Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM (2)

Poliitika ja valitsemise alused
Kordamisküsimused 2005
Hindrek Lootus
Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis
Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused.
(1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted

Mis vahe on mõistetel politics ja policy?
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika)
Policy on poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika)

Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine ?
Poliitika tegemineon poliitika küsimuste igapäevane lahendamine:koostöö ja konflikt.
Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel.

Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon , bürokraatia ja juhtimine?

Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused ? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad?

Tutvusta argi - ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust.

Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme.

Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks ? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt.
(2) ... (3) Poliitiline inimene

Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust.
Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri.
Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine
2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine
3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine
4)resotsialiseerumine ehk ümber sotsialiseerumine
Poliitiline sotsialiseerumine on protsess,mille käigus inimene omandab oma orientatsioonid poliitilise maailma suhtes.
Poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ja samuti sisendab see vaateid,mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu.

Tutvusta põhilisi sotsialiseerumisagente ja nende eeldatavat mõju poliitilisele sotsialiseerumisele.
Põhilised sotsialiseerumisagendid esmases ehk lapsepõlve sotsialiseerumises on perekond,kaaslased,kool ja massimeedia .
Täiskasvanueas lisanduvad töömaailm ja totaalsed institutsioonid .

Iseloomusta poliitiliste teadmiste tüüpe ja allikaid.
Poliitilise teadmiste tüübid on:
1)kirjeldus- tõsiasjade esitus N:eestis on 15 maakonda (faktid)
2)seletus- miks nähtus esineb
3) ettekirjutus - mida peaks tegema
Poliitiliste teadmiste allikad on:
1)autoriteet : kindel, üldine
2)isiklik mõtlemine : ratsionaalsus ,intuitsioon
3)teaduslik meetod: seaduspärasused, kogemuslikkus,kontrollitavus

Mida tähendab kollektiivne käitumine? Mis on poliitikas osalemise konventsionaalsed ja mittekonventsionaalsed vormid?
Kollektiivne käitumine
Osalemine poliitikas
Konventsionaalsed vormid:
1)osavõtt valimistest
2)osavõtt valimiskampaaniast
3)osavõtt erakondadest ja liikumistest
4)mõjutamine : lobby, meediakasutus, propaganda , reklaam
Mittekonventsionaalsed vormid:
1)meeleavaldus ja piketid
2)allkirjakogumine
3) streigid
4)kodanikuallumatus
5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu( terrorism )

Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud .
Poliitikas osalejate tüübid:
1)revolutsionäärid
2)protestijad
3)parteiaktivistid ehk gladiaatorid ( etturid-teevad põhitöö/äärmuslased-töötavad poliitilisest süsteemist väljaspool/poliitiline eliit - teeb sisulisi otsuseid)
4)kogukonnaaktivistid
5)vahendajad
6) eksperdid ,nõustajad
7)hääletajad
8)toetajad ja patrioodid
9)mitteaktiivsed

Tutvusta kapitali mõistet ja põhilisi liike.
Kapital on igasugune vahetusväärtusega omadus,nähtus või ese.
Kapitali põhilised liigid on sotsiaalne, majandus, inim, kultuuri ja sümbolkapital.

Iseloomusta sotsiaalset kapitali ja selle tunnuseid.
Sotsiaalne kapital moodustub inimeste gruppide ja nendevaheliste suhete võrgustiku tulemusel, kui kehtivad normid ja on usaldus,mis suurendab koostööd ühise kasu saamise eesmärgil.
Sotsiaalse kapitali tunnused:
1) suhetega seotud
2)pingutuse,töö tulemus
3)sinna saab investeerida
4)sammu-vastusammu põhimõte
5)usalduse või usutavuse mõõde
6)kasutamine tugevdab

Mis on poliitiline kultuur? Tutvusta selle kahte erinevat tähendust.
Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate tavade,ideoloogiate, kommete ,uskumuste ja müütide muster.
Tähendused:
1)Võrdlev:iga riigi poliitilisel kultuuril on omapära
2)Väärtushinnanguline:kasutatakse igapäevakõnes

Tutvusta avaliku arvamuse mõistet.
Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine,mida paljud inimesed onavalikult väljendanud.

Milles seisneb avaliku arvamuse kujunemise protsess ja missugused on avaliku arvamuse tasandid (Pierce)?
Avaliku arvamuse tasandid (Pierce):
1)üldine avalikkus (kõik inimesed)
2)hääletav avalikkus(valijad)
3)tähelepanelik avalikks(jälgivad infot)
4)aktiivne avalikkus(osalevad arutelus)

Mis on avaliku arvamuse funktsioonid? Missugune võiks olla avaliku arvamuse sotsiaalsete ja psühholoogiliste funktsioonide seos?
Avaliku arvamuse funktsioonid on:
Sotsiaalsed(ühiskondlikul tasandil)

• demokraatliku otsustamise tagamine
  

• sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine
  

• sotsiaalne kontroll:vertikaalne ja horisontaalne
  

Psühholoogilised(isiku tasandil)

• isoleerituse vältimine
  

• kaasosalisuse tunne ühiskonnas
  

• manipuleerimisvõimalus
  

• laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta( Rousseau )
  

Iseloomusta propagandat: eesmärgid, vahendid ja inimese suhe sellesse (Hagopian).
Propaganda on mis tahes organiseeritud katse manipuleerida arvamustega sõnade,ettekujutiste või tegude abil.
Eesmärgid:

• sõnumi vastuvõtu tagamine
  

• soodsate eelsoodumuste tugevdamine
  

• hoiakute muutmine
  

Vahendid:

• köitvate sümbolite kasutamine
  

• jäme lihtsustamine
  

• kordamine
  

Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika .
Ühiskonna sektorijaotus:
1)esimene sekotor ehk avalik sekotor
2)teine sektor ehk erasektor
3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor

Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4).
Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud , massiteabevahendid ,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad .
Põhikäsitlused:
1)postmarksis – majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus )
2) ReZiimi koolkond – riik ja ühiskond on omavahel seotud ja assotsiatsiooniline tegevus
3)Assotsiatsiooniline koolkond – assotsiatsiooniline tegevus ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad
4)Uusliberalism – majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja kodanikeühiskond on eraldiseisvad

Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet.
Kolmas sektor on mittetulunudsekor.
Tunnused:
1)strukuraalsus
2)erasus
3)mittetulunduslik
4) omavalitsuslik
5)vabatahtlik

Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku režiimi ja kodanikeühiskonna jaoks.
Kodanikujulgus tähendab et kodanik teab oma õigusi ja kohustusi, oskab neid kasutada ja julgeb neid kasutada

Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid.
Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija,mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust.
Põhitunnused:
1)ühendab inimesi
2)tegutseb
3)eesmärgid laiahaardelised
4)mobiliseerib endale toetajaid
5)omab teatavat järjepidavust
6)sümbolistlik integratsioon
7)rollid on vähe välja joonistatud
8)tegevusvormide vahelduvus
9)eesmärgiks tavaliselt tõsisemad muutused

Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga.
Sotsiaalse liikumise liigitused :
Valdkond, milles eesmärgid asuvad:

• võimule,
  

• väärtustele,
  

• osalemisele suunatud poliitilised liikumised.
  

  Keskne tegevusvaldkond:

• majanduslikud,
  

• poliitilised,
  

• kultuurilised.
  

Eesmärkide ulatus:

• reformivad,
  

• revolutsioonilised,
  

• ekspressiivsed.
  

Muudatuste ulatuse järgi:

• lunastuslikud
  

• transitiivsed
  

• alternatiivsed
  

• reformeerivad
  

Suhe modernisatsiooniprotsessi:

• moderniseerivad (liberaalsed, demokraatlikud, rahvuslikud, töölis- ja naisliikumised),
  

• modernisatsioonivastased ( konservatiivsed ja regionaalsed liikumised),
  

Tutvusta sotsiaalse liikumise arengujärke ning neile vastavaid juhitüüpe.
Sotsiaalse liikumise arengujärgud:
1)Inkubatsioonijärk – taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus
Juht: Sõnamees – sillutab massiliikumisele teed,mõtestades rahulolematust
2)tegutsemise järk – protesti struktureerimine,liikumine moodustub ja tegutseb
Juht: Fanaatik – teevad liikumise teoks
3)Adaptsioonijärl – stabiilsuse struktureerimine,liikumine kas saavutab edu,surutakse maha või erkonnastub
Juht :Teoinimesed – vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest

Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda?
1) Autonoomia – tegutseb teistest kodanikeühiskonna osadest eraldi
2)Apelleerimine – püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada,neid kaasa haarata
3)Teiste kõrvaldamine – otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas,püüdes neid kõrvaldada
4)liikumine läheb teistest mööda
(4) Parteid ja huvirühmad

Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet.
Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi.
Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule!
Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu.

Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt)
Almondi huvirühmade liigitus:
1)assotsiatsioonilised:ühendused
2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond
3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini
4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani
Hague huvirühmade liigitus:
1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa
2)institutsioonilised rühmad
3)kaitserühmad:ametiühingud
4)edendamisrühmad:rohelised,feministid
Surverühmad liigid:
1)ärilis-institutsioonilised – suur mõju,omakasu
2)kategooriakaitse – laiade elanikkondade huviühendused
3)edendamisrühmad – eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides

Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused?
Huvirühma ja erakonna suhete võimalsed on:
1)täielik mittesõltuvus
2)vahelduvtoetus
3)eelissuhted
4)huvirühm loob erakonnasüsteeme
5)erakonna domineerimine

Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis.

Tutvusta erakonna mõistet ja ülesandeid arenenud demokraatlikus ühiskonnas.
Erakond on kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat mingi ideloogia kasuks.
Ülesanded:
1)luua ja süstematiseerida ideid
2)aidata kaasa üldsuse harimisele
3)isendi ja süsteemi sidumine
4)leida ja värvata poliitikuid ,riigitegelasi
5)kooskõlastada riigiasutuste tööd
6)jälgida valitsuse tööd ja puudustele tähelepanu juhtimine opositsioonis

Tutvusta erakonna siseelu erakonnatüüpide arengu tagapõhjal.

Võrdle sotsiaalse liikumise siseelu erakonna siseeluga.
Sotsiaalse liikumise siseelu:
Juhid -> jüngrid -> aktiivsed pooldajad ->passiivsed kaasaelajad
Erakonna siseelu:
Juhid - > aktivistid - >liikmeskond - >poolehoidjad ja valijad

Iseloomusta üldiselt põhilisi erakonnasüsteeme.
Põhilisederakonnasüsteemid:
1)üheparteilisus
2)mitmeparteilisus- mittepüsivad
3)kaheparteisüsteemid
4)domineeriva partei süsteemid
(5) Valimised

Iseloomusta üldiselt põhilisi valimissüsteeme.
Majoritaarne valimissüsteem – valimistel enim hääli saanud partei saab võimule,vähemuse hääled lähevad kaotsi ja nende huvid jäävad esindamata.
Proportsionaalne valimissüsteem -

Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi.

• Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 Š veitsis , naistel 1893 Uus- Meremaal (1905 Soomes)
  

• Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Š veitsis 1971 , Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi
  

• Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta,
  

Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos?

Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid .
Põhilised häältejagamismeetotid on:
1)ühemandaadilised – nõutav on kas lihtenamus või üle poolte häältejagamise
2)mitmemandaadilised – kvoot või jagajad
3)üksik ülekantav hääl,üksik mitteülekantav hääl,piiratud hääletajad
4)avatud või suletud nimekiri
Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta.
Kinnine nimekiri on valimiste reegel, mille puhul määrab kandidaatide järjekorra partei nimekirjas kindlaks partei ning seda järjekorda ei muudeta.

Tutvusta Eestis kasutatavat valimissüsteemi (üldvalimiste ehk Riigikogu valimiste näitel).
12 valimisringkonda (6-...12-mandaadilised)
Valimistel osalevad erakonnad esitavad
üleriigilise valimisnimekirja (suletud)
ringkondade valimisnimekirjad (avatud)
Lubatud ka üksikkandidaatide osalus
Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv
Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot
Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus

• I voor : ISIKUMANDAADID
  

Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne
Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat

• II voor: RINGKONNAMANDAADID
  

Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis )
Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi
Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule

• III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
  

Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega ( modifitseeritud d’Hondti jada)
Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim
Menetlust korratakse niikaua , kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud
Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata)

Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne).

Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne).

Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid.
Vlimiskäitumise võistelvad seletused:
1) sotsioloogiline mudel
2)enesemääramise ehk sotsialiseerumise mudel
3) ratsionaalse valiku teooria
4)liitmudelid:ideoloogia, juhus ,valimiskord,valitsuse tegevus,künnise kalkuleerimine
Põhilised valijatüübid:
1)parteiaktiivsed – kindel poolehoid erakonnale ja selle ideoloogiale
2) rutiinsed – harjumus,traditsioon
3)jooksikud – võrdlevad programme ja toetavad iga kord seda erakonda,mis tndub sobivad
4)passiivsed – osavõtt juhuslik

Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal ( Sepp ).

Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp).

Missugused on avaliku valiku teooria kohaselt põhilised poliitika keerukuse lihtsustamise tehnikad ning kuidas näeb välja nende kasutamine kahe- ja mitmeparteisüsteemis? Mida tähendavad konjunktuuritsüklid (Nordhaus)?
Lihtsustamise tehnikad:
1)häältevahetus
2)kataloogi piiramine
3)eraldatud valijarühmad
4)poliitilise pakkumise standardiseerimine
Nende kasutamine kahe ja mitmeparteisüsteemis.
Mitmeparteisüsteem:

• koalitsioonide kataloogi koostamine
  

• tõenäosuse hindamine
  

• koalitsiooniprogrammide ettehindamine
  

• hääletajate strateegilised valimisotsused
  

Kaheparteisüsteem:

• kandub osa konkurentsist erakonna sisse
  

• kalduvad tugevnema erakonnavälised huvirühmad
  

Konjuktuuritsüklid(Nordhaus):
Valitsus mitte ei stabiliseeri majandust, vaid toodab konjunktuuritsükleid
Valijad käituvad ratsionaalselt, kuid nende mälu on lühiajaline
Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika
Eelistused (vananenud ): vasakpoolsed - tööhõive, parempoolsed -finantsdistsipliin
(6) Poliitilised ideoloogiad

Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut, ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega.
Ideoloogia on kogum ideid.Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalsete kogemuste alusraamistikke,mis on teatud grupi liikmete poolt jagatavad .
Ideoloogia areng:

• De Tracy – autor. Ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi
  

• Marx : ideoloogia on ettekääne, illusioon
  

• Mannheim : mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid.
  

• Positivism : teadus vs ideoloogia
  

• Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab
  

Suhted:

• Ideoloogia ja filosoofiline süsteem
  

• Ideoloogia ja usund
  

• Ideoloogia, programm ja strateegia
  

• Ideoloogia ja retoorika
  

• Varjatud ja avalik ideoloogia
  

• Valmis ja ad hoc ideoloogia
  

Milles seisnevad ideoloogia funktsioonid?
Ideoloogia ülseanded:
1)seletamine
2)hindamine
3)õigustamine
4)orienteerimine
5)programmeerimine
6)mõtestamine
7)mobiliseerimine

Selgita parem- ja vasakpoolsuse mõistet ning ajaloolist kujunemist.
Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism , uusliberalism, monarhism, natsionalism jm. ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele. Termin ise on pärit juba Prantsuse revolutsiooni aegadest, kui monarhistid , kes toetasid vana režiimi, istusid juhataja kõnetoolist vaadatuna rahvusassamblee saalis paremal pool ja need, kes toetasid revolutsiooni, istusid vasakul.
Vasakpoolsus on termin poliitikas, mis tähistab poliitilise spektri seda poolt, mille alla kuuluvad sotsialism , sotsiaaldemokraatia ja kommunism .

Tutvusta liberalismiideoloogia tunnuseid ja voole.
Liberalismi põhiideed:

• individualism
  

• paralmentarism
  

• võimaluste võrdsus
  

• reformism
  

• kirikuvastasus
  

Liberalismi voolud
1)Klassikaline liberalism – valimisõigus, vabakaubandus . 19-20 saj algul saavutas suure osa eesmärkidest
2)Paremliberalism – erinevad voolud,mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitlusele,eriti majanduses. Eraelu osas jäigad
3)Sotsiaalliberalism – sünteesib liberalismi ja sotsialismi.Positiivse vabaduse idee,võrdne võimalus areneda ja minimaalkindlus
Positiivne vabadus - Kui määratleda positiivset vabadust kõige üldisemal tasemel, siis hõlmab see ala, kus inimene on autonoomne. Inimene on positiivses mõttes vaba siis, kui tal on kontroll oma elu üle või kui ta valitseb enda üle. N:vabadus valida elukohta,avaldada avalikku arvamust jne.
Negatiivne majandus-Negatiivne vabadus on määratletud läbi kõigi või mõnede teatud piirangute negatsiooni, st vabastust teatud piirangutest või kohustustest. See on vabadus kitsas mõttes ning ei määratle mingil viisil, mis sellest vabadusest positiivses mõttes tuleneb või kuidas seda peaks kasutatama. Seega võib ütelda, et negatiivne vabadus on vabadus millestki , seevastu positiivne vabadus on vabadus millekski, st sisuliselt on tegemist õigusega millelegi või millekski. Positiivne vabaduse määratlus märgitseb midagi väärtusena, mida on keegi või miski vaba taotlema ja sisaldab varjatult ka eeldust , et keegi või miski peaks tahtma seda taotleda.

Tutvusta sotsialismiideoloogia tunnuseid ja voole.
Sotsialism:

• protest olemasoleva vaesuse vastutavad
  

• suurem tähelepanu ühiskonna heaolu vastutavadprotest kapitalistlikku majanduse vastu
  

• usk võrdsusesse,vendlusse ja koostöösse,majandusühisvastutus
  

• suund arenenumaile ühiseluvormidele
  

• Marx:vägivald
  

• Bernsteind: evolutsioon
  

Voolud:
1)kommunism(klassivõitlus,proletariiadi diktatuur,kommunistlik unistuste ühiskond)
2)Sotsiaaldemokraatia(riigi keskne osa ühiskonnaelus,kollektivism, korporatiivsus ,keynesism, segamajandus ,madal tööstustase,internatsionalism)
3)Uus sotsiaaldemokraatia ehk Kolmas tee ( pluralism ,aktiivne kodanikeühiskond,kosmopoliitsus,uus segamajandus,võrdsus kui osalus,demokraatlik perekond)

Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole.
Konservatismi tunnused:

• elulähedane,praktiline vaatenurk,oragaaniliselt terviklik ühiskond
  

• paremate võim ja eliidi vastutus
  

• skepsis suurte muudatuste vastu
  

• usk riiki kui loomulikku elukeskkonda
  

• kõlblus, soov kiriku ja riigi liiduks
  

• traditsioonide austamine
  

Voolud:

• Vastuseis muutustele 18.-19. saj. Kuninga ja aadli võimu toetamine
  

• Sotsiaalkonservatism alates 19. saj lõpust: Bismarck, Disraeli
  

• Tänapäeval valdavalt segunenud teiste parempoolsuse vooludega, tulemuseks näiteks kristlik demokraatia ja uuskonservatism
  

Tutvusta rohelise ideoloogia tunnuseid ja voole.
Roheliste tunnused:

• inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab selle säilimise eest vastutust
  

• Holism : küsimuste käistlemine terviku seisukohast
  

• skepsus progressi suhtes
  

• „ kosmoselaev Maa“
  

• edasikestmine
  

Voold:
1)Sotsiaalökoloogiline suund
2)Süvaökoloogiline suund

Võrdle konservatiivset ja rohelist ideoloogiat .

Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused?

Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme.
Rahvuslus :

• rahvused on inimkonna ajalooline jaotus
  

• iga rahvus on unikaalne
  

• rahvus on poliitilise legimiteerimise jainimese vabaduse allikas
  

• rahvused vajavad omaenda riiki
  

• lojaalsus oma riigi suhtestuvad
  

Rahvusluse vormid:

• kultuurirahvuslus
  

• vererahvuslus
  

• poliitline rahvuslus
  

• riigirahvuslus Lääne-Euroopa uusajal
  

• keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopa 19-20 saj
  

• asumaade poliitline vabadusvõitlus 20 saj Juudi riigi teke
  

(7) ... (8) Poliitilised rezhiimid, demokraatia

Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses.
Võim on võimalus peale suruda oma tahet teistele.
Domineerimine tähendab aga ühe poole tahet mõjutada teise poole tegevust nii,et teine poole võtab korralduse sisu selle sisu enese pärast oma tegevuse aluseks.

Esita ja iseloomusta domineerimise ideaaltüüpe Weberi käsitluses.
Autoriteedi ideaaltüübid Weberi äsitluses:
1) ratsionaal -sotsialistlik – mõistuskaalutlused
2)tradiotsiooniline – harjumuspärane
3) karismaatiline – alluvad usuvad juhi erilistesse võimetesse

Mis on legitiimsus? Tutvusta selle erinevaid tasandeid ja suhet legaalsusega.
Legitiimsus on tunnustatus . Legitiimsus pole sama mis legaalsus (seaduspärasus).
Legitiimsus võib olla:
1)rahva poolehoidjad2)rahva vastupanu puudumine, leppimine

Tutvusta põhilisi rezhiimitüüpe tänapäevases käsitluses (kahetine üldjaotus ja kolmetine jaotus).
Üldiselt jagunevad reziimid kas demokraatlikud või diktatuuriliseks.

Kuidas jagas rezhiime Aristoteles ? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika rezhiimide tänapäevase jaotuse loogikast?
Aristoteles jagad reziime:
Hea Halb
Üks valitseb monarhia türannia
Mitu valitsevad aristokraatia oligarhia
paljud valitsevad politie(demokraatia) demokraatia(moblokraatia)

Missugused on autoritaarse rezhiimi tunnused?
Autoritaarse reziimi tunnused on:

• pragmatism(valitseva korraga rahul või ükskõiksed) või üldine meelsus
  

• reaktsioon , reform või piiratud revolutsioon
  

• eesmärgiks kodanike väline rahulolu
  

• ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
  

• vanemate legitimeerimisvormide säilitamine
  

• sõjaväe domineerimine või autonoomia
  

Tutvusta autoritaarse rezhiimi erinevaid tüüpe.
Autoritaarse reziimi tüübid:
1)Sõjaväevalitsus – logarhiline,keskklassiline,massipretoriaanlik
2)Üheparteivalitsus – pluralistlik alluv,pluralistlik domineeriv,mobiliseeriv alluv,mobiliseeriv domineeriv

Missugused on totalitaarse rezhiimi tunnused ja püsimise vahendid?
Totalitaarse reziimi tunnused:

• ideoloogia
  

• totaalne revolutsioon
  

• eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine
  

• sõjaväe allutatus
  

Püsimise vahendid:

• ametlik ideoloogiad
  

• üks partei
  

• terroristlik politseikontroll
  

• massiteabevahendid tsensuuri all
  

• relvamonopol
  

• keskselt kontrollitud ja juhtitud majandus(riigi võimu poolt)
  

Tutvusta kodanikuallumatuse ja eraldatusesaarte mõisteid.
Kodanikuallumatus on vägivallatu vastupanu,mis põhineb kodanikujulgusel.
Eraldatusesaared on totalitarismis väiksed rühmad,kus kehtivad teised mängureeglid ja suhtlusõhustik kui ametlikul tasandil.

Esita demokraatia tunnused ja tutvusta nende kahte rangusastet.
Demokraatia tunnused:

• võimude lahusus
  

• võim esindab rahva huve
  

• vabad ülised regulaarsed valimised
  

• valitsejate vahetamise võimalus
  

• aus ja õiglane otsustamismenetlus
  

• otsuseid langetatakse häälteenamusega
  

• vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
  

• kaitstud inimõigused
  

• arvamusvabadus
  

• tsensuurivaba
  

• riigivõimu avalikkus,poliitiline vastutus
  

• seaduslikkuse põhimõtte järgimine
  

• sõltumatu kohus
  

Tutvusta ja võrdle erinevaid demokraatia liike.
Erinevad demokraatia liigid:
1)Otsene ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu
2)Kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi
3)Tööstusdemokraatia – anda ettevõtte töötajale osa omandiõigusest ettevõttele
4) Osalusdemokraatia – oma arvamust oodatatakse kõigilt huvitatud isikuilt
5) Korporatiivne demokraatia – esindamine on korraldatud selgepiiriliste ja hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu
6)Elistlik demokraatia – poliitikud on ettevõtjad,kes pakuvad inimestele erinevaid tegevuspakette ühiselu korraldamiseks, võimuküsimusi otsustagu spetsialistid või poliitikud, mitte tavainimesed
7)Leppedemokraatia – püütakse saavutada võimalikult paljude osapoolte üksmeel küsimuste lahenduse osas

Mille poolest erinevad esindusdemokraatia, osalusdemokraatia ja leppedemokraatia lähenemised?

Esita polüarhia tunnused ( Dahl ).
Polüarhia tunnused:

• kodanikeks on suur osa täiskavanuist
  

• kodanikeõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine
  

• ametikandjate valimine
  

• vabad ja ausad valimised
  

• üldine valimisõigus
  

• õigus kandideerida riigiametisse
  

• väljendusvabadus
  

• õigus alternatiivsele teabele
  

• ühinemisõigus
  

Milles seisnevad loengus tutvustatud demokraatia eelised võrreldes teiste reziimitüüpidega?
Demokraatia eelised:

• võimaldab sel määral vabadust,mida ükski teine reziim ei võimalda
  

• soodustab inimisiksuse arengut
  

• inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huve
  

• aiatab vältida õelate ja pahatahtlikke inimeste pikaajalist valitsemist
  

• vähendab sõdade tõenäosust
  

• üldujuhul on demokraatlikud riigid tugevamad
  

Tutvusta inimõiguste käsitluse tagapõhjaloogikat ja mõju. Analüüsi inimõiguste kehtivust.
Inimõiguste tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses,valitsemisviisist sõltumata.
Inimõiguste mõju:
Inimõigused ja põhivabadused võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust ning rahuldada hingelisi ja muid vajadusi. Nad põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse .
Inimõiguste kehtivus:
Inimõigused on oma ideelt üldkehtivad.Nad on kõikide inimeste jaoks,kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks.
Inimõiguste piirangud:
1)inimõiguste tagamise vorm ja viisid on riigiti erinevad ja sõltuvad riigi poliitilisest,kultuurilisest eripärast ja traditsioonidest
2)inimõigused peegeldavad alati ajastut ning on seega ajas muutuvad,arenevad ja teisenevad

Tutvusta inimõiguste põhiliike (2 jaotust) ja põhiallikaid (maailm ja Euroopa).
Inimõiguste põhiliigid:
1)Isikuõigused
2)Kodanikuõigused
3)Sotsiaalsed,majanduslikud ja kultuurilised õigused
Põhiallikad:

• 1945 ÜRO harta
  

• 1948 inimõiguste deklaratsioon
  

• 1953 inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon
  

• 2000 EuroopaLiidu põhiõiguste harta
  

• piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise konventsioon
  

• siseriiklikud seadused
  

Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet.
Õigusriik on riik,kus täidetakse seadusi.Õigusriik on ettekujutis sellest,et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas seadustega.
Põhiseaduslikkus – põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna.

Esita õigusriigi tunnused.
Õigusriigi tunnused:

• kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid
  

• tagatud kodanikuõigused(põhiõigused)
  

• ühiskonnaküsimuste lahendamine üldiselt,mitte üksikjuhtumitena
  

• seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule
  

• riigi haldus-jakohtuvõimu põhinemine seadustel
  

• kodanike vabaduste ja omandi kaitse riig omavoli eest
  

• riiklik hüvitis omanikule omandi võõrandamisel
  

• õigus teabele ja selle levitamisele
  

(9) Riik

Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust.
Riigi 3 lähenemisviisi:
1)Sotsioloogiline käsitlus – riik on ühiskonnarühmade kogum,mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunendus organisatioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
2)Õiguslik käsitlus – riik on kindla maa-ala, rahvaga suveräänne ehk sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon .
3)Struktuurfunktsionaalne käsitlus – riik on organiseeritud institutsionaalne masin poliitiliste otsuste elluviimiseks.

Iseloomusta riigi põhielemente (õigusliku riigi käsitluse alusel).
Riigi põhielemendid:

Tutvusta riigi funktsioone ja erinevaid käsitlusi riigi tegevuse ulatusest.
Riigi ülesanded:

• huvide liigendus
  

• huvide koondamine
  

• poliitiline sotsialiseerimine
  

• poliitiline kommunikatsioon
  

• õigusloome
  

• õiguse rakendamine ehk kasutamine
  

• vaidluste lahendamine
  

Esita riigivormid valitsusviisi ja geograafilise jaotuse alusel.
Riigivormid
1)Valitsusviisi alusel : a)monarhia b)vabariik
2)geograafilise jaotusel alusel: a)unitaarriik e üksik riik
b)föderaalriik ehk liitriik
c)konföderaalriik ehk riikide liit

Tutvusta erinevaid riigi tekke teooriaid ( Varrak ).
Riigi tekke teooriad:

• teokraatlik
  

• patriarhaalne
  

• lepinguteooria
  

• orgaaniline teooria
  

• vallutuste teooria
  

• marsksistlik teooria
  

Tutvusta ajaloolisi riigitüüpe.
Ajaloolised riigitüübid:
1)Traditsioonilised impeeriumid – maa-alalt suured ent lõdvalt seotud,võim on suurem keskustes
2) Feodaalriik – suhete süsteem,kiriku eriseisund ja ülemvõim,linnade eriseisund
3)Seisusteriik – linnade tähtsus, kaupmeeste,giltide seisus,suurem institutsionaliseeritus
4)Absoluutne riik – suveräänsus, territoriaalsus ,bürokraatia,kontroll sunnivahendite üle,maksustamine
5)Moderne rahvusriik – kontroll sunnivahendite üle,avalik bürkoraatia,territoriaalsus,suveräänsus,põhiseaduslikkus,umbisikuline võim, legitiimne võim, kodakondsus ,maksustamine

Tutvusta modernse riigi tunnuseid.
Modernse riigi tunnused:

• kontroll sunnivahendite ülekandmine
  

• avalik bürkokraatia
  

• maksustamine
  

• suveräänsus
  

• umbisikuline võimaldavadterritoriaalsus
  

• põhiseaduslikkus
  

• legitiimne võim
  

• kodakondsus
  

Esita kohaliku omavalitsuse mõiste, kohaliku omavalitsuse tasandite mõiste ning põhilised kohaliku omavalitsuse korraldamise traditsioonid Euroopas. Missugusele mudelile sarnaneb Eesti tänane korraldus?
KOV – elanike õigus,kohustus ja võime iseseisvalt korraldada ja otsustada kohaliku elu küsimusi.
Mudelid:
1) Suurbritannia ja Saksamaa – detsentraliseeritus,omavalitsuse suur otsustusõigus
2)Prantsusmaa – tsentraliseeritud,KOV keskvalitsuse haruna

Selgita subsidiaarsuse / täiendavuse / lähimuse põhimõtet.
Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil.

Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas.
KOV tunnused:

• territoriaalsus
  

• autonoomsus
  

• otsene demokraatia
  

• demokraatlikult valitud esinduskogu
  

• legaalsus
  

• suhteline vabadus moodustada ise esindus -ja täitevorganite süsteem
  

• õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised
  

• subsidiaarsus põhimõte
  

• detsentraliseeritus üldhariduses
  

• riigi KOV suhted põhinevad seadusele
  

• keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus
  

KOV tegevusalad Euroopas:

• üldharidus,raamatukogud, rahvakultuur
  

• avalikud teenused,tööhõive, sotsiaalhoolekanne ,perearstivõrk
  

• planeerimine ,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus ,teed ja veondus
  

• elekter ja soojus ,veemajandus,kommunaalvõrgustik
  

• avalik kord ja heakord ,kodanikukaitse ja päästeteenistus,tuletõrje, keskkonnakaitse ,jäätmemajandus, turism
  

(10) Võimude lahusus, avaliku võimu harud ja institutsioonid

Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)?
Põhiseaduslikkus tähendab et riik püüab järgida põhiseadust.
Põhiseadus määrab ära:
1)valitsuse tegevuse
2) formaalsed võimusuhted
3)piirab valitsejate võimu

Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda?
Võimude lahusus tähendab et riigis on seadusandlik,täidesaatev ja kohtuvõim eraldiseisvad.

Iseloomusta seadusandlikku võimu ja tema ülesandeid.
Seadusandlik võim ehk Eestis Riigikogu ülesanded:

• seaduste vastuvõtmine
  

• kodanikkonna esindamine
  

• täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll
  

• rahakotivõim ja poliitiline harimine
  

• ühiskonnaprobleemide arutamine
  

Iseloomusta parlamendi ühe- ja kahekojalisuse eeliseid ning tutvusta alam- ja ülemkoja moodustamise aluseid.
Ühekojalisuse plussid:

• vahetus ja kiirus
  

• läbipaistvus,selge vastutus
  

• demokraatia
  

Kahekojalisuse plussid:

• läbimõeldus
  

• stabiilsus
  

• sobib föderaalsüsteemile
  

Tutvusta täitevvõimu ülesandeid ja tasandeid.
Täitevvõimu ehk valitsuse ülesanded:

• juhtida iiki parlamendi suuniste alusel
  

• administratsiooni järelvalve
  

• tagada piisav toetus oma poliitikate elluviimiseks
  

• kriiside juhtimine
  

• sõjalised ja välisasjad
  

• sümboolsed ja tseremoniaalsed küsimused
  

Tasandid: riigipea ,valitsuskabinett ja administratsioon

Tutvusta riigipea erinevaid tüüpe.
Riigipea tüübid:

• isikuline: president , riigivanem ,kuningas
  

• kollektiivne:presidentuur
  

• piiratud ajaks või eluaegselt
  

• suurem või väiksem võim
  

• piiramatu(absoluutne) valitseja( monarh )
  

• piiratud,põhiseaduslik valitseja
  

• poolpärilik riigipea
  

Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga?

Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu.
Kohtuvõimu ülesanded:

• määrata sanktsioone
  

• lahendab vaidlusi seaduste alusel
  

Eripära – ekspertsus ,hierarhilisus, spetsialiseeritus ,formaliseeritus

Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi .
Klassikaline paralmentarism:

• valitsemine esinduskogu kaudu
  

• usaldushääletus
  

• võimude kokkusulamine
  

• parlamendiliikme tugev positsioonis
  

• kabinet kollegiaalse organina
  

Tänapäeva paralmentarism:

• parlamendi rolli vähenemine
  

• usaldushääletuse piiramine
  

• valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast
  

• partei juhib parlamendisaadikut
  

• valitsusjuht liidrina
  

Iseloomusta presidentalismi ja parlamentarismi suhet ning võimuharude rollide erinevusi presidentalismis ja parlamentarismis.

Esita ideaalse bürokraatia tunnused ( Weber ).
Bürokraatia tunnused:

• kindlate reeglite alusel püsiv töö
  

• süsteemne tööjaotus
  

• kindel hierarhi
  

• erialane ettevalmistus
  

• riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
  

• keeld ametikohta osta või pärida
  

• asjaajamise dokumenteerimine
  

• umbisikulisus
  

Tutvusta tegeliku bürokraatia võimalikke puudusi.
Bürokraatia vead:

• korruptsioon
  

• parkinsoni seadus – töö maht kasvab kuni täidab kogu selle valmimiseks saada oleva aja
  

• peteri põhimõte
  

• moonutamine
  

• kafka sündroom
  

Mida tähendab avalik teenistus ? Võrdle karjääri- ja positsioonisüsteemi.
Avalik teenistus on töö riigi keskvalitsuse ja omavalitsuste institutsioonides avaliku võimu teostamisel.
Karjäärisüsteem – alustatakse püramiidi jalamilt,inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise
Positsioonisüteem – ametikohti täidetakse avaliku konkurssiga,kandideerida võib iaüks,otsutavad isikuomadused

Tutvusta põhijoontes Eesti riigiõiguse süsteemi ja õigusaktide hierarhiat.
(11) Valitsemine ja policy

Tutvusta lühidalt klassikalist avaliku võimu teostamise mudelit.
Klassikaline avaliku võimu teooria:

• riigil on tõhus kontroll oma maa-ala ja elanikkonna üle
  

• demokraatlikult valitsakse rahvaesindus
  

• Üldhuvi kaalub üle erahuvi(ultima ratio )
  

• valitsus allasutustega viib reeglid ellu, sh karistab mittetäitjaid kohtuliselt
  

Tutvusta halduspoliitika mõistet ja asendit mõistete ‘poliitika’ ja ‘ administreerimine ’ suhtes.
Halduspoliitika on konkreetsete valikute lahendamine.

Esita poliitika kujundamise protsessi järgud ja tutvusta nende tähendust kogu poliitika kujundamise protsessi seisukohalt.

Esita poolt- ja vastuväited valitsemise avalikkusele ning valitsuse hindamise alused.

Esita poolt- ja vastuväited heaolu avalikule tagamisele ning võrdsuse erinevad liigid.

Tutvusta heaoluriigi arengut ja tänaseid heaoluriigi mudeleid .
Mõiste kasutusel ennekõike pärast II maailma- sõda. Kriis 70.-test ja uus tõus 90.-test
Algatajad sotsiaalsete eelistustega jõud, ent oma osa nii konservatiividel kui sotsiaalliberaalidel
Bismarcki reformid Saksamaal 19. saj lõpul, Beveridge’i plaan Inglismaal II maailmasõja järel
Erinevad heaolumudelid Esping-Andersenil: (a) Põhjala, (b) Kesk-Euroopa, (c) katoliku e Lõuna-Euroopa, (d) angloameerika e liberaalne

Kuidas võiks maailmastumine mõjutada valitsuse tegevust? Mida tähendab governance?
Governance on valitsetud.Valitsemine, st antud poliitilise koosluse jaoks siduvate ja tõhusate kollektiivsete otsuste tegemine, on üha vähem riigi ja tema ametkondade monopol ning üha enam riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega , kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega)

Mis on valitsemisvõrgustikud, poliitika ülekandmine, mitmetasandiline valitsemine? Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega ?
Valitsemisvõrgustikud – hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmeks tuumtäitsevvõim kui võrgustikud,mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalvõrgustikke.
Poliitika ülekandmine – ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise riigi poolt üle
Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/ hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand)

Tutvusta riigi tegevusvõimalusi majanduses. Milles seisneb turu- ja käsumajanduse erinevus? Tutvusta nende põhitunnuseid ja võimalikku kompromissi : segamajandust.
Riigi tegevusvõimalused majanduses:
1)võib olla tarbija,ostest tootjalt kaupu
2)võib olla majandusüksus,kontrollides tootmisfaktoreid
3)võib olla ettevõte, tootes kaupu
4)võib reguleerida tarbijate-tootjate suhteid
5)võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid
6)võib ükskõik kellele raha anda
Turumajandus – majandusvabadus ,konkurent ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena
Käsumajandus – riik kontrollib tootmist
(12) Riikidevaheline poliitika

Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad.

Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid.

Tutvusta riikide välispoliitilisi eesmärke.

Tutvusta idealismi ja realismi kui rahvusvaheliste suhete põhiteooriaid, nende tunnuseid ja erinevusi.
Idealism ehk liberalism – maailmarahu, maailmainstitutsioonide tugevnemine,sõja õiguslik kontroll,kollektiivne julgeolek,hea inimene,arengu ja koostöövalmis.
Realism ehk konservatism – tegelikkuses määravad suhtluse riikide huvid,oluline saavutada jõudude tasakaal,inimene soovib võimu

Tutvusta välispoliitika kujundamise teooriaid ja osalejate rolle välispoliitika kujundamisel.

Tutvusta rahvusvahelise poliitika erinevaid toimijaid ja nende tähtsust.

• Põhilised toimijad on riigid
  

Teised toimijad on:

• Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks
  

• Ajalooliselt riikidega võrdsustatud subjektid (Püha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)
  

• Valitsusvälised rahvusvahelised ühendused
  

• Rahvusvahelised e hargmaised suurettevõtted (MNC-d)
  

• Tunnustatud valitsuste välised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mässulised, de facto valitsused
  

• Üksikisikud alati vaieldava subjektideringina
  

Esita ÜRO maailmarahu mudeli põhijooned.
ÜRO maailmarahu mudel:

• riigid otsustavad oma siseasjade üle ise
  

• riigid elavad teineteisega rahus naabritena
  

• riigid hoiduvad teineteisega jõudu ähvardamast või kasutamast
  

• riigid ühendavad jõu rahvuvahelise rahu säilitamiseks ja tagamiseks
  

• relvajõudu rakendavad vaid üldistest huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal ja agressiooni tõrjumiseks
  

• ÜRO edendab kõigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut
  

Tutvusta loengus esitatud riikidevahelise suhtluse põhimõisteid.

Milles seisnevad loengus tutvustatud uuemad arengud rahvusvahelises poliitikas; nn uus maailmakord; maailmastumine ja selle vastasseisud; paariariigid ja kokkuvarisenud riigid?
Muutused riikidevahelises poliitikas:
Sõjaliste ohtude ümbermõtestamine : tavasõ- dade ähvarduse vähenemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide (terrorism, „majan- dussõda”, väljast toetatud sissisõda, propagan- dasõda) ja riskide (nt keskkonnaõnnetused) esiletõus. Tuumaähvardus tasakaalustajana?
Majanduslik maailmastumine . Majandus- tegurite tähtsuse tõus sõjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevõtete mõju tõus.
Ülemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud , nt keskkond. Riigiüleste ühenduste areng.
Maailmastumine
Paariariigid: tugev autoriteetne võim oma elanike üle,teiste riikide suhtes vaenulikud,tõenäoliselt rahastavad terrorisme
Kokkuvarisenud riigid:vägivaldne anarhia,hõimude ja sõjapealikute võitlus

Tutvusta keskseid rahvusvahelisi ühendusi ja organisatsioone.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskühendus
ÜRO allühendused (UNESCO, ILO, UNICEF , FAO jt). Eraldi: Punane Rist
Regionaalsed liidud ( NATO , EN, OSCE , Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt)
Riikide lepingusüsteemid
OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT
Rahvusvahelised ettevõtted
Greenpeace , ATTAC

Tutvusta Euroopa Liidu (EL) tekkimise peamisi eeldusi , kujunemise käiku ja liidu tänast sisu; selgita EL riikideülest (supranational) olemust.
Sõjajärgne ühistöövaimustus ja üksikud lepped (söe-, terase-, ja tuumaenergiaühendus)
Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, ühine tolliruum, ühised majanduspoliitikad, lõpuks ühine majandusruum
Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 Ühtse Euroopa Akt ja järgnenud lepingud. Euroopa Ühend-riikide idee ja kõhklused liikmesriikides (ÜK, Taani)
Laienemised: 1973 EFTA, 1981-5 Kreeka ja Pürenee endised diktatuurid , 1995 endine Lääne-Ida puhverala (Põhjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa
Valitsustevaheline koostöö vs liitriik või tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa

Tutvusta EL põhiinstitutsioone ja nende osa EL otsustusprotsessis .
Euroopa Ülemkogu ja Ministrite Nõukogu
Euroopa Komisjon
President; välis- ja julgeolekupoliitika volinik
Euroopa Parlament
Euroopa Kohus
Esimese astme kohus
Euroopa vahemees (ombudsman )
Euroopa Keskpank
Majandus- ja sotsiaalkomitee
Keskaudiitorteenistus

Tutvusta EL peamisi poliitikavaldkondi.
24