Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdrodünaamika (0)

1 Hindamata
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Lõik failist

Tallinna
Tehnikaülikool
Keemiatehnika instituut
Laboratoorne
töö õppeaines
Gaaside
ja vedelike voolamine
HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED
Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina
Õpperühm:
KAKB
Sooritatud :
15.05.2015
Esitatud:
Tallinn
2015
Teooria

  • Vedelike voolamine torustikes
    Torustikus
    vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on
    võimalik tekitada pumbaga , kompressoriga või vedeliku nivoo
    tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida
    rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või
    gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku
    voolamiseks vajaminevat energiakulu . Samuti on võimaliklahendada ka
    pöördülesannet- leida etteantud rõhukaole vastav vedeliku kiirus
    ja kulu.
    Energiakadu
    ( rõhukadu ) vedelike voolamisel torustikus sõltub torustiku
    pikkusest ja kohttakistustest (nn. Torupõlved, torukäänakud, kolmikud , järsud ahendid ja laiendid, toru armatuur). Kõik need
    kaod on tingitud vedeliku viskoossusest, järelikult mehaaniline
    energia hajub ja läheb üle soojuslikuks.
    Torustiku
    sirgel osal tekkivat hõõrderõhukadu Δph
    ja kohttakistuse rõhukadu Δpkt
    määratakse järgmiste empiiriliste sõltuvuste abil
    kus
    ,
    Δpkt

    vastavalt hõõrderõhukadu ja kohttakistuserõhukadu, Pa, λ –
  • Vasakule Paremale
    Hüdrodünaamika #1 Hüdrodünaamika #2 Hüdrodünaamika #3 Hüdrodünaamika #4 Hüdrodünaamika #5 Hüdrodünaamika #6 Hüdrodünaamika #7 Hüdrodünaamika #8 Hüdrodünaamika #9 Hüdrodünaamika #10 Hüdrodünaamika #11 Hüdrodünaamika #12 Hüdrodünaamika #13 Hüdrodünaamika #14 Hüdrodünaamika #15 Hüdrodünaamika #16 Hüdrodünaamika #17 Hüdrodünaamika #18 Hüdrodünaamika #19 Hüdrodünaamika #20 Hüdrodünaamika #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dareok Õppematerjali autor
    Kõik on korras, tabelid vene keeles. 2015a

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    docx

    Hüdrodünaamika

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördülesannet- leid

    Gaaside ja vedelike voolamine
    thumbnail
    17
    docx

    HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Tallinn 2011 1. VEDELIKE VOOLAMINE TORUSTIKES 1.2. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on 1. tutvuda katseseadme konstruktsiooniga ja torustiku elementide erinevate ühendamise viisidega; 2. hõõrdekoefitsiendi ja kohttakistuskoefitsientide i väärtuste eksperimentaalne määramine erinevatel vedeliku voolamise kiirustel; 3. torustiku ekvivalentkareduse orienteeruv hindamine; 4. saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. 1.3. KATSESEADME KIRJELDUS Katseseade torustiku hüdraulilise takistuse määramiseks koosneb 3 osast: 1. toitesüsteem, 2. katsetorustikud, 3. mõõtesüsteem. 1.3.1. Toitesüsteem Katseseadme to

    Keemiatehnika
    thumbnail
    34
    docx

    Hüdrodünaamika aluste protokoll

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika instituut HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika alused Töö teostasid: Töö teostamise kuupäev: 30.09.3014 Tallinn, 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Töö ülesanne.......................................................................................................... 3 Katseseadme kirjeldus ja skeem............................................................................. 4 Arvutused............................................................................................................... 7 Tabelid..................................................................................................

    Keemia
    thumbnail
    23
    pdf

    Keemiatehnika osaeksami konspekt

    Osaeksam hõlmab fluidumi voolamisega seonduvate massi- ja energiabilansside rakendusoskust, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhialuseid ja rakendusi ning vedelike transporti (voolamist torustikes) ning pumpade ehitust ja arvutust. Loengumaterjal lk 2 kuni lk 71. Harjutustunni materjal. Geankoplis. 2.7A-2.7F, Paal jt. Hüdraulika ja pumbad. 1. MÕISTED Reaalne fluidum, ideaalne fluidum, perioodiline ja pidev protsess, statsionaarne ja mittestatsionaarne protsess, akumulatsioon, kokkusurutav ja mittekokkusurutav fluidum jne Füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud. Tuleb teada igas peatükis esitatud mõisteid!

    Keemiatehnika
    thumbnail
    15
    pdf

    Hüdraulika ja Pneumaatika

    TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused ülesanded Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed. Variant 4 Õpperühm: KMI 51/61 Üliõpilane: Margus Erin Kontrollis: Lektor Rein Soots Tallinn 2010 SISUKORD Ülesanne 2 ............................................................................................................................. 3 Ülesanne 3 ............................................................................................................................. 4 Ülesanne 4 ............................................................................................................................. 6 Ülesanne 6 ............................................................................................................................. 8 Ülesanne 8 ............................................................................................................................. 9 Üles

    Hüdraulika
    thumbnail
    65
    doc

    AM kordamiskusimused lopueksamiks ( vastused)

    Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M ­ manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V ­ vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra

    Abimehanismid
    thumbnail
    14
    docx

    Hüdro- ja pneumoseadmed kodune töö

    Isesesvad tööd Õppeaines: HÜDRO – JA PNEUMOSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3  Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Ma

    Hüdraulika ja pneumaatika
    thumbnail
    24
    docx

    Hüdraulika ja pneumaatika kodused ülesanded

    Tauno Sõmmer Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2010 Ülesanne 1 (variant 4) Avaldada rõhk X mmHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600 kg/m3. Antud: X=100 mmHg = 13600 kg/m3 Leida: X= ? Pa X= ? bar X= ? MPa 13600 kg/m3 elavhõbeda tihedus näitab, et tegu on normaaltingimustega. Teisendan ühikud: 1mmHg = 1 torr 1 torr= 133,3Pa 100 mmHg= 100 torr 100 torr= 100*133,3=13330 Pa 1 bar = 105 Pa 13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d m

    Hüdraulika ja pneumaatika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun