Demokraatlik valitsemine (0)

DEMOKRAATIA – riik, kus võimul rahvas

• Otsene – rahvas osaleb otseselt otsustamises
  
• Esindusdem. – otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid
  

Monarhia – veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim

• Absoluutne e. piiramatu – kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat
  
• Konstitutsiooniline e. piiratud – monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR
  

Vabariik – valitav võim, riigipeaks president
EESTI – PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA
Võimude lahusus – seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim
Parlamentaalne korraldus – rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud
Presidentaalne korraldus – rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi
Föderaalriik – piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER
Unitaarriik – kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST
Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist
Riigikontroll – kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist
Kapo – jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist
PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused
Seadus – kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament
Valitsuse määrus – piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu .
Määrus – õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt)
Üksikakt – reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus).
RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES
Rahvahääletus e. referendum – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
Valimissüsteem – põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad

• Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem – valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB
  
• Proportsionaalne – iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST
  

Valimiste korrapärasus e. regulaarsus – kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus
Osalusdemokraatia – kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus
PARLAMENT – kõrgeim seadusandlik võim
EST – Riigikogu, RUS – Riigiduuma , GER – Liidupäev, USA - Kongress
Ülesanded:

• esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
  
• arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid
  
• SEADUSTE VASTUVÕTMINE
  
• valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle
  
• võtab vastu riigieelarve
  

Istungjärk – parlamendi hooaeg (aastas 2tk – jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks.
Juhatus – Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest
Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse . Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu -, majandus-, põhiseadus-, rahandus -, riigikaitse -, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon
Fraktsioon e. saadikurühm – erakonna parlamendiesindus
Koalitsioonivalitsus – mitmeparteiline valitsus
Opositsioon – erakonnad, kes pole valitsusega seotud
PRESIDENT – Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu
Ülesanded:

• Esindada EV rahvusvahelises suhtluses
  
• Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused
  
• Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid
  
• Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president
  
• Olla riigikaitse kõrgeim juht
  

Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält. Kuna sellist toetust on väga raske võita, tuleb korraldada uus valimisvoor. Võib korraldada kuni 3 hääletusvooru, 3. voorus võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati.
Kui 3. hääletusel ei kogu kumbki kandidaat 68 häält, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kus on umbes 350 valijameest. Võiduks on vajalik osalejate häälteenamus.
VALITSUS – kõrgeim täidesaatev võim
Ülesanded:

• viia ellu riigi sise- ning välispoliitikat
  
• mitmesugused tegevused erinevates ühiskonnaelu valdades (õigusalane tegevus, majandus, sotsiaalne heaolu ja kultuur, välissuhtlus)
  

Valitsus vahetub:

• pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb
  
• pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile – KOGU valitsuse tagandamine
  

Üheparteiline valitsus – kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest
Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus – need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni
Valitsuskriis – avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel
Valitsust juhib peaminister , valitsuse liikmeteks on ministrid . Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits -, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium
Portfellita minister – minister, kellel pole ministeeriumi
Kantsler – korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil
Riigikantselei – hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid).
MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus.
Maavalitsus – riigi täitevvõimu asutus, finantseeritakse riigieelarvest
VALD JA LINN – iseseisvad omavalitsusüksused.
Volikogu – valla ja linna valitud esindusorgan oma eelarvega . Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea / vallavanema valimine
Linnapea/ vallavanem – juhib kohaliku täitevvõimu – linna/ valla valitsuse tööd
Omavalitsus – kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi
Omavalitsuse ülesanded:

• Korraldada sotsiaalabi ja –teenuseid
  
• Korraldada elamu- ja kommunaalimajandust
  
• Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist
  
• Organiseerida ühistransporti
  
• Korraldada koolide, lasteasutuste , muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist
  

Omavalitsus vajab ülesannete täitmiseks raha. Linna/ valla eelarve – seal kajastuvad kõik planeeritavad kulud ja tulud, võtab vastu volikogu.
KOHTUSÜSTEEM
Dem. riigis tavaliselt mitmeastmeline kohtusüsteem. Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem:

Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud

Ringkonnakonnakohtud

Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus)
Apellatsioon – edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine
Kassatsioon – kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal
Konstitutsiooniline järelevalve – kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas
Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik , kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele. Juhib õiguskantsleri kantseleid, tal on selles ministri õigused

• Teostab seaduslikkuse järelevalvet
  
• Lahendab väärhalduse juhtumeid
  

Ombudsman e. usaldusmees – lahendab kodanike kaebusi riigisasutuste või –ametnike töö kohta
Kriminaalasja lahendamisel – kohtunik, advokaat , prokurör, 2 kaasistujat
Kohtunik – korraldab kohtumõistmist, ametisse nimetab president
Advokaat e. kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, ülesandeks kohtualuse huvide esindamine
Prokurör e. süüdistaja – peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest
RIIGIKAITSE – kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine, kõrgeimaks juhiks president

• Sisejulgeolek – inimese igapäevane julgeolek ning seaduslike õiguste austamine, kuulub sise- ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse
  
• Välisjulgeolek – tagab riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral
  

Kaitseväeteenistuse kohustus – kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele, ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed.
Reservarmee – riigikaitse ülesehitus, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis
Kaitsejõud – riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid, ülesanne tagada pidev sõjaline valmisolek ja riigi kaitse. Juhib kaitseväe juhataja, sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad – kaitsevägi ja Kaitseliit .
Kaitsevägi – riiklik relvajõud, mille moodustavad põhiliselt ajateenistusse kutsutud kodanikud ja kaadrikaitseväelased. Koosneb maa-, mere- ja õhuväest.
Kaitseliit – vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Noorteorganisatsioonid – Noored Kotkad ja Kodutütred
Kapo – hoolitseb selle eest, et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte

• Uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut
  
• Tegeleb vastuluurega – jälgib Eestis viibivaid võõrkodanikke, kelle suhtes on kahtlusi, et nad luuravad siin mõne teise riigi kasuks