Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID (0)

1 Hindamata
Punktid

TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID


Grammatiline tõlgendamine
  • Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest.
  • Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid .
  • Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis.
  • Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma.
  • Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus .

Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine , milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.
Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse.
Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahesugune ülesanne:
  • Esiteks on ta lähtekohaks mõtte avamisel ja leidmisel.
  • Seab ta piirid tõlgendamisele endale
    Keel on arenev nähtus. Õigusnormi looja lähtub keeletarvitamisel om aja nõuetest. Grammatilisel tõlgendamisel peab sellega arvestama.
    Mõistete killunemine- aja jooksul võivad sõnad omandada uue tähenduse või hoopis muutuda.
    Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine
    Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist . Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga.
    NT. Mittetäielikud normid omandavad tegeliku tähenduse alles koos teiste normidega.
    Süstemaatilis-loogilise tõgendamise abil selgub üldnormi mõte seoses teiste normidega või koguni reguleerimisaladega.
    Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed.
    Kõige selle aluseks on tõlgendavate normide tekst.Tähelepanelikult tuleb jälgida normide liike, et jõuda täieliku üldnormi moodustamiseni. Tuleb tähele panna, et mitte alati ei pea normitehniliselt tegu olema viitelise normiga, kuid mille mõte selgub ikkagi seoses teiste normidega. Sellist olukorda saab nimetada õigusnormide mõtteseotuseks õiguskorra kui tervikuga .
    Süstemaatilis-loogilisse tõlgendamisesse kuulub ka selle puhtalt loogiline pool.Tegemist on mõttelise protsessiga, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid.
    Nende võtete kasutamine aitab täpsemini avada üldnormi mõtet:
    • Mõiste loogiline analüüs-Selle abil saab eristada mõiste olulisi tunnuseid, näha mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne.

    Ajalooline tõlgendamine/ subjektiiv - teleoloogiline
    Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria.
    Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus , millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
    Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja.
    Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku järjepidevusega.
    Kongrueerumine-ühildamine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.(see on keeruline ülesanne, sest sedusandja tegelik tahe pole sageli õiguse tekstist tulenev või tuleneb ebamääraselt)
    Ajaloolisel tõlgendamisel on rida traditsioonilisi võtteid:
    • Näiteks võib uurida õigusnormi või õiguse instituudi ajaloolist arengut õiguse allikate abil.

    Infot ei anna mitte ainult seadusandja kavatsused, vaid ajaloolisel tõlgendamisel on kasulik tutvuda parlamendi aruteludest säilinud dokumentidega.
    Materjale võib leida ka oma aja perioodikast. Eriti väärtuslikud on juriidilise sisuga väljaannetes ilmunud materjalid, aga sama sisukad võivad olla ka lihtsas keeles kirjutatud perioodika.
    Subjektiiv-teleoloogilise tõlgendamise käigus tulebki formaalsete struktuuride poolt välja antud materjalide kõrval nö kõrvalseisjate poolt välja antud materjalidega.
    Seaduseelnõu töödatakse tavaliselt välja vastavate töögruppide poolt. Piltlikult öeldes kujundab selliste töögruppide ettepanek –seaduseelnõu-seadusandja tahet. Loomulikult pole see seadusandja jaosk siduv. Samas on ajaloolis -subjektiivse tõlgendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ka nende töögruppide arvamustega tutvuda.
    Ajalooline tõlgendamine ei ole ainult nn juriidiliste materjalidega tutvumine . Normi mõtet aitavad selgitada ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute ja gruppide arvamused. Nt erakonnad , juhtivad poliitikud , majandusjuhid-nende arvamus õiguse kohta.
    Ajaloolisel tõlgendamisel peab ka arvestama tolleaegsete arusaamadega keelest ja õiglasest õigusest.
    Teleoloogiline on ajalooline norm sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkide ja põhiideede teadasaamisega. Eesmärgid, mis olid ajaloolisel seadusandjal, ei pruugi objektiviseeruda õigusnormis.
    Tõlgendaja lähtub eesmärkidest ja põhiideedest tervikuna ja nii saab tõlgendaja aru ajaloolise normi mõistlikusest.
    Objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine
    See on tahtetõlgendamine nagu ajalooline tõlgendaminegi.
    Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
    Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. Nt.rahu ja julgeoleku kindlustamist, õiglast vaidluste lahendamist, sotsiaalset võrdsust jm.
    Tõlgendaja peab seaduse mõtte järele küsima : millist eesmärki teenib norm, milline on normi mõte? Seaduse mõte on seaduse hing
    Õiguslikult reguleerimiselt nõutakse asjakohasust. Kui seadusandja seda põhimõtet järgib, siis on võimalik objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise teel jõuda õigusnormi mõtteni.
    Objektiiv-teleoloogilisel tõlgendamisel on 2 tõlgendamiskriteeriumi:
  • Esimene on seotud reguleeritud eluvaldkonna struktuuriga. Need on faktilised asjaolud , mida seadusandja muuta ei saa, kuid mida ta õiguslikul reguleerimisel hoolikalt silmas peab pidama .
  • Teised on õiguse printsiibid , mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast.
    Objektiiv-teleoloogilised on need kriteeriumid sellepärast, et nad on küll olemas, kuid mitte alati ei ole seadusandja neist teadlik.
    Tõlgendamise asjakohasus tähendab seda, et peetakse silmas kogu tõlgendatava normi alla kuuluat reguleerimise eset. See on sageli ulatuslik ja keerulise struktuuriga.Tõlgendaja puutub sellega kokku kui üldnorm on mõeldud mingi mahuka eluvaldkonna reguleerimiseks. NT.teadus, ajakirjandus , metsandus jne.
    Kuna objektiiv-teleoloogilise tõlgendamise kriteeriumid tulenevad õiguse eesmärkidest, kuhu kuulub eelkõige ÕIGLUSE idee, siis tähendab see tõlgendamine võrdsete võrdset kohtlemist.-see peab tuginema õiguskorra üldistele väärtustele .
    • Teine põhimõte on, et õiglus tegelikustub siis, kui igaüks saab oma.

    Väärtusvastuolu vältimisele peab mõtlema seadusandja.
    Vähem tähtis ei ole õiguse printsiipide(põhimõtete) arvestamine tõlgendamisel.Neid printsiipe nim õiguseetilisteks printsiipideks. Printsiibid asuvad väljaspool reguleerimise eset ja neil on eri reguleerimisaladel erinev kaal.Tõlgendamisel on vaja neid silmas pidada. Tuleb leida vastus küsimusele, millist osa 1 või teine printsiip reguleerimisel mängib.Nii muutuvad printsiibid tõlgendaja jaoks väärtusmastaapideks , mis moodustavad ühe osa otsustamisel vajaminevast baasist.
    Õiguse printsiipe on võimlik tõlgendamisel siis arvesse võtta, kui:
    • Tuntakse põhjalikult õiguse valdkondi(era-ja avalik)
    • Nende valdkondade sisemist struktuuri
    • Süsteemide osade funktsionaalseid seoseid .
    • Kuid samahästi peab tundma õiguse printsiipe endid.

    Kui uus seadus lahendab juba eelmises seaduses reguleeritud sama küsimuse teisiti, siis aitab objektiiv-teoloogiline tõlgendus probleemi lahendada.Tuleb leida vastus küsimusele, mis on uue seaduse mõte- ratio legis .
    Põhiseadusest tulenevate õiguseetiliste printsiipide tähtsus ja tähendus
    Need on nn põhiseaduskonformse tõlgenduse kriteeriumiteks. Kontinentaalses õigussüsteemis on üldtunnustatud nende printsiipide arvestamine ka tavaliste õigustloovate aktide tõlgendamisel.
    Põhiseaduse tõlgendamine on sama loomuliik kui teiste õigustloovate aktide tõlgendamine.
    Common Law´s mõistetakse kohtulahendit õiguse allikana . Kontinentaalses õigussüsteemis peaks kohtuotsus jääma „kõige väärtuslikumaks õiguslikuks otsustuseks

    Lüngad õiguses ja nende ületamine


    Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Õiguse rakendamine ei ole osutunud võimalikuks ka tõlgendamise teel. Õiguse rakendaja peab veenduma, kas tegemist ei ole lüngaga õiguses.
    Liikseid lünki põhjustab ka õiguskorra noorus.
    Lüngad võivad õiguskorras olla kas: ehtsad , näivad või väärtuslüngad.
  • Ehtsad lüngad. On tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu kiirest muutumisest.Kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda pole, ongi tegemist ehtsa lüngaga.
  • Näivad lüngad. Kui seadusandja polegi kavatsenud elulisis asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.Sellisel juhul ei tõusetu probleemi lünga ületamises või täitmises, sest see on näiv lünk . Elulised asjaolud ei esine siin juriidilise fakti tähenduses ega tekita juriidilisi tagajärgi.
  • Väärtuslüngad. Tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldise kujul.Nüüd tekib olukord, kus õiguse realiseerijal on raske mõista, millistele olulistele tunnustele peab vastama üks või teine eluline situatsioon, et seda õiguslikku tähendust omavaks pidada.Väärtuslünki tekib õiguskorda ka siis, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
    Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
    Analoogia -ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist.
    Analoogial põhinevaid otsuseid saab teha vaid siis, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis.
    Analoogia liigid:
  • Seaduse analoogia e üksikanaloogia. Otsustuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusel. Otsuste tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased.Kuna tegu peab olema alati sarnase juhusega, siis reguleeritud ja mittereguleeritud juhuse puhul ei tohi olla erinevad tunnused olulise tähendusega.
    Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik.
    Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust.
  • Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga.
    Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja.
    Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud „looma õigust“. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem.
    Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides .
  • Vasakule Paremale
    TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #1 TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #2 TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #3 TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #4 TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #5 TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID #6
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Grammatiline tõlgendamine. Süstemaatilis-Loogiline tõlgendamine. Ajalooline tõlgendamine. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine. Lüngad õiguses ja nende ületamine.

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt
    40
    docx

    Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

    23 8Õiguse rakendamine V peatükk..............................................................................................24 8.1ÕIGUSE REALISEERIMINE JA JURISPRUDENTS...................................................25 8.2ÕIGUSE RAKENDAMISE OLEMUS...........................................................................26 8.3Õiguse rakendaja..............................................................................................................26 9Õiguse tõlgendamine, tõlgendamise olemus...........................................................................27 9.1Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang......................................................28 10TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID..................................................................29 10.1Grammatiline tõlgendamine...........................................................................................29 10.2Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine.......................

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia III-Eesti omariiklus-olemus-arengud
    21
    docx

    Õiguse entsüklopeedia III: Eesti omariiklus (olemus, arengud)

    5. Õiguspärane ja õigusvastane käitumine: 5.1. õiguskuulekus, 5.2. deliktsus (karistusõiguslik delikt ja tsiviildelikt ­ mõiste, tunnused ja struktuur), 5.3. õiguskaitsemeetmed: 5.3.1. õigusliku (juriidilise) vastutuse liigid (karistusõiguslik, tsiviil- ja distsiplinaarvastutus), 5.3.2. vastutusest vabastavad ja vastutust välistavad asjaolud. 1. Õiguse realiseerimine ja inimkäitumise korrastatus. Õiguse kasutamine ja õiguse kinnipidamine on vahetud õiguse realiseerimise viisid. Nende õiguse realiseerimise viiside puhul realiseerivad õigusnormidest tulenevaid subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi õiguse subjektid on vahetus käitumises. Õiguse realiseerimine, õigusnormidest tulenevate nõuete faktiline kajastumine inimkäitumises võib esmapilgul tunduda lihtne, kuid nii see pole. On vaja teada, milline eluline situatsioon on juriidiline fakt ja millised õigused ja kohustused see juriidiline fakt endaga kaasa toob. Seda

    Õigus
    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused
    32
    docx

    Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

    20. Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita! Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga.  Kumulatiivne konkurents-erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule)  Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel

    Õiguse entsüklopeedia
    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
    32
    pdf

    Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

    Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste j

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia
    26
    docx

    Õiguse entsüklopeedia

    õigus peab olema esitatud lihtsalt ja arusaadavalt. Mitmetähenduslike sõnade (homonüümide) jaoks õiguses on n-ö mittetäielikud ehk siis omandavad jõu koostöös teiste õigusnormidega. Niisiis võib õiguse täpsus oleneda tavaarusaamadele, mis põhinevad erinevatele sõnade mõistmisele. Õiguse realiseerimiseks on kolm viisi: selle kasutamine, kinnipidamine, rakendamine. Kasutamine ja kinnipidamine on vahetu õiguse realiseerimise viisid. Õigust võivad realiseerida nii füüsilised kui ka jur isikud. 2. Õiguse realiseerimine ja jurisprudents Õiguse realiseerimise tulemuslikkusele saab kaasa aidata jurisprudents. See on õigusteaduse osa, mis käsitleb õigus normatiivsest aspektist ja tegeleb n-ö normi mõttega; see on normi keelest arusaamise teadus. 3. Õiguse rakendamise olemus See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust

    Õiguse entsüklopeedia
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    15
    doc

    Õiguse entsüklopeedia konspekt

    Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Ülesanne on välistada normide omavaheline vastuolu. Kumulatiivse konkuretsiga on tegu siis, kui erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paralleelselt. Alternatiivne konkurents tähendab seda, et õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. Konsumtiivse konkurentsiga on tegu siis, kui mitu õiguslikku tagajärge on

    Õigus
    Õiguslik analüüs ja argumentatsioon
    25
    doc

    Õiguslik analüüs ja argumentatsioon

    üksikjuhtumeid, vaid selle huviobjektiks on tüüpolukorrad. Samuti kuulub õigusteadusele normide süstematiseerimise ülesanne. Kui õigusteadlane tahab ühiskonnas oma erialal edukalt tegutseda, peab ta "rääkima sama keelt" kui kohtunik või haldusametnik. Viimased peavad tegema samuti, kui nad tahavad oma tõlgendusele saavutada õigusteaduses vastukaja. Sellepärast on nähtud õiguslikul otsustamisel ehk seaduse rakendamisel kasutatavat tõlgendamist ja õigusteadusliku tõlgendamise teoreetilist malli ühesugusena. Tõlgendusvõimaluste struktuur: Ühemõttelise normi (seaduse teksti) puhul on tegemist rutiinse otsustamisega. See ei paku tõlgenduslikku huvi niikaua, kui tähendussisu ei vaidlustata. Kuid siiski võib sama norm (tekst) teatud asjaolude puhul olla ühemõtteline ja mõnel teisel juhul ebatäpne või mitmemõtteline, nii et vajabi siiski tõlgendamist. Ühemõttelisuse ja mitmemõttelisuse piir võib aja jooksul muutuda.

    Õiguse entsüklopeedia
    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus
    26
    doc

    iÕguse entsüklopeedia sissejuhatav kursus

    Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. 9. Objektiivne õigus - Objektiivne õigus on riigis kehtiv õigus, kirja pandud õigusaktis. Objektiivse õiguse alusel tekkivaid isikute õiguseid nimetatakse subjektiivseks õiguseks. Kehtivate, omavahel seotud õigusnormide kogum, lähtub riigist, tagatakse riigi sunniga, riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid – Tõlgendamist liigitatakse võtete kaudu: 10.1 Grammatiline– lähtumine grammatika reeglitest, põhiline ja esmane tõlgendamine. Peab tundma üldkeelt ning erialakeelt ning tuleb arvestada, et keel on arenev nähtus ning võib aja jooksul muutuda. NB: Koma tähtsus lauses! 10.2 Süstemaatilis-loogiline – ühtegi õigusnormi ei saa võtta üksikuna, otsida tuleb seoseid. 10

    Õiguse entsüklopeedia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun