Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused (0)

Tartu Ülikool - Ajalugu - Euroopa poliitilised režiimid 20. sajandil

5 VÄGA HEA

EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL
Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel.
KORDAMISKÜSIMUSED:

Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest
Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim.
Otsedemokraatia : inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis.
Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid ( esindusdemokraatia )
Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nemad teevad kogus siis tähtsamad otsused. Kuigi valijate poolt valitud, siis otsuseid tehes on vaba valik, lähtudes iseendast tihti. Kui tehakse rahvahääletused , siis saavad kodanikud ka vahetult poliitikas osaleda, selline esindusdemokraatia kus on ka otsedemokraatia elemente nimetatakse osalusdemokraatiaks.
Ei olda kindel kuidas demokraatiat defineerida, üldiselt aga on demokraatias võrdsus seaduste ees, poliitiline vabadus ja seaduste võim. Kõik on seaduse ees võrdsed ja nende hääl loeb sama palju, nende õigused on kaitstud konstitutsiooniga. Demokraatiat kasutatakse tihti sünonüümina liberaalse demokraatiale. See on esindusdemokraatia, kus võivad olla sellised osad nagu mitmeparteilisus, võrdsus seaduse ees, kodanikuühiskond väljaspool poliitikat, inimõigused , kodaniku vabadused (religiooni, sõnavabadus jne). Tihti on tähtis osa ka enamuse arvamusel demokraatias, seega võib see olla kahjulik vähemusele, võib tekkida enamuse türannia , kui pole olemas kaitseid vähemuste õigustele ja soovidele.
Autokraatia: on valitsemisvorm, kus kogu võim on ühe inimese käes. Näiteks absoluutne monarhia ja diktatuur. Selle valitseja otsused ei ole väliste seaduste poolt piiritletud , ega ka soetud rahva arvamusega. Totalitarism ja militaarne diktatuur on tihti identifitseeritud autokraatiana, kuid ei pruugi see olla. (Totalitarism võib olla erinevate juhtidega – parteid, üksikisik, sõjavägi jne.) Ajalooliselt on autokraadid sõltunud teistest, et oma võimupositsiooni hoida, nagu eliit , sõjavägi või preesterkonnale, samuti on ka sõltutud jumalikule väljavalitusele. Inimõigused on tihti piiratud ja võimu hoitakse enda käes vägivallaga . Ei ole valimisi.

Polity IV režiimide hindamise süsteem
Polity on riikide demokraatiataseme mõõtmise süsteem, see käsitleb kõiki iseseisvaid riike, kus on üle 500,000 elaniku kõige viimase aasta kohaselt. Vaadeldakse andmeid alates 1800. aastast. See süsteemiga alustas 1960. aastate lõpus professor Ted Robert Gurri poolt. Seal on kolm põhilist komponenti - kas on valimised, mille kaudu saavad inimesed oma arvamust avaldada, kui konkurentsivõimelised ja vabad need valimised on, täidesaatva võimu kontrollimismehhanismid ja kodanikuvabaduste garanteerimine. Igal aastal saab iga riik, keda uuritakse endale skoori, see on -10st kuni +10ni. -10 kuni -6 tähendavad autokraatlikku riigisüsteemi, -5 kuni +5 on vahepealsed riigid, ning need riigid, kus skoor on +6 kuni +10 on demokraatiad . See on unikaalne , sest vaatleb valitsevate institutsioonide demokraatlike ja autokraatlike asutuste samaaegseid omadusi, mitte diskreetseid ja üksteist välistavad valitsemisvorme. Polity IV klassifikatsioon –
Riigi institutsionaalsete funktsioonide eksisteerimine või mitteeksisteerimine.
Konkurentsivõimelist juhtide valimist mõõdetakse valimiste käigus, kus on vähemalt kaks või rohkem parteid või kandidaati .
Valinuks saamise vabadust mõõdetakse selle läbi, milline on kõikide kodanike võimalus saada valituks läbi reguleeritud protsessi, kuhu ei kuulu ameti pärimine, vägivaldne võimuhaare või militariseeritud võimuhaaramine.
Autokraatiatena nähakse režiime, mis piiravad või summutavad konkurentsivõimelist poliitilist osalust, kus valituks osutub keegi poliitilisest eliidist ja kui ollakse valitud, siis pole palju ametlikke võimu piiranguid.

Polyarchy režiimide hindamise süsteem
Polyarchy süsteemis vaadeldakse põhimõtteliselt kui hästi demokraatia riigis toimib, kuidas seda ja sellest tulenevaid võimalusi ja vabadusi tegelikult rakendatakse. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Selles süsteemis on riik demokraatlik kui on regulaarsed valimised, erakond, kes võitis ei saanud üle70% häältest või parlamendikohtadest, kui valmistel osales üle 20% elanikkonnast (ja mitte vaid valimisõiguslikust elanikkonnast). Vaadeldakse, kas on selle riigi ühiskonnas olemas arvamuse paljusus ning kas rahvas on ikka see, kes teeb päriselt otsuseid riigis.

Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem
Freedom House mõõdab isiku õigusi ja vabadusi, seega on siis kaks suuremat kategooriat – poliitilised õigused ja kodanikuvabadus. Poliitilised õigused annavad võimaluse vabalt osaleda poliitilistes protsessides, kaasarvatud on neil õigus vabalt valida selge alternatiiv seaduslikes valimistes, nad võivad kandideerida vabalt, astuda poliitilistesse parteidesse ja organisatsioonidesse ja valida esindajaid kellel otsustav mõju avalikule korrale ja kes on vastutavad oma valijaskonna ees. Kodanikuõigused annavad võimaluse vabalt end väljendada ja usuvabaduse, assotsiatsiooni ja organisatsiooniõigused, õigusnormid , ja isikliku vabaduse ilma riigipoolse sekkumiseta. Seal ei mõõdeta just valitsusi, vaid päris õigusi ja vabadusi, mis on inimestel, seega vaadeldakse küll ka seda, kas inimestel on õigused, kuid sellest on tähtsam see, kas neid seadusesse pandud õigusi ja vabadusi rakendatakse.

Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas
Demokraatia tuli maailmasse üldiselt suuremate lainetena 20. sajandi vältel. Enamasti on demokraatlike riikide suurenemise või vähenemise põhjuseks sõjad , revolutsioonid, dekoloniseerimine . Mitmeid uusi rahvusriike tekkis peale I MS ja Ottomani ja Austria-Ungari Impeeriumite lagunemist. Üldiselt proovis suurem osa neist riikidest vähemalt näha demokraatlikena kui nad seda polnud. Kuna 1930ndatel oli majanduskriis , siis paljudel tekkis demokraatias pettumus, Landina-Ameerikas, Aasias ja ka Euroopas tekkis mitmel pool diktatuur – Natsi Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Portugalis. Samuti ka Balkanil ja Baltimaades, Brasiilia, Kuuba , Hiina ja Jaapan. II MS järel kadus see trend Lääne-Euroopast ( Austrias , Itaalia, Jaapan olid režiimimuutuste mudelid), kuid Ida-Euroopa jäi kahjuks mittedemokraatliku Nõukogude Liidu alla või mõjusfääri. Peale sõda tekkis maailmas dekolonisatsioon, tekkis palju riike Aasias ja Aafrikas, samuti vähemalt näiliselt demokraatlikud. 1970ndatel ja 80ndatel kadus militaarne diktatuur paljudest hispaania või portugalikeelsetest riikidest. Hisp ja Portg 1974 ja 80ndatel Argentiina , Boliivia , Uruguay, Brasiilia, Tšiili. Nende järel siis Aasia ida ja lõuna osa 80ndatel. Peale neid oli siis 80ndate lõpus ja 90ndate alguses Nõukogude Liidu lagunemine ning samuti tekkis jälle üks suurem demokraatlike riikide laine.

Demokratiseerumise põhjused: majandusarengu- ja modernisatsiooniteooria. Martin Seymour Lipset, Daniel Lerner , Larry Diamond.
Modernisatsiooniteoorias vaadeldakse riigi sisemisi tegureid ja eeldatakse, et abiga, traditsioonilised ühiskonnad suudetakse samuti arendada. Vaadeldakse millised sotsiaalsed tegurid aitavad kaasa sotsiaalsele progressile ja ühiskonna arengule. Teooria pöörab tähelepanu muutumisele ja vastab sellele muutumisele. Kui traditsiooniline ühiskond võtab kasutusele moodsama praktika, siis riik areneb. Teooria pooldajad väidavad, et moodsad riigid on jõukamad, tugevamad ja nende kodanikel on kõrgem elatustase. Kultuurilised erilisused ja religioon muutuvad vähem tähtsamaks mida rohkem toimub moderniseerimine. Ajaloolased liigitavad modernisatsiooni linnastumise ja industrialiseerimisprotsessiga. Globalisatsioon , suur vahe rikastel ja vaestel – mobiilid ja suur vaesus . Tehnoloogia on suureks tõukeks sotsiaalsele muutusele, see ei tee muutust vaid muutuda saab siis kui on kindel reaktsioon sellele. Aafrikas on odav kommunikatsioon, mobiilid – lugemustõus. Mida rohkem arenenud, seda suurem jõud maailmas. Kriitika – läänelikkus, kultuuri kadumine.
Vaieldakse demokratiseerumise ja modernisatsiooni vahelise seose üle, kui öeldakse, et demokratiseerumine järgneb moderniseerumisele, vahel ka pikema aja pärast, siis ei ole kõik selle väitega nõus. Selle poolt oli aga Seymour Martin Lipset – „kõik majandusliku arengu aspektid – industrialiseerimine, urbaniseerumine , jõukus ja haridus – on omavahel nii tihedalt seotud, et moodustavad ühe olulise teguri, mis on demokraatiaga poliitilises korrelatsioonis“. On öeldud , et see teooria baseerub liialt Euroopa näidetel, kuid uued arengud LAV, SKoreas, Taiwanis kinnitavad Lipseti arvamust. Saksamaa industrialiseerus varem, kuid demokraatiani läks aega, arvatakse et ka seal olid terve poliitilise arengu harjumused. R. Inglehart ja C. Welzel arvavad , et demokraatia ei tule selles, et seda tahta vaid tuleb läbi sotsiaalsete ja kultuuriliste faktorite. Nad ütlevad, et demokraatia alusteks on modernisatsioon ja majandusareng , mis viib massilise poliitilise osalemiseni.
Daniel Lerner on arvamusel, et ülejäänud maailm peab võtma üle läänelikud modernismi vaated, et jõuda arenguni. Peab suutma teistele kaasa tunda, massimeedia on tema arvates tähtis selles, see aitab ennast suhestada teistega .
Larry Diamond usub, et demokraatia peab paremaks muutma seal kus see juba on, enne kui see teistesse riikidesse edasi viia. Pole nii väga vaja riigi majandust parandada kui riigi valitsemist. On demokraatiasse uskumise langus, sest on pooldemokr. Riigid, mis ei näita seda parimast küljest, see viib autoritaarsuseni ja see pole inimestele hea.

Demokratiseerumise põhjused: jõukus. Robert J. Barro; Samuel P. Huntington ; Guillermo O’Donnell; Adam Przeworski jt.
Pole täiesti kindlat teooriat kas demokraatia on jõukuse kõrvalnäht, tagajärg või pole nad kuidagi seotud. Kõrgem sisemajanduse kogutoodang on tavaliselt seotud demokraatiaga. On üldine arvamus, et enne industrialiseerimist polnud eriti demokraatiat, arvatakse, et majanduslik areng ja jõukuse kasv aitab kaasa demokraatia tulekule või vähemalt viia sinna teele. See on siis modernisatsiooniteooria kohaselt. Mõned arvavad, et mida paremaks läheb majandus, siis seda raskem on vältida demokraatiat. Samuti, kui on juba jõutud demokraatiasse, siis kõrgem sissetulek aitab sellel demokraatial ellu jääda. Eriti kui on olemas suur, normaalse sissetulekuga keskklass . Loeb ka kultuur, poliitiline elu, regionaalsus jne.
Robert J. Barro leidis, et kui on vähe poliitilisi õigusi ja kui neid antakse natuke juurde, siis see võib majandust ergutada, kui on juba keskmisel tasemel demokraatia, siis poliitilisi õigusi juurde saades võib see majandust halvendada, sest muretsetakse tulu ümberjagamise pärast. Tema uuris vaba turgu, seadustest kinnipidamist, haridust ja algset sissetulekut inimese kohta ja leidis, et üleüldiselt on demokraatial halb mõju arengule.
Samuel Huntington kritiseerib modernisatsiooniteooriat, väidab, et hoopis linnastumine , haridustaseme kasv, sotsiaalne mobiilsus ja majanduslik areng viivad demokraatiani.
Guillermo O’Donnell peamine väide on, et jõukus ei too kindlalt demokraatiat ega kindlust olemasolevat demokraatlikku ühiskonda. Tema leidis et Ladina- Ameerikas viis industrialiseerimine ja seega ka jõukuse kasv mitte demokraatiani vaid nö „bürokraatliku autoritaarsuseni“.
Adam Przeworski on demokratiseerumise põhjustes Lipseti vastane, et poliitiline režiim ei muutu demokraatlikuks kui tulu elaniku kohta tõuseb. Hoopiski, üleminek demokraatiasse on juhuslik, kuid kui nad sinna juba jõuavad, siis riigid kus sisemajanduse kogutoodang on kõrgem, jäävad demokraatlikuks. Jõukus hoiab demokraatiat, kuid järkjärguline majanduse kasv ei vii autokraatiast demokraatiani.

Demokratiseerumise põhjused: etniline kultuur
Tavaliselt on politoloogid arvanud, et suured etnilised erinevused riigis ja ka tugev etniline rahvusidentiteet on demokratiseerumise protsessile kahjulikud. Etniliselt erinevad kultuurid ei saa tihti hästi läbi, neil on erinev arusaam kuidas riik või ühiskond peaks toimima ning sellised konfliktid ei vii selleni , et saaks tegeleda demokratiseerumisega nii lihtsalt. Samas on Beissinger oma artiklis väitnud , et nö „kolmanda laine“ demokraatiates, endistes NL riikides võis mõnel korral tugeva rahvusidentiteedi puudumine demokratiseerumisele halvasti mõjuda. Kui tugev rahvusidentiteet tahtis võõrvõimust vabaneda ja saada demokraatiaks ja mitte ei fokuseerinud teise etnosega võitlusele, siis võis see tugev rahvustunnetus positiivselt mõjuda demokraatia poole pöördumisel.

Demokratiseerumise põhjused: religioosne kultuur
Tugev religioon kultuuris võib olla nii kasuks ja kahjuks demokratiseerumisele. Näiteks võib tugev religioosne kultuur tunda end ohustatuna demokraatiast, samuti võib see tunduda kui muu kultuuriruumi osa ja miski, mis pole neile sobilik, vajalik. Kui religioon on sügavalt ühiskonnaga seotud, siis religioon muudab ka demokraatiat, mis selles riigis võiks olla. Religioossed väärtused hakkavad riigi seadusi ja reegleid mõjutama . Kas siis see saab olla demokraatia? Kindlasti paljudes lääneriikides on loogiline, et religioon on inimese privaatne asi ning selle koht ei ole avalikus sfääris. Tähtsamad on näiteks esindatus, õiglus , võrdsus ja osalus. Kuid kui religioon on tähtis ühiskonna osa, siis sellistes riikides pole religiooni kõrvalejätmine või privaatsfääri jätmine nii lihtne ega ka tahetud. Kuid kui proovida neid ühendada, siis demokraatias peaksid olema kõik inimesed võrdsed seaduste ees, samuti on neil valiku –ja otsustusvõimalus, kuid religioonis ei ole tavaliselt kõikidel võrdseid õigusi ja tihtipeale pole ka otsustusvõimalust. Võivad tekkida mingisugused religioossed ülevaatajad, ametnikud, kes siis võivad inimeste otsuseid mitte kuulda võtta, kui see ei sobi religiooniga.

Demokratiseerumise tagasilöögid: sissetulekute ebavõrdsus ja majandushäired
Fierlbeck mainib, et sissetulekute ebavõrdsus võib olla ka sellest, et enamuse hääl loeb ja kuna keskklass on demokraatiates suurem tavaliselt, siis vähemuste või väiksema sissetulekutega inimeste hääl kaob ära. Majanduslikke otsuseid võetakse demokraatlikel alustel vastu, võib-olla pole need otsused alati parimad majanduslikus mõttes, pole parim majanduse arengule. Majanduses ja demokraatias erinevad majandusharud arenevad erinevalt, võin tekkida ebavõrdsus – nagu näiteks IT ja haridus , üks kõrgelttasustatud ja teine mitte eriti, seega ebavõrdsus ühiskonnas. Häired – erinevad poliitilised otsused näiteks.

Demograafiline üleminek ja demokratiseerumine
Demograafiline üleminek on kindlasti vajalik demokratiseerumiseks, riikides kus oli varem ära olnud demograafiline üleminek mindi üle varem ja parema meelega demokraatlikule valitsusvormile. Suremuse vähenemist on vaja demokraatiaks, kuid kuna inimesi on rohkem, siis see on halb autokraatlikule valitsusele, see muudab naiste elu, viib ühiskonna vananemiseni. Mida vanemad on elanikud, seda rohkem püüeldakse demokraatlike ühiskonnavormide poole, vaidlustatakse autoritaarne valitsusvorm . Kui on saadud demokraatlikuks ja on noor elanikkond, siis on võimalus suurem, et minnakse tagasi autoritaarsesse ühiskonda. Demograafiline üleminek ei garanteeri demokraatiat, kuid aitab kaasa selle vastupidamisele. Demokraatia ei tule nt poliitilise elu tõttu selles riigis. Tähtsad ka haridus, SKT jne.

Eesti „ ultrademokraatia “ (1920-1933)
Esimesed valimised toimusid Asutavasse Kogusse 1919 ja 1920 võeti vastu esimene põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada. Olid kodanikuõigused kehtestatud, seadusandlik võim oli Riikikogul, täidesaatev võim vabariigi valitsusel (koosnes ministritest ja riigivanemast), valimisõigus kõigil vähemalt 20. Aastatel kodanikel. Kohalikel omavlitsustel oli kohaliku elu küsimustes suur iseseisvus . Oli väga liberaalne põhiseadus. Sel ajal tehti maareform – tehti asundustalud , mõisnike maavaldused kaotati. Erakondi oli palju, riigikogus kuus suurt ja 4-8 väikest erakonda, olid koalitsioonivalitsused, valitsused vahetusid väga sagedalt, 24 aastal oli riigipöördekatse kommunistliku partei poolt – nende võrk hävitati, toetus neile vähenes, erakondade lahkhelid kadusid mõneks ajaks, taaselustati Kaitseliit . Anti kultuurautonoomia 1925 aastal. 30ndatel tekkis parlamentarismi kriis – erakonnad võitlesid riigikogus, ei suudetud seadusi vastu võtta, valitsuse vahetused pidevalt, korruptsioon , majanduskriis ja elatustaseme langes, tööpuudus . Taheti põhiseadust muuta, et valitsusel oleks rohkem võimu, 1929 loodi vabadussõjalaste liit, algselt veteranide olukorra paranemiseks ja siis mindi poliitikasse – veteranide olukorra paranemist, kritiseeriti valitsus, taheti põhiseadust muuta, saadi suur toetus ja kehtima hakkas nende põhiseaduse projekt 1934.

1934. aasta riigipöörde põhjused
Võib-olla üheks tähtsamaks põhjuseks on majanduslangus , mis 30. Alguses oli Eestile väga raske. SKT langes paari aastaga juba 10%, seetõttu oli usk erakondadesse, parlamenti, ja nende võimesse majandusega hakkama saada, kadunud. Kui Põhjamaad devalveerisid oma raha, siis Eesti ei teinud seda, kuigi oli isegi suurem vajadus selleks. Pärast edasi-tagasi heitlusi devalveeriti kroon aastal 1933 ning see ei jätnud samuti parlamendist head muljet. Põllumajanduses tekkis kriis, sest eksport langes. Rahvas ei jõudnud osta ja ettevõtted pankrotistusid. Sissevedu riiki suurenes, väljavedu kahanes. Riigieelarve ei olnud taskaalus. Elatustase langes, rahulolematus kasvas. Samuti olid valitsused võimul väga vähe, halb mulje, nagu poleks töökorras. Kui hääletati PS muutmise kohta, siis muudeti endale kasulikumaks hääletusseadusi, kuid sellegipoolest kaotati, esimesel hääletusel ka ei mindud laiali, nii nagu seaduses oli kirjas, kui rahvahääletus kaotatakse. Kehtestati üleriigiline kaitseolukord, kehtestati tsensuur . 34. a oli poliitiline vastasseis – vabadussõdalased ja kõik teised erakonnad, vabadussõdalased boikoteerisid ajakirjandust, ning ajakirjandus vastandus neile veelgi rohkem.
Autoritaarvõimud põhjendasi kõike sellega, et kuulduste kohaselt oleks vabadussõdalased ise riigipöörde teinud, samuti kardeti välisohtu Eestile ja vabadussõdalased olevat natsi saksamaa poolt finantseeritud. Sooviti demokraatiat päästa.
Vabadussõdalased arvasid, et see on PS vastane.
Teised erakonnad olid Pätsi ja Laidoneri tegevusega alati nõus, nurin tekkis hiljem.

Eesti autoritaarrežiimi (1934-40) olemus.
Sel ajal oli kaitseseisukord , Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja. Vabadussõjalaste organisatsioonid olid keelatud, alguses arreteeriti sadu liikmeid. Valimised lükkusid edasi. Aastaks 1935 oli juba autoritaarne režiim Eestis, Päts juhtis ainuisikuliselt. Riigikogu jäi „vaikivasse olekusse“, ei saadetud laiali, aga ei töötanud ka. Oli ainupartei Isamaaliit, teised parteid keelustati 1935. Tekkis ajakirjanduse tsensuur ja kontroll ametite ja elualade üle. Seadusi andis välja Päts dekreetidena. Loodi Riikliku Propaganda Talitus – sealt tulid üleriiklikud kampaaniad (perekonnanimede eestistamine, kodukaunistamine, rahvuslippude soetamine, laulupidude korraldamine, vabadussõja monumentide püstitamine). Rahvas üldiselt ei nurisenud, kuna majandus elavnes ja elujärg läks paremaks ning seda seostati Pätsi juhtimisega ning ta populaarsus kasvas sel hetkel. Oli olemas ka opositsioon , kus olid poliitikud ja haritlased, kuid nad ei saanud ajakirjanduse tsensuuri tõttu kuigivõrd kuuldavaks end teha. Opositsiooni eesotsas oli Jaan Tõnisson , teised näiteks Ants Piip, Juhan Kukk, Jaan Teemant. Päts tahtis oma võimu kindlustada ning lõi uue PS-se, mis tema enda dekreediga jõustus. Tekkis presidendi ametikoht , kuueks aastaks, kes määras valitsuse ja sai õiguse RK laiali saata; tekkis kahekojaline parlament – riigivolikogu , riiginõukogu ning need ei olnud rahva poolt valitavad. Uues riigivolikogus olid Pätsi meelsed , Päts valiti presidendiks 24 aprill 1938. Parlament töötas, kuid oli Pätsi kontrolli all, seega oli ikkagi „vaikiv ajastu“. President nimetas ka linnapead, maavanemad, rektori jne ametisse.

Eesti ja Lääne-Euroopa vasakintellektuaalid kahe maailmasõja vahel: demokraatia, autoritaarsus ja N. Liit
Vasakintellektuaalid olid Eestist võrrandunud, vihkasid Eesti riigis olevat režiimi, hakati totalitaarse režiimi poolehoidjateks ja kaaskurjategijateks. Semper pooldas koostööd bolševikega, kritiseeris Eesti riiki. Barbarus halvustas Eesti riiki ja rahvast, nad tahtsid siit ära minna, olid samas rikkad ja ei teadnud , mis on tõeline vaesus ja kommunism , mille poole nad püüdlesid. Hakati NL-s ideaali nägema, Eesti ühiskond oli liiga passiivne nende jaoks, vihkati fašismi ning see sidus neid NLga. Tegeleti kultuuridiplomaatiaga, reisid sinna, artiklid täiuslikust NL ühiskonnast vastu. Olid kosmopoliidid, salongikommunistid.

Iseseisvuse taastanud Eesti poliitiline režiim.
Parlamentaarne, demokraatlik riik, kodanikuõigused ja vabadused, ka kohustused. Rahvas valib esindajad, esindusdemokraatia, RK otsuseid viib ellu Vabariigi Valitsus. Võimude lahusus – seadusandlik ja täidesaatev.

Diktatuur: totalitarismi teooria ja tema kriitika
Totalitarismis püüab riik kontrollida isiklikku , majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. On üheparteisüsteem , eeskujuks on juht. Seega kontrollitakse kogu privaatset ja avalikku elu. See kontsept tuli 20ndatel Carl Schmitti poolt. Itaallased Gentile arvates on see riigi mõju ja mitte võim inimeste üle. Totalitarismi ja autoritaarse režiimi vahe on see, et autoritaarses riigis on poliitiline võim poliitilise eliidi, ühe isiku käes, kui totalitarismis kontrollitakse kogu inimese elu ja haridust, kunsti, moraalinorme, teadust jne. Tahetakse mõtteid kontrollida. Juhil on tähtis roll, tema järgi on vajadus, et maailma reformida. Nõukogude ajaloo kohta on revisionistid arvanud, et terror on seal suurendatud , et sotsiaalne liikuvus oli suur, seega pooldati režiimi, sellele on vastu vaieldud (Laquer). Natsi ajaloo uurijad ei ole olnud totalitarismist väga huvitatud, eeldusel , et see oli liiga ebaorganiseeritud selle jaoks.

Diktatuur: konsensuse diktatuur
Konsensuse diktatuur on kui enamus on võimurežiimiga rahul, võimudega tehti koostööd ja alluti nende korraldustele või nagu Natsi Saksamaal, siis võeti ise initsiatiivi, et korraldada ühiskonda Hitleri üldiste ideoloogiate suunas. Samuti nähti Hitleris kedagi, kes suudaks neid viia parema elu poole, isegi kui nende viisidega või tema ideoloogiatega poldud rahul, elu paranes sel ajal tänu sõjatööstusele ja seega inimesed muutusid rahulikumaks ja passiivsemaks. Suudeti opositsioon eemaldada ja inimesed leppisid olukorraga, sest kartsid vägivalda, vange ja oma arvamuse avaldamisel tagajärgi.

Diktatuur: ideoloogiline režiim
Ideoloogiline režiim on väga tähtis diktatuuri juures, Hannah Arendti arvates ongi ideoloogiad need, mis tõmbavad inimesi ja suuri masse selle poliitilise režiimi poole. Nad annavad vastuse kogu riigi ja maailma probleemidele, natside jaoks on see rassiprobleem ja marksistide jaoks oli see klassiprobleem. Kui inimesed hakkavad neid probleeme aktsepteerima, siis võidakse autoritaarseid valitsusi pooldada ning nende tegevusi samuti pooldada, sest liigutakse ühe suure vaenlase poole. Tahetakse kogu ühiskonda enda mõtete ja ideoloogiate alla saada, et kõigi arvamus ühtiks ning ei olda ideoloogiavastaste tegevuse poolt.

Diktatuur: poliitiline religioon
Poliitilises religioonis ei proovita oma võimu legitimiseerida jumala kaudu. See tekib siis, kui valitsuse ideoloogiad muutuvad nii tugevaks , et neil on samasugune jõud nagu riigiusul. Võetakse usult mingid osad enda positsiooni tugevdamiseks, mingid asjad muutuvad pühaks, nende sümbolid , müüdid , moraalinormid muutuvad nii tähtsaks nagu religiooni puhul võiks oodata. Tihti võetakse üle religiooni koht ühiskonnas või ollakse koos religiooniga. Nii usus kui poliitilises religioonis on meie-teie vastandumine , karismaatiline liider, hierarhiline võimustruktuur , kontrollitakse haridust, ebatolerantsus, et ideoloogia on loogiline ja kes on vastu on „pime“, tahetakse tõesti teisi värvata, tahetakse jõuda lõpuni ükskõik millisel moel, arvamus, et ideoloogia võidab igaljuhul.

Diktatuur: võimuvõrgustikud
Juhid, nende alluvad , parteilased. Võimuhoidjad nende alluvuses – politsei, sõjavägi jne. Ka vaimulikud vahel, kõik kes saavad diktaatorit hoida oma kohal.

Diktatuur: funktsionalistlik interpretatsioon
Funktsionalistlik interpretatsioon on sellel arvamusel, et Holocaust tuli altpoolt, bürokraatiast ja mitte ülevaltpoolt käsuna Hitlerilt. Usutakse loomulikult, et Hitler oli see, kes julgustas antisemiitlikku käitumist. Teiselpool on need, kes arvavad, et see oligi kogu aeg Hitleri plaan, saada lahti juutidest ja et algatada Holocaust. Funktsionalistid arvavad, et taheti neid Euroopast välja saata, kuid kui see ei juhtunud, siis prooviti neid hukata.

Mussolini võimuletuleku põhjused
Mussolini andis Itaallastele midagi, millesse uskuda , ta rääkis Itaalia suursugususest. Ühiskonnas oli probleeme, võlad olid suured ja majandus halb, valitsus oli nõrk ja otsuseid oli raske teha, sest oli koalitsioon. Peale sõda oli tunne nagu neid oli välja jäetud valduste jagamisest. Tekkis tööpuudus ja rahutused . Mussolini puhul tunnetati, et ta toob Itaalia probleemidest välja, mustsärklased võitlesid paljudega, tunti et nad toovad korra kaasa. Mussolini oli klassisõja vastu Rahvus oli ta jaoks kõige tähtsam, kardeti riigipööret ning kuningas määras Mussolini peaministriks

Hitleri võimutuleku põhjused
Hitler oli hea esineja ning tõmbas endaga masse kaasa, oli karismaatiline. Teised poliitilised jõud ei tahtnud üksteisega koostööd teha ning Natsid said võimule. Kardeti kommunismi levikut. Oldi pettunud Weimari vabariigis, oli majanduskriis ning pöörduti eemale demokraatiast, et leida majandusprobleemidele ehk paremaid lahendusi. Natsid kasutasid vägivalda, et oponente eemale lükata. President Hindenburg arvas ka äkki, et suudab mingil määral Hitlerit kontrollida, kui määras ta kantsleriks. Natsidel oli hea propagandakampaania, spetsiifilistele gruppidele suunatud. Oldi pahased Versailles lepingu pärast, taheti seda ümber pöörata.

Kolmanda Reichi “kahepalgelisus” ( Fraenkel )
Kolmanda Reichi kahepalgelisuse all mõtles Fraenkel, et selle riigi all oli nagu kaksik-riik kahe poliitilise süsteemiga. On normaalriik, et säiliks riigi tavaline elukorraldus, seal all olid administratiiv ja kohtuõigus ning need seadused ei muutunud, need olid selleks, et tavainimeste elu oleks samasugune, kuid samal ajal oli ka nö parteiriik, mille tegevustel ei olnud piire ega seadusi ning võis üle olla tavalise riigi seadustest, seda siis selleks, et saaks tegeleda inimestega, kes olid Natsi Saksamaa vastased.

Füüreri kasuks töötamine (Kershaw)
Kershaw oli nõus Mommseni väitega, et Hitler ei mänginud suurt rolli Natsi Saksamaa igapäevaelus ning administreerimises. Natsi Saksamaa ametnikud aga töötasid aga Hitleri ideaalide poole, töötasid tema arvatavate soovide kohaselt või siis proovisid muuta seaduseks Hitleri üldiseid käsklusi. Ta arvas, et Hitler oli nö laisk diktaator , kes ei viitsinud end segada igapäevastesse probleemidesse. T a tegeles ise vaid välispoliitika ja militaarotsustega. Ta arvas, et Hitleri ja Stalini vahel on rohkem erinevusi kui sarnasusi , Hitlerile ei meeldinud paberitöö, Stalin oli bürokraatlikum. Stalin osales igapäevaprobleemides. Ta oli karismaatiline liider, tema karismaatilisus oli asetatud ratsionaalsetest seadustest kõrgemale ning hierarhiline süsteem kukkus ajapikku kokku. Hitleril oli võim ning tema heakskiidu eest võideldi ja arendati ise probleemidele lahendusi, mitte ei saadud Hitleri käest käsklusi. Hitler andis poliitikale suuna, kuid teised tegutsesid iseseisvalt suuna järgi.

Nõukogude Liit: maja mille Stalin ehitas
Stalin pöördus vene rahvuslikkuse poole, et Nõukogude režiimi hoida, prooviti olla slaavlaste vanemaks vennaks ja prooviti mitteslaavlasi panna samastuma nendega. Ta muutis ühiskonna industriaalühiskonnaks, tegi sundkollektiviseerimise. Tundis, et mitte- venelased muutusid liiga iseseisvaks, seega ametite eesotsa said 30ndatel vene ja ukraina päritolu inimesed. Stalin hävitas palju Vene kultuuri ja arhitektuuri, kirikuid, et kaotada religioon. Stalini ajal olid ka küüditamised, mis näitas millise poliitika ta omastab ja kuidas ta riiki juhib – vägivaldselt ja suure ainuvõimuga. T a tahtis saavutada kommunismi ühes riigis, mis oli vastandlik Lenini ja Marxi internatsionaalsele kommunismile. Samuti kaotas ta ka NEPi ja tugevdas plaanimajandust. Tema ajal muutus Nõukogude Liit üheks maailmavõimuks ning astuti ka Külma sõtta peale teist maailmasõda .

Nõukogude Liidu majandusmudel
Nõukogude Liidus oli aluseks sotsialistlik majandussüsteem , oli plaanimajandus , tootmine ja jagamine oli tsentraliseeritud ja juhendatud valitsuse poolt, kõik oli riigi omandis. Algselt oli sõjakommunism , kus tööstus riigistati, taheti eemalduda rahast, eraettevõtlusest ja vabast turust. Uus majanduspoliitika – NEP – võeti kasutusele 1921, vabaturg taastati ja sai olla väikeettevõtte omanik, majandus paranes. Peale Stalini võimuletulekut kaotati NEP, jälle plaanimajandus, ressursid läksid industrialiseerimise arendamiseks , muutus agraarühiskonnast industriaalvõimuks. 40ndateks olidi majanduslikult iseseisvad, kauplemine oli vaid idablokis. Kuni 80ndateni oli majandus pea muutumata, plaanimajandus ja viisaastakuplaanid, majandusotsuseid võttis vastu poliitiline juhtkond , kui hinnad pidid olema kindlad, siis päriselt võisid need kõikuda, tarbekaup oli vähemtähtis rasketööstuses ja relvatööstusest. Majandus tõusis, kuid kui võrrelda milline ressurss läks majandusse, siis oleks toodang pidanud olema kõrgem, see oli madala tootlikkuse pärast. 87ndal oli Gorbatsovi perestroika , riigikontroll ettevõtete üle vähenes.

Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus
Nõukogude Liit alustas Leniniga, ühiskond oli revolutsiooniliselt meelestatud, sest keisriaegne elukorraldus ei olnud küllalt vaba, taheti õigusi. Pärast Stalini võimuletulekut muutus riik totalitaarseks, tuli viisaastakuplaan, sundkollektiviseerimine. Peale Stalinit tuli Hrustsovi aeg, ta mõistis Stalini teod hukka, toimus sula, saadi mingilmääral vabam õhkkond, ka mingisugune kontakt teiste riikidega, tsensuur vähenes, elatustase tõusis, kuid 50ndatel oli ka mässe vaja alla suruda Poolas ja Ungaris. Sel ajal olid ka suured tehnoloogilised läbilöögid. Peale Kuuba kriisi tuli võimule Breznev , ta ei olnud muutustele suunatud, oli seisak , ka tema ajal oli vaja suruda maha Praha kevad, peale teda tulid lühikest aega Andropov ja Tsernenko, majandus hakkas halvenema, 85 aastal tuli Gorbatsov, kes viis ellu majandusmuudatused ja ka glasnosti, mis andis vabaduse informatsioonile, oli avatus , näidati NSV halvemaid pooli, ajalugu, katastroofe, oli näha välismaa tõelist elu, inimesed said meediast infot ja mitte ainult propagandat.

Sovetiseerimine
Sovetiseerimine oli NSVLiidu ideoloogia elluviimine , et teiste liiduvabariikide ühiskond ja poliitilised olud oleksid sarnased NSVLga. NSV Liidu riikides suruti peale NSV valitsemismudelit ja ühiskonnakorraldust, võeti üle elemente NSV Liidust ja kanti üle liiduvabariikidesse ja satelliitriikidesse. Seda riiklikul ja ka väiksemate kogukondade tasandil. See kaasas nii ühiskonna kui majandusmuutusi, riigiorganites olid strukturaalsed muutused, muudeti ka kultuurielu ja ka inimeste tavaelu, kogu nende mentaliteeti prooviti muuta. Algab vägivallaga ja hiljem jätkatakse saavutatuga, tihti algas see siis ka küüditamisega.

Rahvusdemokraatiad: üks baasmudel, erinevad arenguteed
Rahvademokraatiad? Üks mudel, et ollakse rahva eest seisjad, rohkem demokraatiad kui kõik teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa.

Konvergents
Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine tulutase võrdsustub; nominaalne konvergents on hinnatasemete võrdsustumine erinevates maades; institutsionaalne konvergents on seadusandluste ühtlustumine. Konvergents on erinevate protsesside liikumine ühes suunas või millegi kokkulangemine, tähendab ka lähenemist, põimumist ja koondumist. Majanduses mõeldakse selle all hüpoteesi, et riikides kus sisemajandusekogutoodang ühe inimese kohta on madalam ehk riik on vaesem , siis need majandused kasvavad kiiremini, seega peaksid kõik majandused ühel hetkel koonduma samale tasemele . Seda seetõttu, et marginaalid suurenevad, kuid muud kulutused ei suurene ja nad saavad jäljendada arenenud riikide tootmismeetodeid. Kuid selleks, et majandus jõuaks teistele järele on vaja kasutada uut tehnoloogiat, kaasata kapitali ja tegutseda maailmaturul. Teooria eeldab ka, et tehnoloogia on vaesematele riikidele saadaval, et kapital oleks saadaval, see töötab kuni arenenumatel riikidel on miskit millest õppida, hiljem ühildutakse. See ei juhtu igal pool, sest mõned majandused on kinnised. Näited on Aasia riigid 60ndatel ja 70ndatel – Singapur , Hong Kong , Taiwan ; peale sõda Lääne Saksamaa, Prmaa , Jaapan.

Soome XX sajandil
Sajandi alguses oli Soome Suurvürstiriik kuni 1917 aastani. Soome kuulutas end iseseisvaks peale Oktoobrirevolutsiooni. 1918 asutati sotsiaaldemokraatlik partei, ametiühingud ja punane kaardivägi soovisid Soomes võimu haarata, 1918 oli kodusõda valgete ja punaste vahel, saksa ja nl toetused. Soome kuulutati vabariigiks pärast iseseisvust, kuid pärast kodusõda tekkis kuningriik , kuningaks saksa prints , kuid pärast esimest maailmasõda ja saksamaa kaotust saadi taas vabariigiks. Soome kodusõda lõppes 1920 Tartu rahulepinguga, määrati soome-vene piir. Teise maailmasõja ajal võideldi kahel korral NLga – Talvesõjas ja Jätkusõjas. Lapi sõjast võideldi sakslaste vastu. 47 ja 48 tehti NLga lepingud , seal olid Soome jaoks reparatsioonid, piirangud ja kohustused. Soome loobus Karjalast. Iseseisvuse tagamiseks tehti Nlga tihedat koostööd, soomes oli turumajandus ja demokraatlik kord, majandus arenes kiiresti, muututi rikkamaks, stabiilsemaks, arenenumaks, tuli hea sotsiaalhoolekande süsteem. 90ndtel oli Soomes majanduses langus NL lagunemise tõttu.

Rootsi XX sajandil
Esimese maailmasõja ajaks olid paljud liikumised ja ühingud saavutanud demokraatliku riigi ja ühiskonna. Tööstusrevolutsiooni tõttu liiguti linnadesse ja vabrikutesse tööle, 1917 hoiti ära sotsialistlik revolutsioon . 30ndtel oli Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid Rootsis, jäi esimeses ja teises maailmasõjas neutraalseks, kuid teises maailmasõjas oldi saksa mõju all, oldi nendega nõus, kuid püüdis aidata ka teisi valitsusi, aidati põgenikke. Pärast sõda kasutati ära industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ja loodusvarasid, majandus arenes ning aidati Euroopa ülesehitust . Rootsi oli maailma üks rikkamaid riike aastal 1960. Osales Marsalli plaanis, neutraalne Külm sõja ajal, ei ole sõjalise ühingu liige. Peamiselt juhtis riiki sotsiaaldemokraadid , loodi heaoluriik . 90ndatel majanduslanguse järel kujundati natuke sotsiaalpoliitikat ümber. Liitus 1995 Euroopa Liiduga.

Leedu XX sajandil
Sajand algas Leedus paljude streikidega, relvastatud kokkupõrked politseiga. Esimese maailmasõja ajal muutus revolutsiooniliikumine suuremaks . 1917 moodustati saksa okupatsioonivõimude toel Leedu Nõukogu, 1918 võttis see Leedu riigi moodustamise deklaratsiooni vastu. Neil oli kuningas juulist novembrini. 1918 tekkis seal ka tööpartei ning Vene SFNV tunnustas Leedu NSV iseseisvust. Punaarmee hõivas Leedu, kuulutati välja Leedu-Valgevene NSV aastal 1919. Samal aastal hõivas Poola osa Leedust ning 1920 algas Poola-NL sõda, 1920 rahulepinguga tunnistati Leedu iseseisvust vene SFNV poolt, Vilnius loovutati Leedule, põhiseaduses pealinn. Poola ja Leedu vahel polnud diplomaatilisi suhteid kuni 1938, ei olnud üle piiri ronge , posti jne. Kuid ajutine pealinn Kaunas, sest Vilniuses Polla võimud. 39 sõlmiti vastastikuse abistamise pakt NL ja Leedu vahel, Leetu Punaarmee sõjaväebaasid , Leedu sai Vilniuse . 40 okupeeriti kogu Leedu NL poolt ning liideti NLga. 41 tulid saksa väed, 91% juutidest mõrvati, 44 langeti Punaarmeele. 44 kuni 52 oli vastupanuliikumine , olid küüditamised. 80ndatel tekkis antikommunistlik liikumine, Leedu sai iseseisvaks 1990, 14 inimest suri kui iseseisvust püüti maha suruda. Sai ÜRO liikmeks 1991, viimased NSVL väeosad lahkusid 1993.

Holland XX sajandil
Esimese maailmasõja ajal oli Holland neutraalne, toodete import läbi Hollandi oli Saksamaa jaoks vajalik, et ellu jääda. Teise maailmasõja ajal vallutati Holland 1940 aastal, oli välksõda ning anti alla 4 päeva hiljem. Sõja ajal tapeti 100 000 Hollandi juuti, hollandlased olid natside töölagrites, maalt võeti kogu toit. Oli lubatud vaid üks partei, eksiilvalitsus ei saanud Indoneesia okupeerimist jaapani poolt peatada. Holland vabastati liitlaste poolt ning siis sõditi Indoneesiaga. 54 aastal olid poliitilised reformid , dekoloniseerimine. Seoti end rohkem naabritega ja ei oldud neutraalsed. Oli üks asutajaliikmeid Beneluxi ühenduses, NATOs , Euroopa söe ja terase liidus, mis arenes euroopa majandusühenduseks ja siis euroopa liiduks. Emigreerimist soodustati, pool miljonit hollandlast emigreerus pärast sõda. 60ndad ja 70ndad olid kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste aed, ühiskond läks liberaalsemaks.

Prantsusmaa XX sajandil
Esimeses maailmasõjas oli kolmikliidu poolel ning võideti keskriikide üle. 4% elanikkonnast suri. Sõdadevahelised aastad olid täis rahvusvahelisi pingeid, võimule tuli Rahva Rinne?. 40ndal aastal okupeeris natsi saksamaa prantsusmaa. Prmaa lõhenes kaheks, põhjas saksa okupeeritud alad ja lõunas Vichy Prmaa – autoritaarne režiim, koostööd tegi Saksamaaga. Eksiilvalitsus charles de gaulleiga oli Londonis. Liitlased ja Prmaa võitsid aastal 1945, Prmaa suveräänsus oli taastatud, oli vahepealne valitsus de gaulle ’i juhtimisel, taheti kollaborantidest lahti saada, naised said hääleõiguse ja tehti sotsiaalkindlustussüsteem. Peale seda tuli Neljas vabariik, kus oli majanduskasv . Oli üks NATO asutajaliikmeid, Alžeerias probleemid ja sõda. 1958 tuli Viies Vabariik, seal oli tugevam president, de Gaulle sellena, hoidis riiki koos ja proovis sõda lõpetada, Alžeeria iseseisvus aastal 1962. Külma sõja ajal oli neil rahvusliku iseseisvuse poliitika lääne ja idablokkides. Sai neljandaks tuumariigiks, parandas Saksamaaga suhteid, oldi iseseisvate riikide poolt, mitte üleeuroopalise riigi poolt. 68ndal aastal oli revolutsioon millega muutus ühiskond liberaalsemaks, de Gaulle’i partei sai tugevamaks, kuid Gaulle lahkus ametist. Oli üks arenenumaid majandusi, kuid olid majanduslangused ja tööpuudus ja suur laen . Oli Euroopa Liidu asjutajariike, sai euro 1999.

Ühendatud Kuningriik XX sajandil
Iirimaa probleemid olid tähtsad 20 sajandi alguses. Tööliste liitlasteks sai Tööpartei, oli naisõiguslaste liikumine. UK oli Saksamaa ja tema liitlaste vastu sõjas koos Prmaa, Venemaa ja USAga esimeses maailmasõjas. Seal sõjas kaotatud elud olid sotsiaalse tähtsusega ning häiris tavapärast sotsiaalset korda. Peale sõda oli Briti impeerium suurem kui kunagi varem. Sõjast tulid kaasa laenud, Iirimaa eraldus aastal 1921. Suur streigilaine 20ndate alguses, industriaalpiirkondades raskused majanduskriisi ajal, millest tekkisid sotsiaalsed rahutused. UK astus teise maailmasõtta peale Saksamaale sõja kuulutamisega aastal 1939. 40ndal aastal sai Churchill peaministriks, õhujõud said Saksamaa omadest jagu Briti taevaste kohal, olid suured pommitamised. Oli üks riikidest, kes peale sõda plaanisid maailmakorraldust. Oli üks ÜRO deklaratsiooni allakirjutajaist. Oli majanduslikult nõrk, elas USA laenudest ja Marshalli abiplaanist. Peale sõda oli Tööpartei võimul, tehti reforme, mis olid kestvad , olid natsionaliseerimised, abirahade programm, haigekassa programm. Iseseisvus anti Indiale ja Pakistanile ja järgmisel kümnenditel ka teistele kolooniatele. Soosis immigratsiooni endiste kolooniate aladelt , sai multikultuurseks riigiks, majandus arenes, kuid mitte nii jõudsalt kui näiteks lääne saksamaal ja jaapanis. Ühines Euroopa Majandusühendusega aastal 1973, oli Euroopa Liidu üks 12 asutajaliikmest. Alates 60ndatest kuni 90ndate lõpuni olid suuremad probleemid Põhja Iirimaaga. 80ndatel oli konservatiivide valitsus peale majanduslangust ning nende reformid tõid tõusu, kuid ka sotsiaalsed rahutused ja tööpuuduse. 20nda sajandi lõpus detsentraliseeriti Sotimaa, põhja iirimaa ja walesi administratsioonid.

Austria XX sajandil
1908 annekteeris Austria-Ungari Bosnia ja Hertsegoviina, 1914 tapeti Franz Ferdinand ning seetõttu deklareeriti Serbiale sõda ning alustati esimese maailmasõjaga. 1918 asutati Saksa Austria ning nad kuulutasid end vabariigiks. PS aastal 1920. Antandivõimud keelasid neil Saksamaaga ühineda ning neile ei sobinud riigi nimi ning 1919 muudeti see Austria vabariigiks. Peale sõda hakati raha devalveerima, saadi laen 1922, et pankrotti mitte sattuda ja majandust stabiliseerida, läks iseseisvast riigist riigini, mis on Rahvaste Liidu kontrolli all. 1925-29 oli majandustõus ning siis ülemailmne majanduskriis. Esimene vabariik püsis kuni 1933 ning kantsler Dollfuss liikus autokraatliku režiimi poole. Oli kodusõda, sotsdem olid keelatud ning 34 aastal tehti uus PS. Dollfuss mõrvati natside riigipöörde käigus. Uuel presidendil oli raske hoida Austriat iseseisvana, natsid võtsid valitsuse üle 1938, ühendati Saksamaaga. 45 aastal langes Kolmas Reich , iseseisvusdeklaratsioon oli 1945 ning võeti üle 29nda aasta põhiseadus. Austria oli UK, Prmaa, NSVLi ja USA mõjutsoonideks jagatud, lääneliitlased tunnustasid riiki 1945, kui kardeti Stalini mõjuvõimu riigis. 1955 saadi täielik iseseisvus, riik sai igavesti neutraalseks. Hiljem olid konservatiivide ja sotsdem valitsused. Astuti Euroopa Liitu 1995.

Hispaania XX sajandil
Hispaanias oli 20 sajandi alguses natuke rahu, prooviti osa võtta Aafrika koloniseerimises, Marokos sõja kaotamine õõnestas monarhiat , loodi Hispaania Teine Vabariik ja see lõpetas diktatuurvalitsuse. Naiste hääleõigus, poliitiline autonoomia galiitsia , baskimaal, kataloonias. 1936-39 oli Hispaania kodusõda, Franco võitis Saksamaa ja Itaalia toetusel. Vabariiklasi toetas NL ja Mehhiko kuid mitte lääneriigid . Teises maailmasõjas neutraalne, kuid ehk teljeriikide pool. Franco partei ainus lubatud, riik oli poliitilises ja majanduslikus isolatsioonis, ÜROsse võeti 1955. 60ndatel oli majanduskasv, kasvas industriaalmajandus ja turism . Gibraltar läks 67ndal Briti valitsuse alla. Franco suri 1975, troonile sai Juan Carlos, riigipea ja kuningas. 1978 võeti vastu põhiseadus, 1986 ühineti Euroopa Majandusühendusega.

Saksamaa XX sajandil
Saksamaa kuulus esimeses maailmasõjas keskjõudude alla, kaotati liitlasvägedele. 1918 oli saksa revolutsioon, keiser loobus troonist. Kirjutas Versailles rahulepingule alla 1919, kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule, suured reparatsioonikulud, halb majandusele ja tööstusele. Kuulutati välja Weimari Vabariik, PS 1919, 1918 loodi kommunistlik partei ja 1919 Saksa rahvussotsialistlik töölispartei. Parlamentaarne demokraatia vähenes, sest majandus oli halb ja olid ebastabiilsed valitsused. Olid parempoolsed liikumised ja ekstreemsed poliitilised jõud olid raske katsumus noorele demokraatiale. Tekkis palju vägivald ja hirmu ning oli ikka töötus ja vaesus, president Hindenburg nimetas Hitleri 1933 riigikantsleriks. 1933 tühistas dekreet paljude kodanike põhiõigused , parlamendist sai Hitler täieliku seadusandliku võimu, sotsdem olid selle vastu, kommunistid olid vangistatud. Hitler kehtestas totalitaarse režiimi, sõjavägi taasrelvastati, et tööstust turgutada, võttis tagasi saari ja Reinimaa 35 ja 36. 1938 võeti austria oma kontrolli alla ja 39 okupeeriti Tšehhoslovakkia ning tehti MRP. 1. Sept oli välksõda Poola vastu, briti ja prantslased kuulutasid sakslastele sõja, 41 aastal tungiti nõukogude liitu, mittekallaletungileping murti. Saksamaa kapituleerus 1945, oli holokaust , Saksamaa kaotas 10 miljonit inimest, kaotati territooriumis. Saksamaa ja Berliin jagati okupatsioonitsoonideks UK, Prmaa, USA ja NSVL vahel, kuni demokraatlik Saksamaa oli loodud. Külm sõda algas Berliini blokaadist, Berliin jagati kaheks. Lääneosades kuulutati välja Saksa Liitvabariik 1949 ja idas Saksa Demokraatlik Vabariik. SDV oli satelliitriik , ehitati Berliini müür 1961. Adenauer SLVst püüdis riiki läände integreerida, kasutati Marshalli plaani. Brandi ajal algas riikide lähenemine . 1990 oli Saksamaa taas terviklik riik.

Itaalia XX sajandil
Itaalia põhjosa industrialiseeris kiiresti 20 sajandil, kuid lõunaosa jäi arendamata, seal oli liiga palju elanikke, paljud emigreerusid. Itaalia Sotsialistlik Partei kogus tugevust. Oli esimeses maailmasõjas kolmikliidus, üle poole miljoni sõduri suri, riik läks peaaegu pankrotti. Kardeti Nõukogude stiilis revolutsiooni, ning toetama hakati Fasiste, mussoliniga eesotsas, nad proovisid riigipööret korraldada, kuningas määras Mussolini peaministriks. Mussolini keelas teised parteid, tekkis diktatuur. 35 aastal sisenes Etioopiasse, lahkus Rahvaste Liidust, läks saksamaa ja jaapani liitlaseks, toetas Francot. Astus teise maailmasõtta aastal 1940, liitlased tungisid Sitsiiliasse 1943 mis viis režiimi kokkuvarisemiseni, Mussolini kukutati , Itaalia andis alla 1943 aastal. Liitlased läksid lõunast põhja, põhjas oli korraks võim sakslaste käes kuni 1945. Majandus oli hävitatud. 1946 muutus vabariigiks, naised said valimisõiguse, kaotas koloniaalvaldused. 1949 sai NATO liikmeks, Marshalli plaan aitas majandust. Oli 1957 Euroopa Majandusühenduse asutajaliige. 60ndatest 80ndateni oli majanduskriis ja sotsiaalsed konfliktid, terroriaktid ekstreemgruppide poolt. Majandus paranes 80ndatel, kuid neil tekkis suur võlg , saadi G7 liikmeks. 90ndatel olid valijad pettunud süsteemis ja korruptsioonis. Kristlikud demokraadid läbisid kriisi. Majanduslik stagnatsioon.

Venemaa XX sajandil
Keisri ainuvalitsemise vastu tekkisid liikumised ning seetõttu tekkis 1905 aasta revolutsioon ning selletõttu anti 17 oktoobri manifestiga poliitilised õigused elanikkonnale. Esimeses maailmasõjas oli Venemaa keisririik Antanti poolel. 1917 kukutati keiser troonilt, loodi Vene Vanariigi Ajutine Valitsus. Bolševike ja menševike (punaste ja valgete) vahel algas kodusõda, Punaarmee võitis ning kehtestati Venemaa Nõukogude Vabariik ning peale kommunistliku partei ainuparteiks kuulutamist nimetati riik Vene SFNV. Lenini juhtimisel moodustati 1922 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit 1923-1991. Konfliktid Poola, ja uute iseseisvate riikide Soome, Eesti, Läti , Leeduga. 1922 sai Stalin peasekretäriks ning 20date lõpuks oli riik totalitaarne. 1924 võeti vastu PS. 1930ndate alguses oli näljahäda , tulid kollektiviseerimised, 1937 muudeti nimi Vene Nõukogude Föderatiivseks Sotsialistlikuks Vabariigiks. Rahvaste Liitu astuti 1934. 1936 oli uus nõukogude põhiseadus. Teises maailmasõjas võitleb liitlaste pool Natsi Saksamaa vastu, okupeerib Ida Euroopa ja tõmbab paljud riigid oma mõjusfääri, nagu Bulgaaria , Tsehhoslovakkia, Ungari, Poola, Rumeenia , Ida Saksamaa. On võitjate poolel, kaotas 27 miljonit inimest sõjas. Olid diplomaatilised suhted teiste riikidega 40ndatel . Oli osa Külmast sõjast, endised liitlased muutusid vastasteks. 50ndatel oli destaliniseerimine Hrustsovi ajal, suured saavutused kosmoseteaduses. Olid ka mõned sula märgid, olukord lõdvenes natuke, pärast Kuuba kriisi lahkus ta ametis 1964. Breznevi aeg oli seisak, tema ajal suruti maha ka Praha kevad. Gorbatsev tuli ametisse 1985, ta tegi majanduslikke muutusi ja parteiliidrites muutusi - perestroika ja toimus glasnost – info kättesaadavuse avanemine . Ta liikus külma sõja lõpetamise poole. 90ndate alguses olid iseseisvuse referendumid, 90ndal aastal sai ka venemaa iseseisvaks, üheksas sots vabariigis oli referendum NSVL hoidmiseks, seda pooldati, taheti moodustada vabam liit. Selle peatas Augusti putš, kus taheti Gorbatsevi reformid kaotada, see kukkus kokku, Gorbatsev astus oma kohalt tagasi. Jeltsinist sai Venemaa president aastal 1991. Liiduvabariigid iseseisvusid samuti 90 ja 91.

Poola XX sajandil
Poola oli 20 sajandi alguses Tsaari Venemaa koosseisus , ning sai uuesti vabariigiks aastal 1918 – Teine Poola vabariik. 1919 kuni 1921 oli Poola ja Nõukogude Liidu vahel sõjalised konfliktid ning Poola sai võidu Punaarmee üle. Rekonstrueeriti raudteed , et need sõidaks Varssavi poole, mitte endiste impeeriumite pealinnade suunas, ehitati teid ja uus suur sadam. Püüti uut Poola poliitika traditsiooni juurutada. 1926 aastal oli riigipööre ning 1930 aastatel muututi järjest autoritaarsemaks, kommunistide partei oli keelustatud ning valitsev kord ei tahtnud teiste parteidega koostööd teha. 1. September 1939 oli natsi saksamaa invasioon poolasse, kuigi neil oli mitteagressiooni pakt. 28 sept kapituleerus Varssav . Poola oli tehtud kaheks okupeeritud tsooniks Natsi Saksamaa ja NL vahel. Küüditati 100 tuhanded poolakad Siberisse. Poolakad võitlesid Poola eksiilvalitsuse all ja NL valitsuse all. Sõjaajal oli suur vastupanu liikumine. Poolas oli Natsi Saksamaa poolt kuus koonduslaagrit. Poola kaotas pärast sõda 20% oma territooriumist. Üle kuue miljoni Poola kodaniku suri. Stalin lubas vabasid valimisi, kuid need võltsiti ja Poolasse pandi uus kommunistlik valitsus. Poola Rahvavabariik kuulutati välja 1952, 50ndatel ja 70ndatel läks olukord ka natuke vabamaks , kuid üldiselt olid antikommunistlikud grupid ikkagi tagakiusatud. 1980 asutati Solidaarsus tööliste ühing, sai poliitiliseks jõuks, 1989 olid pooleldi vabad valimised ning Lech Walesa sai presidendiks 1990. Peale kommunismi olid alguses majanduses langused, kuid 1995 aastaks oli majandus õitsemas. Inimõigused paranesid ning NATO liikmeks saadi 1999.

Šveits XX sajandil
1920 aastal astuti Rahvaste Liitu, kuid ainult tingimusel, et ollakse ilma sõjaliste kohustusteta . Šveits jäi maailmasõdadest puutumata, nad olid neutraalsed, kuid relvastatud. Esimese maailmasõja ajal oldi keskriikide ja antandi vahel. Teise maailmasõja ajal tehti plaanid Saksamaal Šveitsi ründamiseks, kuid neid ei viidud ellu, suutis olla läbi sõja iseseisev, oli vastasriikide jaoks nagu vahendaja . Teise maailmasõja ajal oli piiratud teljeriikidee poolt. Nende toodetele oli blokaad mõlema poole poolt, nad andsid ka pagulastele peavarju ning seal asuv Punane Rist mängis sõjas tähtsat rolli. Nad tegid tehinguid Natsi Saksamaaga, kui polnud teisi partnereid ning olenevalt sellest kui suur oli invasioonioht. Pärast sõda annetas Šveits Marshalli plaani ja andis krediiti, hiljem oli see Šveitsi majandusele soodne. Külma sõja aastatel mõeldi ka aatompommi ehitamisele, see ei realiseerunud . Šveitsis said mõnes kantonis valida naised alles aastal 1959 ning föderaalsel tasemel alles 1971 , naised tõusid poliitikamaastikul peale seda kiiresti. Ühineti Euroopa Nõukoguga aastal 1963 ja 1999 aastal hääletati täielikult uuendatud föderaalse põhiseaduse poolt.

14. Ungari XX sajandil
Ungari oli Austria-Ungari koosseisus kuni 1918 ning sai iseseisvuse pärast esimest maailmasõda 16. November 1918. Algselt oli paar kuud 1919 aastal kommunistlik režiim, kuid see likvideeriti ning Ungari kaotas suure osa territooriumist Traianoni rahuga 1920 aastal. Taastati kuningriik, kuid kuningat polnud, oli vaid riigihoidja autoritaarrežiim. 1930 aastate lõpus sai Ungari territooriumi juurde Saksamaa toetusel. Saksamaad toetati ka teises maailmasõjas ja sõdis NL vastu, 1944 oli saksa okupatsioon ning hiljem NSV Liidu okupatsioon. Kõik ettevõtted natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. 1949 sai Ungari rahvademokraatiaks, Rakosi juhtimisel. 1956 oli rahvaülestõus, peaminister oli Nagy , NSVL taganes riigi piiridest, Ungari kuulutati vabariigiks, kuid langes kui revolutsioon maa suruti, taastati kommunism. 1960ndtel reformiti majandust, võisid olla väikeettevõtted. 1988 algas üleminek demokraatiale, 1989 aastast ollakse vabariik, vabad valimised aastal 1990. 1999 ühineti NATOga.

15. Kreeka XX sajandil
Kreeka elanikkond oli suurenenud, riigis olid pinged kuninga ja peaministri vahel, riik jagunes ja tekkis kaks valitsust – saksa ja britimeelsed. Saksameelsed olid kuningavõimu pooldajad (ateenas) ja britimeelsed olid peaministri Venizelose pooldajad (thessalonikis). 1917 asuti Atandi poolel sõtta ja kaks valitsust ühinesid. Oli sõda Türgiga, kaotati, türklased saadeti Türki ja kreeklased Kreekasse. Monarhia kaotati rahvahääletusel 1924, kuulutati välja vabariik. 1935 likvideeris peaminister Kondylis vabariigi ning taastas monarhia samuti rahvahääletusega. 1936 oli riigipööre, tuli diktatuur, mis kandis nime „4. Augusti režiim“. Head suhted brittidega. 1940 aastal oli sõda Itaaliaga, võideti, kuid peale Saksamaa sõjajõudude tulekut langeti sakslaste võimu alla. Okupatsiooni ajal jagati Kreeka sakslaste, itaallaste ja bulgaarlaste vahel ära, oli ka Kreeka vastupanuliikumine, hukkus ja tapeti palju kreeklasi. Okupatsiooni järel oli kodusõda kommunistide ja antikommunistide vahel, olid majandusraskused, kuid siis tõus tänu Marshalli plaanile . 1965 saatis kuningas laiali valitsuse, raske aeg poliitikas ja 1967 aastal tuli Kolonelide diktatuur. Peale üliõpilaste meeleavaldust 67. aastal tuli uus riigipööre ning pärast Küprose vallutamist Türgi poolt langes diktatuur Kreekas. Monarhia kaotati ja 1975 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. 1980 ühineti NATOga ja 1981 saadi Euroopa Majandusühenduse liikmeks, saabus stabiilne majanduskasv.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 62 allalaadimist

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #1

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #2

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #3

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #4

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #5

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #6

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #7

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #8

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #9

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #10

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #11

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #12

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #13

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #14

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #15

Euroopa poliitilised režiimid eksamiküsimuste vastused #16

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

smuukipuuki Õppematerjali autor

Kordamisküsimuste/eksamiküsimuste VASTUSED Euroopa poliitilise režiimide eksami jaoks, Tartu Ülikool.

Euroopa poliitilised režiimid TÜ Mertelsmann eksam vastused hitler diktatuur religioon stalin iseseisvus natsi saksamaa demokraatias revolutsioon põhiseadus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Demokraaia ja demokratiseerimine

peaaegu täielikult parlamendi kontrolli all; Riigikogu määras ka kõrgema kohtu kohtunikud; olulisematele rahvusvähemustele (venelased, juudid, rootslased, sakslased) olid tagaatud kultuuriautonoomia õigus, samuti emakeelne haridus ja -asjaajamisõigus; 13. 1934. aasta riigipöörde põhjused 1933. juunis oli devalveeritud kroon, mistõttu majanduslikud segadused (mõjutatud maailmas valitsevast majanduskriisist) ja Euroopa üleüldine autoritaarsustrend olid viinud poliitiliselt pingelise olukorrani, vapsid, kes olid radikaliseerumas, taotlesid võimu ja ühes teiste parempoolsetega nõudsid tugeva täidesaatva võimu kehtestamist; parteid olid selleks ajaks koondunud suurematesse blokkidesse, mistõttu oli tekkinud võimalus, et ka parlamendis suudab keegi võimu enda kätte koondada; jaanuaris jõustunud põhiseadusega oli loodud riigipea institutsioon, Päts kartis valimistel

Ühiskond

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib

12. klassi ajalugu

odt

Ajalooõpetuse eksam

USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni.

Ajalugu

doc

Ajalugu

Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke." Oma poliitlist karjääri alustas USA-Hispaania sõjast 1898. Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad

Ajalugu

docx

LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav

Ajalugu

docx

Ajalugu 3. kursus

hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale hispaania oli 2 maailmasõja eelproov kus katsetati uusi relvi ja taktikaid teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni on peetud esimese maailmasõja jätkuks sõjaks oli kõige rohkem valmis nsvl kellel oli kõige rohkem relvi nsvl tahtis kommunistide võimu kõikides maades aarialaste ülemvõimu lääne euroopa riigid tahtsid oma riikide võimu laiendada ja hävitada kommunismi ja fašismi ohtu 1.sept 1939 saksamaa tungis kallale poolale algas 2 maailmasõda 3.sept 1939 suurbritannia ja prantsusmaa kuulutasid sõja saksamaale sakslased purustasid poola armee paari nädalaga nad kasutasid uut taktikat välksõdaä(blitzkrieg) 17 sept 1939 poolale tungis kallale nõukogude liit kes vallutas lääne valgevene ja lääne ukraina lääne euroopa riigid ei kuulutanud sõda nõukogude liidule

Ajalugu

doc

Ajalugu demokraatiad ja diktatuurid

kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik liberalism Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Isolatsionism Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitika. Maffia Organiseeritud kuritegevus. Autoritaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Totalitaarne diktatuur - Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. Propaganda Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks

Ajalugu

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele · Kommunistide eesmärk oli lihtsalt haarata võim kui vaja siis vägivallaga ning kehtestada ''proletariaadi diktatuur''

Ajalugu

Rohkem sarnaseid