IT alane seadusandlus (1)

IT alane seadusandlus

Referaat

2009
Sissejuhatus
IT alane seadusandlus hõlmab vägagi suurt osa, küll mitte otseselt aga ikkagi suurelt , alates tervislikust arvutikasutamisest kuni autorikaitse seaduseni välja.
Tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele
Esimeses peatükis on üldsätted näiteks:
§1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab tervisekaitsenõuded arvutiõppele ja arvuti avalikule kasutamisele.
(2) Arvutiõppe tervisekaitsenõuete eesmärk on õpitegevuses omandada tervislikud harjumused arvutikasutaja vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks.
(3) Nõuded kehtivad:
1) arvutiklasside projekteerimisele, ehitamisele ja sisustamisele kooskõlas sotsiaalministri 14. juuli 2000. a määruse nr 47 «Kooli tervisekaitsenõuded» (RTL 2000, 86, 1286) paragrahviga 11;
2) arvutiõppe korraldamisele koolides , täiskasvanute koolitusasutustes ja -kursustel;
3) arvuti avaliku kasutamise kohtadele, sh koolides arvuti mis tahes kasutamise kohtades.
§2. Arvutiklassi projekteerimine ja ehitamine
(1) Arvutiklassi projekt kooskõlastatakse kooli projekti koosseisus või eraldi ja võetakse kasutusele «Rahvatervise seaduse» paragrahvi 12 lõikes 3 sätestatud korras.
(2) Arvutiklass projekteeritakse akendega põhjasuunas 270°–90°.
(3) Arvuti avaliku kasutamise ruumi projekteerimise, kapitaalremondi ja arvuti avalikuks kasutamiseks ruumide kohandamise projektid kooskõlastatakse vastavalt seadusele.
§3. Mõisted
Määruses kasutatavad mõisted on preambulis viidatud seaduste tähenduses, täiendavalt on selle määruse tähenduses:
1) arvuti – andmetöötlusseadme komplekt, mis koosneb arvutist ( protsessor ) ja lisaseadmetest ( kuvar , klaviatuur , hiir  jm);
2) kuvar – ekraaniga seade teksti, sümbolite, piltide, graafika ja muu teabe esitamiseks;
3) arvutiklass – klass, kus õpitakse tundma arvuti kasutamise võimalusi ja õpitakse arvuti abil;
4) õpikoht, töökoht – arvutiklassi või arvuti avaliku kasutamise ruumi osa, kus asub arvuti, laud ja tool;
5) arvuti avalik kasutamine – arvutiteenuse osutamine asjast huvitatud isikutele ja selle teenuse tarbimine tasu eest või tasuta avalikes või liikmeskonna tarbeks ettenähtud kohtades.
Jne.
Teises peatükis on kirjutatud arvuti nõuetest, et teda võiks tunnistada kasutuskõlbulikuks.
Kolmas peatükk räägib arvutiklassist ja kõigest sinna juurdekäivast: asend, pindala, valgustus jne.
Neljas peatükk annab nõuded sisustusele.
Viiendas peatükis on kirjas õpitegevuse nõuded ja kuuendas on rakendamiseks vajalikud nõuded.
Arvutivõrkude ja nende kaitsmise jms. kohta on kirjutatud mitu määrust mis annavad ette kindlad tingimused ja nõuded näiteks salasõnade, isikuandmete ja muu salajase info edastamise ja kirjutamise nõuded.
Üks turvalisuse seadusandlusest on digitaalne allkiri ja kõiksugused sertifikaadid . Kuna digiallkirja kasutamine on suurenenud siis on ka sellekohta kirjutatud üles vajalikud seaduseread.
Näiteks üks lõik:
§ 2. Digitaalallkiri
(1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga.
(2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete (edaspidi isiklik võti) abil, millele vastavad üheselt allkirja kontrollimise vahendis sisalduvad allkirja kontrollimiseks vajalikud andmed (edaspidi avalik võti).
[RT I 2009, 1, 3 – jõust. 12.01.2009]
(3) Digitaalallkiri koos selle kasutamise süsteemiga peab:
1) võimaldama üheselt tuvastada isiku, kelle nimel allkiri on antud;
2) võimaldama kindlaks teha allkirja andmise aja;
3) siduma digitaalallkirja andmetega sellisel viisil, mis välistab võimaluse tuvastamatult muuta andmeid või nende tähendust pärast allkirja andmist.
Kuna It hõlmab ka side siis on välja antud elektroonilise side seadus mis soodustab elektroonilise side arengut ja kaitsta kasutajate huve. Seal on kirjutatud üles kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused.
Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus:
§ 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded
(1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks.
(2) Autoriõiguse seadus sätestab:
1) kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele;
2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused;
3) õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele (autoriõigusega kaasnevad õigused);
31) andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;
32) filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;
4) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides;
5) autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse.
Põhiline probleem ongi hetkel arvutimaailmas piraatlus , mis on autoriõiguse rikkumine ja mis on seadusega karistatav. Samas pole kõik keelatud on lubatud aga sellel on ka kindlad reeglid, näiteks teose kasutamisel autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta:

• peab kõigi reeglite kohaselt refereerima ja tsiteerima
  
• illustreeriva materjalina kasutamine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
  
• on lubatud avalik esitamine õppeasutuses vahetus õppeprotsessis kõigile, kes on otseselt seotud õppeasutusega
  
• on keelatud kasutada ärilistel eesmärkidel
  
• arvutiprogrammi muutmine on lubatud vigade parandamiseks õiguspärase kasutaja poolt
  
• on lubatud ka arvutiprogrammi reprodutseerimine, tõlkimine, kohandamine jne. selle ühilduvuse tagamiseks teiste programmidega õiguspärase kasutaja poolt
  

Autoriõiguse seadus kaitseb vaid kirjandus-, kunsti- ja teadusteose vormi ( artiklit , konspekti, joonist jne), mitte selle sisu (ideed, teooria jne). Kaitstakse vaid originaalseid teoseid (loomingu isikupära peab olema selgelt tajutav). Kaitstakse nii avaldamata kui avaldatud teoseid. Enda nime all teise loomingu avaldamine on plagiaatsus.
Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teosel on mitu autorit , kehtib autoriõigus kogu viimase autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma. Kollektiivse teose korral - 70 aastat pärast teose õigupärast avalikustamist.
©-märk Eestis ei kehti, kuna Eesti pole ühinenud Berni konventsiooniga.
Autori nõusolekul avaldatud (trükitud, elektrooniliselt vm paljundatud ja levitatav) teoses olevat sisu on kõigil õigus allikale viidates kasutada. Avalik ettekanne (sh loeng) pole avaldamine, seega selle kasutamiseks on vaja autori luba. Suuline loeng ja ettekanne on Eestis autoriõigusega kaitstav teos.
Eestis ei ole autorikaitse all näiteks: ideed, mõisted, teooriad, meetodid, rahvalooming, õigusaktid ja haldusdokumendid, ametlik sümboolika, uudised, faktid ja andmed (aga rahamärk on!). Nende kasutamist võib piirata avaliku õiguse normidega.
Kokkuvõte
IT on selline ala mis hõlmab väga palju erinevaid valdkondi ning selleks, et teha kindel IT alane seadus samas poleks sellel ka põhjust, sest autoriõigused toimivad selle eest.