SOTSIAALSUS ....ehk
ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus
kuuluda ühiskonda.
Sotsiaalne
sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu.
- Kirjeldab sidemeid või „liimi“ mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega.
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki:
- Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine
- Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine
Euroopa nõukogu
näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: „Sotsiaalse sidususe all
mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu,
vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist.“
Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste
valdkonna eripära:
- Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte .
- Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid .
Kvalitatiivne
meetod – Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja
töötlemine toimuvad ühes
etapis . Hinnanguline.
Kvantitatiivne meetod –
Toetub arvandmete analüüsile, statistiliste
andmete analüüs, uurimuse korratavus ja mõõdetavus. Mõõdetav
tulemus,
arvuline näitaja.
Ülesanne:Leia
ministeeriumide ja Riigikogu või
riigikantselei kodulehelt,
milliseid
uuringuid on tellitud?
Millistel eesmärkidel tellitakse
sotsioloogilisi uuringuid?
Riigikantselei –
Tippjuhtide asjatundlikkuse uuring, avaliku teeninduse tippjuhtide
pühendumuse uuring, valitsusasutuste suhted
meediaga jt.
Abielu ja vaba
kooselu, toimetuleku uuring, terviseohutusnõuete uuring, teismeliste
vägivalla tõlgendused, tööhõive uuring
Et teada saada
rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada
millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele
saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad
erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada.
Ühiskonna
kihistumineMitmesugused
olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on
sotsiaalselt kihistunud.
Sotsiaalne mobiilsus – inimeste
või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise.
Liikumine
võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne – inimene
liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne – vahetab ametit,
muutub positsioon vastavalt ametile)
Klassid ja staatused : Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse
jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas
räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks
materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.
Tänapäeval
kuuluvad väheharitud inimesed madalamatesse kihtidesse. Tänapäeval
klassipiirid hägustuvad. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid
omavad ühiskonna kõrgemat positsiooni ehk staatust, kui teised.
Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse
kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas
väärtuslikuks.
- Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega
inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad.
- Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt
keskklass .
-
Alamklass – inimestel madal saatus, teevad lihtsat tööd, saavad
vähe palka, haridustase ja
kultuursus on neil madalad.
Sotsiaalsed
rollid:Staatus on
inimese poolt kujundatud ja hinnanguline
1. Omistatud staatus –
muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne
2. Omandatud staatus –
saavutatud teenete ja valikute tulem
Igale staatusele vastab
teatud sobiliku käitumise
mall ehk roll
Inimgruppide
eristumise alused:Varanduslikud
Regionaalsed,
sh linna ja maa või pealinna ja provintsi
vahel
Rahvuslikud
Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete
eristumine
Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused
Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne
orientatsioon Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, väärtushinnangud,
kodakondsus , suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus
Küsimused:
1.
Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära,
põhjenda oma seisukohta.
2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda
oma seisukohta elulise näite
varal . Oleneb inimesest, mõni inimene
on äärmiselt ebatolerantne.
Mis on asjad, mis
panevad inimese ühiskonnas tegutsema?
Vajadused.
Pluralism –
Huvide
paljusus .
Pluralistlik ühiskond - Ühiskond, kus on
lubatud huvide paljusus.
Ühiskond
– suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis st kollektiivsel
identiteedil põhinevat inimsuhtlust, st teatud väärtustele ja
eesmärkidele tuginevat ühistunnetust.
Riik –
võimu-ja valitsusasutuste süsteem, mis
kehtestav oma seadustiku
kindlal territooriumil ja
teostab seda läbi institutsioonide. On
tekkinud ühiskonna arenemise teatud etapil ja võib ka kaduda.
Erinevad
ühiskonnamudelid: Agraar -ehk põllumajandusühiskond – kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikas, karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnasid oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast (5%). Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere.
Industriaal-ehk tööstusühiskond – Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine ). Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle.
Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: Vähenes põllumajanduse hõivatuse osakaal. Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine . Muutus linna ja maarahvastikus suhe – tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel – tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos.
Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon , internet )
Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna tulemuseks on maailmamajanduse globaliseerumine ehk ülemaailmastumine. See loob paremaid võimalus. Kasvab võõrtööliste hulk. Tänapäeval üle kahesaja miljoni. Leiti, et poliitilised ja majanduslikud otsused peavad tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Teadmusühiskond – ühiskond, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult.
Küsimused.
Mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, mis on tööstusühiskonnas ja mis on põllumajandusühiskonnas.
Infoühiskond – suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni.
Tööstusühiskond – Reklaam , turundus , klientuur , peab olema hea infolevik
Põllumajandusühiskond – Kandev /toitaineterikas maalapp, klientuur.
Kas suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg.
See on nii positiivne kui ka negatiivne.
Positiivsed küljed: Firmadele kasulik, saavad odavamat tööjõudu. Võõrtöölised võivad tuua ka uusi produkte, mida veel konkreetses riigis ei ole, ühesõnaga uued ideed.
Negatiivsed küljed: Riigi põlised kodanikud jäävad odava välistööjõu tõttu ise tööta. Kultuurid võivad seguneda ning ühtne rahvustunne väheneb.
Heaoluriik
Heaoluriik ehk sotsiaalriik
Üldised heaoluriiki iseloomustavad tunnused:
Kõrge elatustase
Suurenenud keskklass
Vaesuse leevendamine
Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
Aktiivne kodanikuühiskond
Igale indiviidile võimetekohase hariduse tagamine
Lahendatakse sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist
Heaoluühiskonna kujunemise algus
1880ndad – Saksamaa
20. sajandi esimene veerand – Rootsi
1930ndad – USA
Heaoluühiskonna olemus ja ülesanded:
Heaoluriik täidab lisaks tavapärastele riigi funktsioonidele ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
- Riik püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi
- Sekkub rohkem riigi majandusse ja jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid
- Pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud ( haridus , tervishoid
- Pehmendab turukonkurentsi
- Vähendab elukaarest tulenevaid riske
- Majandusliku tõhususe kõrval pööratakse tähelepanu sotsiaalsele õiglusele:
a) liberaalid leiavad, et sotsiaaltoetuste suurendamine peab olema sõltuvuses majanduskasvu suurusest kogutud varudest
b) sotsiaaldemokraadid leiavad, et majandust ei tohi arendada inimarengu arvelt (kõigile võrdselt)
Tänapäeval üritatakse jagada heaolu tagamise kohustusi riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel.
Kas tänast Eestit võib pidada heaoluriigiks?
Ei, kuna Eesti elatustase ei ole veel võrreldav teiste heaoluriikidega. Palgad väikesed, hinnad kõrged.
Ühiskonna sektorid
Ühiskond – suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil.
Ühiskonnast rääkides saab eristada mitut valdkonda nagu poliitika,
majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal .
Avalik sektor – ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsused ). Riigi tunnused: oma territoorium , sõltumatu õiguskord, hõlmab rahvast. Avalik haldus – ametiasutuste plaanipärane tegevus poliitiliste eesmärkide elluviimiseks.
Erasektor ehk tulundussektor – Turundussektor, sellega on seotud materiaalse väärtuste loomisega . Tunnused – kasumi taotlemine , eraomandus. Peab arvestama avaliku sektori ettekirjutustega oma tegevuses. Kogutakse erasektorilt makse, kehtestatakse tegutsemise reeglid, antakse toetusi.
Mittetulundussektor – kodanikuühiskond – MTÜ-d , seltsid, usuühingud, korteri- suvila -garaažiühistud, keskkonnakaitse organisatsioonid , sotsiaalhoolekandega tegelevad ühingud, survegrupid, erinevad vabatahtlike tehtavad tööd,
Eesmärgiks pole valitsemine ega kasumi toomine, vaid pigem oma õiguste eest seismine , eesmärgiks parandada oma elukvaliteeti.
Kui ühiskond on
liiga ühetaoline, võib tekkida vägivald jne.
Kodaniku
organisatsioonide tegevus ja ülesanded – vabaaja sisustamine.
Demokraatia
Ajaloolised
juures Vana-Kreekas, Ateenas. Demos -rahvas kratis –võim
Püüdmine
kõikide huvidega arvestada, kõigil on võimalus osaleda asjade
korraldamises, ühiskondlikult korraldatud vabadus, teatud valitsemiskorraldus .
Demokraatia tingimuseks peeti majandusarengut – ulatuslik majandusabi andmine arengumaadele .
1980-1990ndatel
loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab
demokraatia arengut enam kui majandusareng .
Demokratiseerumise lained
Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon
Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas.
Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine . Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas.
Siirdeühiskond –
selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt
teisele.
Ümberkorraldused:
Need on
eripärased ja keerukad , kuna ühest küljest avaldab rahvas võimule
pidevat survet, kuid tegelikult on ju reformid ikkagi õiguspärased,
kuna tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele . Ohtudeks
on, et rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje parandamist.
Probleemid:
Reformide ebaühtlane tempo, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub
aeglaselt, ametnikud pole kompetentsed, esineb korruptsiooni.
Demokraatia tunnusjooned:
Peavad olema
täidetud tingimused: konkurents , hääleõigus, kodanikuõigused.
Demokraatia miinimumnõue on et toimuksid vabad konkureerivate kandidaatidega valimised. Samas demokraatia „kvaliteet“ sõltub
paljudest erinevatest tunnustest.
Demokraatia
tunnused:
Vabad ja õiglased
valimised
Võimudelahusus
Alternatiivsed teabeallikad, vaba
meedia
Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest
Vähemust
õigustega arvestav enamuse võim
Seaduste ülimuslikkus, kõigi
võrdsus seaduste ees
Kodanikuvabaduste ja inimõiguste
tagamine
Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Liberaalse demokraatia tunnused:
-Kodanikuvabaduste
tunnistamine
-Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse
ees
-Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
-Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus
-Vaba
ja pluralistlik kodanikuühiskond
-Vähemuste õigustega
arvestamine
-Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Polüarhia – paljude võim
Nüüdisdemokraatia
ehk polüarhia.
Arvamuste ja organisatsioonide paljusus.
Tunnused –
alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega,
kritiseerida valitsuse poliitikat
Vabaduse alused:
Mitmeparteisüsteem,
täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus,
Regulaarselt
toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne
valimistulemuste võltsimist.
Suuremate poliitiliste parteide vaba
võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada.
Kolm põhimõtet:
Konkurents – tootmistasandil, erafirmad jne.
hääleõigus –
Riigikogu valmimine, kohalikud valimised jne
kodanikuõigus –
Otsene
demokraatia – Otseselt sekkutakse, on võimalus
hääletada. Klassikollektiivis, töökollektiivis
Kaudne
demokraatia – Rahvas valib endale esindajad, kes
peavad andma oma tegevusest rahvale aru.
Osalusdemokraatia – Kui läbi kodanikuühenduste ja ühistegevuste
inimesed räägivad mingites asjades kaasa.
Eliitdemokraatia – tegelike otsuste tegemine on läinud väikese
grupi poliitikute kätte.
Demokraatia ohud:
Läbi
demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri.
Võib
tekkida eliidid, kes kuritarvitavad võimus.
Osalusprobleem
valimistel- valimistel liiga vähe inimesi.
Ebaõiglane
valimissüsteem
Partokraatia – Täidesaatev ja seadusandlik
võim on nö. tagatubade niidistik
Poliitbroilerid – noored poliitikud , keda kasutatakse ära.
Omakasupeal väljas olevad
poliitikud.
Demokraatia kulukus – pannakse palju raha
valimistele
Automaatsed eelistused
Riigivõim
Riigi tunnused –
rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim.
Uued riigid
Euroopas – Kosovo. Serbia ei soovi tunnustada Kosovo eraldumist
usulise tausta tõttu.
Miks ei soovi
teised riigid uute riikide eraldumist?
Suurriikide huvi on
kõrgematel tasanditel.
Gruusia
Riikide
tekkimise teooriad:
Lepinguteooria – riigivõim ja seal elavad inimesed on sõlminud lepingu eesmärgiga luua ühiselu vorm.
Orgaaniline teooria – Ta on bioloogiline organism kus üks kasvab välja teisest. Näiteks võitlus võimu pärast, toimub loomulik valik, tugevam jääb ellu.
Vägivallateooria – Inimestel on sugukondade/hõimude vahel kokkupõrked.
Teokraatlik teooria – jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi.
Marksistlik teooria – Valdav klass on võimul
Riigivalitsemise
vormid.
Vabariik
– mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina
pärilikule monarhiale.
Parlamentaarne
– parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal
esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning
parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome,
Saksamaa
Presidentaalne
– President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse
juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid
seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa
Monarhia – Riigipea on päriliku võimuga monarh , kuningas,
keiser sultan emiir vürst vms.
Konstitutsiooniline – Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem
esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega
tegeleb parlament . Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania , Suurbritannia .
Absoluutne
– Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik,
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt. Saudi Araabia , Katar , Brunei
Peamine erinevus
vabariigist: Monarhias võim päritav, aga vabariigis valitakse
võim.
Riigikorralduse
vormid:
Unitaarriik
– Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib
esineda eristaatuse või sisemise omavalitsusega piirkondi. Nt.
Eesti, Soome, Poole, Leedu
Föderatsioon
– Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi
tunnused st suur otsustamisõigus, liitriigi keskvõim vastutab ühtse
välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt. USA, Venemaa,
Saksamaa
Konföderatsioon
– Riikide liit ühiste tavaliselt välis-,
kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Liikmesriikidel on säilinud suveräänsus, eelnev tavaliselt
föderatsiooni moodustamisele. EL
Võimu
iseloom
Demokraatia
– Liberaalne riik. Demokraatlik õigusriik, kus
on kõrgema võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja
regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning
austades inim-ja kodanikuvabadusi. Eesti , Prantsusmaa itaalia
suurbritannia.
Diktatuur:
Autoritaarne – isiku või institutsiooni ebademokraatlik
valitsemine. Sageli on see ajutise iseloomuga . Piirangud lähtuvad
diktatuuri püsimise vajadusest. Valgevene, Venemaa, Hiina
Totalitaarne-
isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik
kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle. See on ühe ideoloogia keskne (nt. kommunism , islam , natsism ) ning äärmiselt agressiivne
võimalike sise-ja välisvaenlaste suhtes.
Riigi
mõjutamisvahendid:
1. Ettekirjutused
2.
Rahaline mõjutamine
3. Teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine
Õhuke riik
(liberaalriik) - Võimalikult vähene sekkumine majandusse,
kodanike majanduslik ja sotsiaalne kindlustatus sõltub igaühe enda
aktiivsusest, väike maksukoormus .
Paks riik
(sotsiaalriik) – Jõuline sekkumine majandusse, suur
riigiettevõtlussektor ning riiklik sotsiaalkindlustussüsteem, suur
maksukoormus, et valitsuse tegevust finantseerida.
Ühishüve.
Ühiskonnaliikmetelt
saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik
valitsus oma tegevust mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise
heaolu kasvule ühiskonnas.
Mittemajanduslik
ühishüve – Tervishoiusüsteem, haridussüsteem, julgeolek,
kohtusüsteem
Majanduslik ühishüve ehk kaup või teenus,
mida tarbitakse turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud
linnaruum, rahvuskultuuri toetamine , infrastruktuur ,
sotsiaalkindlustussüsteem.
Õigusriik ja Võimude lahusus.
Õigusriik –
ühiskond, kuis võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel.
Valitseb seaduste autoriteet.
Võimuriik – Kord kehtestatakse
läbi distsipliini ja vägivalla. Surutakse alla inimeste vabadusi
ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:
Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus)
Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes
Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
Eksisteerib võimudelahusus: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabal levitamisele
Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tahaajamine riikliku omavoli eest.
Põhiseadus.
Riigi kõrgeim
seadus on põhiseadus. Kõik riigis vastuvõetud seadused peavad
olema kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseadust on keeruline muuta,
sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on
kooskõlastatud põhiseadusega.
1215 – võeti vastu Inglismaal
suur vabaduskiri, see kujutas endast seda, et kuningas pidi arvestama
ka aadelkonna ja kirikuga.
Asutav Kogu on Eesti esimene nö.
parlament.
Põhiseadust saab muuta kas rahvahääletusega või
kahe järjestikuse riigikogu poolt häälega.
1938. Aasta
põhiseadusega oli ka Eestis kahekojaline parlament
Võimude lahususe printsiip
Seadusandlik
– parlament
Täidesaatev – valitsus
Kohtuvõim - kohtud
See tagab
riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega
välditakse võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte.
Seadusandlik võim: töötab välja ja võtab vastu seadusi, mis teenivad kodanike huve
Täidesaatev võim: viib poliitilisi otsuseid ellu ning korraldab igapäevaelu toimumist
Kohtuvõim: õigusemõistmine ning teostab järelevalvet võimude tegevuse suhtes.
Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude
lahusus:
Horisontaalne võimudelahusus – tavapärane võimudelahusus, aga täidesaatval võimul võib valitsus algatada seaduseelnõusid ning võib ka anda välja seadusi. Seadusandlik võim nimetab ka riigiametnikke ametisse
Vertikaalne – Riigi keskvõim ja omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud.
Personaalne – Üks isik ei tohi olla samal ajal mitme võimuharu teenituses.
Milliseid huvide
konflikte võib kaasa tuua võimude lahususe personaalsuse põhimõtte eiramine ?
Korruptsioon, onupojapoliitika ,
Kodus: õpik lk.
101-110
Mõiste,
struktuur, erakondlik tööjaotus, ülesanded ja töökorraldus,
seaduste menetlemine
Parlament
Parlament on
demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Ühe-
ja kahekojalisus
Kahekojalised:
Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola,
Venemaa
Ühekojalised: Soome, Rootsi, Taani, Baltikum
Kahekojalised
jaotatakse enamasti ülem- ja alamkojaks.
Seadusandliku kogu
kodade erinevused seisnevad nende komplekteerimise viisis ja
töövaldkondade jaotuses.
Alamkoda
moodustatakse kõikides riikides otseste valimiste teel.
Ülemkoda
moodustatakse kahel põhimõttel:
1) Näiteks UK’s ei korraldata
selleks valimisi, vaid inimene omandab õiguse osaleda parlamendi
töös päritud või omandatud tiitliga.
2) Esindatakse
regionaalseid huve. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude
esindajad. Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. Ülemkoda valitakse
otse rahva poolt. USA, Itaalia, Jaapan. Siin pole tegemist eluaegse,
vaid regulaarselt vahetuva kohaga.
Struktuur
Formaalõiguslik
struktuur – fikseeritud põhiseadusega
Poliitiline struktuur –
oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub alati pärast
parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist.
Osadeks :
parlamendi juhatus ja komisjonid ; poliitilise struktuuri moodustavad
fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon .
Igapäevatööd
juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud.
Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra
täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea
kohusetäitjaks.
Komisjonid/komiteed
on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele
valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga
parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste
probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö
kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile.
Parlamendi
erakondlik jaotus
Parlament jaguneb koalitsiooniks
ja opositsiooniks.
Koalitsiooni
moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni
kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud .
Opositsiooni olemasolu on demokraatliku parlamendi kohustuslik
tunnus. Opositsioon kritiseerib valitsuse ettepanekuid ja pakub
alternatiive.
Fraktsioonid ehk
saadikurühmad, aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Neis
arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja
hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi
esitada.
Parlamendi
ülesanded ja töökorraldus
Peamiseks
funktsiooniks algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi.
Riigipea peab
parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib
seaduse ka parlamenti tagasi saata.
Teiseks
funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmakohus edastada oma valijate huve.
Lobism –
kuluaaripoliitika, istungite vaheajal toimuvad olulised vestlused ,
mis tegelikult määravad ära hilisema hääletustulemuse.
Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides.
Kolmandaks
funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle.
Otsene
kontroll:
- parlamendi õigus avaldada
umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse
ametisoleku kestust.
- parlamendi parteilise koosseisu arvestamine
valitsuse kokkupanemisel
- õigus võtta vastu seadusi, mis on
valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse
seisukohtadest
- „rahakoti võim“ ehk parlamendi ainupädevus
võtta vastu riigieelarve , mille alusel eraldatakse valitsuse
tegevuseks raha
- õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi
täiskogu ette ja esitada arupärimisi.
Kaudne
kontroll:
- parlamenti kuuluvad
valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma
erakonna ministritelt
- ministrid , kes on varem olnud
parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö
stiili.
- tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Vaatamata
tugevale kriitikale parlamentide parteistumise aadressil, kõlab
valijaskonna hääl siiski tugevamalt parlamendis kui valitsuse
tegevuses.
Seaduseelnõu
menetlemine
Parlamendi tööd seaduse
kallal nimetatakse menetlemiseks. Tähtsamateks etappideks on
lugemised ja hääletamine.
Seaduseelnõu algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu
menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub.
Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu eelnõule ja viimistleb
muudatusettepanekud.
Täiskogu arutab
iga seaduseelnõu vähemalt kahel lugemisel. Esimesel lugemisel
kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja
ettekanded ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkata.
Teisel lugemisel toimuvadki peamised vaidlused eelnõu üle, kõik
muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Teise lugemise
lõpul otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu
katkestatakse või saadetakse kolmandale lugemisele.
Lõpphääletus
tähendav ,et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse poolt või
vastu.
Arutelu
katkestamisel võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis
tulevad jällegi täiskogul hääletamisele.
Kolmandale
lugemisele saadetud eelnõusse saavad parandusi teha ainult
fraktsioonid ja alatised komisjonid.
Riigikogu
kantselei
Riigikogu
ametiorgan, mis toimetab riigikogu bürokraatiat. Seal valmistatakse
ette dokumentatsioon . Kantselei on püsiv, seda ei valita, see töötab
järjepidevalt ja ka siis kui on valimisperioodid, kui inimesed
vahetuvad. Riigikogu paberimajandusega tegelev institutsioon.
Riigikogu
liikmetel on saadiku puutumatus..
Valimissüsteem
Mandaatide ehk
saadikukohtade jaotamise viis valimistel.
Valimissüsteemid:
1.
Majoritaarne süsteem.
Ühemandaadilised valimisringkonnad –
igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik.
Iga parteid
esindab üks kandidaat.
a) lihthäälteenamuse põhimõte –
ringkonnas jagatava mandaadi saab see, kes sai teistest rohkem hääli.
b) Absoluutse häälteenamuse põhimõte: valituks osutumiseks on
vaja saada vähemalt 50% +1 häältest.
Eelised: Lihtne,
inimestele arusaadav; valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt
rohkem hääli.
Puudused: Võimule on kergem pääseda
suurparteidel ning paljud hääled lähevad kaotsi ja parlament ei peegelda valijaskonna tegelikke eelistusi.
USA, Suurbritannia, Kanada , Prantsusmaa
2.
Proportsionaalne süsteem
Saadikukohad jagatakse parteide vahel
proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häälte arvuga.
Mitmemandaadilised valimisringkonnad – ühest ringkonnast saab
parlamenti mitu saadikut. (Eesti)
Kandidaadid seatakse üles
erakonna valimisnimekirjas.
Avatud nimekirjad: Pärast häälte
lugemist reastatakse kandidaadid ümber.
Suletud nimekirjad: Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid.
Eelised: Hääled ei lähe kaotsi,
väiksematel parteidel suurem võimalus pääseda
parlamenti
Puudused: Keerukus – rahvas ei saa aru, isik võib
osutuda valituks väga väikese häälte arvuga, parlamenti võib
pääseda suur arv parteisid-ei suudeta moodustada stabiilset
valitsust.
Nt. Rootsi, Soome, Holland , Taani, Eesti
3.
Hübriidsed ehk segasüsteemid
Segu majoritaarsest ja
proportsionaalsest. Nt. pooled parlamendi kohad jagatakse ühe
süsteemi ja pooled teise süsteemi alusel. Valimisringkond on
mitmemandaadiline.
Nt. Ungari, Itaalia, Venemaa
Täidesaatev
võim demokraatlikus ühiskonnas
Valitsust juhib peaminister (parlamentaarne) või riigipea (presidentaalne).
Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevad valdkondi
juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline
taust.
a) presidentaalses riigis: Rahva poolt valitud
president nimetab ametisse valitsuskabineti. Valitsuse liikmed
(Ministrid) annavad aru presidendi ees. President võib ka valitsuse
liikmeid tagandada. Nt. USA, Venemaa.
b)
Parlamentaarses riigis: Valitsus moodustatakse riigikogu valimistel
või kui avaldatakse umbusaldust. Riigipea saab teha ettepaneku
moodustada valitsus.
Majoritaarse
valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline
enamusvalitsus
Proportsionaalse puhul tekivad
koalitsioonivalitsused, mis on tekkinud kahe- või enama partei
saadikutest.
Ministeeriumid
Justiitsministeerium
– Kristen Michal
Haridus- ja teadusministeerium – Jaak
Aaviksoo
Kaitseministeerium – Urmas Reinsalu
Keskkonnaministeerium – Keit Pentus-Roosimannus
Kultuuriministeerium – Rein Lang
Majandus-ja
kommunikatsiooniministeerium – Juhan
Parts
Põllumajandusministeerium – Helir -Valdor Seeder
Rahandusministeerium – Jürgen Ligi
Siseministeerium –
Ken- Marti Vaher
Sotsiaalministeerium – Hanno Pevkur
Välisministeerium – Urmas Paet
Valitsuse
struktuur
Eestis juhib ja
koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister
Ministrid
juhivad vastava valitsusala korraldamiseks moodustatud ministeeriume.
Portfellita ministrid – minister, kes ei juhi ministeeriumi.
Igapäevatööd juhivad kantslerid. Võib olla ka abiministrite
ja asekantslerite ametikohti.
Ministeeriumite ametid ja
inspektsioonid (nt. sotsiaalministeeriumis ravimiamet ja
tööinspektsioon)
Riigikantselei
Tegeleb asjaajamise ja dokumendihaldusega. On ametis ka siis kui on
võimuvahetus või valimised.
Annab välja Riigi
Teatajat
Korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja
teiste põhiseaduslike institutsioonidega
Koordineerib Euroopa
Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist
riigikantseleid juhib
sekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse
ülesanded
Viib ellu sise-ja
välispoliitika otsuseid
Suunad ja koordineerib valitsusasutuste
tegevust
Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi
presidendi aktide täitmist.
Koostab riigieelarve
Valitsuse
võim maakondlikul tasandil
Maakond on
riiklik haldusüksus ning kohalik omavalitsus on kohalik
haldusüksus.
Eesti maavalitsused on ühenduslüliks
keskvõimu ja omavalitsuste vahel. Need kuuluvad siseministeeriumi
valitsemisalase ja maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi
korral viieks aastaks. Maavanem , kes juhib maavalitsuse tööd,
esindab Vabariigi Valitsust maakonnas, teostab järelvalvet kohalike
omavalitsuste üle.
Eesti
Vabariigi presidendid
Presidendiks
saab:
Vähemalt 40 aastane Eesti kodanik
Valitakse viieks
aastaks
Ei valita kaheks ametiajaks järjestikku.
Valimised
varemalt 60 päeva enne ametiaja lõppemist
Kõige rohkem toimub
kolm häältevooru.
Presidendi
ülesanded:
Esindab riiki rahvusvahelistes suhetes
Nimetav
ametisse ja vabastab ametist diplomaate
Kuulutab välja
seadusi
Annab riiklikke autasusid ja auastmeid
On riigikaitse kõrgeim juht
Annab süüdimõistetutele nende palvel armu
Presidendi
volituste lõppemine:
Ametist tagasiastumisega
Süüdimõistev
kohtuotsus
Surma korral
Uue vabariigi presidendi
ametisseastumisega
Presidendid:
Konstantin Päts:
1938 – 1940,
Lennart Meri: 1992-2001
Arnold Rüütel:
2001-2006
Toomas-Henrik Ilves: 2006- praegu
Õigus – kehtivate normide kogum. Kohtuvõimu teostab õigsriigis
seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus.
Kohtud tegelevad
õigusemõistmisega.
Eraõigus –
Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad
Avalik õigus –
avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on
riik.
Tänapäeva
maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline
kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika
õigussüsteemid ning islami õigussüsteem.
Kodune ülesanne:
1.Kes võib olla
rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib?
Rahvakohtunik – 25 – 70 aastane teovõimeline eesti kodanik,
oskab võõrkeeli, kõlbeliste
väärtustega, laitmatu.
Teda valib omavalitsusüksuste volikogu
2.Keda ei või nimetada ja
kes ei või olla kohtunikuks?
Kohtunikuks ei või nimetada
isikut:
• kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise
eest;
• kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või
kohtutäituri ametist tagandatud;
• kes on advokatuurist välja
heidetud;
• kes on avalikust teenistusest vabastatud
distsiplinaarsüüteo eest;
• kes on pankrotivõlgnik;
•
kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine
audiitori avalduse alusel;
• kellelt on patendivoliniku kutse
ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku
avalduse alusel.
Kohtunikuks ei või olla äriühingu asutaja
juhtimisõiguslik osanik , erakonda kuuluv inimene, ei tohi tekkida
eelistust. Peab olema võimalikult sõltumatu.
3.Kui palju on
Eestis kohtunikke? 202
Maakohtus – 138
Halduskohtus –
25
Ringkonnakohtus - 39
4.Kes on Eesti Riigikohtu esimees? Kus asub riigikohus ?
Märt Rask , Tartus
5. Kes on ombudsman ja mis on tema pädevuses?
Ombudsman –
õigusvahemees. riigiamet , mis vaatab läbi kodanike kaebusi
bürokraatliku omavoli
üle.
Pädevuses on kõik riigiasutused . Kodanike kaebused riigiasutuse
vastu.
Erapooletu vahemees.
Apellatsioon -
Kassatsioon –
Demokraatia tunnused, valimissüsteemid,
põhiseadusega.
Avalik teenistus ehk avalik haldus
Avalik teenistus
– töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes.
Bürokraatia
– Tegeleb valitsuse poliitika igapäevase täideviimisega ehk
avaliku haldusega.
Ametnike
ülesanne: Tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik
korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud
teenused.
Võrreldes
poliitikutega on ametnikkond püsivam ja tänu pikaajalisele
töökogemusele ka oma ala professionaalid. On erapooletu, kasutab
võimu vaid avalikes huvides.
Riigibürokraatia
kontroll:
1. Et ametnikud saaksid tegutseda seadusega
kooskõlas.
2. Ei tohi olla korruptsiooni: ameti ärakasutamine
isikliku kasu saamiseks.
Kas ametniku tegevusetus on korruptsiooni?
Jah, sest ta jätab tegemata
õiguspärased toimingud .
Kontroll
ametnikkonna üle teostatakse:
Sisekontroll – Juhtkonna kontrolli oma ametnike üle.
Poliitiline kontroll – Varaline järelevalve. Kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle.
Õiguslik kontroll – Eesmärk on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine. Teostatakse läbi ombudsmani või institutsiooni.
Riigikontroll
- kontrollib, kuidas ametiasutused kulutab maksumaksja raha,
ühesõnaga teostab varalist järelvalvet.
Kodanikkond
Kodanikkond
on riigi elanikud, kes asuvad seaduslikult riigi
territooriumil ning omavad riigiga õiguslikku suhet. Kodanik
on ühiskonnaelus aktiivne isik, kellel on seaduslikud õigused ja
kohustused. Kodakondsuspoliitika põhimõtted on kirjas
põhiseaduses ja kodakondsusseaduses.
Kodanikuks
saamine
Sünnipärane kodakondsus
Naturalisatsiooni korras antud kodakondsus
Aluseks on sünnikoht (USA) või vanemate kodakondsus (Eesti)
Õigusliku protseduuri läbimise tingimused kehtestab riik
Vähemalt üks vanematest peab olema EV kodanik, olenemata sünniriigist.
Tuleb osata riigikeelt, tunda ajalugu/kultuuri, elada seal teatud aeg, et uus kodanik saaks ühiskonnas hakkama.
Naturalisatsiooni
korras kodakondsuse saamine:
Peab olema elanud Eestis
Tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam
Tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseadusele.
Lapsevanemad, kes pole eesti kodanikud, võivad oma Eestis sündinud lapsele, taotleda kodakondsust, kuni 15 aastaseni ei pea laps selleks eksameid sooritama.
Kuni 10 inimesele aastas võib valitsus omistada kodakondsuse eriliste teenete eest riigi ees.
Kodanikuõigused
ja –kohustused
Õigus ja kohustus teenida kaitseväed
Õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust.
Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis .
Õigus töötada avaliku teenistujana riigi-ning kohaliku omavalitsuse asutustes
Õigus kuuluda erakonda
Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel.
Kodanikusuhte
lõppemine
Kodaniku enda soovil: Eesti seadused topeltkodakondsust ei tunnista.
Riigi algatusel : Nt raske seaduserikkumise korral, sünnijärgset kodakondsust ei saa ära võtta. Inimesel on õigus taastada lapsena kaotatud kodakondsus, Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata, samas on tal õigus igal ajal asuda elama Eestisse.
Riigis
elavad välismaalased
Välismaalastel
peab olema elamisluba ja tööluba. Tööluba antakse vaid neile,
kellel on kehtiv elamisluba. Legaalselt ehk seaduslikult riigis
viibivad välismaalased jagunevad kaheks : välisriikide kodanikud ja
kodakondsuseta isikud
Inflatsioon
Inflatsioon
– Raha väärtuse langus, keskmise hinnataseme tõus pikemal
perioodil.
Hüperinflatsioon – Olukord majanduses, kui
inflatsioonimäär ületab 50% KUUS.
Hüperinflatsioonist
Väljumiseks on kasulik kehtestada uus valuuta , ehk annulleerida senine rahaline vääring.
Deflatsioon – Riigi keskmise
hinnataseme jätkuv langus
Devalvatsioon – Alandatakse
raha kurssi välisvaluuta suhtes
Indekseerimine –
korrigeerib hindu ja makseid vastavalt inflatsiooni
määrale
Annulleerimine – Endine vääring tunnistatakse
kehtetuks, rajatakse uus rahasüsteem
Millega
mõõdetakse inflatsiooni?
1. Inflatsioonimääraks
nimetatakse keskmise hinnataseme protsentuaalselt muutust
baasperioodiga võrreldes.
2. Hinnaindeksi abil mõõdetakse
hinnataseme muutust
Tarbijahinnaindeksi
arvutamine
1. Indikatiivne ostukorv – koosneb teatud,
erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.
Inflatsiooni
mõju tarbijale:
Tarbekaubad – vaestele
Luksuskaubad
– rikastele
Raha väärtuse
ehk ostujõu langus
Hinnatõusu
põhjused:
1. Nõudlusinflatsioon
2. Kuluinflatsioon
3. Palgainflatsioon
4. Hinnainflatsioon
5.
Maksuinflatsioon
Teadmusühiskond
– Ühiskond, mis toetub teadmistele
Innovatsioon –
uuendus
elukestev õpe – Terve elu kestev õpe, koolitused ,
inimene ise harib end
Formaalharidus – paberiga haridus,
gümnaasium, keskkool, ülikool jne.
Mitteformaalne haridus –
elukestev õpe, koolitused, kursused
E-majandus – pea kõiki
majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e- poodides šhoppamine
Haridus – Õpitud koolitarkus
Haritus –
Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab
loetut seostada , mitte vaid faktipõhiseid asju teada.
Loomemajandus
– majandus mida teevad loomeinimesed
Kaugtöö – Tehakse tööd
kodust lahkumata
Globaliseerumine
ehk ülemaailmastumine
Globaliseerumine
– Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste
jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja
transpordivahenditele.
Eelduseks on kaasaegsed tehnilised
lahendused, mille baasil see toimuda saab.
Globaliseerumist mõjutavad tegurid:
1. Side, infotehnoloogia ,
transpordi ja lennunduse areng
2. Tootmise spetsialiseerumine
3.
Kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja
tööjõu liikuvus.
4. Majandusorganisatsioonide kasv.
Globaliseerumist
võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
1. Majanduslik
integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised investeeringud
2. Tehnoloogia arengutase: Internet, firmad
3.
Isiklikud kontaktid: Väliskülastuste arv, rahvusvahelised
telefonikõned, rahaülekanded
4. Poliitiline tegevus: Esindused
välisriikides osalemine rahvusvahelistest organisatsioonides,
osalemine ÜRO missioonides
Globaalprobleemid
Keskkonnaprobleemid:
1.
Kõrbestumine
2. Liikide vähenemine
3. Maavarade
ammendumine
4. Magevee nappus
5. Vihmametsade pindala
vähenemine
6. Õhusaaste
7. Osoonikihi hõrenemine
8. Mullaviljakuse vähenemine
Kyoto protokoll –
1997, 187 riiki (va USA)
Kohustus vähendada oma saastegaaside
õhku paiskamist 1990 aasta tasemeni.
ÜRO
kliimakonverents Kopenhaagenis – 2009. Eesmärgiks on võetud, et
aastaks 2020 vähendatakse saastet 50% võrra.
Sotsiaalprobleemid :
1. Vaesus, nälg
2. Sõjad, terrorism
3.
Põgenikud
4. Rahvasiku arvu kiire kasv
5. Inimõiguste
rikkumised
6. Uimastite levik
7. Ebavõrdne ligipääs
meditsiinile ja haridusele
Internatsionaliseerumine
St
rahvusvahelistumine – tihe läbikäimine riikide ja rahvaste
vahel
Majanduses kaubavahetus, väliskapital, ka hariduses–
noortevahetus, külalislektorid, teadusprojektid.
Infotehnoloogia
mõju maailma arengule
Digitaalne lõhe
(infovaesed ja inforikkad riigid)
Oht privaatsusele
Mõju kultuurile
Uut laadi töökohad ja nõuded haridusele
Uued
võimalused inimeste kaasamiseks
Rahvusvahelise
suhtlemise põhimõtted ja vahendid
Muutuv
julgeolekusituatsioon:
II MS järel külm sõda, mis lõppes
1991
Pingelõdvendusperioodid – NSV liit ja USA kärpisid
vastastikku relvastust
Islamifundamentalistide terrorism ja USA
agressiivne välispoliitika
Julgeolek
sõltub:
1. Mõne suurriigi olukorra muutusest
2. Riikide omavahelistest suhetest
3. Tehnoloogilistest uuendustest,
avastustest
Mis on G-7
Hõlmab koos
töötavaid suurriike.
Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa,
Saksamaa, Suurbritannia, USA
Algselt oli see jõukate
tööstusriikide ühendus, hiljem kutsuti ka Venemaa (G-8)
Tuumariigid ehk
tuumapommi valmistada suutvad riigid
Suurem mõjuvõim – isegi,
kui nende majanduslik arengutase on madal ( Pakistan , India, Ukraina )
Rahvusvahelise
suhtlemise normid:
1. Hoiduda jõu kasutamisest või sellega
ähvardamisest
2. Lahendada tülid rahumeelselt
3. Pidada kinni
riigipiiride puutumatusest
4. Austada riikide suveräänsust ning
sellest tulenevaid õigusi
5. Mitte sekkuda teiste riikide
siseasjadesse
6. Austada inimõiguseid
7. Edendada koostööd
riikide vahel
8. Järgida rahvusvahelise õiguse norme
Rahvusvahelise
suhtlemise vahendid:
1. Diplomaatilised suhted – saatkonnad,
saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt
2.
Majanduslik koostöö – Kaubavahetus, investeeringud, koostootmine ,
majandusabi. Oleneb kaasatud riikide olukorras ja nendevahelistest
suhetest.
3. Välisabi – Seisneb raha või kaupade annetamises,
samuti vajalike spetsialistide lähetamises (arenguabi)
Humanitaarabi –
Osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka
elanikkonna abistamiseks
Lepingud – Seaduslikult siduvad dokumendid , mille kaudu kaks või enamat riiki vormistavad
läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe.
Avaliku arvamuse
kaudu saab rahvas välispoliitikat mõjutada
Kuid seda saab ära
kasutada propagandas
Kõik kommentaarid