Kreeka referaat (1)

Vinni -Pajusti Gümnaasium
8.a klass
KREEKA
referaat
Koostaja : Merilin Linsi
Rakvere
2010

Sisukord

Sisukord.........................................................................................................................2
Geograafiline asukoht....................................................................................................3
Üldandmed.................................................................................................................3-4
Rahvastik .......................................................................................................................5
Rahvastiku püramiid......................................................................................................6
Migratsioon ................................................................................................................7-8
Suuremad linnad............................................................................................................9
Inimeste tegevusalad......................................................................................................9
Turism .....................................................................................................................10-11
Kasutatud allikad.........................................................................................................12

Geograafiline asukoht

Kreeka asub Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal . Loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria . Kirdes aga Türgi. Mujalt on Kreeka piiratud merega.

Üldandmed

Kreeka lipp Kreeka vapp
Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas on Kreekal maismaapiir Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajatsoonis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub igal aastal üleminek suve- ja talveajale.
Kreekas on ligikaudu 1400 saart , millest suurimad, tuntuimad ja turistiderohkemad on Kreeta ning Rhodos ning Küklaadide saarestikust Santorini. Kreeka kõrgeim punkt on Mount Olympus , mis asub 2911 meetrit merepinnast. Kliima on vahemereliselt soe.
Kreeka on parlamentaarne vabariik. Iseseisvusvõitlust alustas Kreeka 1821 . aastal ning nende iseseisvussõda lõppes Ottomani impeeriumist lahkulöömisega. Suurbritannia , Prantsusmaa ja Venemaa survel sai Kreeka 1830 iseseisvaks. Monarhia kaotati 8. detsembri 1974. aasta referendumi tulemusel, mille järgselt kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Põhiseadus kehtib alates 11. juunist 1975. aastast, põhiseadust on muudetud märtsis 1986 ja aprillis 2001. 1986. aastal ette võetud põhiseaduse muudatused andsid võimu juurde peaministrile ja parlamendile.
Õigussüsteem põhineb Rooma õigusel, moodustatud on tsiviil-, kriminaal - ja halduskohtud.
Kreeka sini-valge triibuline ristiga lipp kinnitati riigilipuks 1833, kui kuningaks sai Baieri prints Otto. Rist vasemal ülanurgas sümboliseerib usku.
Kreeka on liige olulisemates rahvusvahelistes organisatsioonides või ühendustes nagu Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu, ÜRO, NATO, OECD , IMF, WTO ning Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus. Kreeka liitus Euroopa Ühendusega (praegune Euroopa Liit) kümnenda riigina 1981. aastal, NATO-ga liituti 1952. aastal.
Kreeka võttis 1. jaanuarist 2002. a. kasutusele euro.
Maavaradest leidub Kreekas magneesiumi, asbesti, niklit ja boksiidi. Tuntuim kaevandatav maavara on marmor, mida ka eksporditakse.
Riik:
Kreeka Vabariik
Pindala:
131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri)
Rahvaarv:
10 722 816 (2008)
Rahvastiku tihedus:
81 inimest/ km²
Riigikeel :
kreeka keel
Religioon:
Kreeka õigeusk
Riigikord :
parlamentaarne vabariik
Riigipea:
president Karolos Papoulias
Valitsusjuht:
peaminister Costas Karamanlis
Pealinn:
Ateena
Rahaühik:
euro; 1 EUR = 15,6466 EEK

Rahvastik

Kreekas elab 10,7 miljonit inimest. Keskmine eluiga on meestel 76 ja naistel 81 aastat.
Kreeka Vabariigi põhirahvastiku moodustavad kreeklased (95,5 %). Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). Kreekas elab palju muidki rahvusi, neid on kokku 1,5 % rahvastikust. Lõviosa kreeklasi on kristlased (98,1 %) ja kuuluvad peamiselt kreeka-katoliku ehk õigeusu kiriku alla; õigeusk on Kreekas riigiusund. Katoliiklasi ja protestante on vähesel arvul, muhameedlasi on umbes 1,5 %. Sündimus on Kreekas viimasel ajal langenud. Praegu ületab see suremuse vaid 0,4 võrra tuhande elaniku kohta.
Üle kümne miljoni etnilise kreeklase elab Kreeka Vabariigis. Sellele lisaks on ligikaudu neli miljonit kreeka päritolu, kreeka keelt kõnelevat - ehkki mitte alati esimese keelena - ja õigeusulist kodanikku üle maailma laiali pillatuna. Tänapäeval asuvad suurimad kreeka kogukonnad Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja Austraalias. Märkimisväärsel hulgal kreeka asurkondi leidub ka Aafrikas - Zimbabwes, Etioopias, Senegalis ja Kongos.
Suurem osa rahvastikust elab rannikul ja madalikel, sisemaa mäestikualad on hõredasti asustatud.
Merelaevanduse ja -kaubanduse areng on soodustanud linnarahvastiku kasvu. Tööpuuduse tõttu on väljarändamine pidev ( 1970 emigreeris 85 000 inimest ).

Rahvastiku püramiid

1991. aasta ja 2009. aasta rahvastiku püramiidi erinevused.

Migratsioon

Kreeka rännete nähtus on seotud nende psüühikaga. põhjuseks ei olnud ainult kõva pinnas, millel nad elasid, vaid ka poliitiline ebastabiilsus, mis sundis kreeklasi väga varaselt otsima eluvõimalust uutes piirkondades. Alates 1100 eKr viisi paljud rändelained kreeklasi Egeuse mere rannikule , Vahemere ümbrusesse ja hiljem ka uutele kontinentidele.
Algusaastatel
Esimesed kreeklaste suuremad ränded toimusid 1100-1000 a. eKr need olid tingitud doriaanlaste ümberasustamisega Kreeka Mükeenes. Kolonistid asustasid uued linnad Väikses-Aasias, Egeuse mere idarannikul. Need kolooniad õitsesid ja hiljem said neist elavaimad linnad Kreekas nagu Smyrna. Nende kolooniate traagiline lõpp tuli aastal 1922, kui Kemal Ataturki juhtimise all tuli Türgi sõjavägi ja võitis Kreeka armee ning hävitas Kreeka linnad ja külad sundides kreeklasi põgenema tagasi endistele asumaadele ja Nõukogude liitu. Kreeklased mäletatavad seda ajaloos kui „Smyrna hävitamine“.
800 a eKr uue rändelaine põhjustanud Kreeka poliitiliised rahutused , tõid kreeklased Itaalia rannikule ja Sitsiiliasse. Kreeklaste mõju Itaalia põliselanikele on märkimisväärne. Euboea saarel linnas Kymi asunud Kreeka kolonistid, tõid endaga kaasa tähestiku, mille hiljem roomlased omastasid ning täna on tuntud see ladina tähestikuna.
Kreeklaste kolooniad Itaalias tuntud kui „Great Hellas“ või Suurem Kreeka(„ Greater Greece “), pidasid vastu sajandeid ja Vana-Kreeka varemed seisavad siiani tõendiks Kreeka linna rikkusest ja tugevusest. Kreeka kultuuri ja tsivilisatsiooni elemendid säilivad siiani Lõuna-Itaalias Imera külades, kus kohalikud räägivad siiangi Kreeka murdes. Teised kolooniad loodi Musta mere, Adriatika mere, Põhja-Aafrika rannikule, Korsikale, Hispaania ida kaldale ja väike kauplemispunkt Inglismaale.
Pimeduse aastad
Bütsantsi ajastul kreeklased jätkasid reisi üle maailma(nagu nad seda hetkel arvasid), kuid pärast Konstantinoopoli ja Kreeka maade okupatsiooni Osmani türklaste poolt, kreeklased rändasid taaskord läände, peamiselt Itaaliasse ja itta õigeusu Venemaale. See ränne toimus veel 400 aastat samal ajal kui Kreeka oli veel Osmanite võimu all.
Kreeka rändurid ühinesid teiste kreeklastega Euroopa linnades ja seal nad töötasid pidevalt Kreeka vabanemise suunas, mis toimus pärast Kreeka revolutsiooni 1821 a.
19. sajandil
Pärast Kreeka vabanemist nihkub kreeklaste rännete sihtpunkt Vanalt Uude-Maailma, Ameerika Ühendriikidesse. Tuhanded kreeklased rändasid Ameerikasse 19. saj. Lõpul ja suured Kreeka kogukonnad loodi suuremates Ameerika Ühendriikide keskustes. Hoolimata vahemaast Kreeka rändurid ei unustanud kunagi oma emamaad ja abisatsid seda korduvalt nii rahaliselt kui ka poliitiliselt, see on traditsioon, mis on säilinud tänaseni.
Majanduslik olukord kahe maailmasõja vaheliste aastate jooksul aeglustas kreeklaste rändeid, hoolimata asjaolust, et 1,5 miljonit Kreeka põgenikku saabus Türgist peale Smyrna hävitamist.
Pärast II Maailmasõda
Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse režiimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas.
Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia . Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse „väikseks Kreekaks“ Austraalias ja Uusmeremaal.

Suuremad linnad

Kreeka suurim linn on pealinn Ateena , kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad linnad on Thessaloniki 1,057 miljonit elanikku), Patras (322,8 tuhat elanikku) ja Iraklio (292,5 tuhat elanikku)

Inimeste tegevusalad

Enamus Ateena elanikke teenis elatist käsitööga. Eriti tuntud olid Ateena pottsepad, nende tehtud vaase osteti kogu Kreekas. Pottsepp töötas oma väikeses töökojas ja
tal olid abilisteks paar orja või palgatöölist. Tavaliselt olid käsitöölised üsna vaesed ja nad pidid päevast päeva tööd rügama.
Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt . Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini.
Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi.
Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad . Orjad olid tavaliselt teistest riikidest sisse ostetud või kreeklaste poolt vangi võetud barbarid . Orjad moodustasid
ligi veerandi Kreeka elanike arvust. Peremees võis orja karistada , aga mitte tappa. Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja
ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid. Kreeklaste arvates oli orapidamine täiesti loomulik.

Turism

Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi . Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur , helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad – ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna!
Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida meeldivat lõõgastust Vahemere lainetes, kirkalt sinise ning päikeselise taeva all.
Matkahuvilised võivad end proovile panna mööda vulkaanilisi mäeharju ronides, rahulikuma meelega puhkajatele on varjulised oliivisalud suurepäraseks lõõgastuskohaks. Spordihuvilised ei saa muidugi jätta kasutamata võimalust esimesel olümpiastaadionil jooksmiseks või kaljuservalt Vahemere lainetesse viskumiseks…
Kreeka pealinn Ateena on ajalugu lausa täis pikitud – kõige tuntum on kahtlemata Ateena Akropol , kus asuvad linna vanimad pühamud – arhitekt Pheidiase juhtimisel rajatud Parthenon , Püha Kalju, Nike tempel, samuti Dionysose teater. Ateena arheoloogiamuuseumi unikaalsed väljapanekud on aga igale antiigihuvilisele lausa õnne tipuks!
Olümpose–nimelistest mägedest on tuntuim paljude lumiste tippudega metsarohke mäemassiiv, mis asub Makedoonia ja Tessaalia vahel ning on 2918 m kõrge. Olümpost peeti kreeka peajumalate – olümplaste – legendaarseks asukohaks, kus olevat paiknenud nii peajumala Zeusi palee , kui ka teiste jumalate eluasemed. Olümposelt avaneb vaade Kreeka suuruselt teisele linnale Thessalonikile, kus on näha meie päevini säilinud ehitisi Rooma (Galeriuse võidukaar u. a-st. 300) ja Bütsantsi ajast ( Sofia kirik , Püha Demetriose basiilika ). Argolise kirderannikul asuv sadamalinn ja kuurort Epidauros on tuntud oma termide, staadioni, palestra , odeioni, sammaskodade poolest. Epidauroses asub u. 390. e.Kr. ehitatud Asklepiose tempel ja tolos, milles arvatavasti hoiti pühasid madusid.
Teatrisõpradele pakub Epidauros kordumatut võimalust Vana-Kreeka teatritest kõige paremini säilinud amfiteatri külastamiseks, sest 3. sajandist e.Kr. pärinev (ca 2300 aasta vanune) harmooniliselt planeeritud teater on tänapäeval jälle kasutusel. 55 istmereaga amfiteater mahutab 12 000 vaatajat .
Maailma kultuuripärandi jaoks on üks olulisematest Kreeka linnadest Põhja-Argolises asuv Mükeene linn. Esimesed väljakaevamised toimusid siin 1876. a., kui kuulus saksa arheoloog H. Schliemann avastas juba Homerose poolt kirjeldatud linna, sest kirjandusliku pärimuse algusest (Homerosest) on Argolise või Mükeenega seostatud palju müüte (Akrisiose, Perseuse, Eurystheuse ning Atreuse ja Agamemnoni müüdid).
Peale ülalmainitu peaks reisihuvilised kindlasti ära nägema Meteora järskudel kaljuhammastel asuvad maalilised kloostrid ja Parnassose mäe jalamil Apolloni auks rajatud Delfi pühamu ning palju muudki . Kreeka rahvusköök saadab Teid igal sammul: tuntumad road on horiatiki (kreeka salat ), stifado ( hautatud loomapraad sibulatega), mousaka ( vormiroog baklazaanist, kartulist ja hakklihast), souvlaki (vardasküpsetatud šašlõkitaoline liha), kalamarakias (kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein).
Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed , Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad , ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud – nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis . See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna Halkidiki nime ning Vana Kreeka ajalooareenile ilmus Halkidiki riik. 348. a.ema. Makedoonia kuningas Philippos II, Makedoonia Aleksandri isa, vallutas Halkidiki ja liitis poolsaare Makedoonia riigiga. Halkidikit nimetatakse ka Poseidoni kolmhargiks.
Aastate jooksul on Kreeka muutunud üheks reisihuviliste kultuskohaks, mida ei tasuks kellelgi puhkust planeerides kahe silma vahele jätta.

Kasutatud allikad

http://translate.google.ee/translate?hl=et&sl=en&u=http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Greece&ei=CTDoS8-XPKT8sQbYgZmGBA&sa=X&oi=translate&ct=result&resnum=1&ved=0CBAQ7gEwAA&prev=/search%3Fq%3DDemographics%2Bof%2BGreece%26hl%3Det%26lr%3D%26sa%3DG
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country.php
http://www.zorbas.ee/kreekal.html
http://www.estemb.gr/est/kreeka#top
http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=152&lang=17
http://www.kreeka-reisid.net/index.php?m1=195&lang=17
http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://www.arafura.net.au/greeksnt/migration.html
12