Facebook Like

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL
Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel.
KORDAMISKÜSIMUSED:
  • Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest
    Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim.
    Otsedemokraatia : inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis.
    Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid ( esindusdemokraatia )
    Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nemad teevad kogus siis tähtsamad otsused. Kuigi valijate poolt valitud, siis otsuseid tehes on vaba valik, lähtudes iseendast tihti. Kui tehakse rahvahääletused , siis saavad kodanikud ka vahetult poliitikas osaleda, selline esindusdemokraatia kus on ka otsedemokraatia elemente nimetatakse osalusdemokraatiaks.
    Ei olda kindel kuidas demokraatiat defineerida, üldiselt aga on demokraatias võrdsus seaduste ees, poliitiline vabadus ja seaduste võim. Kõik on seaduse ees võrdsed ja nende hääl loeb sama palju, nende õigused on kaitstud konstitutsiooniga. Demokraatiat kasutatakse tihti sünonüümina liberaalse demokraatiale. See on esindusdemokraatia, kus võivad olla sellised osad nagu mitmeparteilisus, võrdsus seaduse ees, kodanikuühiskond väljaspool poliitikat, inimõigused , kodaniku vabadused (religiooni, sõnavabadus jne). Tihti on tähtis osa ka enamuse arvamusel demokraatias, seega võib see olla kahjulik vähemusele, võib tekkida enamuse türannia , kui pole olemas kaitseid vähemuste õigustele ja soovidele.
    Autokraatia: on valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes. Näiteks absoluutne monarhia ja diktatuur. Selle valitseja otsused ei ole väliste seaduste poolt piiritletud , ega ka soetud rahva arvamusega. Totalitarism ja militaarne diktatuur on tihti identifitseeritud autokraatiana, kuid ei pruugi see olla. (Totalitarism võib olla erinevate juhtidega – parteid, üksikisik, sõjavägi jne.) Ajalooliselt on autokraadid sõltunud teistest, et oma võimupositsiooni hoida, nagu eliit , sõjavägi või preesterkonnale, samuti on ka sõltutud jumalikule väljavalitusele. Inimõigused on tihti piiratud ja võimu hoitakse enda käes vägivallaga . Ei ole valimisi.
  • Polity IV režiimide hindamise süsteem
    Polity on riikide demokraatiataseme mõõtmise süsteem, see käsitleb kõiki iseseisvaid riike, kus on üle 500,000 elaniku kõige viimase aasta kohaselt. Vaadeldakse andmeid alates 1800. aastast. See süsteemiga alustas 1960. aastate lõpus professor Ted Robert Gurri poolt. Seal on kolm põhilist komponenti - kas on valimised, mille kaudu saavad inimesed oma arvamust avaldada, kui konkurentsivõimelised ja vabad need valimised on, täidesaatva võimu kontrollimismehhanismid ja kodanikuvabaduste garanteerimine. Igal aastal saab iga riik, keda uuritakse endale skoori, see on -10st kuni +10ni. -10 kuni -6 tähendavad autokraatlikku riigisüsteemi, -5 kuni +5 on vahepealsed riigid, ning need riigid, kus skoor on +6 kuni +10 on demokraatiad . See on unikaalne , sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon
    Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine.
    Konkurentsivõimelist juhtide valimist mõõdetakse valimiste käigus, kus on vähemalt kaks või rohkem parteid või kandidaati .
    Valinuks saamise vabadust mõõdetakse selle läbi, milline on kõikide kodanike võimalus saada valituks läbi reguleeritud protsessi, kuhu ei kuulu ameti pärimine, vägivaldne võimuhaare või militariseeritud võimuhaaramine.
    Autokraatiatena nähakse režiime, mis piiravad või summutavad konkurentsivõimelist poliitilist osalust, kus valituks osutub keegi poliitilisest eliidist ja kui ollakse valitud, siis pole palju ametlikke võimu piiranguid.
  • Polyarchy režiimide hindamise süsteem
    Polyarchy süsteemis vaadeldakse põhimõtteliselt kui hästi demokraatia riigis toimib, kuidas seda ja sellest tulenevaid võimalusi ja vabadusi tegelikult rakendatakse. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Selles süsteemis on riik demokraatlik kui on regulaarsed valimised, erakond, kes võitis ei saanud üle70% häältest või parlamendikohtadest, kui valmistel osales üle 20% elanikkonnast (ja mitte vaid valimisõiguslikust elanikkonnast). Vaadeldakse, kas on selle riigi ühiskonnas olemas arvamuse paljusus ning kas rahvas on ikka see, kes teeb päriselt otsuseid riigis.
  • Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem
    Freedom House mõõdab isiku õigusi ja vabadusi, seega on siis kaks suuremat kategooriat – poliitilised õigused ja kodanikuvabadus. Poliitilised õigused annavad võimaluse vabalt osaleda poliitilistes protsessides, kaasarvatud on neil õigus vabalt valida selge alternatiiv seaduslikes valimistes, nad võivad kandideerida vabalt, astuda poliitilistesse parteidesse ja organisatsioonidesse ja valida esindajaid kellel otsustav mõju avalikule korrale ja kes on vastutavad oma valijaskonna ees. Kodanikuõigused annavad võimaluse vabalt end väljendada ja usuvabaduse, assotsiatsiooni ja organisatsiooniõigused, õigusnormid , ja isikliku vabaduse ilma riigipoolse sekkumiseta. Seal ei mõõdeta just valitsusi, vaid päris õigusi ja vabadusi, mis on inimestel, seega vaadeldakse küll ka seda, kas inimestel on õigused, kuid sellest on tähtsam see, kas neid seadusesse pandud õigusi ja vabadusi rakendatakse.
  • Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas
    Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad , revolutsioonid, dekoloniseerimine . Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis , siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba , Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast ( Austrias , Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina , Boliivia , Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine.
  • Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner , Larry Diamond.
    Modernisatsiooniteoorias vaadeldakse riigi sisemisi tegureid ja eeldatakse, et abiga, traditsioonilised ühiskonnad suudetakse samuti arendada. Vaadeldakse millised sotsiaalsed tegurid aitavad kaasa sotsiaalsele progressile ja ühiskonna arengule. Teooria pöörab tähelepanu muutumisele ja vastab sellele muutumisele. Kui traditsiooniline ühiskond võtab kasutusele moodsama praktika, siis riik areneb. Teooria pooldajad väidavad, et moodsad riigid on jõukamad, tugevamad ja nende kodanikel on kõrgem elatustase. Kultuurilised erilisused ja religioon muutuvad vähem tähtsamaks mida rohkem toimub moderniseerimine. Ajaloolased liigitavad modernisatsiooni linnastumise ja industrialiseerimisprotsessiga. Globalisatsioon , suur vahe rikastel ja vaestelmobiilid ja suur vaesus . Tehnoloogia on suureks tõukeks sotsiaalsele muutusele, see ei tee muutust vaid muutuda saab siis kui on kindel reaktsioon sellele. Aafrikas on odav kommunikatsioon, mobiilid – lugemustõus. Mida rohkem arenenud, seda suurem jõud maailmas. Kriitika – läänelikkus, kultuuri kadumine.
    Vaieldakse demokratiseerumise ja modernisatsiooni vahelise seose üle, kui öeldakse, et demokratiseerumine järgneb moderniseerumisele, vahel ka pikema aja pärast, siis ei ole kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine , jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud , et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad , et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng , mis viib massilise poliitilise osalemiseni.
    Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni. Peab suutma teistele kaasa tunda, massimeedia on tema arvates tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega .
    Larry Diamond usub, et demokraatia peab paremaks muutma seal kus see juba on, enne kui see teistesse riikidesse edasi viia. Pole nii väga vaja riigi majandust parandada kui riigi valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea.
  • Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington ; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt.
    Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt. Mõned arvavad, et mida paremaks läheb majandus, siis seda raskem on vältida demokraatiat. Samuti, kui on juba jõutud demokraatiasse, siis kõrgem sissetulek aitab sellel demokraatial ellu jääda. Eriti kui on olemas suur, normaalse sissetulekuga keskklass . Loeb ka kultuur, poliitiline elu, regionaalsus jne.
    Robert J. Barro leidis, et kui on vähe poliitilisi õigusi ja kui neid antakse natuke juurde, siis see võib majandust ergutada, kui on juba keskmisel tasemel demokraatia, siis poliitilisi õigusi juurde saades võib see majandust halvendada, sest muretsetakse tulu ümberjagamise pärast. Tema uuris vaba turgu, seadustest kinnipidamist, haridust ja algset sissetulekut inimese kohta ja leidis, et üleüldiselt on demokraatial halb mõju arengule.
    Samuel Huntington kritiseerib modernisatsiooniteooriat, väidab, et hoopis linnastumine , haridustaseme kasv, sotsiaalne mobiilsus ja majanduslik areng viivad demokraatiani.
    Guillermo O’Donnell peamine väide on, et jõukus ei too kindlalt demokraatiat ega kindlust olemasolevat demokraatlikku ühiskonda. Tema leidis et Ladina- Ameerikas viis industrialiseerimine ja seega ka jõukuse kasv mitte demokraatiani vaid nö „bürokraatliku autoritaarsuseni“.
    Adam Przeworski on demokratiseerumise põhjustes Lipseti vastane, et poliitiline režiim ei muutu demokraatlikuks kui tulu elaniku kohta tõuseb. Hoopiski, üleminek demokraatiasse on juhuslik, kuid kui nad sinna juba jõuavad,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #1 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #2 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #3 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #4 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #5 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #6 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #7 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #8 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #9 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #10 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #11 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #12 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #13 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #14 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #15 Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #16
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor smuukipuuki Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimuste/eksamiküsimuste VASTUSED Euroopa poliitilise režiimide eksami jaoks, Tartu Ülikool.
    Euroopa , poliitilised , režiimid , , Mertelsmann , eksam , vastused , hitler , diktatuur , religioon , stalin , iseseisvus , natsi saksamaa , demokraatias , revolutsioon , põhiseadus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    46
    rtf
    Demokraaia ja demokratiseerimine
    89
    doc
    Ajalugu
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    52
    docx
    Lääne-Euroopa Suurriigid
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun