NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA? (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL
Ametnikutöö osakond / õigusteenistus
NOTARITE KODA- KAS PIISAVATE VOLITUSTEGA?
Essee
Tallinn 2015
Eesti Vabariigi Põhiseaduse1 kohaselt lasub Eesti Vabariigis õiguste ja vabaduste tagamise kohustus seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. See seab Eestile kohustuse luua nimetatud funktsioonide täitmiseks vastavad ja vajalikud institutsioonid , mis võimaldaksid inimestel realiseerida neile õiguskorra poolt omistatud õigusi ja vabadusi2.
Riigi ülesandeid täidavad riigiga teenistussuhtes olevad avalikud teenistujad , kes jagunevad vastavalt avaliku teenistuse seadusele riigiametnikeks ja kohaliku omavalistuse ametnikeks, olenevalt sellest, millise ametiasutusega nad teenistussuhtes on. Lisaks teenistussuhtele ametiasutusega on avalikule teenistujale omane ka palga saamine ametiasutuselt. Seega on avalikule teenistujale omane riigi ülesannete täitmine palga eest ning seda teostab ta olles riigiga teenistuslikus usaldussuhtes. Põhiseaduse kohaselt on igaühel tema õiguste ja vabaduste rikkumise korral õigus pöörduda kohtusse. Tekkinud õigusvaidlusi lahendavad üldjuhul kohtud. Kaitsmaks isikute õiguslikke positsioone võimalikult ulatuslikult on üheks võimaluseks õigusvaidlusi juba ennetavalt lahendada. Järelikult on lisaks riiklikele institutsioonidele üheks oluliseks õiguskorra stabiilsust tugevdavaks ametikandjaks loodud notar3. Notar tegutseb erapooletu isikuna, tänu millele ta täidab konflikte vältivat funktsiooni. Konfliktide vältimine algstaadiumis on aga õigusvaidlusi ennetav vahend, tänu millele väheneb läbi notari tegevuse kohtu koormus õigusvaidluste lahendamisel.
Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1. aprillil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu ajutise notariaadiseaduse, mis kehtestas notarite suhtes Eesti territooriumil osaliste parandustega 1914.a. Tsaari-Venemaa määrustiku. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise . Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a. kuulutas Ülemnõukogu Eesti taasiseseisvumisest aktiga “Eesti riiklikust iseseisvusest”. Sellele aktile järgnes Eesti kui suveräänse riigi rahvusvaheline tunnustamine. Uus Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992. Peale Põhiseaduse kehtestamist hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi ning 1.novembril 1993. aastal jõustuski Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt on notar vabakutseline riigiametnik .5 Paralleelselt uue seaduse sünniprotsessiga toimus ka notariaadi kui korporatsiooni uus eneseleidmine . Tekkinud Notarite Koja põhikirja kohaselt oli ühingu põhieesmärgiks oma liikmete majanduslike, tööalaste ja sotsiaalsete õiguste ja huvide eest seismine, nende esindamine ja kaitsmine, samuti notarite ühendamine läbi organisatsiooni.6
Alates notariaadiseaduse vastuvõtmisest ühendab kõiki notareid avalik-õiguslik kutseühendus –Notarite Koda.7 Notarid on Notarite koja liikmed ex officio. Kuigi seadus ei käsitle Notarite Koda kutseühendusena, on nii normides kui ka tegevuses omavalitsusliku ning isemajandava kutseühenduse tunnused siiski täiesti olemas.8 Notarite Koda on ladina notariaadile omane tunnus. Selline kutseühendus on asutatud igal maal, kus notariaat on läinud ladina notariaadi sätestamise teed.9 Ladina tüüpi notariaadi põhiprintsiipideks on notari sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, lisaks kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus, kindlaks määratud notarite arv ja riiklik järelevalve notarite ametitegevuse üle10. Koos uue seaduse vastuvõtmisega sai Eesti Vabariigi endisest riiklikust notariaadist, milles notar oli vaba riigiametniku staatuses , vaba notariaat11. Uus süsteem ehitati algusest peale üles Saksa notariaadisüsteemi järgi, mis sobis Eesti õiguskorda eelkõige tulenevalt Saksa ja Eesti õiguskorra sarnasusest12. Kui väljenduda keskmisest kunstipärasemalt, siis võiks öelda, et nii mõnigi asi, mis jäi Eesti notariaadis tegemata 1939. aastal, tehti ära 1993. aastal.
Lisaks notariaadiseadusele reguleerib Notarite Koja tegevust põhikiri , milles sätestatakse nii koja organite töökorraldus , organite ning notarite vahelised õigussuhted, asjaajamise ja majandamise kord ning reguleeritakse ka kõiki teisi koja pädevuses olevaid küsimusi . Notarite Koja kõrgemaks organiks on üldkoosolek ning notaritest koosnev seitsmeliikmeline eestseisus, mida juhib Notarite Koja esimees.13
Notarite Kojale kui avaliku halduse kandjale pandud ülesanded on sätestatud notariaadiseaduses ning neist ühe tähtsamana võib välja tuua järelvalvega seotud ülesanded, mis hõlmavad nii neid küsimusi, mis on antud Notarite Koja pädevusse, kui ka riiklikule järelevalvele kaasabi osutamist. Kuna notarile on usaldatud avalike ülesannete elluviimine , peab riik tagama, et notar talle pandud kohustusi seaduspäraselt täidaks. Sellest tulenevalt omab riik notari ametitegevuse üle ulatuslikku organisatoorset võimu. Riiklik järelevalve annab selle teostajale teatud pädevuse , millele vastab notari kohustus järelevale läbiviimisele kaasa aidata14. Kuna notar ei ole riigiga teenistussuhtes, ei ole notari ametitegevuse üle teostatav järelevalve samastatav avalike teenistujate suhtes kohaldatava teenistusliku järelevalvega.15 Lisaks riikliku järelevalve eesmärkidele hõlmab notari ametitegevuse üle teostatav järelevalve ka kitsamaid eesmärke. Peamiseks sihiks on kontrollida notari ametitegevust, et aidata kaasa õiguskindluse tugevnemisele õigussuhetes, mille tekkimise või muutmise aluseks on notariaaltoiming. Järelevalve ülesandeks on eeskätt jälgida, et notar juhinduks oma ametitegevuses üksnes seadustest ning et ühe notari eksimuse pärast ei saaks kannatada notariameti maine tervikuna . Samas võib järelevalve tegutseda ka notari kaitseks, hoides ära tulevikus ilmneda võivad vead, mis tulenevalt notari isiklikust vastutusest võiksid kaasa tuua kolmandate isikute nõuded notari vastu. Seega on notari üle teostatav järelevalve suures osas õigusrikkumisi ärahoidva iseloomuga .16 Nii nagu riikliku järelevalve puhul üldiselt on ka notari ametitegevuse jälgimine ja vajadusel sellesse sekkumine järelevalve kohustus, mitte privileeg .
Notarite Koja ülesannete hulka kuuluvad ka praktika ühtlustamine ning seaduses sätestatud juhtudel siduvate juhendite andmine, notarite ettevalmistuse ja täiendkoolituse ning notaribüroode töötajate koolituste korraldamine. Väga oluline ülesanne, mis puudutab notarite igapäevatööd on Notarite Koja poolne elektroonilise infosüsteemi E-notar ning tunnistuste registri haldamine ja arendamine.
Notarite Koja ülesandeks on korraldada ka vahekohtu tegevust. Notarite Koja vahekohus on alaliselt tegutsev vaidluste kohtuvälise lahendamise organ, mis lähtub oma tegevuses notariaadiseadusest, tsiviilkohtumenetluse seadustikust ning Notarite Koja vahekohtu reglemendist.17 Vahekohus lahendab kõiki vaidlusi, mille kohta ei ole seaduses sätestatud vahekohtule lahendada andmise keeldu ega piirangut. Vahekohus ei lahenda vaidlusi, mis puudutavad nõudeid notari, notari asendaja või notari töötajate vastu, mis tulenevad notari ametitegevusest, samuti neid vaidlusi, mis on seotud Eestis asuva eluruumi üürilepingu kehtivuse ja ülesütlemisega ning eluruumi vabastamise vaidlusega. Samuti ei kuulu vahekohtu pädevusse töölepingu lõpetamise vaidlused.18 Notarite Koja vahekohtusse pöördumiseks peab osapoolte vahel olema kokkulepe vaidluse lahendamiseks vahekohtus, kusjuures sellise kokkuleppe sõlmimisel ei saa pooled enam sama vaidluse lahendamiseks tavalisse kohtusse pöörduda. Kokkuleppe võib sõlmida juba õigussuhte loomisel või ka pärast seda.19 Vahekohtu otsus jõustub selle tegemise päeval, see on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Otsust saab tühistada üksnes seaduses sätestatud juhtudel, näiteks vahekohtu kokkuleppe tühistuse puhul. Vahekohtu otsusel on poolte suhtes samasugune toime nagu jõustunud kohtuotsuselgi ning see kuulub pärast jõustumist viivitamatult täitmisele .20
Uue ülesandena lisandus Notarite Kojale 2015. aasta algul seadusemuudatuse alusel pärimisregistri pidamine. Pärimisregister on riiklik elektrooniline register , kuhu kantakse andmed testamentide, pärimislepingute, pärandvara hoiumeetmete, pärimismenetluste, pärimistunnistuste ja pärandvara ühisusest osa võõrandamise kohta.( http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister ) Kuna notarid tegelevad pärimismenetluste läbiviimisega ja teevad otse pärimisregistrisse kandeid, peaks seeläbi registripidamine ning andmevahetus senisest veelgi operatiivsem olema. Tehtud muudatused peavad tagama ka paremad võimalused pärimisregistri andmete kasutamiseks nii kodanikele kui kandeid tegevatele notaritele.21 Notarite Koda haldab ka notariaalsete dokumentide säilitamiseks loodud dokumendihoidlat ning korraldab notarite tegevusega seotud rahvusvahelisi suhteid. Lisaks eeltoodule on Notarite Kojal ka sotsiaalseid ülesandeid, mis seisnevad eelkõige riikliku õigusabi põhimõtete alusel notari tasust vabastamise hüvitamises oma eelarvest ning mõningatel juhtudel notarite ja endiste notarite toetamises. 22
Seadus määratleb Notarite Kojale teatud õigused eesmärkide täitmiseks. Notarite Kojal on õigus esindada notareid ametiasutuste ning muude kodu- ja välismaiste institutsioonide juures, koostada soovitusi notarite ametialase praktika ühtlustamiseks, nõuda notaritelt kirjalikke selgitusi nende suhtes esitatud kaebuste kohta ning vajadusel teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Notarite kojal on õigus teostada ka järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ja kehtestada notarite kohustuslikud maksed Notarite Kojale. Notarite Koda loob vajadusel juurde palgalisi ametikohti ning eraldab oma eelarvest raha notarile, kelle tulu on temast mittesõltuvatel asjaoludel ametipidamiseks ebapiisav, kuid kelle ametisolek on hädavajalik vastava tööpiirkonna elanike teenindamiseks, vajadusel toetab ka oma eelarvest pensionil olevaid notareid ja nende pereliikmeid. (seadus)
Võrreldes advokatuuriseaduses toodud advokatuuri pädevuse normidega, mis annavad advokatuuri kui avalik- õigusliku juriidilise isiku ülesannetest selgepiirilise ülevaate, tekitavad Notarite Koja pädevuse ja ülesannete normide ülesehitus ning süsteem mitmeid küsimusi. Vanasti toestasid üldjärelevalvet notarite tegevuse üle kohtuminister ja prokurör ning kohtute juures peeti arvestust notarite töö ja kaebuste kohta, mis fikseeriti vastavates raamatutes. Tänasel päeval teeb seda nagu eelpoolgi mainitud Notarite Koda ning seda tehakse kolmes eri vormis. Nendeks on korraline kontroll, erakorraline kontroll ja järelkontroll. Ent ometigi on just justiitsminister see, kes piltlikult öeldes „käsib, keelab, poob ja laseb “ kogu järelevalve protsessi juures. Järelevalve graafikud määrab minister ning samuti annab justiitsminister järelevalve käigus tuvastatud ametitegevuse puuduste kõrvaldamiseks käskkirjaga juhiseid ja ettekirjutusi, mis on notarile täitmiseks kohustuslikud. Lisaks sellele on notarile distsiplinaarkaristuse määramise õigus valdkonna eest vastutaval ministril. Seega võime järeldada, et Notarite Koda on suures osas tänasel päeval vaid vahelüli ja nii öelda „musta töö tegija“ notarite ja Justiitsministeeriumi vahel. Koda teostab järelevalve ning esitab sellest kogutud dokumendid ning ettepanekud ministeeriumile, kuid lõpliku ettekirjutuse saab koostada või karistuse määrata vaid justiitsminister, sest Notarite Kojal endal puuduvad volitused kasutamaks sanktsioone. Vaatamata sellele, et on jõutud korduvate muudatuste läbiviimisel kehtiva normistikuni, ei saa olemasolevat redaktsiooni avaliku halduse kandja puhul kõige õnnestunumaks lugeda. Samas ei ole see aga siiski Notarite Koja tegevuses seni olulisi praktilisi raskusi tekitanud. Seetõttu ei ole Notarite Koja tegevust puudutavate normide muutmine just esmajärgulise tähtsusega, kuid need vajaksid siiski tulevikus ajakohastamist.23
Eelpool toodust lähtudes saab väita, et tegevusaastate eri perioodidel on Notarite Koja tegevuse rõhuasetus olnud paljuski seotud erinevate reformide ja muudatuste ettevalmistamise ning ellurakendamisega. On olnud mitmeid ajajärke, kui põhiroll on olnud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel osalemisel ning nende kohta arvamuste andmisel, seejärel aga on tulnud teha mitu ulatuslikku koolitusprogrammi, andmaks notaritele teadmisi uute eraõiguse seaduste esmarakendaja rolli täitmiseks. Samuti, et valmistada ette teenuse kättesaadavuse parandamiseks uusi notareid või tegeleda hoopiski kutse- eetika küsimustega.
Eesti notariaadi põhiväärtuseks võib pidada usaldusväärsust ja erapooletust kõigi tehinguosaliste suhtes, mis on eeldatavasti ühiskonna esmane ootus notaritele. Samas peavad nii Notarite Koda kui ka notarid pidevalt kohanema , arendama nii toimingute kui ka teenuste kvaliteeti ning leidma koos sellega tasakaalu notariaadi olemuslike põhimõtete säilitamisel.
KASUTATUD ALLIKAD
Kasutatud kirjandus

juridica 559

Notarite Koda. www.notar.ee (10.02.2015)

triinu käes olev raamat

milva lõputöö

P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida , 1996. Arvutivõrgust: http://works.bepress.com/pedro_malavet/2/ , 15.01.2012

Eesti Notariaadi X aastapäev. Tallinn: Notarite Koda 2003.

Sepp , lk 17

Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu. Tallinn: Juura 2008.

Notarite Koja vahekohtu reglement

Pärimisregister. http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/kinnisvara-abieluvara-parimine/parimisregister )
Kasutatud õigusaktid

Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2.

Notariaadiseadus. 06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11.
1 Põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2.
2 Eesti Notariaadi X aastapäev, lk 7
3 Ibid.
4 Notariaadiseadus. 06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11.
5 Notarite Koda. www.notar.ee. (10.02.2015).
6 triinu käes olev raamat
7 milva lõputöö
8 juridica 559
9 P. Malavet. Counsel for the Situation: The Latin Notary, A Historical and Comparative Model. Florida, 1996. Arvutivõrgust: http://works.bepress.com/pedro_malavet/2/ , 15.01.2012
10 Eesti Notariaadi X aastapäev. Tallinn: Notarite Koda 2003, lk 5
11 Sepp, lk 17
12 Vahtre, L. Eesti notariaadi ajalugu. Tallinn: Juura 2008, lk 185
13 (juridica 559 )
14 juridica 214
15 juridica 214
16 juridica 214
17 NK vahekohtu reglement
18 NK vahekohtu reglement
19 notar.ee
20 notar.ee
21 notar.ee
22 juridica 559
23 juridica 559