhiseadusest arusaamisele on rajatud käsitus ülejäänud õiguskorrast ja üldtunnustatud või enam tunnustust leidnud käsitused ei aita siin mitte ainult tagada põhiseadusest arusaamise ühtsust, vaid teenivad kogu õiguskorrast ühtlase arusaamise nõuet.
Põhiseaduse muutmiseks on sätestatud küllaltki suur häälteenamuse nõue, mille eesmärgiks on taotlus teha põhiseaduse muutmine raskeks ning võimalikuks üksnes juhul, kui selles on kokku leppinud enamik Riigikogus esindatud poliitilistest jõududest.
Põhiseadusse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle.1920. aastal need põhimõtted “Avalikkude algkoolide seaduse” vastuvõtmisega ka seadustati.
Põhiseaduslik - Iga kohtunik võib tõstatada Konstitutsioonikohus kuse järelvalve kohtuprotsessi käigus küsimuse konkreetse seaduse konstitutsioonikohasuse vastavusest Kohtuniku roll Vaba ja iseseisev inimene Määratuid ametisse eluks ajaks
Põhiseadus - õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
Põhiseadusega seoses on vajalik rõhutada väärtuste regulatiivset iseloomu.8 Regulatiivseks teeb põhiseaduses sisalduvad väärtused asjaolu, et nad kuuluvad põhiseadusesse. Preambula on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks.
Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena.
Põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni.
Põhiseaduse sissejuhatuses on meie riik pandud tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Meie rahvuslikud aated, rahvuslik võitlus, ärkamised, märkamised, isamaalisus jne jne on kestnud läbi kolme sajandinumbri.
Põhiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa Inimõiguste Konventsioon) alusel on riigil teatud juhtudel ka elanikkonna aktiivse informeerimise kohustus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiseaduslikud võrdõigused on näiteks kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele, igaühel on õigus oma õiguste või vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, kellegi au ega head nime ei tohi teotada, igaühel on õigus elule, eneseteostusele, kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal.
Põhiseaduse funktsioonid on : aitavad hoida demokraatiat , sätestab riigi eesmärgid , määratleb kodanike õigused , vabadused ja kohustused , kirjeldab valitsemise struktuuri , võimuülesandeid ja nende moodustamise korda.
Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik kord, mille normid on ülimusliku juriidilise jõuga ja aluseks teistele õigusnormidele, olles aluseks otseselt või kaudselt haldusele ja haldusõigusele.
Põhiseaduse aluspõhimõted – inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
Põhiseadus on selleks teatud juhtudel võimaluse ette näinud, näiteks näeb põhiseadus ette kõigi põhiseaduslike institutsioonide (v. a. Vabariigi President) tegevust reguleeriva seaduse vastuvõtmise.
Põhiseaduse advokaat – normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja – probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud
Põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu.
Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad.
Põhiseadus on sätestanud ainult ühe sõna- selge kontrollimehhanismi: vastavalt põhiseaduse §-le 74 on igal Riigikogu liikmel arupärimisõigus, mil- le adressaadiks võib olla ka õiguskantsler.
Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused.
Põhiseaduse assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
Põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu.
Põhiseaduslikkuse järelevalve – millises kohtuastmes toimub, kuidas võib asi jõuda põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusse, mis tulemuseni võidakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses jõuda.
Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. Välissuhtlemises täidab Vabariigi President peamiselt traditsioonilisi esindusülesandeid.
Põhiseaduse muutmine - 1937a kutsusid riigijuhid kokkuebademokraatlikult moodustatud Ravuskogu,mis koostas Pätsi suuniste alusel uue põhiseaduse ja see seadustas autoritaarse valitsemisviisi.
Põhiseadus - >Marat’i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.
Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse.
Põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupidamisest loogikateaduse arenguloo vastu, on seda jätkatud tänaseni.
Põhiseadus – õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.
Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused.
Põhiseadus on sätestatud nii, et meil on on hulgaliselt õigusi, kuid see tähendab ka selle juures seda, et oma tegude eest peame olema alati kohustatud ka vastutama.
Põhiseadus on sätestanud Eesti Vabariigis demokraatliku õigusriigi põhimõtete kõrval ka sotsiaalsele õigusriigile omaseid põhimõtteid. Loetle need põhimõtted.
Põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada.
Põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus teha valitsuse moodustamise ettepanek ka mõnele teisele poliitikule, kelle ta usub valitsuse moodustamiseks võimelise olevat.
Põhiseaduse kriis - Sisepoliitilisele ja majanduskriisile lisandus veel silmapaistval roll, muutus rahvusteatriks ning lisaks sõnalavastustele ja põhiseaduse kriis.
Põhiseaduspärasust on PS § 20 p-d 1 ja 3. Esimesel juhul on tähtis vabaduse võtmise fakt süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel ja seaduslikkuse nõude järgimine.
Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks.
Põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse
Põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile.
Põhiseadus - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord.
Põhiseaduses on kindlaks määratud nii keisri kui kodanike õigused ja kohustused, erinevate valitsemisorganite funktsioonid, vastutus ja tegutsemisreeglid.
Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga – samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad.
Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament. Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik.
Põhiseaduses on EV territoorium sätestatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kus kohast see piir täpsemalt kulgem, täpsustab paragrahvi 122.
Põhiseaduse kohaselt on Guatemala valitsuse juht President, kes valitakse koos asepresidentiga, 5 aastaks otsestel ja ei saa teiseks ametiajaks tagasi valida.
Põhiseaduslik ülesanne – st. et riigikogu poolt heakskiidetud eelarve, annab valitsusele õiguse kasutada riigi raharessursse eelarves ettenähtud eesmärgil.
Põhiseaduslikkuse järelvalve – kontroll kõigi riigi ja omavalitsuse tasandil välja antud õigusaktide üle eesmärgiga garanteerida nende vastavus põhiseadusele.
Põhiseaduslikud printsiibid on eelkõige teiste seaduste tõlgendusabid, kuid nad võivad olla otseselt tarbitavad, kui neid täpsustavaid õigusnorme ei ole olemas.
Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides.
Põhiseadus on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.
Põhiseaduse muutmist on pädevad algatama üksnes Vabariigi President ja vähemalt üks viiendik Riigikogu koosseisust, st vähemalt 21 riigikogu liiget.
Põhiseaduslik võim on piiratud. (sisulised piirangud ja protseduurilised piirangud) Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustus.
Põhiseaduslikkuse järelevalve - See on riigi tegevuse kontroll põhiseaduse valguses selle üle, et seadused ja muud üldaktid oleksid kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseadus – I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega.
Põhiseadus - riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus.
Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas.
Põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Põhiseaduses on paljude õiguste juures lisaklausel mis väidab, et seadus võib sätestada selle õiguse tingimused ja kasutamise korra.
Põhiseaduste kataloog on täielik? seaduste kohta võimaldab samu küsimusi küsida) olulisemad oma kehtivuselt kui positiveeritud õigused.
Põhiseaduslik kriis – nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha.
Põhiseadust on keeruline muuta, sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on kooskõlastatud põhiseadusega.
Põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta.
Põhiseaduse sõnastuses on immuniteet teatavasti puutumatus, et ei võetaks kriminaalvastutusele Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekuta.
Põhiseaduse demokraatia on esindusdemokraatia, st. rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu.
Põhiseaduslik kord on ühiskonna sisekorralduse mudel, sõnastatud Põhiseaduses ja kinnitatuna teksti legitiimsust tagaval kujul.
Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik.
Põhiseaduse kohaselt on Eestis parlamentaarne riigikorraldus ja seetõttu peab täidesaatev võim alati parlamendi usaldust omama.
Põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks.
Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid.
Põhiseaduse järgi on seadlus võimalikanda kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus.
Põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad.
Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi.
Põhiseadust on võimalik tõlgendada ka nii, et 14-päevane tähtaeg laieneb ka teistkordsele väljakuulutamisele.
Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes.
Põhiseaduse vastuvõtmine – 1980ndate lõpul alanud vabanemise tulemusena kuulutati Eesti iseseisvus 20.08.1991 taastatuks.
Põhiseadusesse on kirja pandud ka isikuvabadusele (elule, vabadusele jne) – neid hakkasid valgustajad levitama.
Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.
Põhiseaduse printsiibid on need õiguslikud põhimõtted, millele antud konstitutsiooniõiguslik konstruktsioon rajaneb.
Põhiseadus on jäik, kusjuures täiesti uue Eesti põhiseaduse saab vastu võtta ainult rahvahääletusel.
Põhiseadus – 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus:
Põhiseadus - riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
Põhiseaduse kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.
Põhiseaduse sissejuhatus ehk preambula. Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki.
Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega.
Põhiseadus ise on allutatud ürgnormile, mis nõuab inimõiguste/loodusõiguste/loomuõiguste arvestamist.
Põhiseaduses on inimõigustele pühendatud konstitutsiooni pikim peatükk, mis koosneb 47 paragrahvist.
Põhiseadus - 1974 aastal vastu võetud valitsemis korra akt ja teised konstitutsioonilised seadused.
Põhiseadus - taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus.
Põhiseadus on selle käsitluse järgi teatud õigusakt kus asjasse puutuvad õigusnormid sisalduvad.
Põhiseadusest tulenevalt on riigi kohustus anda haigetele abi ja toetada nõrgemaid, aidata neid, kes abi vajavad.
Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Põhiseaduslik – kus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused.
Põhiseadus E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Põhiseaduseks on kahe liikumatu punktikujulise laenguga keha või osakeste vastastikuse mõju seadus.
Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid.
Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine.
Põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad.
Põhiseadust - rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused.
Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse.
Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi.
Põhiseaduslikkus – põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna.
Põhiseaduspärasus tähendab seega, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-,
Põhiseaduse kommentaaris on väga selgelt põhjendatud, mida tähendab kõnealuse loetelu ammendavus.
Põhiseaduses on kirjas kõik seadused õigused jne. Eesti Põhiseadusel on 15 peatükki.
Põhiseadus – riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid.
Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Põhiseaduse kohaselt on Riigikohus kassatsioonikohus ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks.
Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna-
Põhiseaduse järgi on ühekojaline parlament (varanduslik tsensus), tagatakse inimõigused.
Põhiseaduse assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
Põhiseaduslik võim on piiratud. Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi.
Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes.
Põhiseadus – alus, millest lähtutakse kõigi muude seaduste loomisel riigis.
Põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, 24
Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab reeglina erimenetlust.
Põhiseaduse kriis – kujunes samaaegselt majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga.
Põhiseadus - , rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon.
Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega.
Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine.
Põhiseadus on riigi juhtimise alal keskendatud just tugevale peaministrile.
Põhiseaduse 1937 - presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.
Põhiseaduse eelnõud - Esimene rahvahääletus august 1932 – napp läbikukkumine.
Põhiseaduse muutmine - 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu.
Põhiseadus - määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused.
Põhiseaduslikkuse vorm – kas presidentalism või parlamentarism – riigis kehtib.
Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi.
Põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.
Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele.
Põhiseaduslik vabadusõigus on näiteks vabadus eneseteostusele, see kuulub igaühele.
Põhiseaduse kohaselt on välislepingud ülimuslikud riigi õigusaktide suhtes.
Põhiseaduses on sätestatud riigivõimu funktsioonide lahusussüsteem.
Põhiseaduses on rida põhiõigusi millel puudub seaduse reservatsioon.
Põhiseadus – seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala.
Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord.
Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus.
Põhiseadus – kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias.
Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad)
Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus.
Põhiseadus on Eestis kõige kõrgem, rahva poolt vastu võetud.
Põhiseaduse järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused.
Põhiseadust on selle vastuvõtmisest saadik muudetud 17 korral.
Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus-teostab õiguskantsler.
Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust.
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid.
Põhiseaduslikud seadused on põhiseaduse § 104 lg 2 loetletud seadused.
Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut Eestis ei ole.
Põhiseadus on ülimuslik kõigi teiste seaduste suhtes.
Põhiseaduse assamblee – 20.aug Eesti komitee ja ülemkogu otsus.
Põhiseadus - Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem.
Põhiseaduse preambul – see on põhiseaduse ideeline vundament.
Põhiseaduslikkuse järelvalve on samuti üks vähemuse kaitse instument.
Põhiseadus on riigi põhiline riigiõiguse allikas.
Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe.
Põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik.
Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin.
Põhiseaduses on väga raske tuvastada reegel.
Põhiseadusõigus - käsitleb ainult põhiseadust
Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.
Põhiseadus - pandi paika valitsemiskord
Põhiseadus - Riiklike määruste kogum.
Põhiseaduse järgi on istungid kõigile avatud.
Põhiseadus – 1920, 1933, 1938, 1992.
Põhiseadus on õigusreformide alusakt.
Põhiseadus on Eestit hästi teeninud.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus.
Põhiseadus on 18. saj lõpu leiutis.
Põhiseaduse areng on jäänud tahaplaanile.
Põhiseadus - parlament ja valitsus.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism (3) - demokraatlik valitsemine, mis tugineb seadusega määratud võimu ülesehitusele ja valitsemise põhimõtetele
Vote UP
-1
Vote DOWN
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun