Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament)
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal
1920. aastad 2. Probleemid EV sisepoliitilises elus 1920. aastatel 1)Riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlik võim(Riigikogu) hakkab täidesaatva võimu(valitsuse) üle domineerima. 2)Põhiseadus lubas rahvale suurt võimalust poliitikas osaleda, kuid tegelikkuses ei hakanud see täies ulatuses tööle, kuna rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õigust kasutati haruharva. 3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis.
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu
*EKP kaotas rahva seas igasuguse poolehoiu Suur kriis 1929 ülemaailmne majanduskriis: *Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti. *Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. *Vähenes rahva ostujõud ja kasvas tööpuudus(hädaabitööd) *Pankade pankrotistumine *Kaasnes rahva rahulolematuse kasv-süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses *Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon. *1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit(EVKL),mis esialgu koondas V veterane. Juhtideks Andres Larka ja Artur Sirk. *Vabadussõjalastele iseloomulik: -juhikultus -rahvusühtsuse propageerimine -kutsekondade eelistamine poliitilistele erakondadele -demagoloogilised süüdistused ja lubadused. *Saavutavad suure populaarsuse(demagoloogilised-sihilik valetamine) *1931 aastast sekkuvad poliitikasse. -Süüdistati seniseid poliitikuid -asuti oma põhiseaduse projekti koostama
Kõik kommentaarid