Suur prantsuse revolutsioon (0)

Revoltsioooni põhjused:
*Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud
*Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus.
* Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim.
* Valgustusajastu ideed.
Isikud:
Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees.
Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees.
Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh .
Napoleon - teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja.
Mõju kirikule ja usule:
Vaimulike eesõiguste kaotamine
Kiriku maade riigistamine
Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk.
Hävitati kiriku ususümboleid.
Revolutsiooni algus- bastille vallutamine 14.07.1789.
Sündmused:
generaalstaadid -> rahvuskogu (kolmanda seisuse poolt)-> liitusid teised seisused->rahvuskogu kuulutamine Asustavaks koguks->bastille vallutamine(tagandati vanad ametnikud, kuninga absolutism oli lõppenud)-> „inimeste ja kodaniku õiguste deklaratsiooni“(tagas põhilised inimõigused, omand on püha ja puutumatu )->pärisorjuse, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine->kuninga põgenemiskatse->konstitutsiooniline monarhia ( Asutav kogu võttis vastu 1791. A septembris prantsusmaa esimese konstittutsiooni, kujunes võimude lahutamise teooria, Seausandlik võim kujunes Seadusandlikule kogule, konstitutsiooni sissejuhatavaks osaks olid kodaniku õigused)->seadusandliku kogu kokkutulemine-> monarhi kukutamine (tõsines tööpuudus, ning prantsusmaast sai vabariik)->vabariik->jakobiinide klubi lõhenemine(jakobiinideks ja žirondiinideks)->Louis XVI hukkamine ->jakobiinide diktatuur->uus põhiseadus->Marat’i tapmine ->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium .->riigipööre Pariisis->konsulaadi kehtestamine ja napoleoni võimuletulek.
Tähtsus:
Vana feodaalsüsteemi kukutamine
Aadlike ja vaimulike eesõiguste kaotamine
Monarhia kukutamine ja vabariigi loomine(rahvas kui kõrgeim võimukandja)
Inimeste muutumine võrdseks seaduste ees, eraomandi puutumatus.
Prantsuse talupojast sai maaomanik ->tsunfti sundlus kaotati(saadi vabalt elukutset valida, kapitalismi areng)
Meetrisüsteem
Võimas rahvustunde tõus kogu aeuroopas
Valgustusideede levik maailmas
Terror ja ägivald
Mõjud olustikule:
Rõivad: (mehed) sinine kuub , millel punased reväärid, valged pikad torupüksid, valge vest, esindatud rahvusvärvid. Hiljem, punase früüga müts, mahakeeratava krega lühike kuub, kaelas lõdva sõlmega jämedast riidest rätik, lahti jäetud särgikrae alt pidi paistma paljast ihu, torupüksid, traksid , puukingad.
(naised) rahvusvärvides kokardi müts või kolmevärviline lint rinnal, punane müts, puukingad,
kalurinaised kantsid pikke pükse e. Pantaloonid ja kõrgem klass plebeiliste kihtidega lihtsa lõikega kleit.
Soengud : kadusid parukad.
(mehed) lühikesed ettekammitud juuksed, moekamad kandsid põskhabe.
(naised) hakkasid juukseid siledaks kammima.
Mõõtühikud: võeti kasutusele meetri süsteem,raskus ühikuks oli kg., kümnendsüsteem (10 h, 100 min, 100s.), kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga (12 kuud).
Mõjud kultuurile :
Kultuuris toimus oluline häving.
Nõuti rojalistlike ja kristlike sümbolite hävitamist(kannatada sai ka nt. Norte -Dame'i katetraal). 1793a. Toimus eriti barbaarne lõhkumine, hävitati ka sakrofaage.
Hävitati maalikunste, kuna paljud meistritetööd puudutasid usuteemasid või olid nime saanud Piibli järgi. 1793.a avati järelejäänud maalidest rahvale mõeldud kunstimuuseum, osa maalidest läks ka Louvre ' isse .
Hävitati raamatuid kokku pidi hävitama 5 miljonit raamatut. 1794.a Konvendis võeti vastu dekreet avalike raamatukogude võrgu loomise kohta.
Jakobiin (1793- 1794) - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse radikaal-poliitilise Jakobiinide Klubi liige. Nad pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust.Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris ; 1793. aastal tõusid Prantsuse revolutsiooni etteotsa , kehtestades diktatuuri ja terrori.
Žirondiinid( 1792-1793) – poliitiline rühmitus,mille liikmed arvasid,et vabariigi väljakuulutamisega on revolutsioon lõppenud.
Direktoorium(1795-1799)- Et kindlustada vabariiki, võttis Konvent 1795. aastal vastu uue konstitutsiooni. See kinnistas revolutsiooni saavutused võitluses feodaalkorra vastu. Samuti kindlustas see ka uute maaomanike õigused. Majanduse aluseks pidi olema kaubanduse, tööstuse ja muu tegevuse vabadus.
Uus rahvaesindus oli Seadusandlik Korpus. See koosnes kahest kojast. Alamkojaks oli Viiesaja Nõukogu, ülemkojaks- Vanemate Nõukogu. Viimasesse sai valida mehi, kes olid vähemalt 40-aastased.
Riigipea ülesanded anti viieliikmelisele Direktooriumile. Sellega taheti vältida isikuvõimu. Igal aastal pidi üks direktoritest asendatama uue mehega. Väljalangemine toimus liisutõmbamisega. Seega ei olnud asendamisel oluline kui kaua keegi oli ametis olnud. Uuenemine oli jäetud juhuse hooleks.
Kõigi riigivalitsemisharude juhtimiseks oli 7 ministrit, aga nad ei moodustanud valitsust. Ei olnud peaministrit ja seega polnud ministritel valitsemises kuigi suurt kaalu. Ministrid määras ametisse Direktoorium.
Riigi rahandus oli Viiesaja Nõukogu kontrolli all. Konflikti korral võis Viiesaja Nõukogu Direktooriumi tegevuse halvata.
Rahva hulgas puudus Direktooriumil laiem toetajaskond , sest rahva majanduslik olukord jäi endiselt viletsaks. Esialgu jäid Direktooriumi kukutamise katsed edutuks, kuid rahulolematus siiski ei vaibunud.