Eesti riigi rajamine (1)

Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918.
Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus , esimene põhiseadus). Majanduselu ( maareform , majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps – ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord , Vaikiv olek ehk tasa lülitumine – ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne , muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned – erinevatel aastatel). Elulaad ( haridus , seltsiliikumised, usk, sport , meelelahutus ). Olme.
Sisepoliitiline areng
(Demokraatlik Vabariik)Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23apr1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. Enne võttis vastu maaseaduse 1919, Võttis vastu EV esimese põhiseaduse15.jun1920. Põhiseadus andis demokraatlikuse ja liberaalsusega silmad ette mitme teise riigi kontsitusioonile, sätestades kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isikupuutumatus , koosolekute-sõnavabadus jne. Põhiseaduses kõrgeimaks võimukandjaks rahvas,kes viis võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu (100liikmeline ühekojaline parlament ), täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Val.itsus nimetas ametisse Riigikogu, valitsus vastutas Riigikogu ees(kui avaldas umbusaldust pidi viimane ametist lahkuma)Valitsuse tegevust juhtis riigivanem (peaministri+esindusülesande kohustused).
Peaprobleem : Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik,
riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda. Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks . Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini.
Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad.

Majanduselu
Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu . Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega.
Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus.
*Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale.
*Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva niši Euroopa turgudel , paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem .: tellimused elustasid metalli-ja paberitööstuse, transiit soodustas kaubanduse arengut,tõimus maareform,asundustalud arenesid.Eesti pank andis palju laene. Kuidas lõppes:Tõus liiga kiire ja tõi 1923.a kaasa kriisi.Sai alguse rahandusest(suured ja kergekäelised laenud)Kriisi süvendas väliskaubanduse neg. bilanss ,tollide tõstmine välisriikide poolt,põllumaj,tabanud ikaldus.Venem katkestas majandussidemed Eestiga.
*Tagajärjed:ettevõtete pankrotid,tööpuudused ja rahaga toimub inflantsioon.Uus majanduspoliitika1924a.kevadel.Valitsus sekkus nüüdsest enam majanduse suunamisse,Kuna majandussidemed olenesid liialt poliitilistest suhetest, orienteer Vene turult ümber Euroopa turule.Esikohal oli põllumaj.:riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele.Toetati neid ettevõtteid mis kasutasid kodumaist kütust ja toorainet.Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen,mille abil tehti panga-ja rahreform(üleminek kroonile)Uus kurss oli sobiv ning 1920.a teist poolt iseloomustas majanduslik tõus:suurenes põllumaj ja tööstustoodang,kasvas eksport,tõusis elatustase.Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega.

Välispoliitika
Eesti asus iseseisvust taotlema 1918a,kuid de jure tunnustuseni jõuti pärast Vabadus sõda .Läbimurdeks kujunes 26.jan.1921,mil Atandi Ülemnõukogu tunnustas kõiki Balti riike.Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte ohuallikat- Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti iseseisvus , kus see suruti maha. Eesti yritas edaspidi nrmaliseerida suhteis võimalike vastastega.saksamaaga läks hasti ,vm polnud eriti huvitatud,siiski sõlmiti vm 1932 mittekallaletungileping kuid eesti julgeolekut see ei suurendanud. 1920 pandi suuri lootusi balti liidule,mida vastuolude tõttu ei loodudki kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping. 22septt sai eestist trahvasteliidu liige, inimesed hakkasid seda usaldama veidi hilje ja loodsid selle julgeolekusüsteemile.

PS võrdlus
1920a.põhiseadus
Polnud riigipead.Seadusandlikvõim,riigikogu 100-liikmeline ühekojaline.Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu.Riigivanem(valitsuse juht)Rahvas sai hääletada riigikogu valimistel.Rahvahääletused.Rahvaalgatus.(midagi head-naistel oli valimisõigus ja
kohalikud omavalitsused olid iseseisvad)

34a ps-lõi võimalused yleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele.kõrgem või riigivanemal,polnud enam valitsuse juht vaid rahva poolt valitud riigipea( president ),oli õigus anda seadusi oma dekreetidega,saata riigikogu laiali ennetähtaegselt,ning nim ja tagandada ametiss valitsus.riigikogu võim ja liikmeskond vähenes,valitsuse eesotsas peaminister .
38a ps-Riigipea oli president.Kahekojaline Riigikogu.1)volikogu, 2)riigikoguPresident nimetab valitsuse ametisse.valitsuse kontroll elualade yle.Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamisel. vastu võetakse 1937.
Suur majanduskriis1929
Maj kriis puhkes tänu majanduse liga kiirele tõusule.Sai alguse ameerikast,kes laenasid palju raha sakasamaale.kriis sai alguse rahandusest.sisemajanduse kogutoodand langes,hinnad maailmaturul langesid, tollimaksud tõusid,põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku ja hinnad langesid ka riigi sees.Talurahva sissetulekud vähenesid,põllumehed pidid tootmist piirama,paljud ettevõtted läksid pankrotti,väliskaubanduse bilanss muutus neg,inimesed kaotasid töö. naela devalveerimisega vähenes EEK katteväärtus 1\3 võrra.Kriisi ületamiseks rakendati kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle,toetati pöllumehi,jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid.kriisi yletamiseks oleks tulnud kroon devalveerida. Seda tehti alles 27juuni 1933,mispeale algas kriisi taandumine.
Sisepoliitiline kriis
saabus ootamatult,kiiresti süvenev,rahulolematus rahva seas. Hakati kõnelema korruptsioonist,parteiliste huvide eelistamisest,kriisi kunstlikust tekitamisest jne. Süüdisati poliitikuid,erakondi,riigikogu ja valitsust ja nende autoriteet vähenes. Parlament killustus ja esile kerkisid vabadussõjalased kes sekkusid poliitikasse.nad kasutavad ära rahava pahameelt poliitikute vastu ja saavutavad oma eesmärkidega suure populaarsuse rahva seas.tekkisid vastuolud erinevate pol jõudude vahel.Andres Larka- 1879 -1943 vapside keskliidu esimees,endine kindral . Artur Sirk - 1900-1972 ,advokaa t,yks vapside liidu juhte
Põhiseaduslik kriis
rahvas nõudis uut ps,riigikogul liiga suur võim ja nõudsid presidendi ametikohta,riigikogu töötas välja uue ps eelõu. Rahvahääletusel aug 1932 kukkus see aga läbi tänu rahva rahulolematusele riigis valitseva olukorrale ja sotsialistide ning vapside vastupropagandale.valitsus parandas põhiseadust ja pani selle uuesti juuni1933 rahvahääletusele,kuid see kukkus läbi. Vatuolud teravnesid veelgi rahva,poliitikute ja erakondade vahel.rahva rahustamiseks kehtestati aug1933 üleriigiline kaitsesisukord.sellega piirati kodanike vabadusi ja õigusi.keelustati ka vapside keskliit mille tagajärjel halvakspanu valitsuse vastu veelgi suurenes. oktoobris toimus kolmas rahvahääletus kus vapside koostatud ps saavutas võidu.
Üleminekuaeg
pärast rahvahääletus astus tõnissoni valitsus tagasi ja ametisse tuli üleminekuaja valitsus eesotsas konstatin pätsiga.kaitseseisukord tyhistati ning vapside tegevus taastus. Kohalikel omavalitsuste valimistel saavutasid nad suure edu,seadsid sihiks viia esindajad ka riigikokku ja valitsusse.ning tahtsid andres larkat riigivanemaks. Valimised pidid tomuma aprill 1934.

Autoritaarne eesti
Riigipööre-ennetamaks vabadussõjalaste e vapside võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte teostasid konstatin Päts ja Johan Laidoner 12 märts 1934 riigipöörde .valitsus kuulutas välja 6kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ylemjuhatajaks nim laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vapside ühingud.samal ajal võtsid sõjakool ja kaitseliit tallinna enda kontrolli alla ning politsei hakkas vapse arreteerima . Valimised lykati edasi,tühistati vapside saadikumandaadid ning vallandati nii vapse kui ka teisi isehakanud inimesi riigiametitest. seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati veelgi edasi valimised. Ka puhkuselt naasnud riigikogu seati 2okt 1934 vaikivasse olekusse,st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla.
Tasa lülitamine-dets 1934 ilmus määrus,millega hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda talitlus. Kogu rahva mõjutamiseks võimudele sobival suunal viis prpagandatalitlus ellu mitmeid kampaaniaid. Märts 1935keelustati kõikide erakondade tegevus ja nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Isamaaliit kujunes valitsuse tahet elluviivaks tsentraliseeritud ainuparteiks. Kutsekojad mis ühendasid teatud elualade esindajaid(arstid,õpetajad,töölised jt) pidid mobiliseerima oma liikmeskonna valituse sihtide saavutamiseks. Opositsiooni häälekandjad suleti,sismeinister sai õiguse saata poliitilisi vastaseid sundpagendusse. 8 dets 1935 valmistasid vapsid ette relvastatud riigipöörde kuid vahetulut enne seda arreteeriti kõik vapsid.rahvale teatati seda nii et vapsid kaotasid igasuguse popularsuse.opositsiooni peamisek keskuseks kujunes Tartu. Autoritaarse režiimi vastase võitluse sünonüümiks kujunes nn. tartu vaim.
Põhiseaduse muutmine- 1937a kutsusid riigijuhid kokkuebademokraatlikult moodustatud Ravuskogu,mis koostas Pätsi suuniste alusel uue põhiseaduse ja see seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Selle kohaselt oli riigipeaks president,kellel olid laialdased õigused(võis anda oma dekreediga seadusi,saata parlamendi laiali,kinnitada ametisse valitsuse jms). Riigikogu muudeti kahekojalisteks:riigivolikogu ja ja riiginõukogu. Võrreldes 20a ps piirati parlamendi õigusi tugevasti. Valitsus,mille eesotsas oli peaminister,allus presidenti tahetele ja viis tema otsuseid ellu. Kadus rahvaalgatus ja streigiõigus ning piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon-Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi.
Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt, liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva heaolu paranes ,kasvasid sissetulekus,vähenes tööpuudus.
Välispoliitika-1930 hakkas rahvusvaheline olukord teravnema.saksamaa ja vm kujunesid ohuallikateks, ilmnes rahvasteliidu jõuetus: nt relvakonflikte ei suudetud lahendada.samuti oli eestlastele halb Inglise-Saksa mereväeleping ja venemaa aktiviseerumine. See kõik tekitas huvi balti liidu vastu ja 1934 sõlmiti koostööleping eesti,läti ja leedu vahel. Eesti yritas pysima jääda mängides kahe sõjaka riigi omavahelistel vastuoludel.

Riigipöörde katsete võrdlemine
1924a 1.dets riigipöördekatse-korraldas eesti kommunistlik partei,eesmärk oli eesti iseseisvuse hävitamine,fomiter finantseeris kõiki ettevõtmisi,eriti kommunistlikku propagandat,tegevus oli eriti suunatud eesti isesisvuse vastu.
1934a 12märtsi riigipööre-korraldasid Päts ja Laidoner,eesmärk oli ennetada vapsid võitu valimistel ja koondada võim enda kätte,tegevus oli suunatud vabadussõjalaste ja inimeste vastu kes ei toetanud praegust valitsust.
Kultuurielu
Riik ja kultuur-Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiirendamine.Omariikluse alguses toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest.Olukorra lahendamiseks loodi 1925.a. Eesti Kultuurkapital ,kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks.(vajalik summa laekus tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest.Sissetuleks jagunes 6 sihtkapitali vahel.Esialgu viiendik hiljem pool EK sissetulekust anti valitsuse käsutusse.Toetussummasid said veel E Kunstimuuseum,E Rahva Muuseum.Silmapaistvatele loovisikutele jagati auhindu.1935a.esimest eestikeelse trükise ilmumist tähistati raamatuaastaga.(jagati auhindu romaanid, novellid A.H. Tammsaare ,M.Metsanurk,luuleG.Suits,näitek.H. Raudsepp ,noorsook.O. Luts ,kirjandusloo alalF.Tuglas.1920.ei kontrollinud riik loomevabadust.Kultuuriloojad said tegutseda vabalt.1930.kaasnes loomevab.piiramine.Kultuuriareng jätkus pärssis vaikiv ajastu selle normaalset käiku.
Kultuuriautonoomia -Kuna rahvavähemuste lojaalsust peeti ülioluliseks,püüdsid riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuurvalitsuse asutused. Kultuuromavalitsusel oli õigus osutada ,ülal pidada ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi.(rahvusvähemuste kultuuriom.seadus võeti Riigikogus.vastu 1925a.)
Kultuuri üldisi arengujooni-Omariiklusaastatel oli iseloomulik intensive kultuurielu,mille käigus kasvas eesti talurahvakultuurist välja euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur .Suurenes kirjanike,kunstnike jne arv.Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti kaasajastamine ja laiendamine,mille tänulsai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist korgkoolini.Iseseisvusaastail laienesidkultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjust.Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused ning siinsete teatrite ja kooride külalisesinemised. 1920.a.algul oli Eesti kultuurielu kirev ,seda iseloomustas suundade paljusus ja julge eksperimenteerimine.Kultuurielu uuendamine mõjus värskendavalt ja laiendas oluliselt kultuuritarbijate ringkonda.Kümnendi keskel pääses maksvusele uus- realism .1930.a.suure populaarsuse saavutasid eestlaste ajalugu heroiseerivad ja ilustavad teosed,eriti kirjanduses.Kirjanduselus-valitses 1920a.algul luule,mille arengut mõjutas Siuru rühm.Kümnendi keskel tõusis sinkhole realistlik romaan(k’rgeima taseme saavutas Tammsaare)Muusikaelu-rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega, Teatrielu -keskuseks kujunes Tln kolme kutselise teatriga.Estonia muutus rahvusteatriks ning tõi sõnalavastusele ja operatively lavale ka oopereid ja ballette.Kunstielu-kunsti tutvustajaks oli Tartus ühing Pallas ning Tln Eesti Kunstimuuseum.(jätkasid knits tegevust K.Mägi,N.Triik,A. Vabbe )Hariduselu-mingi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,uued õpikud, moodsad koolimajad,kuueklassiline koolikohustus kehtestati,gümnaasium oli 5-klassiline,1934 ja 1937 tehti haridusreform ,vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid,eriti Tartu ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia.
Elulaad
Haridus-Haridustaseme tõusuga kasvad lugemishuvi.1918-1940 anti välja 30000erinevat raamatut.Ilmus üha enam eesi kui ka maailmakirjanduse teoseid. Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid ,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst .1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud . 1930 arenes jõudsalt kohviku -ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset džässmuusikat)
Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest. Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine.
Välisreisid- regulars laevaliin viisi soovijad Soome,rootsi Lätti Saksam; rongiühendus oli Läti Saksam ja Venemaaga.
Usk-Vähenes tasapisi religiooni tähtsus.Enamik inimesi kuulus küll mõnda kirikusse,kuid paljud sattusid sinna harva.
Seltsiliikumine -Kultuurielu kiire areng ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist.Vastupidi,see püsis,rikastus ja kaasajastus.Rahvahulgad ka ise osalesid kultuuriloomes.Linna ja maale rajati rahvamaju,kus tegutsesid ühingud ja seltsid.Laulu ja muusikakoolid korraldasid muusikapäevi ja osalesid üldlaulupidudel.ÜLP 5 aasta tagant Tln-s,uhkeim 1938a,millega tähistati omariikluse 20.sünnipäeva.Nende kõrvale tekkis noorteorganisatsioone

Olme
20.saj algus ja 1930vahel-maal kerkisid moodsad elamud ,kõrge vundamendiga,suured aknad,avarad verandad.Mööbli kvaliteetsem ja moodsam toodang,maalid seintel ,seinvaibad,keskküte,elektrivalgustus.Kasutusel kodumasinad ,levisid telefonid, raadiod ,tulid bussid inimesed ostsid jalgrattaid.Riigikogu hääletamised ja referendumid .
20.saj.lõpp ja 1930.vahel-moodsad elamud,suured kivist korteriühistud,kodumasinad,riputati pilte seintele,eraldi WC,keskküte, vannituba .Levisid autod,mobiilid telekad,raadiod.Piiratud riigikogu hääletused.