Ühiskonnaõpetuse konspekt (0)

SOTSIAALSUS ..
..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.
Sotsiaalne sidusus :

• Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
  
• Kirjeldab sidemeid või „liimi“ mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega.
  

Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki:

• Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine
  
• Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine
  

Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: „Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.“
Ühiskonna uurimine
Sotsiaalteaduste valdkonna eripära:

• Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte .
  
• Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid .
  

Kvalitatiivne meetod – Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemine toimuvad ühes etapis . Hinnanguline.
Kvantitatiivne meetod – Toetub arvandmete analüüsile, statistiliste andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus. Mõõdetav tulemus, arvuline näitaja.
Ülesanne:
Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud? Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid?
Riigikantselei – Tippjuhtide asjatundlikkuse uuring, avaliku teeninduse tippjuhtide pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted meediaga jt.
Abielu ja vaba kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring
Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada.
Ühiskonna kihistumine
Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud.
Sotsiaalne mobiilsus – inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne – inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne – vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile)
Klassid ja staatused : Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.
Tänapäeval kuuluvad väheharitud inimesed madalamatesse kihtidesse. Tänapäeval klassipiirid hägustuvad. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonna kõrgemat positsiooni ehk staatust, kui teised. Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks.
- Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad.
- Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass .
- Alamklass – inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad.
Sotsiaalsed rollid:
Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline
1. Omistatud staatus – muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne
2. Omandatud staatus – saavutatud teenete ja valikute tulem
Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll
Inimgruppide eristumise alused:
Varanduslikud
Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel
Rahvuslikud
Ideoloogilised
Ühiskonnaliikmete eristumine
Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused
Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus , suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus
Küsimused:
1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta.
2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal . Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne.
Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema?
Vajadused.
Pluralism – Huvide paljusus .
Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on lubatud huvide paljusus.
Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja eesmärkidele tuginevat ühistunnetust.
Riik – võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestav oma seadustiku kindlal territooriumil ja teostab seda läbi institutsioonide. On tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda.
Erinevad ühiskonnamudelid:

Agraar -ehk põllumajandusühiskond – kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere.

Industriaal-ehk tööstusühiskond – Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine . Muutus linna ja maarahvastikus suhe – tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel – tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos.

Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon , internet )

Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna tulemuseks on maailmamajanduse globaliseerumine ehk ülemaailmastumine. See loob paremaid võimalus. Kasvab võõrtööliste hulk. Tänapäeval üle kahesaja miljoni. Leiti, et poliitilised ja majanduslikud otsused peavad tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Teadmusühiskond – ühiskond, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult.
Küsimused.

Mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, mis on tööstusühiskonnas ja mis on põllumajandusühiskonnas.
Infoühiskond – suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni.
Tööstusühiskond – Reklaam , turundus , klientuur , peab olema hea infolevik
Põllumajandusühiskond – Kandev /toitaineterikas maalapp, klientuur.

Kas suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg.
See on nii positiivne kui ka negatiivne.
Positiivsed küljed: Firmadele kasulik, saavad odavamat tööjõudu. Võõrtöölised võivad tuua ka uusi produkte, mida veel konkreetses riigis ei ole, ühesõnaga uued ideed.
Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb.

Heaoluriik

Heaoluriik ehk sotsiaalriik

Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:

Kõrge elatustase
Suurenenud keskklass
Vaesuse leevendamine
Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
Aktiivne kodanikuühiskond
Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine
Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist

Heaoluühiskonna kujunemise algus

1880ndad – Saksamaa
20. sajandi esimene veerand – Rootsi
1930ndad – USA

Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded:

Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
- Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
- Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
- Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ( haridus , tervishoid
- Pehmendab turukonkurentsi
- Vähendab elukaarest tulenevaid riske
- Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele:
a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest
b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt)

Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel.

Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks?
Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged.

Ühiskonna sektorid

Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal .

Avalik sektor – ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused ). Riigi tunnused: oma territoorium , sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus – ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.

Erasektor ehk tulundussektor – Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega . Tunnused – kasumi taotlemine , eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi.

Mittetulundussektor – kodanikuühiskond – MTÜ-d , seltsid, usuühingud, korteri- suvila -garaažiühistud, keskkonnakaitse organisatsioonid , sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd,
Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest seismine , eesmärgiks parandada oma elukvaliteeti.
Kui ühiskond on liiga ühetaoline, võib tekkida vägivald jne.
Kodaniku organisatsioonide tegevus ja ülesanded – vabaaja sisustamine.
Demokraatia
Ajaloolised juures Vana-Kreekas, Ateenas. Demos -rahvas kratis –võim
Püüdmine kõikide huvidega arvestada, kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises, ühiskondlikult korraldatud vabadus, teatud valitsemiskorraldus .
Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut – ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele .
1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng .

Demokratiseerumise lained

Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon

Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas.

Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine . Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas.
Siirdeühiskond – selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele.

Ümberkorraldused:

Need on eripärased ja keerukad , kuna ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, kuid tegelikult on ju reformid ikkagi õiguspärased, kuna tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele . Ohtudeks on, et rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje parandamist.
Probleemid: Reformide ebaühtlane tempo, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole kompetentsed, esineb korruptsiooni.

Demokraatia tunnusjooned:

Peavad olema täidetud tingimused: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on et toimuksid vabad konkureerivate kandidaatidega valimised. Samas demokraatia „kvaliteet“ sõltub paljudest erinevatest tunnustest.
Demokraatia tunnused:
Vabad ja õiglased valimised
Võimudelahusus
Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia
Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
Vähemust õigustega arvestav enamuse võim
Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees
Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine
Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Liberaalse demokraatia tunnused:

-Kodanikuvabaduste tunnistamine
-Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
-Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
-Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus
-Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond
-Vähemuste õigustega arvestamine
-Tsiviilkontroll relvajõudude üle

Polüarhia – paljude võim

Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia.
Arvamuste ja organisatsioonide paljusus.
Tunnused – alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat

Vabaduse alused:

Mitmeparteisüsteem,
täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist.
Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada.
Kolm põhimõtet:
Konkurents – tootmistasandil, erafirmad jne.
hääleõigus – Riigikogu valmimine, kohalikud valimised jne
kodanikuõigus –
Otsene demokraatia – Otseselt sekkutakse, on võimalus hääletada. Klassikollektiivis, töökollektiivis
Kaudne demokraatia – Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru.
Osalusdemokraatia – Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste inimesed räägivad mingites asjades kaasa.
Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine on läinud väikese grupi poliitikute kätte.
Demokraatia ohud:
Läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri.
Võib tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus.
Osalusprobleem valimistel- valimistel liiga vähe inimesi.
Ebaõiglane valimissüsteem
Partokraatia – Täidesaatev ja seadusandlik võim on nö. tagatubade niidistik
Poliitbroilerid – noored poliitikud , keda kasutatakse ära.
Omakasupeal väljas olevad poliitikud.
Demokraatia kulukus – pannakse palju raha valimistele
Automaatsed eelistused
Riigivõim
Riigi tunnused – rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim.
Uued riigid Euroopas – Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist usulise tausta tõttu.
Miks ei soovi teised riigid uute riikide eraldumist?
Suurriikide huvi on kõrgematel tasanditel.
Gruusia
Riikide tekkimise teooriad:

Lepinguteooria – riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm.

Orgaaniline teooria – Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu.

Vägivallateooria – Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked.

Teokraatlik teooria – jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi.

Marksistlik teooria – Valdav klass on võimul
Riigivalitsemise vormid.
Vabariik – mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale.
Parlamentaarne – parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa
Presidentaalne – President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa
Monarhia – Riigipea on päriliku võimuga monarh , kuningas, keiser sultan emiir vürst vms.
Konstitutsiooniline – Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania , Suurbritannia .
Absoluutne – Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia , Katar , Brunei
Peamine erinevus vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse võim.
Riigikorralduse vormid:
Unitaarriik – Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt. Eesti, Soome, Poole, Leedu
Föderatsioon – Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa, Saksamaa
Konföderatsioon – Riikide liit ühiste tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt föderatsiooni moodustamisele. EL
Võimu iseloom
Demokraatia – Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia suurbritannia.
Diktatuur:
Autoritaarne – isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga . Piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina
Totalitaarne- isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. See on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism , islam , natsism ) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise-ja välisvaenlaste suhtes.
Riigi mõjutamisvahendid:
1. Ettekirjutused
2. Rahaline mõjutamine
3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine
Õhuke riik (liberaalriik) - Võimalikult vähene sekkumine majandusse, kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda aktiivsusest, väike maksukoormus .
Paks riik (sotsiaalriik) – Jõuline sekkumine majandusse, suur riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida.
Ühishüve.
Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
Mittemajanduslik ühishüve – Tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek, kohtusüsteem
Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus, mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine , infrastruktuur , sotsiaalkindlustussüsteem.

Õigusriik ja Võimude lahusus.

Õigusriik – ühiskond, kuis võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Valitseb seaduste autoriteet.
Võimuriik – Kord kehtestatakse läbi distsipliini ja vägivalla. Surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:

Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus)

Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes

Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.

Eksisteerib võimudelahusus: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.

Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabal levitamisele

Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tahaajamine riikliku omavoli eest.
Põhiseadus.
Riigi kõrgeim seadus on põhiseadus. Kõik riigis vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseadust on keeruline muuta, sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on kooskõlastatud põhiseadusega.
1215 – võeti vastu Inglismaal suur vabaduskiri, see kujutas endast seda, et kuningas pidi arvestama ka aadelkonna ja kirikuga.
Asutav Kogu on Eesti esimene nö. parlament.
Põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusega või kahe järjestikuse riigikogu poolt häälega.
1938. Aasta põhiseadusega oli ka Eestis kahekojaline parlament
Võimude lahususe printsiip
Seadusandlik – parlament
Täidesaatev – valitsus
Kohtuvõim - kohtud
See tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega välditakse võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte.

Seadusandlik võim: töötab välja ja võtab vastu seadusi, mis teenivad kodanike huve

Täidesaatev võim: viib poliitilisi otsuseid ellu ning korraldab igapäevaelu toimumist

Kohtuvõim: õigusemõistmine ning teostab järelevalvet võimude tegevuse suhtes.
Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus:

Horisontaalne võimudelahusus – tavapärane võimudelahusus, aga täidesaatval võimul võib valitsus algatada seaduseelnõusid ning võib ka anda välja seadusi. Seadusandlik võim nimetab ka riigiametnikke ametisse

Vertikaalne – Riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud.

Personaalne – Üks isik ei tohi olla samal ajal mitme võimuharu teenituses.
Milliseid huvide konflikte võib kaasa tuua võimude lahususe personaalsuse põhimõtte eiramine ?
Korruptsioon, onupojapoliitika ,
Kodus: õpik lk. 101-110
Mõiste, struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus, seaduste menetlemine
Parlament
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Ühe- ja kahekojalisus
Kahekojalised: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola, Venemaa
Ühekojalised: Soome, Rootsi, Taani, Baltikum
Kahekojalised jaotatakse enamasti ülem- ja alamkojaks.
Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende komplekteerimise viisis ja töövaldkondade jaotuses.
Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste valimiste teel.
Ülemkoda moodustatakse kahel põhimõttel:
1) Näiteks UK’s ei korraldata selleks valimisi, vaid inimene omandab õiguse osaleda parlamendi töös päritud või omandatud tiitliga.
2) Esindatakse regionaalseid huve. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. USA, Itaalia, Jaapan. Siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt vahetuva kohaga.
Struktuur
Formaalõiguslik struktuur – fikseeritud põhiseadusega
Poliitiline struktuur – oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist.
Osadeks : parlamendi juhatus ja komisjonid ; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon .
Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks.
Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile.
Parlamendi erakondlik jaotus
Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks.
Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud . Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Opositsioon kritiseerib valitsuse ettepanekuid ja pakub alternatiive.
Fraktsioonid ehk saadikurühmad, aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Neis arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada.
Parlamendi ülesanded ja töökorraldus
Peamiseks funktsiooniks algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi.
Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata.
Teiseks funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmakohus edastada oma valijate huve.
Lobism – kuluaaripoliitika, istungite vaheajal toimuvad olulised vestlused , mis tegelikult määravad ära hilisema hääletustulemuse. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides.
Kolmandaks funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle.
Otsene kontroll:
- parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust.
- parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
- õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest
- „rahakoti võim“ ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve , mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha
- õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi.
Kaudne kontroll:
- parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
- ministrid , kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili.
- tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse tegevuses.
Seaduseelnõu menetlemine
Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on lugemised ja hääletamine.
Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb muudatusettepanekud.
Täiskogu arutab iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata. Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise lõpul otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või saadetakse kolmandale lugemisele.
Lõpphääletus tähendav ,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või vastu.
Arutelu katkestamisel võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele.
Kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse saavad parandusi teha ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid.
Riigikogu kantselei
Riigikogu ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat. Seal valmistatakse ette dokumentatsioon . Kantselei on püsiv, seda ei valita, see töötab järjepidevalt ja ka siis kui on valimisperioodid, kui inimesed vahetuvad. Riigikogu paberimajandusega tegelev institutsioon.
Riigikogu liikmetel on saadiku puutumatus..
Valimissüsteem
Mandaatide ehk saadikukohtade jaotamise viis valimistel.
Valimissüsteemid:
1. Majoritaarne süsteem.
Ühemandaadilised valimisringkonnad – igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik.
Iga parteid esindab üks kandidaat.
a) lihthäälteenamuse põhimõte – ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli.
b) Absoluutse häälteenamuse põhimõte: valituks osutumiseks on vaja saada vähemalt 50% +1 häältest.
Eelised: Lihtne, inimestele arusaadav; valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli.
Puudused: Võimule on kergem pääseda suurparteidel ning paljud hääled lähevad kaotsi ja parlament ei peegelda valijaskonna tegelikke eelistusi.
USA, Suurbritannia, Kanada , Prantsusmaa
2. Proportsionaalne süsteem
Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälte arvuga.
Mitmemandaadilised valimisringkonnad – ühest ringkonnast saab parlamenti mitu saadikut. (Eesti)
Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas.
Avatud nimekirjad: Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaadid ümber.
Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid.
Eelised: Hääled ei lähe kaotsi, väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda parlamenti
Puudused: Keerukus – rahvas ei saa aru, isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset valitsust.
Nt. Rootsi, Soome, Holland , Taani, Eesti
3. Hübriidsed ehk segasüsteemid
Segu majoritaarsest ja proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on mitmemandaadiline.
Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa
Täidesaatev võim demokraatlikus ühiskonnas
Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust.
a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed (Ministrid) annavad aru presidendi ees. President võib ka valitsuse liikmeid tagandada. Nt. USA, Venemaa.
b) Parlamentaarses riigis: Valitsus moodustatakse riigikogu valimistel või kui avaldatakse umbusaldust. Riigipea saab teha ettepaneku moodustada valitsus.
Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus
Proportsionaalse puhul tekivad koalitsioonivalitsused, mis on tekkinud kahe- või enama partei saadikutest.
Ministeeriumid
Justiitsministeerium – Kristen Michal
Haridus- ja teadusministeerium – Jaak Aaviksoo
Kaitseministeerium – Urmas Reinsalu
Keskkonnaministeerium – Keit Pentus-Roosimannus
Kultuuriministeerium – Rein Lang
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium – Juhan Parts
Põllumajandusministeerium – Helir -Valdor Seeder
Rahandusministeerium – Jürgen Ligi
Siseministeerium – Ken- Marti Vaher
Sotsiaalministeerium – Hanno Pevkur
Välisministeerium – Urmas Paet
Valitsuse struktuur
Eestis juhib ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister
Ministrid juhivad vastava valitsusala korraldamiseks moodustatud ministeeriume.
Portfellita ministrid – minister, kes ei juhi ministeeriumi.
Igapäevatööd juhivad kantslerid. Võib olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti.
Ministeeriumite ametid ja inspektsioonid (nt. sotsiaalministeeriumis ravimiamet ja tööinspektsioon)
Riigikantselei
Tegeleb asjaajamise ja dokumendihaldusega. On ametis ka siis kui on võimuvahetus või valimised.
Annab välja Riigi Teatajat
Korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega
Koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist
riigikantseleid juhib sekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse ülesanded
Viib ellu sise-ja välispoliitika otsuseid
Suunad ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist.
Koostab riigieelarve
Valitsuse võim maakondlikul tasandil
Maakond on riiklik haldusüksus ning kohalik omavalitsus on kohalik haldusüksus.
Eesti maavalitsused on ühenduslüliks keskvõimu ja omavalitsuste vahel. Need kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalase ja maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korral viieks aastaks. Maavanem , kes juhib maavalitsuse tööd, esindab Vabariigi Valitsust maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle.
Eesti Vabariigi presidendid
Presidendiks saab:
Vähemalt 40 aastane Eesti kodanik
Valitakse viieks aastaks
Ei valita kaheks ametiajaks järjestikku.
Valimised varemalt 60 päeva enne ametiaja lõppemist
Kõige rohkem toimub kolm häältevooru.
Presidendi ülesanded:
Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes
Nimetav ametisse ja vabastab ametist diplomaate
Kuulutab välja seadusi
Annab riiklikke autasusid ja auastmeid
On riigikaitse kõrgeim juht
Annab süüdimõistetutele nende palvel armu
Presidendi volituste lõppemine:
Ametist tagasiastumisega
Süüdimõistev kohtuotsus
Surma korral
Uue vabariigi presidendi ametisseastumisega
Presidendid:
Konstantin Päts: 1938 – 1940,
Lennart Meri: 1992-2001
Arnold Rüütel: 2001-2006
Toomas-Henrik Ilves: 2006- praegu
Õigus – kehtivate normide kogum. Kohtuvõimu teostab õigsriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus.
Kohtud tegelevad õigusemõistmisega.
Eraõigus – Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad
Avalik õigus – avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on riik.
Tänapäeva maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem.
Kodune ülesanne:
1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib?
Rahvakohtunik – 25 – 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste
väärtustega, laitmatu.
Teda valib omavalitsusüksuste volikogu
2.Keda ei või nimetada ja kes ei või olla kohtunikuks?
Kohtunikuks ei või nimetada isikut:
• kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest;
• kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud;
• kes on advokatuurist välja heidetud;
• kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
• kes on pankrotivõlgnik;
• kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
• kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku
avalduse alusel.
Kohtunikuks ei või olla äriühingu asutaja juhtimisõiguslik osanik , erakonda kuuluv inimene, ei tohi tekkida eelistust. Peab olema võimalikult sõltumatu.
3.Kui palju on Eestis kohtunikke? 202
Maakohtus – 138
Halduskohtus – 25
Ringkonnakohtus - 39
4.Kes on Eesti Riigikohtu esimees? Kus asub riigikohus ?
Märt Rask , Tartus
5. Kes on ombudsman ja mis on tema pädevuses?
Ombudsman – õigusvahemees. riigiamet , mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli
üle. Pädevuses on kõik riigiasutused . Kodanike kaebused riigiasutuse vastu.
Erapooletu vahemees.
Apellatsioon -
Kassatsioon –
Demokraatia tunnused, valimissüsteemid, põhiseadusega.
Avalik teenistus ehk avalik haldus
Avalik teenistus – töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes.
Bürokraatia – Tegeleb valitsuse poliitika igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega.
Ametnike ülesanne: Tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud teenused.
Võrreldes poliitikutega on ametnikkond püsivam ja tänu pikaajalisele töökogemusele ka oma ala professionaalid. On erapooletu, kasutab võimu vaid avalikes huvides.
Riigibürokraatia kontroll:
1. Et ametnikud saaksid tegutseda seadusega kooskõlas.
2. Ei tohi olla korruptsiooni: ameti ärakasutamine isikliku kasu saamiseks.
Kas ametniku tegevusetus on korruptsiooni?
Jah, sest ta jätab tegemata õiguspärased toimingud .
Kontroll ametnikkonna üle teostatakse:

Sisekontroll – Juhtkonna kontrolli oma ametnike üle.

Poliitiline kontroll – Varaline järelevalve. Kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle.

Õiguslik kontroll – Eesmärk on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine. Teostatakse läbi ombudsmani või institutsiooni.
Riigikontroll - kontrollib, kuidas ametiasutused kulutab maksumaksja raha, ühesõnaga teostab varalist järelvalvet.
Kodanikkond
Kodanikkond on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi territooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet. Kodanik on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja kohustused. Kodakondsuspoliitika põhimõtted on kirjas põhiseaduses ja kodakondsusseaduses.
Kodanikuks saamine
Sünnipärane kodakondsus
Naturalisatsiooni korras antud kodakondsus
Aluseks on sünnikoht (USA) või vanemate kodakondsus (Eesti)
Õigusliku protseduuri läbimise tingimused kehtestab riik
Vähemalt üks vanematest peab olema EV kodanik, olenemata sünniriigist.
Tuleb osata riigikeelt, tunda ajalugu/kultuuri, elada seal teatud aeg, et uus kodanik saaks ühiskonnas hakkama.
Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine:

Peab olema elanud Eestis

Tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam

Tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseadusele.

Lapsevanemad, kes pole eesti kodanikud, võivad oma Eestis sündinud lapsele, taotleda kodakondsust, kuni 15 aastaseni ei pea laps selleks eksameid sooritama.

Kuni 10 inimesele aastas võib valitsus omistada kodakondsuse eriliste teenete eest riigi ees.
Kodanikuõigused ja –kohustused

Õigus ja kohustus teenida kaitseväed

Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust.

Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis .

Õigus töötada avaliku teenistujana riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes

Õigus kuuluda erakonda

Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel.
Kodanikusuhte lõppemine

Kodaniku enda soovil: Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista.

Riigi algatusel : Nt raske seaduserikkumise korral, sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Inimesel on õigus taastada lapsena kaotatud kodakondsus, Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata, samas on tal õigus igal ajal asuda elama Eestisse.
Riigis elavad välismaalased
Välismaalastel peab olema elamisluba ja tööluba. Tööluba antakse vaid neile, kellel on kehtiv elamisluba. Legaalselt ehk seaduslikult riigis viibivad välismaalased jagunevad kaheks : välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud
Inflatsioon
Inflatsioon – Raha väärtuse langus, keskmise hinnataseme tõus pikemal perioodil.
Hüperinflatsioon – Olukord majanduses, kui inflatsioonimäär ületab 50% KUUS.
Hüperinflatsioonist Väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta , ehk annulleerida senine rahaline vääring.
Deflatsioon – Riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus
Devalvatsioon – Alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes
Indekseerimine – korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni määrale
Annulleerimine – Endine vääring tunnistatakse kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem
Millega mõõdetakse inflatsiooni?
1. Inflatsioonimääraks nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust baasperioodiga võrreldes.
2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse hinnataseme muutust
Tarbijahinnaindeksi arvutamine
1. Indikatiivne ostukorv – koosneb teatud, erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.
Inflatsiooni mõju tarbijale:
Tarbekaubad – vaestele
Luksuskaubad – rikastele
Raha väärtuse ehk ostujõu langus
Hinnatõusu põhjused:
1. Nõudlusinflatsioon
2. Kuluinflatsioon
3. Palgainflatsioon
4. Hinnainflatsioon
5. Maksuinflatsioon
Teadmusühiskond – Ühiskond, mis toetub teadmistele
Innovatsioon – uuendus
elukestev õpe – Terve elu kestev õpe, koolitused , inimene ise harib end
Formaalharidus – paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne.
Mitteformaalne haridus – elukestev õpe, koolitused, kursused
E-majandus – pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e- poodides šhoppamine
Haridus – Õpitud koolitarkus
Haritus – Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada , mitte vaid faktipõhiseid asju teada.
Loomemajandus – majandus mida teevad loomeinimesed
Kaugtöö – Tehakse tööd kodust lahkumata
Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine
Globaliseerumine – Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
Eelduseks on kaasaegsed tehnilised lahendused, mille baasil see toimuda saab.
Globaliseerumist mõjutavad tegurid:
1. Side, infotehnoloogia , transpordi ja lennunduse areng
2. Tootmise spetsialiseerumine
3. Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus.
4. Majandusorganisatsioonide kasv.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
1. Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud
2. Tehnoloogia arengutase: Internet, firmad
3. Isiklikud kontaktid: Väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded
4. Poliitiline tegevus: Esindused välisriikides osalemine rahvusvahelistest organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides
Globaalprobleemid
Keskkonnaprobleemid:
1. Kõrbestumine
2. Liikide vähenemine
3. Maavarade ammendumine
4. Magevee nappus
5. Vihmametsade pindala vähenemine
6. Õhusaaste
7. Osoonikihi hõrenemine
8. Mullaviljakuse vähenemine
Kyoto protokoll – 1997, 187 riiki (va USA)
Kohustus vähendada oma saastegaaside õhku paiskamist 1990 aasta tasemeni.
ÜRO kliimakonverents Kopenhaagenis – 2009. Eesmärgiks on võetud, et aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra.
Sotsiaalprobleemid :
1. Vaesus, nälg
2. Sõjad, terrorism
3. Põgenikud
4. Rahvasiku arvu kiire kasv
5. Inimõiguste rikkumised
6. Uimastite levik
7. Ebavõrdne ligipääs meditsiinile ja haridusele
Internatsionaliseerumine
St rahvusvahelistumine – tihe läbikäimine riikide ja rahvaste vahel
Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses– noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid.
Infotehnoloogia mõju maailma arengule
Digitaalne lõhe (infovaesed ja inforikkad riigid)
Oht privaatsusele
Mõju kultuurile
Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele
Uued võimalused inimeste kaasamiseks
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid
Muutuv julgeolekusituatsioon:
II MS järel külm sõda, mis lõppes 1991
Pingelõdvendusperioodid – NSV liit ja USA kärpisid vastastikku relvastust
Islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika
Julgeolek sõltub:
1. Mõne suurriigi olukorra muutusest
2. Riikide omavahelistest suhetest
3. Tehnoloogilistest uuendustest, avastustest
Mis on G-7
Hõlmab koos töötavaid suurriike.
Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia, USA
Algselt oli see jõukate tööstusriikide ühendus, hiljem kutsuti ka Venemaa (G-8)
Tuumariigid ehk tuumapommi valmistada suutvad riigid
Suurem mõjuvõim – isegi, kui nende majanduslik arengutase on madal ( Pakistan , India, Ukraina )
Rahvusvahelise suhtlemise normid:
1. Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
2. Lahendada tülid rahumeelselt
3. Pidada kinni riigipiiride puutumatusest
4. Austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
5. Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
6. Austada inimõiguseid
7. Edendada koostööd riikide vahel
8. Järgida rahvusvahelise õiguse norme
Rahvusvahelise suhtlemise vahendid:
1. Diplomaatilised suhted – saatkonnad, saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt
2. Majanduslik koostöö – Kaubavahetus, investeeringud, koostootmine , majandusabi. Oleneb kaasatud riikide olukorras ja nendevahelistest suhetest.
3. Välisabi – Seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (arenguabi)
Humanitaarabi – Osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka elanikkonna abistamiseks
Lepingud – Seaduslikult siduvad dokumendid , mille kaudu kaks või enamat riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe.
Avaliku arvamuse kaudu saab rahvas välispoliitikat mõjutada
Kuid seda saab ära kasutada propagandas