Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Millised on karistused?

Vastus leiad õppematerjalist: Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid (0)

I Studium - Õigus - Õigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes on asja omaniku?
Mis on süüteod?
Millised on karistused?

Õigusõpetus
Põhiseadus
Õiguseks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid kokkuleppeid ja tavasid.
Algul oli suuline tavaõigus. Seejärel hakati seadusi kirja panema . Kui seadus väga palju tuli, siis tuli vaadata, et nad omavahel haakuksid. Haakuvate seaduste kogu nimetatakse õigussüsteemiks.
Esimene õigussüsteem sündis Vana-Roomas 6. saj. pkr.
Valdkonnad:

Kriminaalasjad

Omandiküsimused
Mõned tänapäeva õigussüsteemid.

Mandri-Euroopa ÕS

germaani ÕS – P-Euroopa, detailne ,

romaani ÕS – L-Euroopa, detailne, koodeksid, Pani aluse Napoleon .

Anglosaksi ÕS

Vandekohus

Põhiseadus puudub

Pretsedendikohus – suur mõju õigussüsteemile.

Islami ÕS

väga tihe seos koraaniga.

Perekonnaelu on väga detailselt reguleeritud.

Arhailised karisutsed

Islami õigus pole seotud territooriumiga

Islami õigus jagab kõik teod viide liiki:

keelatud

mitte soovitatavad

ükskõikseks jätvad

soovitatavad

Kohustuslikud.

Nõukogude ÕS.

ei tehtud vahet era ja avaliku õiguse vahel.

Kohtunikud määrati ametisse tähtajaliselt (5a)

Levinud oli telefoni õigus.

Riigivara riisumise eest karistati karmimalt kui eravara puhul.
Õiguse allikad.

tavad
lepingud
kohtupretsedendid
õigusteadlaste arvamused
Õigust loovad aktid

Õiguse jagunemine Eestis.
Võlaõigus
Perekonnaõigus
Asjaõigus
Tööõigus
Eesti Põhiseadused
Põhiseadus on iga riigi kõige tähtsam seadus. Seal on kirjas:

Valitsemiskultuuride moodustamine

olulised valimiste põhimõtted

inimeste põhiõigused ja kohustused (sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus elule jne.)
Eestis on olnud järgmised põhiseadused:

1920 – vastu võttis Asutav Kogu
1933 – rahvahääletus ( Vapsid )
1937 – vastuvõtja oli Rahvuskogu (Presidendi Instutsioon)
28. juuni 1992 – Rahvahääletus

Põhiseaduse muutmine on raske! (2 korda on muudetud)
Muutmiseks on järgmised võimalused:

Rahvahääletus

Riigikogu

kiireloomuline

kaks järjestikust riigikogu peavad asja hooldama (4/5 ja 3/5)
Avaliku teabe seadus (2000.a.)
Seaduse eesmärk on tagada üldsuse parem juurdepääs avalikule teabele ja kontrollida paremini avalike ülesannete täitmist. (Avalikud ülesanded on need asjad, mida tehakse maksumaksja raha eest.)
Avaliku teabe valdajad on:

riigiasutused (Eesti Politsei, Päästeamet jne.)
omavalitsusasutused
avalik-õiguslikud juriidilised isikud
kõik need, kes seaduse või lepingu alusel täidavad avalike ülesandeid.

Teabenõude esitamisviisid:

kiri
suuline (helistad ja küsid)
faks
e-post (e-mail)

Teabenõue tuleb registreerida. Vastata tuleb 5 tööpäeva jooksul. (15 tööpäeva – kui küsimus on keeruline, siis pikendatakse). Kui kiri on valesse kohta saadetud, siis tuleb kiri edasi saata või vastata, kust küsida.
Anonüümsele teabenõudele ei pea vastama. Üldjuhul tuleb vastata soovitud viisil.
Teabe valdaja keeldub vastamast järgmistel juhtudel:

kehtib teabele juurdepääsu piirang.

teabevaldaja ei valda teavet.

teabenõudest pole võimalik aru saada, mida küsitakse.

teabenõudja sideandmed puuduvad.

kohus on tunnistanud teabenõudja teovõimetuks.
Kulud katab üldjuhul teabevaldaja.
Osa teabest kuulub avalikustamisele. (Riigi ja omavalitsuse majandusprognoosid, kuritegevuse statistika, põhimäärused, dokumentide vorming , ametijuhendid, info ametnike kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad).
Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv)
Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon.
Kodakondsusseaduse alused
Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast .
Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi.
Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse.
Kodanikuks võib saada mitmel viisil:

Sünni järgi

jus soli – päikese õigus

jus sovignet – vere õigus

lapsendamine

eriliste teenete eest – 10 inimest aastas

taotlemine – pikk protsess

ta on 15 aastat vana

peab olema elanud Eestis 5 aastat alalise elamisloaga.

keeleeksam

peab tundma põhiseadust ja kodakondsusseadus – test

legaalne sissetulek

vanne
Eestis ei ole lubatud topelt kodakondsust (väljaarvatud väliseestlased)
Kodakondsusest võib ka ise loobuda , kuid lõpliku otsuse teeb Vabariigi Valitsus.
Sünnipärasel eestlasel on alati õigus oma kodumaale tulla.
Sünnipäraselt eesti kodanikult ei saa eesti kodakondsust ära võtta.
Ülejäänutelt saab kodakondsust ära võtta valitsuse otsusega:

Kui kodakondsus on saadud seadust rikkudes.

Kui keegi on püüdnud vägivaldselt kukutada Eesti põhiseadustiku korda.

Kui keegi on ilma valitsuse loata teeninud välisriigi armees või luures.
Liigitus:

Eesti kodanikud

Välismaalased

Kodakondsuseta isikud

alalise elamisloaga ja tähtajalise elamisloaga

illegaalid
Kohaliku omavalitsuse korralduse alused – KOKS (1993)
See seadus puudutab linnasi ja valdu.
Omavalitsuse ülesanded:

Teed ja tänavad

haljasalad , pargid, puiesteed

koolid

lasteaiad

huvikoolid

raamatukogud

kultuurimajad, rahvamajad

liikluse korraldus

ühistransport

tänavavalgustus

prügivedu

vesi ja kanalisatsioon

soojamajandus – kaugküte

planeerimine

maine
Rahaallikad:

Üksikisiku tulumaks

Riigitulu

Fondid

Laen

Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks)

Trahvid

Annetused

Teenused

Vara müük

Maamaks

Teistelt omavalitsustelt
Kohaliku volikogu pädevus
(27 liiget)

Eelarve kinnitamine

Arengukava kinnitamine

Kohalike maksude kehtestamine

Linnapea või Vallavanema valimine

Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine

Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine

Valitud isikute umbusaldamine

Presidendi valimiskogusse esindajate valimine
Valitsuse pädevus

Volikogule eelnõude ettevalmistamine

Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine

Linna või valla esindamine
Valitsemise struktuur
rahvas
Korruptsioon
Ametivõimu kuritarvitamine omakasu eesmärgil.
Tululiigid :

Raha

Kingitus

Vastuteenus

Aktsiate ja väärtpaberite kinkimine

Kaasomanikuks tegemine.
Korruptsiooni vähendamise viisid:

Majanduslike huvide deklaratsioon

Registrisse kantud sõidukid

Aktsiad ja väärtpaberid

Suured võlad

Suuremad käendused

Tulud

Pangaarved

Dividendi tulud
Töökoha ja toimingu piirangud:

Ei tohi võtta otsesesse alluvusse lähisugulasi ja hõimlasi.

Keelatud on tehingud iseendaga .

Huvidekonflikti korral peab otsustamisest loobuma .

Ei tohi võtta tasu teenuste eest, mis on ette nähtud tasuta.

Kingituste vastuvõtmine on piiratud
Notariaadi seadus
Notariamet on vaba elukutse , kuid tema tasu kehtestab seadus.
Tingimused, et saada notariks:

Akadeemiline õigusteaduslik kõrgharidus.

Eesti kodanik

Teovõimeline

Eesti keele oskus

Aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega

Notari eksam (üsna karm)

Kanditaadi teenistus
Keda ei või nimetada notariks:

Kui ta on notari või kohtunikuametist varem tagandatud

Kui ta on kandidatuurist välja heidetud.

Kui ta on pankroti võlglane.

Kui temal on pooleli kriminaalmenetlus .

Kui ta on vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo tõttu

Kui ta on istunud vangis tahtlikult toime pandud kuriteo eest.
Notari ametikoht :

Notarite arvu määrab justiitsminister

Notari ametikoht täidetakse konkursi alusel

Notari töökohaks on tema büroo

Büroo peab olema avatud iga tööpäev vähemalt 5 tundi

Ametlikult võib ta tegeleda õppetööga või teadustööga.

Notar vastutab tema süül tekkinud kahjude eest.
Notari toimingud (mida teeb):

Ostu/müügilepingud

Kinkelepingud

Testamentide tõestamine.

Loteriide tõestamine

Mereprotestide tõestamine.

Väärtpaberite ja väärtasjade hoiulevõtmine

Isikutuvastamine foto järele
Notarite huvisid kaitseb notarite koda ja järelvalvet nende üle teeb justiitsminister ja notarite koda.
Õiguskantsler
Õiguskantsleri kinnitab ametisse Riigikogu Presidendi ettepanekul.
Ülesanded:

Järelevalve riigi- ja omavalitsuse organite üldaktide (seadus ja määrus) üle. Kui ta leiab, et mingi üldakt on vastuolus seadusega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see 20 päeva jooksul seadustega kooskõlla. Kui seda ei tehta, siis teeb ta riigikohtule ettepaneku tunnistada see üldakt õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmisel.

Õiguskantsler täidab Eestis ombudsmani (vahemees) rolli.

Kord aastas peab ta esinema Riigikogu ees aruandega ja ülevaatega õiguslikust olukorrast Eestis.
Vabariigi Valitsus

Talle kuulub kõrgem täitev võim Eestis.

Ta on kollegiaalne organ, st, et otsuseid võtavad vastu hääletades.

Istungid toimuvad neljapäeviti ja on kinnised.

On olemas väljasõidu istungid ja kabineti istungid.
Ministeerium

Minister on ministeeriumi poliitiline juht

Kantsler juhib ministeeriumi ametnike.

Minister võib võtta abiministri.

Asekantslerid.

Ministeeriumi sees on osakonnad, bürood ja talitlused.

Väljaspool on ametid ja inspektsioonid.
Valitsuse tagasiastumine:

Kui läheb läbi umbusaldus peaministri või kogu valitsuse vastu.

Kui tuleb kokku Riigikogu uus koosseis.

Peaminister astub ise tagasi.

Kui peaminister ära sureb .
Valitsuse ametisse astumine
Positiivne stsenaarium :

Peale uue Riigikogu kokku tulekut peab President 14 päeva jooksul esitama Riigikogule peaministri kandidaadi. (koalitsioonikandidaat)

Peaministri kandidaadil on 14 päeva aega esineda Riigikogu ees kõnega.

Hääletus. Avalik, lahtine (näeb tabloo pealt kes on poolt ja kes vastu)

7 päeva jooksul peab ta esitama Presidendile Valitsuse kinnitamiseks

President peab 3 päeva jooksul kinnitama need ministrid ametisse.

Ametivanne Riigikogu ees.
Negatiivne stsenaarium:

Kui peaministri kandidaat ei saa volitusi või ei suuda Valitsust moodustada, siis on Presidendil õigus esitada 7 päeva jooksul uus kandidaat.

Kui President ei esita uut kandidaati või see ei saa volitusi või ei suuda Valitsust moodustada, siis läheb peaministri valimine Riigikogu kätte.

Kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul peaministrit valida, siis kuulutab President välja uued Riigikogu valimised.
Riigikogu ülesanded:

Seaduste ja otsuste vastuvõtmine

Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks)

Peaministri kandidaadile volituste andmine.

Laenude võtmine

Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (nõusoleku andmine) ja denonsseerimine (tühistamine).

Avalduste ja deklaratsioonide esitamine.

Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. (õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväejuhataja, Eesti Panga nõukogu liikmed, Riigikohtu liikmed)
Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus
Presidendil on 2 võimalust:

Kui ta kuulutab välja, siis läheb see Riigiteatajasse ja hakkab kehtima.

2. Saata riigikogule tagasi muutmisettepanekutega.
Riigikogul on omakorda 2 võimalust:

Kui ta ära parandab, siis kuulutab President välja.

Kui ta muutmatult tagasi saadab , siis on Presidendil jälle 2 võimalust:

Kas kuulutada välja või anda asi riigikohtusse. Kui riigikohus leiab, et õigus on Riigikogul, siis peab President seaduse välja kuulutama. Kui ta leiab, et õigus on Presidendil, siis peab Riigikogu seaduse ära parandama ja siis President kuulutab selle välja.
Asjaõigus
Asi on kehaline ese. (Loomad ei ole asjad)
Kes on asja omaniku?

Füüsiline isik
Juriidiline isik
Riigi oma
Kohalik omavalitsus
Avalik-õiguslik juriidiline isik (näiteks Tartu Ülikool)

Asjade liigitus:

Kinnisasjad ja vallasasjad
Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon)
Asendatav ja asendamatu asi
Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?)
Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi ( mobiiltelefon )

Asja osad:

Tervik
Reaalosa
Mõtteline osa
Asja oluline osa
Päraldis – ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen )
Vili – asja kasutamisest saadav tulu.

Õigusvili

Loodusvili
Asjaga seotud kulutused:

vajalikud
kasulikud
toreduslikud
vara – isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.
Valdus – kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne . Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire .

Kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse.
Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Ühine omand – see, mis kuulub kahele või enamale isikule. Jaguneb 2 liiki:

kaasomand
Ühisomand

Vallasomandi tekkimise viisid:

üleandmine
hõivamine
Leid – leiutasu kuni 1/3
Peitvara – see kuulub isikule, kelle kinnise/vallasasjast vara leiti. Leiutasu on kuni ½ asja väärtusest. Erilise kultuuriväärtusega asi kuulub riigile.
Igamine – tekib siis, kui isik valdab heauskselt mingit asja 5 aastat nagu omanik.

Kinnisomandi tekkimine ja lõppemine:

Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega. (notariaalne)
Riik võib omandada kinnisasja ka hõivamisega.

Kinnisomand ulatub maapinnale ja mõningal määral ka õhuruumile ja maapõuele. Kinnisomand ei ulatu ja enamikele maavaradele. ( Kuld , nafta ei ole meie oma)
Kinnisomandi kitsendus:

Kahjulikud mõjutused
Varisemisohtlik ehitus.
Keelatud süvendamine.
Vaate piiramine.
Servituudid – liinid, tee, vesi.

Piiratud asja õigusi on veel teisigi.

Reaalkoormatis .
Kinnisasja võib koormata selliselt , et selle omanik peab isikule, kelle kasuks see on seatud maksma tasu natuuras või rahas või tegema teatud tegusid . See ei pea olema kantud kinnistusraamatusse.

Hoonestusõigus.
Annab õiguse püstitada maale hoonet või rajatis .
See õigus kehtib 36-99 aastat ja selle eest tuleb maksta.
See õigus on pärandatav ja võõrandatav.
Ostueesõigus – kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele.
Pandiõigus – asja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandile tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Pant jaguneb:
Vallaspant
Käsipant
registerpant – auto paned panti, aga auto jääb enda kätte.
Kinnispant ehk hüpoteek.

Perekonnaõigus
Abielu
Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel nende ühisel soovil. Mõlemad peavad kohal olema. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. (Eestis)
Abielluda ei või:

kui üks juba on abielus
lähisugulased
lapsendaja ja lapsendatav
kui vähemalt üks on teovõimetu (kohtu poolt tunnistatud )

Võidakse sõlmida abieluvara leping.
Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara.
Lahusvara on enne abielu olnud vara (kingid ja pärandused on ka lahusvara).
Abikaasal on vastastikune ülalpidamiskohustus. (Ka 3 aastat päras lahutust on see kohustus)
Ei pea ülal pidama :

Kui teise abikaasa käitumine on vääritu
Kui abielu kehtis lühikest aega
Kui teine pool on uuesti abiellunud.

Abielu lõpeb lahutuse või surmaga. Lahutajaks on kohus või perekonnaseisuamet .
Perekond
Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigus enda tunnistamist isaks ega ka lapse ja ema isiku kindlaks tegemist. Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada.
Lapse eesnimi pannakse kokkuleppel ja kui kokkuleppele ei jõuta, siis paneb lapse eeskoste asutus.
Nimi peab olema kooskõlas hea tavaga. Lubatud on kas 1 topeltnimi või 3 üksikut nime.
Vanema õiguste ära võtmine:

kui ta on alkohoolik ja ei täida oma kohustusi.
Kuritarvitab vanema õigusi.
Kohtleb last julmalt.

Vanemate ja laste vahel kehtib samuti ülalpidamiskohustus.
Lapsendamine – käib kohtuotsusega.
Lapsendaja peab olema üldjuhul 25 aastane ja lapsendatav alla 18 aastane. Kui laps on 10 aastane, siis peab lapselt küsima või hästi arenenud 7 aastaselt…. Peab olema teovõimeline ja talt pole vanemlike õigusi ära võetud. 2 lapsendajat peavad olema omavahel abielus.
Kehtib lapsendamise saladus .
Eestkoste – seatakse kohtu poolt lapse kasvatamiseks ja tema huvide kaitseks. Kui laps on üle 10 aasta vana, on vajalik tema nõusolek.
Perekonnaseisu aktid:

Sünniakt – tuleb teha kuu aja jooksul
Surmaakt – tuleb teha kolme päeva jooksul.
Abieluakt – kuu aja jooksul???
Abielulahutusakt – 1 või kuni 3 kuud???

Pärimisõigus
Pärimine on surma korral tema vara üleminek teisele või teistele isikutele.
Pärand on pärandaja vara.
Pärida on võimalik kolmel viisil:

Seadusjärgne.

Sugulased pärivad kolmes järjekorras:

avanejad

vanemad ja nende avanejad

vanavanemad ja nende avanejad.
Ka abikaasa on seadusejärgne pärija:
juhul vähemalt ¼
juhul vähemalt ½ + surnud vanavanemate osad
Kui pärijat pole, siis saab vara omavalitsus.
Kui pärija avaneb välisriiki, siis on pärijaks riik.

Testament on ühepoolne tehing, milles pärandaja teeb oma surma puhul pärandi kohta korraldusi. Testamente on kahte liiki:
kodune – kehtib 6 kuud
notariaalne

Testamendi tõlgendamisel lähtutakse sõnade üldlevinud tähendust. Testamendis võib olla ka tingimustega korraldus. Kui pärandi osad on testamendis nimetamata, siis loetakse need võrdseks. Võib määrata ka asepärija. Võib määrata annaku (varaline hüve või elatis ). Pärandaja võib määrata testamendi täitja. Abikaasad võivad teha vastastikuse testamendi.

Pärimisleping – see on notariaalne ja selle sõlmib pärandaja teiste isikute või isikuga .

Mõisted:
Sundosa – kui testamendi või pärimislepinguga jäetakse ilma isik, kes seadusjärgselt on uus pärija, siis saab ta poole seadusjärgsest.
Pärandi vastuvõtmine ja loobumine.

pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda.

Enne pärandi vastuvõtmist on teil õigus tutvuda pärandvara koosseisuga.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik õigused ja kohustused, mis on seotud pärandiga.

Pärija katab pärandaja matusekulud arvestades tavasid ja pärandi suurust.
Pärandi arvel täidetakse kohustused järgmises järjekorras:

matusekulud

võlanõuded

annakud ja muud asjad.
Kinnisasjad võib jagada reaalosadeks.
Perekonnareliikviaid ei müüda kui kas või 1 pärija on vastu.
Pärimislepingud ja testamendid kantakse pärimisregistrisse ja seda peab Harjumaa kohus.
Avalik teenistus
Bürokraatia tähendab kontorivõimu.
Bürokraatlikul asjaajamisel on järgmised tunnused:

Kogu asjaajamine on seotud kindlate reeglitega.
Valitseb selge tööjaotus.
Ametivõimu piirid on kindlaks määratud.
Kogu tegevus dokumenteeritakse.
Administreerimine ja omandi suhted on kõrgema kontrolli all.

Bürokraatia ülesanded:

Info kogumine ja töötlemine ühiskonna kohta.
Poliitilise süsteemi teadmistega varustamine.
Rahva varustamine hüvede ja teenustega .
Avaliku poliitika ellu viimine ja ressursside mobiliseerimine (maksude kogumine).

Avalik teenistusseadus
Avalik teenistus on töötamine riigi või omavalitsuse asutuses.
On kolme liiki teenistujaid:

Ametnikud – täpsed, viisakad , kompetentsed.
Abiteenistujad – sekretärid, autojuhid…
Koosseisuvälised teenistujad

Riigiametnikuks saamise tingimused:

21 aastat vana
Vähemalt keskharidus
Teovõimeline
Eesti kodanik
Eesti keele oskus

Ei võeta:

kellel on karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest
kes on eeluurimise all
kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada sellel kohal.
Lähisuhtlus
Karistus korruptsiooni eest

Katseaeg kuni 6 kuud
Ametnik võetakse ametisse nimetamisega ja kõrgemate ametnike puhul korraldatakse avalik konkurss.
Teenistusse astumiseks tuleb esitada järgmised dokumendid ja paberid :

avaldus
CV
Kinnitanud vastavalt nõuetele
Haridust tõendav dokument
Isikut tõendav dokument (ID-kaart või pass )
Ametivanne kui ta esimest korda tööle asub
Osa kõrgemaid ametnike võib võtta tööle ilma konkursita.

Teenistuja õigused:

lisatasu teenistusaastate eest
lisatasu akadeemilise kraadi eest. (10-20%)
Lisatasu võõrkeelte eest (10% keele eest)
Lisatasu riigisaladuste eest (50%)
Lisatasu teenistuslähetuste eest
Õppelaenu kustutamine
5 aasta jooksul 3 kuuline tasuline õppepuhkus
Võimalusel tööandja eluruum
Kõrgem pension

Piirangud:

kehtivad erakonda kuulumise piirangud
ametnike tegevus ettevõtlusega on piiratud

Ergutused:

rahaline preemia
kirjalik tänuavaldus
hinnaline kingitus
kõrgemale palgaastmele viimine kuni üheks aastaks

Karistused:

noomitus
rahatrahv
madalamale palgaastmele viimine kuni üheks aastaks
palgamaksmise peatamine
teenistusest vabastamine
atesteerimine

teenistusest vabastamisel makstakse hüvitist (10 kuu palk)
riigikantselei peab arvestust ametnike reservide üle.
Kinnisvara sundvõõrandamine – see on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest.
Üldised huvid võivad olla järgmised:

Riigikaitse
Sadamad
Elektrijaamad
Kalmistud
Avalikud teed ja tänavad
Spordiväljak
Jäätmehoidlad

Kinnisasja sundvõõrandamist võivad taotleda omavalitsused , riigiasutused ja omanik ise.
Sundvõõrandamistasu määrab tavaliselt maavanem (võidakse kaasata eksperte hinna määramiseks). Otsuse langetab Vabariigi Valitsus. Kui sundvõõrandatud kinnisasja ei kasutata eesmärgi päraselt, siis võib nõuda selle tagastamist. Sundvõõrandiandjal on eelisostuõigus.
Reklaamiseaduse alused
Reklaami ülesanne on anda teavet, mis suurendaks teenuste või kaupade müüki.
Üldsusele peab olema arusaadav, et tegemist on reklaamiga .
Üldnõuded:

Reklaam ei tohi olla eksitav
Reklaam ei tohi olla kõlvatu
ei tohi kutsuda vägivallale
sobimatu alastus
kutsub ülesse diskrimineerimisele
riivab usutundeid
tugineb hirmule või ebausule.
Halvustav reklaam on keelatud
Reklaamitootja peab arvestama eraelu kaitsega .
Varjatud reklaam on keelatud
Lastele suunatud reklaamis ei tohi ära kasutada nende kergeusklikust

Piirangud:

Tubakatoodete reklaam on keelatud
Alkohoolse joogi reklaam on piiratud.
Ravimireklaami võib tellida ainult ravimitootja
Narkootiliste ainete reklaam on keelatud
Relvade reklaam on piiratud
Hasartmängu reklaam on lubatud ainult selle korraldamise kohas.
Prostitutsiooni ei tohi reklaamida.
Toidu reklaamimisel ei tohi toidule omistada ravimi omadusi.

Järele valve:
Vabariigi Valitsus teostab üldist järelvalvet
Kohalik Omavalitsus tegeleb oma territooriumil järgmiste küsimustega:

Reklaamüritus
Välireklaam
Müügikohtades tehtav reklaam

Erastamisseaduse alused
Selle seaduse järgi erastatakse riigi või omavalitsuse vara. Riigivara erastamist korraldab valitsusasutus. Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab volikogu. Varade müük kuulutatakse välja üleriigiliselt. Pakkujal on õigus tutvuda erastatava varaga.
Erastamisviise on 2:

eelläbirääkimistega.

Salajased ja lisatingimuste üle kaubeldakse. Lisatingimused on:

tööhõive tagamine

uued töökohad

investeeringud

keskkonnakaitse

Avalik enampakkumine

See võib-olla piiratud, lisatingimused on lõplikud. Võib-olla suuline ja kirjalik. Määratud on alghind ja pakkumise samm. Võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping.
Autorikaitse
Autorikaitse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus, et kaitsta autori õigusi.
Autorikaitseühing – Juhib Kalev Rattus
Autoriõiguskaitse järgmisi teoseid:

Kirjandusteos
Kunstiteos
Teadusteos
Muusikateos
Filmid

Autorikaitse ei laiene:

Ideedele
Kohtulahendid
Õigusaktid
Päevauudised
Üksikud väited
Riigi ametlikud sümbolid

Autoriõigus tekib teose loomisega .
Autoril on rida õigusi:

mittevaralised

õigus esineda teose loojana

kasutab pseudonüümi ( varjunimi )

Lubada/lisada illustratsioone

varalised õigused
lubada oma teost müüa
õigus saada autoritasu
lubada tõlkida oma teost
lubada adapteerida (kohandada) oma teost
lubada teost avalikult esitada

Koopiaid on lubatud teha õppimiseks ja teadustööks.
Autoriõigus kehtib autori eluajal ja 70 aastat pärast surma. Autori tasud saavad pärijad.
Berni konventsioon määrab asja ära.
Tarbijakaitse
Tarbijakaitse kui üldse selline liikumine sai alguse 1962.a. Ameerikas ( Kennedy ).
Tarbija põhiõigused:

Õigus saada kohustuslikele nõuetele vastavat teenust ja kaupa.
Olla kaitstud tervisele ohtliku kauba eest.
Saada vajaliku ja tõest teavet kaupade ja teenuste kohta.
Taotleda oma huvide arvestamist liitudes ja ühingutes.

Nõuded kaubale ja teenusele:

Ohutus
Eestikeelne teave
Vajalikud hoiatused

Müüja või teenuse osutaja kohustused:

Viisakas käitumine
Andma teile vajaliku ja tõest eestikeelset teavet
Täitma ettenähtud eeskirju
Arveldamisõigsus
Saate ja müügi dokumendid
Realiseerimistähtajad

Ei tohi:

ahistada tarbija õigusi
ei tohi ebaseaduslikult piirata mingite kaupade müüki
müüa markeerimata pakendatud kaupa.

Tarbijakaitse kohta:
Tarbijatel on õigus koonduda tarbijakaitse ühingutesse ja liitudesse ning volitada isikuid kontrollima tarbijakaitseseaduse täitmist.
Valla ja linna volikogu võib moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi ning volitada isikuid seaduse täitmist kontrollima.
Riik teostab tarbijakaitset ministeeriumite ja valitsuse asutuste kaudu.
Korteriomand
See on omand ehitise reaalosa üle, mille juurde kuulub mõtteline kaasomand.
Korteriomand võib olla laenu tagatiseks.
Kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud moodustada korteriühistu.
Omaniku kohustused:

Hoida korras oma reaalosa
Maksta makse, mis lasuvad kaasomandil
Peab tasuma kaasomandi majandamise kulusid .
Tasuma remondikulude eest võrdeliselt omandi suurusele.

Kui korteriomanik pidevalt rikub põhikirja, siis võivad teised omanikud nõuda, et ta võõrandaks oma korteri. Korteriühistu kõrgeim võim kuulub üldkoosolekule ja otsuseid võetakse vastu lihthäälte enamusega. Võidakse valida kolmeliikmeline majanõukogu. Üldkoosolek nimetab ka valitseja.
Valitseja ülesanded:

hoiab maja korras
viib ellu korteriomanike otsuseid
valitseb korteriomanike rahalisi vahendeid.
Esindab kohtus korteriomanikke.
Peab koostama kalendriaasta majandamiskava.

Kollektiivne töötüli – lahkarvamus tööandja ja töötajate vahel.

Streik – töökatkestus töötajate algatusel saavutamaks järeleandmisi tööandjalt.
Töösulg – Töökatkestus tööandja algatusel saavutamaks järelandmisi töövõtjatelt.

Nõudmised esitatakse vastastiku kirjalikult. Neile tuleb vastata 7 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, siis pöördutakse riikliku lepitaja poole. Lepitaja ettepanekutele tuleb vastata 3 päeva jooksul. Kui siis kokkuleppele ei jõuta, on järgmised võimalused:

Töövaidluskomisjon
Streik või töösulg
Kohus

Streigi otsuse langetab töötajate üldkoosolek. Töösulu otsuse langetab tööandja. Mõlemist tuleb ette teatada 2 nädalat üldsusele, üksteisele ja omavalitsusele.
Streiki juhib streigijuht, kes peab tagama järgneva:

Vara säilitamine
Avalik kord
Seaduslikkus

On olemas lühiajalisi streike:

hoiatusstreik
toetusstreik

Vabariigi Valitsusel on õigus streike ja töösulge edasi lükata.
Kohus võib tunnistada streigi või töösulu ebaseaduslikuks.
Streigi ja töösulu eest palka ei maksta.
Streigist osa võtta on vabatahtlik.
Streigid on keelatud:

Valitsusasutustes
Kohalikus omavalitsuses.
Politseis.
Kaitseväes.
Kohtus.
Päästeteenistus.

Sotsiaalhoolekanne
Hoolekande ülesanne on aidata neid inimesi, kel on raskusi toimetulekuga.
Algul tegeles sellega suguharu , hiljem perekond. Hiljem lisandus kirik .
19. sajandi keskel sai hoolekanne suuresti omavalitsuse ülesandeks.
Esialgu oli neli abivõimalust:

Aineline abi (jahu, küttepuud)

Külakord

Vaeste oksjon

Kerjamine oma valla territooriumil
Hiljem hakati ehitama vaestemaja ja vanadekodu .
Ka heategevuslikud organisatsioonid lõid kaasa. Nad üritasid joodikud õigele teele viia, tuluõhtuid korraldati. Püüdsid prostituute õigele teele viia.
Nõukogude ajal muutus hoolekanne riigi ülesandeks. Sõjaveteranid eelistatud. Kurdid, pimedad eelistatumad kui jalutud.
Taasiseseisvumisel muutus hoolekanne uuesti omavalitsuse ülesandeks. Peavad pakkuma sotsiaalteenuseid (nõustamine, abivahendite andmine, koduteenused, hooldamine perekonnas, hooldamine hoolekande asutuses, sotsiaaltoetus, sotsiaalkorter, sotsiaalregistri pidamine).
Eriline tähelepanu on riskigruppidele:

Lastega pered
Puudega inimesed
Vanurid
Vangist vabanemine .
Töötud
Finantseerimine (omavalitsus, riik, vabatahtlike annetused)

Karistusseadustik
Karistuse eesmärgid:

Mõjutada karistuse saanud isikut edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduma.
Mõjutada teisi inimesi kuritegelikust käitumisest hoiduma.
Teatud teo eest tasumine kannatanule.
Ohtlike elementide isoleerimine.

Karistusõiguse põhimõtted:

Ainult seadusega saab mingi teo tunnistada süüteoks.
Ainult seadusega saab ette näha kui palju ja mille eest karistada .
Seaduse mitte tundmisega ei saa vabandada kuriteo toimepanija .
Seadusel puudub tagasi ulatuv jõud.
Karistatakse teo eest kui see on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Süüteod jagunevad kahte liiki:

Väärteod (liiklusrikkumine…)
Kuriteod (kellegi kahjustamine

Süüteo koosseisu jaoks peavad olema objektiivsed ja subjektiivsed tunnused:
Objektiivsed tunnused:
1. Kuritegu
2. Keelatud tegu (Väärtegu)
3. Selle kahjulik tagajärg
Subjektiivsed tunnused:
1. Tahtlus

Kavatsetud tegu
Otsene tahtlik tegu
Kauge tahtlik tegu

2. Ettevaatamatus

Kergemeelne
Hooletus

Karistusõigus määrab kindlaks 3 asja:

Mis on süüteod?
Millised on karistused?
Muud mõjutusvahendid.

Kuritegu on süütegu, milles füüsiline isik saab rahalise karistuse või vangistuse , juriidiline isik aga rahatrahvi või sundlõpetamise.
Väärtegu on süütegu mille eest saab füüsiline isik rahatrahvi või aresti , aga juriidiline isik saab rahatrahvi.
Kuritegusid on 2 astet:

5-20 aastat või eluaegne.

kuni 5 aastat vanglat või rahaline karistus
Süüdi saab mõista isikud, kes on süüdi.
Rahaline karistus on 30-50 päevamäär(päevapalk).
Rahatrahv on 3-300 trahviühikut (1 trahviühik = 60.-)
Lisakaristused:

Juhtimisõiguse äravõtmine
Relvaloa äravõtmine
Vara konfiskeerimine
Kohtu psühhiaatriline ravi
Töötamise keeld teatud kohal.

Karistust kergendavad asjaolud :

Kannatanule abi andmine
Kahju vabatahtlik hüvitamine
Kahetsus
Süü ülestunnistamine
Hädakaitse piiride ületamine
Erutatud seisundis teo sooritamine
Kui teo sooritab rase või kõrges eas inimene

Karistust raskendavad asjaolud:

Madal motiiv
Eriline julmus
Grupiviisiline
Vormiriietuse kasutamine
Üldohtlik

Karistuse asendamine:

Kuni kaheaastase vangistuse asemel võib teha üldkasuliku tööd. (4 tundi tööd = 1 päev vangistust)
Rahalise karistuse võib asendada vangistusega. (ööpäev = 600.-)
Rahatrahvi võib asendada arestiga. Ööpäev = 600.-

Karistuse võib ka tingimisi vabastada. Katseaeg 3-5 aastat.
Võimalik on ka ennetähtaegsed vabastused kuid teatud aeg peab olema istutud .
Aegumine:

astme puhul 10 aastat.
Inimesevastased kuriteod ei aegu.

astme puhul 5 aastat

väärteo puhul 2 aastat.
Näited:
Tapmine 6-15 aastat,
Mõrv 8-20 aastat või eluaegne.
Ema tapab vastsündinud lapse kuni 5 aastat
Surm ettevaatamatusest kuni 3 aastat
Raske tervisekahjustus 4-12 aastat
Abita jätmine, piinamine, ebaseaduslik jälitustegevus, laiba rüvetamine, vägistamine, valimispettused, kupeldamine, vargus kuni 3 aastat (1000 kr eest), kelmus , väljapressimine, röövimine, alkkäemaks, rahapesu, riigi reetmine, valeraha tegemine, looma julm kohtlemine, salakaubavedu.
Võlaõiguse põhimõtted
Võlaõigus käsitleb lepinguid. Leping on teatud suhe isikute vahel, mille alusel neil tekivad vastastiku õigused ja kohustused. Seda võib sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt. Kui lepingut ei täideta, siis pöördutakse kohtusse.
Lepingu õiguse põhimõtted:
Lepingu vabaduse põhimõte
Leping on täitmiseks kohustuslik
Üha enam kasutatakse tüüplepinguid.
Lepingu tingimused: Maht, pind, kvaliteet, tähtaeg, lepingu pooled, lepingu objekt, maksmisviis, vaidluste lahendamise kord, sanktsioonid e. Lepingu tagamise vahendid.
Levinud vahendid: Käsiraamat, viivis, leppetrahv , pant, käendus.
Lepingute liigid: ostu müügi lepingud, vahetuslepingud, kinkelepingud, üürileping, rendileping , liisingleping, laenuleping , veolepingud, kindlustuslepingud jne.
Pankrott
Pankrott on kohtuotsusega välja kuulutatud maksejõuetus. Pankroti avaldus tuleb esitada esimese astme kohtule. Avaldust võib estitada nii võlgnik kui võle usaldaja. Kohus peab 10-e päeva jooksul otsustaama kas alustada pankroti menetlust või mitte. Kui otsus on jaatav, siis lõpptulemusena on 4 võimalust:

jätta avaldus rahuldamatta.

Raugemine

Kompromiss

Halduri lõpparuande kinnitamine
Kui pankrotimenetlus otsustatakse alustada, siis määratakse ajutine haldur kellel on 2 põhiülesannet:

ülevaade varadest ja võlgadest

vara säilitamine
Kui lõpuks otsustatakse välja kuulutada pankroti otsus, siis ilmub see riigiteatajasse.
Halduriks võib olle järgmine isik:

vandeadvokaat

isik kel on pankrotihalduri tunnistus
Halduri põhiülesanded:

Selgitada välja võlad.

Valitseda pankroti vara.

Korraldada majandustegevust.
Nõuded rahuldatakse järgmises järjekorras:

Pandiga tagatud nõuded.

Palk ja hüvitised
Palga seadus
Palk on tasu, mida kasutatakse üldjuhul rahas. Valitsus kehtastab igal aastal pqalga alammäära. Palga juurde kuuluvad palga tingimused: Lisatasud, juurdemaksed, tunnitöö, tükitöö. Kehtib võrdse soolise tasustamise põhimõte. Kollektiivleping võimaldab soodsamaid palgatingimusi. Tööandja peab andma töötajale teatise palga koostisosade kohta. Ilma töötaja nõusolekuta ei tohi tema palgasuurust avalikustada. Ületunni töö eest on 50% kõrgem tasu, puhkepäevadel 50%.Riigipühadel 2X suurem palk Õhtune töö 10 %. Öötöö 20 %.
Tagatised ja hüvitised:
Lapse toitmise ajaks säilitatakse keskmine palk.
Sünnituseelse läbivaatuse puhul säilib keskmine palk.
Tervise kontrolli eest säilib keskmine palk.
Tseme koolituse puhul säilib 10-ks päevaks keskmine palk ja 20.ks miinimum palk. Tööalase koolituse puhul säilib 14 päeva keskmine palk.
Lõpparve tuleb maksta töölepingu lõppemise päeval.
Palgast võib kinni pidada: Tulumaks, tööstuskindlustusmakse, alimendid, pensionikindlustus . Tasu välja töötamata puhkepäevade eest.
Puhkuseseadus .
Puhkuseliigid. On olemas põhipuhkus (28 päeva). Pikendatud põhipuhkus, riigi ja omavalitsusametnikud ja alaealised . (35 päeva). Pedakoogid (56 päeva). Lisapuhkus, allmaatööd, tervistkahjustav töö, kollektiivlepinguga antud lisa, vanemapuhkused. Sünnitus ja raseduspuhkus. Lapsendaja puhkus (70 päeva). Lapsehoolduspuhkus : 3aastat. Täiendavad lapsepuhkus (3- 6 päeva). Palgata puhkus üldise kokkuleppe küsimus. Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkuse katkestamine toimub üldjuhul kokkuleppel. Poolte kokkuleppel võib tööandja tööinspektori nõusolekul anda osaliselt tasustatud puhkust kuni 3-ks kuuks. Puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel päeval enne puhkuse algust. Puhkuse nõue kehtib 4 aastat. Puhkust võib välja võtta jupiti kuid see peab olema 14 päeva.
Meedia ja selle regulutsioon.
Meedia liigid:

Ajakirjandus. Esimeneeestikeelne ajakiri 1776 („Lõhikene Õpetus“ Pärnu Postimees (1806). Esimene päevaleht ( Perno Postimees 1858) Esimene poliitiline ajaleht „Sakala .
19 saj. Lõpul toimus maailma ajakirjanduses mitmeid olulisi muutusi.
1. Tiraazid kasvasid

Tekkisid konsernid

mitmeid muudatusi tõi sisse Joosep Pulizev

Suured kõmulised pealkirjad

Koomiksid

Karikatuuride ja reklaamide osa kasvas

Raadio

Televisioon

Internet
Meediat reguleeeritakse kahel viisil:
*Seadusega (ringhäälingu seadus)
*Eeetika koodeks
*Ausus ja täpsus
*vastulauseõigus
*uudis ja arvamus peavad olema lahutatud.
*ajakirjanik peab olema erapooletu
*eraelu puutumatus
*ei tohi ärgitada vihkamist rasside sugude ja rahvaste vahel
*ei tohi infot ebaausal teel.
*ei tohi inimest seada ohtu
*tuleb kinni pidada hea maitse kriteeriumitest
*mitte mõista inimest süüdi enne kohtuotsust.
Kohtusse võib anda:

artikli autorit ,
vastutav toimetaja ,
väljaandja,
infoallikat.

Krediidiasutused:
Aktsiaseltsid, Eesti pank .
Kreediidiasutused võivad teha järgmisi tehinguid:

Hoiustamine

Laenutehingud

Liising

Arveldamine

Valuutatehingud

Tehingud väärtpaberitega (väärtasjade hoidmine, maakrellus jne.)
Krediidiasutuse rajamiseks on vajalik luba finantsinspektsioonist. Esitada tuleb järgmised dokumendid. Asutamisleping, põhikiri, äriplaan, struktuurikirjad. Andmed aktsiate kohta, juhtimine. Üldkoosolek kus on aktsionäärid.
Planeeritud üldkavas nõikogu liikmed töötavad välja ideaalse strateegia.
Juhatus
Krediidikomitee.
Krediidiasutuse usaldusväärsuse tagamiseks on järgmised meetodid:

Omavahendite minimaalväärtus

Ligviitsus
Eesti panga ülesanded:

Üldine rahapoliitika .

Teiste pankade järelvalve.

Raha emissioon (Raha trükkimine)
Kui finantsinspektsioon leiab, et mingi pank on raskustes, siis võib ta kehtestada morratooriumi, siis määratakse haldur panka juhtima : 1. Saneerimine saab korda. 2. Pankade liitmine . 3. Pankrott
Valimiste seadusandlusrevulutsioon. On olemas otsene ja kaudne demokraatia. Valimissüsteeme on Eestis mitmesuguseid kuid ideaalselt ei ole:

Isiku valimine.
Nimekirja valimine

Propotsionaalne ja majoritaarne.
Valimiste tunnused.
1. Salajasus.
2. Vabatahtlikkus.
Tavaliselt on valimised otsesed . Valitakse tavaliselt kas üks nimekiri või üks isik. Valimistel on ka teatud piirangud:

Rassiline piirang.

Sooline võrdse kohtlemise seadus.

varanduslik

Kirjaoskus

Juuste värv

Kodakontsus
Valitakse ringkkondades. Kanditeerida võib üksikisikuna ja erakonna nimedes . Iga erakond võib koostada oma nimekirja. (Kuni 125 nime). Tuleb maksta kautsioni iga kanditaadi eest (2 miinimumpalka). Iga ringkond saab teatud hulga mandaate ja iga erakond jagab oma kanditaadid ringkkondade vahel.

Isikukoodiga (VRK 40 000 10 mandaati ). Ikv = 40000 /10=4000
Tulemused:
2007 Ansip 22 000
1995 Rüütel 17 000
1992 Toomepuu 16 000

Ringkkonnamandaadiga.
Näiteks
1. Juhan 4200

Leida 3000

Siiri 2000

Fjodor 1000

Kompensatsioonimandaadiga:

Juhan

Volli

Leida

Paul

Fjodor

Siiri

Tiit
---------------------------
KOKKU 100 000 häält
Vabad riigikogu liikme kohad täidetakse nendega kellel on suuremad võrdlusarvud. Erakond peab keguma 5% häältest. (5% ikv-st.)
Töölepingu seaduse alused. Tööleping on tööandja ja töövõtja kokkulepe. Alaealisel on vajalik vanemate nõusolek. Tööandja võib-olla juriidiline isik ja juriidilise isiku struktuuriüksus. Teovõimeline füüsiline isik. Kohustuslikud tingimused. Tehtav töö. Ametinimetus , huvitav nimetus mõjub paremini.
Tööaeg, töötasu, töölepingu kehtivusaeg. Tööle asumise aeg. Poolte andmed. Tööaja norm. Puhkuse kestvused. Töölepingu ülesütlemise ajad. Töölepingu sõlmimiseks tuleb esitada avaldus ja isikut tõendav dokument. Kvalifikatsioonitunnistused, haridust tõendav dokumend, CV, arstitõend, katseaeg (4 kuud ei rakendata alaealistele ja erivajadustega inimestele).
Tööandja põhikohustused. Tööandja. Tasu maksmine , puhkuse ja puhkusetasu andmine. Ohutute töötingimuste kindlustamine, sisekorra eeskirjade tutvustamine, koolitus, Peab olema kindlaks määratud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise kord.
Töövõtja ülesanded: Tegema kokkulepitud tööd, täitma töönorme, täitma tööandja seaduslike korraldusi täpselt ja õigeaegselt. Hoiduma tööandja juures tegudest mis võivad vara kahjustada. Teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest.
Hoidma tööandja ja tootmissaladusi.
Töölepingu lõppemine. Poolte kokkuleppel. Tähtaja möödumisel. Tööandja algatusel. Likvideerimine. Koondamine . Töötaja mittevastavus, vääritu tegu. Katseaja ebarahuldavat tulemust, korruktiivne tegu. Pikaajaline töövõimetus. Usalduse kaotus. Ette teaamine 1 kuu. Makstakse hüvitist kuni 5 a 2-e kuu palk. 5-10 aastat 3-e kuu palk ja üle 10-e aasta 4-ja kuu palk. Kui töötaja tahab ära minna.

.DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 204 allalaadimist

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #1

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #2

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #3

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #4

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #5

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #6

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #7

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #8

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #9

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #10

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #11

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #12

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #13

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #14

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #15

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #16

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #17

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #18

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #19

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #20

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #21

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #22

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #23

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #24

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #25

Õigusõpetus - põhiseadus ja õigussüsteemid #26

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

204 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Nastjushcka Õppematerjali autor

õigusõpetus

põhiseadus õigussüsteemid avaliku teabe seadus kohalik omavalitsus valitsus ministeeriumid asjaõigus perekonnaõigus avalik teenistus tarbijakaitse karistusseadustik võlaõigus

Sarnased õppematerjalid

docx

Õigusõpetuse konspekt

Sellega saadi hakkama Vanas Roomas 6. Saj peale kristust keiser Justinianuse poolt. Vanas Roomas eristati juba avalikku- ja eraõgust. Avalik õigus reguleerib riigivõimu ja üksikisiku suhteid, nt kohtupidamine, karistused Eraõigus reguleerib üksikisikute vahelisi suhteid, nt perekonnaõigus, äriõigus Rooma õigustes oli oluline koht 2 eri liiki probleemile 1. Omandiküsimused, 2. Kriminaalasjad. Erinevates riikides kujunesid välja erinevad õigussüsteemid, kuid ajapikku nende arv vähenes. 2. Mõned tuntuimad õigussüsteemid a. Mandri-Euroopa õigussüsteem a.i. Germaani õigussüsteem väga detailne, seadused mahukad. Kehtib ka Eestis, Põhja-Euroopas a.ii. Romaani õigussüsteem Lõuna-Euroopas. Seal on palju koodekseid või seadustikke. Mõlema süsteemi puhul on kindlasti olemas põhiseadus. b

Õigus alused

doc

õigusõpetuse kordamis küsimused

Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e

Õigusõpetus

doc

Konspekt

Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetus - EV Töölepinguseadus, perekonnaseadus

Õigusõpetus EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Antud lepingu järgi on töötaja kohustatud tööd tegema ja peab alluma tööandjale. · Selles lepingus on töötaja nõrgem pool. Töö eest peab töötaja saama tasu. Lepingu sõlmimine · Tööleping sõlmitakse kirjalikult · Suuliselt võib lepingu sõlmida, siis kui tegemist on lühinädalase tööga (max 2 nädalat) · Töölepingu võib sõlmida esindaja kaudu. Esindajal peab olema volitus. · Alaealiste eest annab allkirja tema seaduslik esindaja ehk lapsevanem. Kohustuslikud tingimused: 1) Tööandja ja töötaja andmed (nimed, koodid, elu-, asukoht) 2) Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) Tööülesannete kirjeldus 4) Ametinimetus 5) Töötasu, töötasu maksmise kord. Maksmise kord ja aeg -> Töötaja pangakontole, kui ei ole teisiti kokkulepitud. Nüüd peab ki

Õigusõpetus

docx

Õigusõpetuse konspekt

Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandj

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused vastustega

Kordamisküsimused õigusõpetuses 1.Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel ning lepitakse kokku tehtavas töös, palga tingimustes ning tööandja on kohustatud pakkuma välja korralikud töötingimused Kohustuslikud tingimused: *poolte andmed *sõlmimise aeg ja koht, tööle asumise aeg *Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) *Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus (võib olla töölepingu lisana ametijuhendis) *Töötasu, palga maxmise kord (aeg ja viis) *Töötegemise koht või piirkond *tööaja norm *puhkus *Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatamise tähtajad 2.Tööettevõtulepingu erisused. Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud *

Õigusõpetus

doc

Õigusõpetuse arvestus

Õigusõpetuse arvestus 1. Töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine. Tööleping- kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kohustuslikud tingimused: 1. poolte andmed 2. sõlmimise aeg, tööle asumise aeg (kuupäev) 3. Töölepingu kestvus(määramata ajaks ja määratud ajax(hooajatööd ja asendustöö)) 4. Ametinimetus ja tööülesannete lühikirjeldus 5. Töötasu, palga maxmise kord 6. Töötegemise koht või piirkond 7. tööaja norm 8. puhkus 9. Töölepingu lõpetamisega seoses ette teatatud tähtajad 2. Tööettevõtulepingu erisused Tööettevõtu leping erineb TLS-st: *tegemist on konkreetse tellimusega *tööettevõtja valib ise vahendid, kuidas tellimus täita *tööettevõtja teeb töö ära enda vastutusel *tasu makstakse, kui töö on üle antud ja vastu võetud. 3. Töösisekorraeeskirjade koostamine ja nende sisu Tööandja koostab eeskirjad ning laseb töötajatel

Õigusõpetus