Prantsuse revolutsioon (0)

Revolutsiooni põhjused: absolut monarhia kriitika valgustusideede tõttu, majanduskriis >iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelus Generaalstaatide valimised
1788- 1789. generaalstaatide valimiste põhimõtted>aadlike ja vaimulike seisuste esindajaid tuleb kumbagi 300 ning kolmanda seisuse esindajaid - 600..Mai alguseks olid generaalstaadid -1150 saadikut. Enamik kolmanda seisuse esindajaist , kelle hulgas oli ka vaimulikke ja aadlikke, liberaalseid aadlikke oli aga vähem kui kolmandik. Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et igal saadikul oleks oma isiklik hääl. Jacques Necker – määrati uueks rahanduse peakontrolöriks, oli rahva seas populaarne .Päästmaks riigikassat rahapuudusest,seadis ta esialgu peasihiks kokkuhoiu õukonna pidutsemise, toreduse ja luksusliku eluviisi arvelt.See ebaõnnestus kuninganna Marie –Antoinette vastuseisu tõttu.Necker hakkas hankima raha uute laenude näol nõustudes maksma kõrgeid protsente. 1788. aastaks oli prantsusmaa võlg kasvanud nii suureks,et riigi sissetulekust ei jätkunud võlaprotsendi tasumiseks.14. juulil 1789 marssis suur rahvahulk Pariisis asuva Bastille 'i vangla juurde ning hõivas selle. Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat poliitikut lintšiti..10. augustil 1792 rünnati kuningliku perekonna Tuileries ’d, kus kuningas resideeris, ja Louis XVI oli sunnitud kaitset otsima Rahvuskonvendilt. 13. augustist kuulutati kuningas ja tema perekond ametlikult vangideks.. 21. septembril 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik. Marie-Antoinette – Louis XVI naine. ta giljotineeriti Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. aastal riigireetmise eest. Louis XVI – Louis XVII oli Bourboni dünastia juht pärast oma isa, kuningas Louis XVI hukkamist.Kuningas 1793–1795.
Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes tegi ettepaneku teha 3. Seisusel endal Rahvuskogu .
Maikuus kogunenud generaalstaatidel otsustas 3. Seisus end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. Kolmas seisuskuulutas end 17. juunil kuulutada Rahvuskoguks ning kutsuda teisi seisuseid enesega ühinema. Puhkes võitlus senise korra säilitamist taotleva ja uuendusmeelsete jõudude vahel.Rahas oli uuenduse poolt. 27. juunil käskis ta kõigil seisustel ühineda Rahvuskoguga 9.juuli Rahvuskogu nim end Asutavaks Koguks – sooviti luua uus kord – parlamentaalne monarhia. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea Rahvuskaart – kodanike relvastatud organisatsioon , kuningas andis end peale Bastille vallutamist rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes hoidis rahva poole.3.sept 1791- I põhiseadus, võttis vastu Asutav Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks Seadusandlik Kogu mille valimistel osalesid rikkamad kodanikud, kohtuvõim-kohus. Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused ) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Zirondiinud(parempoone) ja montanjaarid(vasakpoolne)- erakonnad.Kontrrevolutsioon > revolutsioonisõjad
Rahvuskonvent otsustas kuninga hukata, Louis XVI hukati 21. Jaanuar 1793. Nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Riigil säilisid diplomaatilised suhted vaid kolme riigi: USA, Taani ja Šveitsiga. Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette.Rahvuskonvent – žirondiinid (165) parempoolsed , Soo (500) sõltumatud, montanjaarid(110) vasakpoolsed – edasipidi Jakobiinid .
Jakobiinide klubi- ( Robespierre – jakob juht) Robespierre- Aja jooksul sai Robespierre'ist äärmusliku jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas žirondiinide kukutamise ning tõusis 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks valitsejaks. Tema iseloomus toimus oluline muudatus , kuna järgnevalt otsustas ta revolutsiooni ideele ohverdada kõik, sealhulgas aususe ning "ebavajalikud" põhimõtted. Tema ja ta kaaslaste nõudmisel hukati 1793. ja 1794. aastal üle 40 000 inimese, et "päästa Suur Prantsuse Revolutsioon ". Hukatute hulgas oli ka Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette. Revolutsiooni 2. aastal 9. termidoori riigipöörde järel (27. juulil 1794) see nii ka läks.Robespierre oli ka revolutsiooniaegse Kõrgema Olendi kultuse looja.Zirondiinide võimult kukutamiseks loodi Rahvapäästekomitee > jakobiinide diktaktuur>Ühiskondliku Julgeoleku komiteeRahvapäästekomitee-12 liiget. Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat.Juhtivaks isikuks kujunes Maximilien Robespierre. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli loodud Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte poliitilise politsei ülesandeid.13.07.1793 tapeti Jean Paul Marat , kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat tapja oli ilus ja haritud aadlipreili Charlotte Corday , Marat oli parajasti kodus haige ja võttis sooja vanni, kus ta ka tapeti) Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära ja kutsusid oma poolehoidjaid selle mõrva eest kätte maksma.Kõrgem Olevus- poliitika ja jumala liitmine , ajupesu.Direktooriumi aeg 1795-1799, algas peale Robespierre surma-jakobiinid kukutati .1795- uus põhiseadus- taastati varanduslik tsensus ning vabaturumajandus . See oli ka esimene vabariiklik põhiseadus, mis Prantsusmaal reaalselt kehtima hakkas. Selle kohaselt muudeti ka valitsusasutuste struktuuri: Konvendi asemel loodi Seadusandlik Korpus, mis koosnes alam- ja ülemkojast: Viiesaja Nõukogust ja Vanemate Nõukogust. Valitsevaks organiks sai Direktoorium , kus oli viis võrdse võimuga direktorit. Lisaks olid ka ministrid , kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus aga Direktooriumi kätte. See astus ametisse 2. novembril 1795.
9. novembril 1799, läks Napoleon koos kaaslastega Viiesaja Nõukokku, et sundida seda tema riigipööret tunnustama ja rahumeelselt laiali minema. Kuid saadikud keeldusid ning püüdsid Napoleonit koguni vangistada. Seepeale ajas Napoleoni alluv, tulevane marssal Joachim Murat saadikud laiali. Hiljem koguti mõned neist kokku, et nad tunnistaksid eneste laialisaatmist ning Napoleoni isikuvõimu algust. Oli viidud läbi sõjaline riigipööre ning selle peamisel korraldajal Napoleonil polnud mingit kavatsust saadud võimu enam kellelegi loovutada. Kehtestus Konsulaat, kus tegelik võim kuulus esimesele konsulile Napoleon Bonaparte 'ile. Brümääri riigipööret loetakse enamasti ka Prantsuse revolutsiooni lõpuks.
3 konsulit: Bonaparte, Sieyes, Ducos
1799 uus põhiseadus- Napoleoni koostatud, vabariik säilis.
1801- kirik allutati riigile > Napoleon keisriks
1802- Napoleon kuulutas enda konsulikoha eluaegseks.
Napoleone Bonaparte; alates 1796. aastast Napoléonoli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815.11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga.25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul.18. maist 1804 kuni aprillini 1814 oli ta keiser . Tsensuur >tsiviilkoodeks, Turumajandus - tööstuse areng1806 – kontinentaalblokaad Inglismaa vastu 1813 - Leipzigi ehk Rahvastelahing , Napoleon kaotas koalitsioonivägedele.1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi,Bourbouide I restauratsioon – kuningas tuli tagasi 6.04.1814 – Napoleon loobus troonist > Elba saar1815- „sada päeva“ 1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele , kus ta ka suri 1821 .a.Prantsuse revolutsiooni tähtsus- kodanikuõigused, rahvustunde tõus,aadel kaotas positsiooni, kaotati tsunftisundus , sõjaväekohustus.Viini kongress , kutsuti ka Euroopa kontsert .216 esindajat. Kongressi peaorganisaator Metternich. Viini Kongressi eesmärgiks oli kindlaks määrata riigipiirid , mis seoses Napoleoni vallutustega olid täielikult segi paisatud. Põhiline vastuolu oli Poola jagamine. Viini Kongressi tulemusena kirjutati 9.juuni 1815 alla lõppaktile, millega pandi paika Eur uus poliitiline korraldus.Viini Kongressi põhimõtted: Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim,Erandid: ei taastatud Saksa- Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimuKonkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt.Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide ( vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vaheErandid: Šveits kuulutati igati neutraalseksTasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks.1815 sept loodi Püha Liit-Venemaa,Preisi, Austra -Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Nelikliit:Venemaa,Austra,Preisi,SB restitutsioon-maade tagastamine. Euroopa jagamine:Soome,Poola>Venemaa. Norra>Rootsile.Reini Liit - 1806 suvel loodud Sks riikide liit.
Napoleoni koodeks - Napoleoni koostatud seaduste kogu. Tähtsaim põhimõte oli inimeste võrdsus seaduse ees. See sai hiljem eeskujuks paljudele Eur seaduste kogudele. Monroe doktoriin-1823. aasta detsembris deklareeris uus USA president James Monroe oma läkituses Kongressile, et Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Belgia iseseisvumine -Belgia olukord Madalmaade kuningriigis keeleline ja religioosne jaotumine,Ooperirahutused 25.08.1830,Belgia iseseisvumine 04.10.1830,Euroopa ja Belgia revolutsioon; Londoni konverents 1831 ,Kuninga valimine-Leopold I. 1794 puhkes Poolas ülestõus. Poola regulaararmee suutis vabastada Vilniuse , Varssavi ning Krakovi. Ülestõusnute vastu astus nüüd sõtta ka Preisimaa . Eriliselt julm oli Venemaa väejuht Suvorov . Pärast ühe linna vallutamist tapeti kõik sealsed elanikud, vanusest ja soost hoolimata. Pärast Varssavi kapituleerimist 1795. aastal jagati Poola Venemaa, Preisi ja Austria vahel, mille tulemusena iseseisev Poola riik sajandiks maailma kaardilt kadus.