50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lesja12
Õppematerjali autor
tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. 2) Konstitutsioonilised seadused- täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis 3) Lihtseadused- moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt. Määrus täidesaatva võimu organi õigusakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea õigusaktist madalama õigusjõuga. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Otsus on õigusakt, mille abil ühenduse institutsioonid võtavad vastu seisukoha konkreetsete juhtumite puhul. Käskkiri on on organisatsiooni tegevust korraldav haldusakt.
Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast. aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati. Ruumis võib õigusakt kehtida: kogu riigi territooriumil sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgusmerel ja teiste riikide sadamates olevaid tema aluseid ja sõjaaluseid, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning väljaspool riigi õhuruumi lendavaid lennukeid, õhu- ja kosmosesõidukeid. kogu riigi territooriumil teatud tunnustega aladel raudteed, sõjaväebaaasid, haiglad nt karantiin, sadamad või piirivööndid näiteks sulgemine
tekstis (§ 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses ette nähtud eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine 3. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus (PS § 73) Seadlus ehk dekreet on Eesti Vabariigi presidendi normatiivne õigusakt, sisult seaduse jõuga õigusakt (PS § 109) PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused (§ 109) hädadekreete kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla (§ 87 p 8) Määrus täidesaatva võimu organi õigusakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea
subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke karistusõiguse normid. käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda) Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt ehk õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigust rakendav akt on selline akt, mis annab subjektiivsed ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta
peadirektor, valla- ja linnavolikogu, valla- ja linnavalitsus jne). Igal riigiorganil on oma pädevus sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Riigi õigusaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Õigusaktid liigitatakse üldaktideks ehk õigustloovateks aktideks ja üksikaktideks. Õigusaktide kehtivus - Iga õigusakt omab õiguslikku jõudu ehk on kehtiv: teatava aja jooksul teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Kehtima hakkamine ja lõppemine on erinev sõltuvalt õigusakti liigist. Nt seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega (PS § 108).Nt Vabariigi Valitsuse ja ministri määrus jõustuvad 3
kokku leppida (nt. töötasu, töötasu alammäär + palju jõuad välja objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) seda) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid. KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt. ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide
käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. 37 Õiguse üksikakt - on akt mis annab subjektiivsed õigusedja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjekti ringile(nim ka individuaalakt). Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri) 38 Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu - See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused 1
käitumisreegleid ehk õigusnorme. Ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. 37 Õiguse üksikakt - on akt mis annab subjektiivsed õigusedja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjekti ringile(nim ka individuaalakt). Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid. (kohtuotsus, ametisse nimetamise käkskiri) 38 Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu - See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. 39 Seaduse tunnused – 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid