Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Raamatu 1 ptk (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas jätkusuutlikkust tagada?
Ptk 1
Tööstusühiskond
Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad , mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism .Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad. Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine .
Postindustriaalne ühiskond
Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud.
Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks:
  • primaar e. hankivsektor (põllumaj.)
  • sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased)
  • tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud)
    Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid , kes tunnevad teatud valdkonda ülihästi.
    Adam Smith-rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu.
    Karl Marx -kapitali pooldaja . Ta tõi välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont- vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis.
    Max Weber -turumajanduse pooldaja. Oluline oli aeg mööda saata ja hiljem oma töö tulemusi nautida.
    Heaoluriik
    Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.Ta täidab nii klassikalisi riigi funktsioone kui ka sotsiaanseid ülesandeid ning reguleerib majandust.
    Heaolu riigi tunnused:
    1) ressursside ülekandmine-raha võib kanda valdkonnast valdkonda.
    2) asjaolu, et umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.
    Demokraatia
    See on ühiskonna korraldus, mis vastandub autokraatiale ja diktatuurile.
    Tingimused:
  • kõik kodanikud saavad teatud vanusest osaleda valimiste kaudu riigi valitsemises. Valimised peavad olema vabad, üldised ja võrdsed.
  • peavad tagatud olema inimõigused, usu ja südametunnistuse vabadus. Koosolekute pidamise ja ühingute rajamise vabadus. Kui need tingimused on täidetud on ühiskond pluralistlik ( seal on palju arvamusi ja seisukhti ).
  • riiki valitsetakse võimude lahususe põhimõttest lähtudes - seadusandlik võim ( parlament ), täidesaatev (valitsus) ja kohtu peavad olema lahus.
    Riiki või ühiskonda, mis on vabanenud diktatuurist ning liigub demokr . suunas nim. üleminekuühiskonnaks e. siirdeühiskonnaks.Aega, mis kulub demokr. väljakujunemiseks nim. üleminekuperioodiks.
    Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.Selle koostab põhiseadsulik asamblee. Põhiseadus tuleb koostada riigikorra muutudes , selleks puhuks valitakse Asutav Kogu.
    Eesti põhiseadused:
  • 1920.a.
  • 1934.a. Pätsi ja Laidoneri riigipööre
  • 1938.a.
  • 1992.a.
    Ühiskonna jätkusuutlikus
    Selline ühiskond tagab heaolu praegustele liikmetele seadmata ohtu tulevaste liikmete heaolu, seega on jätkusuutliku ühisk. pilk suunatud tulevikku. Seadusandjad peavad oma otsustes lähtuma tuleviku perspektiivist.Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt.
    Valdkonnad, mida tuleb arvestada:
  • keskkond-tähelepanu hakati pöörama 70-ndatel, sellega kerkis esile rohelised, mis tänaseks päevaks on kujunenud poliitilisteks parteideks. Looduse tasakaalust välja viimisega oleme juba kahjustanud oluliselt tulevaste põlvkondade elukvaliteedi.
  • demograafilised probleemid-võivad olla piirkonniti väga erinevad. Põhilised probleemid arenenud maades. Rahvastiku vananemine-vähene sündimus ja arstiabi tõhusus. Sisserändajate küsimus-60-ndatel hakati tegema Lääne-Eur. võõrtöölistele soodustusi, et sisse lasta odavat tööjõudu, tänu sellele rändas sisse palju välismaalasi.Selle tagajärjel põrkuvad erinevad kultuurid ja kasvavad pinged . Eestis on ka rahvastiku kvaliteedi küsimus-joomine, ebaterved perekonnad, liiklus -õnnetused.
    Jätkusuutlik valitsemine
    Võim peab olema legitiimne e. õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas.
    Viimastel aastatel on kasutusele tulnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav .
    Valitsemise efektiivsust näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult.
    Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus
    Arenenud riikides on rahvastiku probleemid- rahvastik vananeb ja väheneb.
    Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist.
    Kuidas jätkusuutlikkust tagada?
    ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia „Agenda 21“ ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia .
    Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks .
    Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid , vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava .
  • Raamatu 1 ptk #1 Raamatu 1 ptk #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Marlyn Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskond - nüüdisühiskond
    4
    docx

    Ühiskond - nüüdisühiskond

    Ühiskond ­ Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned + Individuaalne ja kollektiivne heaolu PTK 1 + 2.7 Nüüdisühiskond ­ tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonna tunnused: - ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus - tööstuslik kaubatootmine - rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises - vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus - inimõiguste tunnustamine Heaoluriik ­ riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. Heaoluriigi tunnused: - sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses - rahaliste ressursside ülekandmine rikkamatelt ühiskonna kihtidelt vaesematele maksupoliitika abil (nt astmeline tulumaks) - riik korraldab haridust ja tervishoidu - 40%-50% avalikes

    Ühiskond
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT
    8
    docx

    N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

    Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemak

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskond-siirdeühiskond-demokratiseerumine
    8
    docx

    Nüüdisühiskond, siirdeühiskond, demokratiseerumine

    Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiutiste rakendamin

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
    42
    docx

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

    Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8

    Ühiskond
    Nüüdisühiskond
    19
    docx

    Nüüdisühiskond

    ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen

    Ühiskond
    ÜHISKOND-Nüüdisühiskond
    19
    docx

    ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

    ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen

    Ühiskonnaõpetus
    Nüüdisühiskonna mõisted
    6
    doc

    Nüüdisühiskonna mõisted

    Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ­ ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre ­ üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna arvestus
    12
    doc

    Ühiskonna arvestus

    Ühiskonna arvestus · Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm Vanus ­ 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss ­ maa - Peamised otsustajad ­ maaomanikud - Peamised töötegijad ­ talupojad - Peamine töövorm ­ käsitöö - Levinud riigivorm ­ absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll ­ tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm ­ suurpere - Valitsev majandamisviis ­ naturaalmajandus

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (2)

    hellya profiilipilt
    hellya: Sain väga palju abi:)
    18:45 14-10-2010
    AnneliAnn profiilipilt
    AnneliAnn: Hea ülevaade.
    18:52 13-10-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun