Avalik õigus KT (0)

Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte-Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile . Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte- tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada . Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahus. Seadusandlik parlamendil, täisesaatev valitsusel ka president ja kohtuvõim kohtutel . Personaalne VL-üks isik ei või olla üheaegselt mitme võimuharu teenistuses. Riigikogu pädevus-Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Vabariigi presidendi pädevus-Välissuhte pädevus, Riigikaitse pädevus-riigikaitse kõrgem juht, pädevus riigikogu suhtes-kutsub kokku saadab laiali, Pädevus vabariigi valitsuse suhtes-nimetab peaministri kinnitab valitsuse, seadusandlus pädevus-seadlused, Autasustamis ja armuandmis pädevus, Õiguskantsleri krim. Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon ). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest (ius sanguinis) või sünnikohast (ius soli ). Esimene tähendab, et iga sündinu omandab oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sünnikohast (sellest lähtub ka Eesti), teine aga, et sündinu omandab sünnikohamaa kodakondsuse, sõltumata vanemate kodakondsusest (nt USA ja Ladina-Ameerika riigid). Põhiõiguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võimu kandjad ning KOV. Põhiõiguste kandjad-Isikud kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused 1)füüsiline isik a)igaühe õigused b)kodanikuõigused 2)Juriidiline isik-põhiõigused kuuluvad neile sel määral, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja vastavate õiguste olemusega. Põhiõiguste liigid: Ajaloolise kujunemise järgi: a)Inim- (kodanikuõigused) ja poliitilised õigused-inimõigused:õigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus , kodu puutumatus jne; poliitilised õigused-valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus. b)sotsiaalsed ja majanduslikud õigused-õigus tervisekaitsele, haridusele, eluasemele. c)solidaarsusõigus (tunnustatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil-õigus rahule, arengule, keskonnaalased õigused. Sisu järgi: a)vabadusõigus, b)võrdsusõigus, c)õigused riigi positiivsele tegevusele-kaitseõigused ja sotsiaalsed põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon. Sotsiaalsed põhiõigused-on riigi poolt tagatavad õigused mis kaitse nendele isikutele, kes on mingisuguses õigussuhtes nõrgemad ja ei suuda mingisuguses valdkonnas hakkama saada nt pagulased . Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses-Süütuse presumptsioon, õigus kaitsjale, karistuse mõistmine vaid seaduse alusel, kahekordse vastutusele võtu keeld. Õigus õiglasele kohtupidamisele- PS 15 ja 24 ning Euroopa inimõiguste konventsioon artikkel 6: igaühel on õigus pöörduda kohtu poole, kui isiku õiguseid ja vabadusi on rikutud, kohtuotsuse ja kohtuprotsessi avalikkus , viibida oma asja arutamise juures, edasikaebe õigus. Võrdsuspõhiõigused-on inimese õigused, et teda ei koheldaks ebavõrdselt teistest, kes on samasuguses olukorras nt PS 12 kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiõiguste piiramine-Põhiõigused ei ole piiramatud , Põ piiramine (riive, kitsendamine, õigusesse sekkumine) ei ole samatähenduslik Põ rikkumisega. Põhiseaduse piiramine peab olema legitiimsed ja võib olla PS-is sätestatud kolmel eri viisil:seadusega reservatsioonita põhiõigused-põhiõiguse paragrahv ei näe otseselt ette võimalust põhiõiguse piiramiseks. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused-PS paragrahv näeb ette konkreetsed eesmärgid, mille huvides võib põhiõiguseid piirata. Lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused-põhiõigust võib seadusega piirata, PS jätab piirangu lubatavad eesmärgid täpsustamata, seega põhiõiguse piiramine võib toimuda mistahes lubatud eesmärgil. Lisaks selle tuleb arvesse võtta proportsionaalsus põhimõtet PS 11. Põhiõiguste rikkumine-ebaseaduslik põhiõiguse piiramine e. Piirang ei ole kooskõlas PS-ega või kehtiva õigusega. Proportsionaalsuse põhimõte-Proportsionaalsus e. Mõõdupõrasus valitud vahend peab alati vastama eesmärgile, see eeldab erinevate väärtuste kaalumist. Põhiõiguse või vabaduse piiramise põhjuseks võib olla mõni teine sama kaaluga õigusväärtus nt. Teiste isikute põhiõigused ja vabadused. Põhiseaduslikuse järelvalve e. normikontrolli menetlus- teostab õiguskantsler. Järelvalve teostamist võivad taotleda Vabariigi president, õiguskantsler, KOV nõukogu, riigikogu ja samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud.
PÕHIÕIGUSE KAITSEALA MÄÄRATLEMINE
Esemeline kaitseala: mida põhiõigus kaitseb? (tegevus, seisund, positsioon)
Isikuline kaitseala:Kes võib põhiõigusele tugineda?
PIIRANGU OLEMASOLU TUVASTAMINE
Kas põhiõiguse adressaat on mõjutanud mingit tegevust, seisundit või positsiooni põhiõiguse kandja jaoks ebasoodsalt.
PIIRANGU PÕHISEADUSPÕRASUSE TUVASTAMINE
Kas formaalsed nõuded on täidetud? Seaduslikkus; õigusselgus; pädevus-, menetlus- ja vorminõuded.
Kas materiaalsed nõuded on täidetud? Legitiimne eesmärk, proportsionaalsuse põhimõte-sobilikus, vajalikus, mõõdukus.