Sissejuhatus õigusesse 2. loengu mõisted (0)

Põhiseadus- riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus. Hetkel Eestil 5-s põhiseadus.
Konstitutsioon - reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult.
Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu)
Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus
Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt.
Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus.
Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest.
Seadlus - Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras (sõda).
Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel.
Volitusnorm - Ainult seadusandlik võim saab otsustada, millistes tingimustes võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega.
Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile.
Erivolitus - konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine.
Siseriiklikud üksikaktid
Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt
Haldusorgan - seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk.
Üldkorraldus- haldusakt , mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus.
Ettekirjutus - haldusakt mis paneb iskule kohustuse.
Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang.
Käskkiri- haldusakt mis on suunatud asutuse või organisatsiooni sisemiste küsimuste lahendamiseks ja teenistussuhete reguleerimiseks(õigus, kohustus, puhkus, töökorraldus)
Kohtuotsus- üksikakt millega lahendatakse poolte vaheline sisuline kohtuvaidlus.
Kohtumenetluste liigid(tsiviil-, kriminaal-, haldus-, põhiseaduslik) ja kohtumenetluste astmed (1. Haldus-ja maakohtud. 2. Ringkonnakohus 3. Riigikohus). Laiem tähendus ja korralduslik pool.VT materjali!
Väärteo otsus- täitevvõimu õiguse mõistmise funktsiooni akt
Rahvusvahelise õiguse allikad
Välislepingud- rahvusvaheline leping mis on kahe või enam riigi vahel sõlmitud mis tahes õiguslikult siduv kokkulepe. Ei pea vastama Viini konvensioonile.
Konvensioon- valmis leping mis on valmis liitumiseks kõigile(inimõiguste kon)
Harta- sisuliselt sama mis konvensioon.
EL õiguse allikad
Esmane õiguse allikas- asutamislepingud, nende täiendamine muutmine, liitumislepingud, riigi ülene ja igale riigile kohustuslik.
Teisene õigus- EL ise loob läbi oma organite(määrused, direktiivid , otsused, soovitused)
EL määrused- EL õigusakt, üldkohustuslik, riikide ülene.
EL direktiivid- eesmärgipärane ja eesmärgi saavutamine liikmesriigile kohustuslik, riik kohaldab oma õiguse selle saavutamiseks.
EL otsus- üksikakt, kohustus kindlale riigile täitmiseks.
EL soovitused- ei ole õiguslikult siduvad.
Õigusaktide hierarhia
1)Põhiseadus 2)rahvusvaheline seadus 3)seadus-seadlus 4)määrus 5)üksikaktid
EL SEADUSED/ÕIGUSED ON ÜLE PÕHISEADUSE!!