Sissejuhatus õigusesse (1)

Õiguse idee * eesmärgipärasus * õiguskindlus * õigusrahu -lahendatakse 3 isikute poolt, lahend saabub alati. * normaallahend * aegumine
Õiglus- * jaotav *võrdsustav
Õiguse tunnused * normatiivsus *regulatiivsus *ühiskondlikkus *ajalooline *kokkuleppelisus *vormilisus *korrafunktsioon *rahufunktsioon * otsustamisfunktsioon
õiguskord -ühe maa kehtivad normid kokku
õigusperekond – sarnastel alustel koondunud õigus korrad .
Anglo-Ameerika – õigusperekond – kohtulahend . Kohtutava õigus. LOOB SEADUST/ÕIGUST- )Vaadatakse eelnevaid juhtumeid ja otsustatakse.
Romaani-Germaani – õigusperekond – põhineb kirja pandud õigusaktidel. RAKENDAB OLEMAS OLEVAT ÕIGUST. (Eesti)
Õigusallikaks on kindlas vormis esitatud õigusakt.
Õiguse tekke allikas: moraal , tava, arusaamad heast ja halvast . Õiguse tekke allikateks on asjad meie ümber (üldine nägemus).
Tunnetusallikad: * kohustuslikud-põhiseadus, määrsu, Euroopa Liidu alusleping (kõik mis on kirja pandud). *soovituslikud-need, mida ei jälgita kohustuslikus korras: tava, moraal, eeskiri , juhis, jurist , materjalid, õigusalane kirjandus, riigikohtulahendid .
Õigusaktid -õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid sisaldavad õigusnorme. Õigusaktid on suunatud tüüpjuhtumite või üksiku juhtumi lahendamisele. Jaotatakse kaheks: üld -ja üksikaktid.
Üldaktid - * ABSTRAKTNE – ehk üldine, tüüpiline, üldistatud. *ÜLDKOHUSTUSLIK – kõigile kohustuslik. *ÕIGUST LOOV – loob uut õigust. nt. Põhiseadus, liiklusseadus, relvaseadus jne.
Üksikaktid - *KONKREETNE – väga kindlalt piiritletud juhtumi suhtes * PERSONAALNE – suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV – rakendab olemas olevat õigust mingis kindlas olukorras nt. Sünnitunnistus.
Üldakt on, et alaealised ei tohi suitsetada, aga üksikakt on see siis, kui üks kindel isik on kinnipeetud.
Andja järgi - *seadusandliku organi aktid -Riigikogu poolt antavad. *täidesaatvaorgani aktid-Vabariigi valitus *õigust mõistva organi aktid-kohtute poolt.
Eestis on õiguse allikaks õiguse üldakt.
Põhiseadus – seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala. Õigused ja kohustused.
Seadus – parlamendi poolt vastu võetud.
vormi poolest seadus ehk formaalne seadus on iga Riigikogu poolt või rahvahääletuse korras
seadusandluse korras vastu võetud tahteakt, mida on nimetatud seaduseks
sisu poolest seadus ehk materiaalne seadus on iga abstraktseid õigusnorme sisaldav üldakt.
Seadlus – ehk dekreet . Presidendi poolt antud õigust loov akt, ehk üldakt.
Määrus – täitevvõimu üldakt. Seadusele alluv. Peab olema seadusega kooskõlas.
Volitusnorm – norm, mis lubab anda määrusi.
INTRA LEGEM PRAETER LEGEM CONTRA LEGEM
määrused, mis on antud seaduse reguleerivad valdkondi, määrused, mis on vastuolus
alusel, seadusetäitmiseks. Kõige mida seadus ei reguleeri. seadusega, reguleerivad teisiti,
tüüpilisemad määrused. kui seadused. Põhiseadus ei luba.
Direktiiv – paneb paika eesmärgi, mis tuleb saavutada. Soovituslikud õigusallikad. Eesmärgi osas kohustuslik.
Rahvusvaheline leping on kahe või enama riigi vahel sõlmitud mistahes õiguslikult siduv
kokkulepe.
Konventsioon on välisleping, millel on reeglina palju pooli või mis on avatud liitumiseks kõigile või kindlaksmääratud hulgale riikidele, nt Euroopa Nõukogu.
Harta on välisleping, millega reguleeritakse isikute õigusi või instituudi seisundit ja
korraldust, nt Euroopa sotsiaalharta.
Euroopa Liidu õiguse allikad: *ESMANE ÕIGUS *TEISANE ÕIGUS (määrus, direktiiv, otsus, soovitus, arvamus)
Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud
õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele.
* ÜHEPOOLE ÕIGUSSUHE * MITMEPOOLNE ÕIGUSSUHE *ÜHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE- ühel poolel on ainult kohustused ja ühel ainult õigused. *KAHEKÜLGNE ÕIGUSSUHE-Kahekülgne on õigussuhe, kus õigussuhte pooled on vastastikku
üksteise suhtes õigustatud ja kohustatud. *REGULATIIVNE ÕIGUSSUHE *ÕIGUSTKAITSEV ÕIGUSSUHE.
Juriidiliseks faktiks nimetatakse olukorda, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega.
Õigusnorm – abstraktne reegel, mis tekitab õigusi, kohustusi. Avaldub õigusaktid tekstis.
Säte – õigusakti teksti väiksem osa.
Normi struktuur
*Eeldused – osa normist , mis kirjeldab olukorda, mille kohta reegel käib.
*Tagajärg – reegel ise. Käitumiskohustus või keeld. Teatud viisil käituda. Dispositsioon (käitumine)-sätestab tavapärase reegli, kuidas tohib või ei – näitab mida tohib teha. Sanktsioon(vastutus) – Näeb ette vastutuse, nt. Kui ma ei ole teinud nii, siis juhtub nii...
Struktuuriosade iseloom
*lihtne – hüpoteesis on üks tunnus (tagajärjes üks tegu=. * alternatiivne – hüpoteesis on mitu tunnust, eraldatud sidesõnaga (kui üks tunnus on täidetud, saab rakendada). * kuhjuv hüpotees – sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada.
Normide liigitamine
Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud.
*täielikud – kus on olemas mõlemad normid.
*mittetäielikud – kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid)
Liigitus ülesannete järgi
*käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused * menetlusnormid *õiguskaitse normid * legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56).
Käitumisnormid – reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load ).
Korraldusnormid – organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus.
Pädevusnormid – näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud.
Õiguslikud alused - *karistusnormid – näeb ette vastava teo eest karistuse. *sekkumisnorm – sekkumist õigustav. Muul moel isiku õigustesse sekkuda (kui karistavalt). *volitusnorm – (määrused) norm, mis lubab täitevvõimul anda õigustloov akt.
Menetlus normid - *menetlusnõuded – üldiselt menetlust reguleerivad *menetlustähtajad – mis tähtajaks, milline menetlus *vorminõuded – mis vormis mingi menetlus *vormistusnõuded – kus vormis on välja toodud või tuleb välja tuua (punktidega väljatoodud).
Õiguskaitse normid (subjektiivsete õiguste kaitseks loodud) *näitavad, millised nõudes saab isik esitada oma õiguste kaitseks.
Legaaldefinitsioonid -*määravad ära mõiste sisud. *Avalik kord – ühiskonna seisund, milles on tagatud õigus normide järgimine ning isikute õiguste ja õigushüvede kaitseks.
Reguleerimisala ja eesmärginormid - *reguleerimisala seadus sätestab politsei ülesandeid, õigused, korraldused ja politsei teenistuse õiguslikud alused.
Rakendussätted ja muutmissätted - *üleminekusätted – ei saa olla järsk, muudatused peavad olema sujuvad. *muutmissätted – osa normidest, mis ühendab uue ja vana seaduse. *jõustumisnorm – jõustumisaeg.
Käitumisnormid on regulatiivsed õigusnormid, mis on suunatud isikute õiguste ja kohustuste (sh
tsiviilõigusliku vastutuse) tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele.
Relatiivse ehk vastastikkuse õigussuhte korral peegeldavad õigussuhte poolte õigused ja kohustused üksteist (nt kui üürileandja on õigustatud nõudma üüri, siis üürnik on ka kohustatud üüri maksma).
karistus - ja sekkumisnormid. Kui õigustkaitsvas normis on sätestatud, et mingi tegu on
karistatav (karistusnormid) või mingi teo ärahoidmiseks võib kasutada riikliku sundi
(sekkumisnormid), siis võib sellest tuletada vastava käitumisnormi (teo tegemise keelu).
Nõude alus on selline käitumisnorm, mis annab isikule õiguslikult tagatud nõude teise isiku vastu – ta saab õigusele tuginedes nõuda teiselt isikult teatud käitumist (nt leppetrahvi, viivise või kahju hüvitise maksmist).
Korraldusnormid on konstitutiivsed õigusnormid, millega määratakse kindlaks, kuidas on isikud, organid ja nende sisemine tööjaotus korraldatud, kust tulevad ressursid , keda ja kuidas värvatakse ametikohtadele ja muud korralduslikku laadi küsimused.
*Isikuid reguleerivad normid *organeid reguleerivad normid *töökorraldust reguleerivad normid *ressursse reguleerivad normid *ametinõudeid reguleerivad normid
Pädevusnormid on konstitutiivsed normid, millega määratakse kindlaks, millised isikud, organid ja
ametiisikud milliseid riigi ülesandeid täidavad ja riigi nimel avalikku võimu teostavad ehk nende pädevuse.
Pädevusnormiga võidakse pädevus kindlaks määrata kolmel viisil: *ülesande sisu alusel *territooriumi alusel *menetluse astme alusel.
Ainupädevusega on tegemist siis, kui pädevus on kahe või enama lähedases valdkonnas tegutseva haldusorgani vahel jaotatud selliselt , et nende pädevustel puudub ühine osa, st pädevused ei kattu.
Ühise pädevuse korral kuulub üks asi mitme haldusorgani pädevusse samaaegselt.
Korralise ühise pädevusega on tegemist siis, kui pädevusnorm määrab sama pädevuse mitmele haldusorganile või erinevad pädevusnormid määravad sama haldusülesande lahendamise erineva haldusorgani pädevusse ja tegemist ei ole vastuoluga.
Erakorralise pädevusega on tegemist siis, kui haldusorgan on õigustatud tegutsema kindlaks määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda.
Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo
kirjeldus ja karistuse määr. *Sekkumisnorm on õigusnorm, millega sätestatakse muu õiguslik alus avaliku võimu teostamiseks isiku suhtes. *Volitusnorm. Määrus on seadusandlik ehk õigustloov akt.
Menetlusnormid määravad kindlaks menetleja , menetluse poolte, muude menetlusosaliste ja teiste
menetlusse kaasatud isikute õigused ja kohustused konkreetse menetluse raames.
Menetlusnormide sisu järgi võib need liigitada järgmiselt: *Menetlusnõuded reguleerivad korda, kuidas sooritada menetlus- või protsessitoiminguid. *Menetlustähtajad on tähtajad, mille jooksul tuleb taotlus , avaldus, hagi, kaebus või muu dokument esitada või menetlustoiming sooritada. *Vorminõuetega määratakse kindlaks, millises vormis peab tahteavaldus, taotlus, kaebus, haldusakt või muu õigustoiming olema. *Vormistusnõuetega määratakse kindlaks, millised andmed peavad olema dokumendis märgitud ning kuidas dokument peab olema vormistatud.
Õiguskaitsenormideks võib nimetada nõude aluste ja menetlusnormide vahepealseid õigusnorme,
mis määravad kindlaks isiku õiguskaitse sisu ja ulatuse.
Legaaldefinitsioonid on konstitutiivsed õigusnormid, millega määratletakse õiguse terminite sisu.
Rakendussätted sisaldavad seaduse sätete rakendamise erisusi ja täpsustusi, teiste seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätteid ning jõustumisnormi.
Üleminekusätted. Valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutmise korral nähakse õigusliku
järjepidevuse tagamiseks rakendussätetes ette üleminekusätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt
uuele üleminekuks.
Muutmissätted. Uue õigusakti vastuvõtmisel on sageli vaja tunnistada mõni varasem õigusakt
kehtetuks, muuta varasemaid õigusnorme või täiendada neid.
Jõustumisnormid. Jõustumisnormiga sätestatakse seaduse või selle sätte jõustumine põhiseaduses
ja Riigi Teataja seaduses kehtestatud üldkorras ettenähtust erineval tähtpäeval.
ÕIGUSE METODOLOOGIA
Juriidiline analüüs: -keeleline. Õiguse keelelisel analüüsil lähtutakse õigusaktide, kohtulahendite,
haldusaktide jt dokumentides kasutatud sõnade tähendusest tavakeeles või erialakeeles, lauseehitusest,sõnade seostest lauses ja lausete seostest tekstis. -süstemaatiline. Lähtutakse kehtiva õiguakti sätete ja erinevate kehtivate õigusaktide sätete vahelistest seostest ning seostest kohtulahendite, haldusaktide jt dokumentidega. -õigusajalooline. Õigusajaloolises analüüsis lähtutakse ühe õiguse institutsiooni või instituudi arengust läbi erinevate ajastute.
-võrdlevõiguslik. Võrdlevõiguslikus analüüsis lähtutakse ühe õiguse institutsiooni või instituudi
regulatsiooni erinevates õiguskordades (sh hiljuti toimunud ja lähiajal kavandatavaid muudatusi).
Õigusakti mõjude analüüs: -eelnev -järelanalüüs
ÕIGUSAKTI KONTROLL
Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile õigusliku hinnangu andmine.
Normianalüüs on üldisele õigusnormile õigusliku hinnangu andmine.
Normikontrolli raames kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormile.
Abstraktse normikontrolliga on tegemist siis, kui kahte üldakti või nendes sisalduvaid õigusnorme võrreldakse nii nagu need on väljaspool konkreetse juhtumi konteksti.
Konkreetse normikontrolliga on tegemist siis, kui hinnatakse, kas madalamalseisva õigusakti rakendamine konkreetsel juhtumil viis kõrgemalseisva õigusaktiga kooskõlas oleva tulemuseni.
ÕIGUSE TEOSTAMINE (viisid)
* Õiguse kasutamine – on siis, kui kasutan ära aktiivselt neid õigusenorme, mida õigus mulle annab.
* Õiguse järgimine – viin oma käitumise õigusega kooskõlla ehk käitun õiguse kohaselt.
* Õiguse rakendamine – ei ole igaühe voli , saab rakendada ametnik . Õiguse rakendamine teise isiku suhtes, sõltumata tema tahtmisest. Nt. Saad karistada vales kohas üle tee minemise eest.
ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID
1) Tee selgeks faktilised asjaolud ( uurimine , tõendamine)
2) Tee kindlaks asjakohane õigusnorm (kehtivus?)
3) Asjaolude allutamine õigusnormile ehk subsumeeri – õiguse rakendaja võrdleb õigusnormi eeldusi a tõendatud faktilisi asjaolusid omavahel.
4) Tee kindlaks õiguslik tagajärg. (kaalutlusõigus, siduv õiguslik tagajärg)
5) Rakenda tagajärge
TÕLGENDAMINE
Sätte tõlgendamine on õigusakti tekstist arusaamine ja selle õiguse rakendamise seisukohalt
lahtimõtestamine.
Ametlik tõlgendus viitab sellele, et see organ on jõudnud mingile ühisele arusaamale sätte tähenduse kohta ning tõenäoliselt lähtuvad nad edaspidi samast arusaamast.
Mitteametlikud tõlgendused on teadlaste tõlgendused, mis on avaldatud arvamusartiklites,
teadusartiklites, ekspert- ja muudes arvamustes, sisalduvad teadustöödes või õppekirjanduses.
TÕLGENDAMISE VIISID
Keeleline ehk grammatiline tõlgendamine algab õigusakti teksti mõistmisest sõnade tähenduse ja
järjekorra ning kirjavahemärkide asetuse kaudu. *sõnade tavaline tähendus *sõnade eriline tähendus. *õigusalased terminid *erialakeele terminid *sõnade järjekord lauses ja kirjavahemärkide asetus .
Süstemaatiline tõlgendamine. Õigusakti säte moodustab osa kõigi õigusaktide sätete terviklikust süsteemist. Süstemaatilise tõlgendamise kähtekohaks on konkreetse sätte ja teiste sätete vahel
olevate seoste hindamine ja selle põhjal õigusnormi tuletamine . *sätte paiknemine õigusaktis *viited, kitsendavad ja laiendavad normid *üld -ja erinormi suhted jms vastuolude kõrvaldamine *sätte ja legaaldefinitsiooni suhe.
Eesmärgipärane ehk teleoloogiline tõlgendamine on tõlgendamisviis, mis lähtub õigusakti
eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras nii nagu ratsionaalne ja objektiivne seadusandja võiks seada soovida seaduse rakendamise hetkel.
Ajalooline tõlgendamine on tõlgendamismeetod, mis lähtub õigusakti vastuvõtnud seadusandja
eesmärkidest ja kavatsustest õigusakti koostamise ja vastuvõtmise ajal.
SEADUSLÜNK
Lünk - olukorra või juhtumi lahendamiseks vajaliku õigusnormi puudumine.
Seaduslünk tähendab, et puudub õigusnorm või -normid, mille olemasolu võib õigusakti reguleerimisala ja eesmärki arvestades eeldada.
Õiguslünk – seadus pole üldse reguleeritud, suurem lünk.
Esmane lünk on seadus- või õiguslünk, mis tekkis või oli olemas õigusakti vastuvõtmisest saadik.
Teisene lünk on seadus- või õiguslünk, mida õigusakti vastuvõtmise hetkel ei ole, kuid mis tekib
õigusakti hilisema muutmise tulemusena mõne sätte kehtetuks tunnistamise, sätte teksti muutmise,
samuti kitsendavate või erinormide kehtestamise tulemusena.
LÜNGA ÜLETAMINE
- Analoogia . Õigusakti ühte elujuhtumit reguleeriva sätte ülekandmine sarnasele, kuid seaduses
otseselt reguleerimata juhtumile. Analoogia rakendamist võib põhjendada sellega, et
"võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja sarnaseid asju tuleb käsitleda sarnaselt". Karistusõiguses ei tohi analoogiat kasutada.
-Rõhutamine. Õiguse rakendaja tõdeb, et kui õiguslik tagajärg saabub juba selliste asjaolude puhul,
siis seda enam peaks see sobima teisel juhul, kus seaduse reguleerimiseesmärk ilmneb veelgi selgemalt.
- Vastandamine . Vastandamine põhineb seisukohal, et kui seaduses ei ole antud juhtumist
reguleeritud, siis ei tahetud sellist juhtumit reguleerida ja järelikult ei oma see juhtum õiguslikku tähendust.
VASTUOLUDE LAHENDAMINE (JA LAHENDAMISE REEGLID)
* Üld -ja erinormi vastuolu. - Hilisem norm murrab varasema normi.
* Hilisema ja varasema normi vastuolu. - Erinorm murrab üldnormi.
* Kõrgema ja madalama normi vastuolu. - Kõrgem norm murrab madalama normi.
KAALUTLUS ÕIGUS
Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste
tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lg 1). Kaalutlusõigusest saab seega
rääkida üksnes menetlus-, sekkumis- ja karistusnormi puhul.
Kaalutlusõiguse sisu järgi eristatakse kahte liiki kaalutlusõigust: 1) volitus kaaluda otsustuse
tegemist (otsustusdiskretsioon) tähendab seda, et haldusorgan ei ole kohustatud õigusnormiga
kindlaksmääratud tagajärge kohaldama , vaid võib seda teha ning 2) volitus valida erinevate
otsustuste vahel tähendab seda, et õigusnormiga määratakse kindlaks mitu erinevat õiguslikus
mõttes võrdse tähtsusega õiguslikku tagajärge ning haldusorgan on volitatud valima, millist
tagajärgedest ta konkreetsel juhtumil kohaldab.
MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE
Määratlemata õigusmõistega on tegemist siis, kui seadusandja eesmärk oli anda õiguse
rakendajale volituse sisustada õigusnormi mõni eeldustest või tagajärgedest konkreetse juhtumi
eripära arvestades. EHK Avatud sisuga, sisustab rakendaja.
Normikontroll on õiguspärasuse kontrolli meetod,
mille raames kontrollitakse madalamalseisva üldakti vastavust kõrgemalseisvale üldaktile.
Vastavuskontroll on konkreetsele juhtumile
õigusliku hinnangu – kas isiku või organi tegu või otsustus oli kooskõlas üldaktiga – andmine.