Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus (0)

Ajalugu
Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus.
Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolševike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolševikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolševikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist.
Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon . See moodustati 19. veebruaril 1918. aastal Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud eelkõige tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvumise väljakuulutamiseks. Koosnes 3 liikmest – poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ning arst Konstantin Konik.
Päästekomitee tegevus: 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvus manifesti teksti. Samal päeval tegid Vilms ja Päts katse Haapsallu sõita, et seal Eesti 1. polgu kaitse all iseseivumismanifest ette lugeda. Kahjuks jõudsid saksa väed Haapsallu enne Päästekomitee liikmeid ning plaan katkestati. Kuna katse manifesti ette lugeda nurjus ka Tartus, tehti sellest koopiad ning saadeti maakonna linnadesse laiali, et seal esimesel võimalusel neid rahvale ette lugeda. 24. veebruaril puhkes tulevahetus bolševike ja rahvuslaste vahel. Pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus oli iseseisvuslaste peahooneks kujunenud Riigipanga hoone. Sel samal õhtul moodustati Ajutine Valitsus ning peaministriks valiti Konstantin Päts. Samal ajal trükiti aga Tallinnas manifesti koopiad ning pandi need linnatänavatele üles, rahvale lugemiseks. Manifesti ettelugemiseni aga kahjuks ei jõutud, sest oli vaja tegeleda bolševike põgenemisega sadama kaudu, luua kontakt Tallinnale lähenevate Saksa vägedega ning organiseerida korrapidamist linnatänavail. Järgmisel päeval, ehk 25. veebruaril 1918 luges aga Konstantin Päts avalikult Tallinna Reaalkooli trepil ette iseseisvumismanifesti.
Saksa okupatsiooni algus: kohe pärast manifesti ettelugemist marssisid linna sisse Saksa väed ning sellega katkestati Eesti iseseisvus 9 kuuks. 3. märtsil Brestis sõlmitud rahuleping Vene ja Saksa vägede vahel jättis küll Eesti ja Liivimaa Venelastele kui neil polnud siin enam asja ning kogu võim läks Saksa vägede kätte. Kehtima hakkas sõjaväeline seadusega piiramata võim ehk diktatuur. Taheti moodustada Balti (hertsogi)riik ning eestlastele lubati loodavas riigis vaid kultuurautonoomiat. Keiser tunnustas Baltimaade iseseisvust alles septembris ning hertsogiriigi ametliku väljakuulutamiseni jõuti alles 5. novembril. Reaalselt ei jõudnud Balti riik toimima hakatagi.
Saksamaa aga ei tunnustanud iseseisvat Eesti Vabariiki ning ei sallitud ka Ajutise Valitsuse ega Maanõukogu tegevust. Muuhulgas saadeti laiali rahvusväeosad, poliitiline tegevus keelustati , trükk allutati tsensuurile, ametlikuks asjaajamise keeleks sai saksa keel ning paljud rahvuslikud poliitikud vangistati.
Ühiskond
Põhiseadus kui õigusriigi alusdokument. Põhiseaduslikkuse järelvalve.
Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele: põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ning kehtib kõikidele kodanikele . Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusnormide loomise põhialused. Põhiseadus kujutab endast eelkõige üldisi põhimõtteid, mida täiendavad mitmed erinevad seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on raskem kui teiste seaduste ning nõuab enamasti erimenetlust.
Filosoofia
Teema: Feminism
Näidisküsimus: Kas võrdsete õiguste poliitika tagab mõlemale sugupoolele võrdse elustandardi?
Materjal:  http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html , Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff ) lk 215-219
Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi muutmaks ebavõrdseid olukordi, näiteks kaotada stereotüübid mis arvavad , et enamus med-õdesid on naised ning et enamus veoautojuhte on mehed. Tänu feminismile on naised saanud hääleõiguse ning õiguse lahutada näiteks abielu. Mõlema sugupoole eneseteostusvõimalused on kõvasti suurenenud.