MAKSUNDUS, Viktor Arhipov (0)

MAKSUNDUS
Õp Arhipov . Aines on test, mis pole lihtne. Valikvastustega , 5 vastuse varianti .
Maksukohustuslane – korrektne mõiste. Õpetaja kasutab maksukohuslane. Kõik käib praeguse maksusüsteemi raames, mis kehtivad.
Mõisted:
Algdokument – käibemaksuseaduses on kõige rangem definitsioon ehk rekviiidi nõuded.
Maks – peab olema seotud mingisuguse maksuseaduse või korraldusega. Ühiskonnas kasutatakse seda sõna valesti (ei ole lasteaiamaks vaid on lasteaiamakse!!)
Makse – Nt on kommunaalmakse, õppemakse, lasteaiamakse, telefonimakse jne. Mitte kommunaalmaks jne.
Maksude kogumise tehnoloogia
Jaguneb kaheks: juriidilised isikud ja füüsilised isikud.
Juriidiline isik: De-tsentraliseeritud tehnoloogia. Tuleb tasuda tähtaegselt maksu summa, vajadusel esitama deklaratsiooni, peab ise korraldama maksude arvestuse. Maksuhaldur on massiivses rollis. Jälgib kas asjad käivad nii kuidas seadus ette näeb.
Füüsiline isik: Tsentraliseeritud maksu kogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab aga välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa.
Altkäemaks tuleb samuti deklareerida.
Maksubaasid ehk alused
Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks . Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati.
4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama , miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga.
I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip . Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks .
II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis , mitteriiklike loteriide tulumaks .
III maksubaas – õnneliku juhuse prinsiip. Nt: mitteriiklike loteriide tulumaks, kinke ja pärandimaks, mis on olnud eestis kehtiv maks, kuni 2003 aastani (praegu teda meie maksusüsteemis ei ole).
IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks , sotsiaalmaks .
Ühetoaolisuse printaiip ehk maksu ühetaolisus
Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kedagi soositakse või koheldakse maksuseaduse seisukohalt. Sotsiaalmaks. Ekspordi käibemaksumäär 0%.
Km 40. Siseturule läheb 200. Siseturust edasi 400 ja km on 80. Siseturult edasi välisturule km 40 ja 200 raha. Välisturult edasi 400 raha ja km 0. 40-80=-40 km raha võlgu riigile. 40-0=+40 raha.
Km 40
200 raha
VT
ST
Km 40
200 raha
40-80=-40
40-0=+40
400
km 0
400
km 80
Maksuarvestuse raamatupidamine
Vastavalt raamatupidamisseadusele korraldatakse raamatupidamine sh maksu raamatupidamine hetke põhisel printsiibil. Tekkepõhine printsiip ja kassapõhine printsiip ehk raamatupidamises kajastatakse raha liikumine. Kumaksaseadus nõuab kassapõhist seadust, siis tuleb raamatupidamises korraldada arvestus mõlema printsiibi järgi. Maksuarve deklareerimine ja maksu tasuminetoimub väljamakse kuule järgneval kuul kümmnendaks kuupäevaks (kassapõhine mõte).
Maksuteooria
Ekvivalendi teooria – on seotud riigi teooriaga. Inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et kindlustada kord, julgeolek ning üldine heaolu. Riigi moodustamine tähendab lepingu sõlmimist riigi ja tema kodanike vahel, millega riik võtab endale nimetatud kohustused täita neid valdkondi ja kodanikud kohustuvad selle eest riigile maksma, vastavalt riigi poolt pakutud kvaliteedile.
Maksevõimelisus (tulemuslikkuse teooria)
Kõik riigi kodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest, vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima , mida olen või saan mina riigi heaks teha enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel, peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu.
Peamaksu teooria
Lihtne, adminsitreerimiskulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Tehti kastisüsteem , seisuse järgi.
Ohvri teooria
Teooria on seotud usu ja piibliga. 1/10 rikkusest peab jagama neile kes on vaesuses . Võib ohverdada ka materiaalseid väärtusi. Ohvri suurus sõltub sellest kuivõrd ugupeetud ja austatud on ohvri saaja.
Piirvajaduse teooria
Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem, kui kõrge sissetuleku saajad. Nad määravad sissetulekust piiri, mis peab kõikidele tulusaajatele kätte jääma .
Piirvajadus on ettenähtud kätte jäädav osa. Astmelise progresseeruva tulumaksu teooria. Tänapäevane teooria ja astmelise progresseeruva tulumaksu teooria rakendamiseks.
Sotsiaalümberjaotuse vajaduse teooria
Mis on samuti astmelise progresseeruva tulumaksu teooria sarnane sisu poolest. Ühiskonna rikkus tuleb maksu süsteemi kaudu ümber jagadad selliselt , et tagada kõigile kodanikele inimväärne äraelamine ning riigi ja ühiskonna harmooniline ning normaalne areng. Jaotavad ühiskonna heaks ja halvaks. Halba panevad pahateo kordasaatjad (vargused, röövimised, kaklused, alkoholism jne). Pahaga seotud inimesed tulevad kas joodikvanemate juurest või narkarite juurest, muukeelsed, ühelapsepered jne. Sotisaalselt vähem kindlustatud keskkonnast. Ühiskond teeb kulutusi, et neid ümberkasvatada (vanglad jne, arstiabi (suguhaigused, alkoholism)). Normaalses ühiskonnas ei peaks selliseid kulusid olema, raha kulub mõttetult. Kui suudetakse vähendada seda musta poolt, hakkab tekkima vabanev ressurss (ei pea politseid palkama nii palju, arstiabi vabaneb, ei ole aja vanglaid ehitada).
Maksu mõiste ja eesmärgid
Maksu iseloomulikud tunnused on järgmised (nendele tunnustele peavad maksud vastama, kui puudub mõni tingimus, siis ei ole tegemist maksuga):

Riiklikud maksud on kehtestatud riigikogu poolt maksuseadusega. Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus , kohalike maksude seaduse alusel.

Maks on rahaline kohustis . Maksu tasumine võimalik ainult rahas.

Öööööüüäää Maksu kogutakse selleks, et riik ja kohalik omavalitsus saaks tulu , et täita oma avalik õiguslikke ülesandeid.

Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu või hüvitist

Maksu kohustis tekb seaduses ettenähtud korras suuruses ja tähtaegselt.

Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlemata.
Maksu peamiseks funktsiooniks ehk eesmärgiks on koormamis funktsioon ehk fiskaalne funktsioon. See funktisoon on kõikidel maksudel . Kui seda pole, siis pole tegemist maksuga. Osadel maksudel on kujundamisfunktsioon kõrvalmõjuna. See jaugneb kaheks – ta võib olla majanduspoliitiline funktsioon. St, et maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist. Kõrvalmõju ja sotsiaalpoliitiline funktsioon ja selle kõrvalmõjuks on võimalikult õiglane rahvusliku rikkuse ümberjagamine (nt sots maks). Maksu kõrvalmõju ei tohiks muutuda sedavõrd tugevaks , et nad selle maksu likvideerivad. Seega kujundamis funktsiooni hindamisel tuleb jälgida, et maksuobjektiga seotud maksukogumine ei lõppeks.
Maksuelemendid
Maksusuhe on õiguslik suhe. Mis tuleneb seadusest. Maksusuhte elemendid. Kõik need elemendid peavad olema maksuseaduses. Peavad olema sellises järjestuses nagu nad on fikseeritud maksukorraldusseaduses. Esimene kohustuslik element:

Maksupealkiri või nimetus.

Maksusubjekt. See on maksusuhte kohustatud osapool , kes on kohustatud maksu arvestama, vajadusel deklareerima ja tasuma .

Maksumaksja on isik kes vastavalt makususeadusele on kohustatud maksu tasuma. Maksumaksja on isik kes tegelikult maksu maksab, DAAAA! Reeglina on kolmas isik õigussuhte väline isik. Kolmanda isiku võib kaasata konkreetsesse maksusuhtesse informatsiooni andmiseks . Kolmas isik ei ole kohustuslik subjekt , kuid on kohustatud täitma maksuhalduri nõudmisel ja mittetäitmisel võib teda karistada nagu maksukohuslast. Kolmas isik võib kas lepingu või seaduse alusel olla garandiks ehk garantii andjaks ja kui maksukohuslane ei tasu maksu tähtaegselt läheb see kohustus üle garandile ja maksukohustuse täitmise tähtpäevast alates on ta kohustatud sunjekt. Siis lähevad kõik nõuded garandi vastu.
Maksuobjekt ja maksubaas: See on tegevuse või toimingu resultaat asi või väärtus mida maksustatakse vastavalt Eestis kehtiva maksuseadusele. Maksu objekt on abstraktne mõiste, mis tähendab seda, et see hõlmab maksustatavat objekti tervikuna . Kui seda mõistet täpsustada või kitsendada siis saadakse maksubaas. Maksubaasi ei peeta otseselt maksusuhte elemendiks kuna mõnes seaduses pole vaja objekti täpsustada. Maksuobjekt on tulu.

Maksumäär – see on aritmeetiline näitaja mille alusel toimub täpne maksusumma väljaarvestamine. Maksumäära võib väljendada protsendina. Võib väljendada ka absoluutnäitajana, mingi mõõtühiku või muu näitaja kohta (nt maamaks, absoluut summa m2 kohta). Võib olla proportsionaalne (nt tulumaks). Teine võimalus on rakendada progresseeruvat maksu , kus maksusumma kasvab kiiremini võrreldes tulubaasiga (nt astmeline ehk progresseeruv tulumaks). Maksumäär võib olla regresseeruv.
1000-2%
2000-1%
4000-0,5%

Maksusaaja on isik kellele maks laekub, ta on kreeditor või võlausaldaja . Kohalikud maksud laekuvad kõik kohalikku eelarvesse. Riiklikud maksud, aga riiklikku eelarvesse v.a maamaks(laekub 100% kohaliku eelarvesse), üksikisiku tulumaks(laekub kohalikku eelarvesse.)

Maksutasumise kord ja tähtpäev. Need on maksumaksja kohustusi täpsustavad asjaolud , tingimused, mis reguleerivad, kogu maksumenetluse protsessi. Deklareerimisvajadus, tasumise tähtajad.

Maksusoodustused. Mingi (pokutatiivne??) element ei pea olema aga võib olla. Subjektiivsed ja objektiivsed maksusoodustused. Subjektiivne on soodustus , mis vabasta mingi subjektide ringi maksukohustusest (kes ei pea maksu maksma). Objektiivne on maksusoodustus, kui mingi osa objektidest arvatakse maksustatavate hulgast välja. Riiklikud stipendiumid saavad üliõpilased ei kuulu maksumaksjate hulka. Sellelt ei arvestata makse. On võimalik rakendada ühekordset maksusoodustust. Selistesse vabastustesse tuleks suhtuda suhteliselt ettevaatlikud, sest võivad tekkida sotisaalsed pinged.

Rakendussätted. Sageli ei rakendata seaduse tervikteksti üheaegselt, vaid mingi osa seadusest rakendatagse tagasiulatuvalt või rakendatakse edasiulatuvat.
Maksude liigitamine
Objekti järgi liigitamine.

Subjektiivseteks – selle maksu objektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus. (nt tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks)

Objektiivsed ehk reaalmaksud – on seotud mingi konkreeetse materiaalse väärtusega ja maksusuurus ei sõltu objekti omaniku isiklikest omadustest. (nt maamaks)
Maksustamiskorra või koormuse avaldamise alusel liigitatakse maksud otsesteks maksudeks.

Otsesed maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik täitja või kandja on sama isik. Maksu tasumisel maksukohuslase vara väheneb. (nt tulumaks)

Kaudsed on need, kus seaduses tulenev maksu maksja ja maksukoormuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksu maksja vara ei vähene.
Pädevusealusel liigitatavad maksud, selle alusel, kes maksu kehtestab ja riigikogu maksuseadusega riiklikud maksud ning kohalikud maksud kohalikuomavalitsuse volikogu määrusega vastavalt kohalikemaksude seadusele.
Riiklikud maksud : tulumaks, käibemaks,sotsiaalmaks, aktsiisid ,hasartmängumaks,maamaks, tollimaks , raskeveokimaks
Kohalikud maksud: reklaamimaks, loomapidamismaks, teede & tänavate sulgemisemaks, mootorsõidukimaks, lõbustusmaks, parkimistasu.
Püsivusealusel liigitamine.

Ühekordsed maksud ja perioodiliselt korduvateks maksudeks. Ühekordsed on maksud, mis tekivad teatud toimingu sooritamise tagajärjel ning maksutasumisega on antud maksukohustus lõplikult täidetud.(parkimistasu, tollimaks e. impordi käibemaks, teedetänavate sulgemise maks)
Perioodiliselt korduvad maksud, kui maksukohustus tekib mingi kindla perioodi järel uuesti ehk kordub.(tulumaks- kalendriaasta , üks kord aastas; maamaks- aastase perioodiga;
Sooritamise viisi alusel saab maksud jaotada :

Sissenõutavad – on maks kui selle kohta saadakse maksuteade (üksikisiku tulumaks)

Tähtajalised maksud – kõik maksud on tähtajalised. Tuleb mingiks kindlaks kuupäevaks ära maksta. AGA kui maksumaksmise tähtaja jooksul tekib maksukohustus või kaob ära, siis tähtaeg muutub.

Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse.
Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla).
Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud.
Majanduslikusisu järgi jaotamine:

Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või varasuurenemist.

Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks).

Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks).
MAKSUD JA KOORMISED
Koormised
Koormised Töötuskindlustus
Trahvid Pensionikindlustus
Riigilõiv
Sotsiaalkindlustus
Sundkindlustus
Maksud (sundk, töötusk, pensionik,
Koormiste mõiste tuleb 2st seadusest.

I seadus on riigikaitseliste ja sundkoormsite seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorraväljakuulutamisel. Sundtöö, sundmajutus, sundtransport.

Eriolukorral -Mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused hea korra ja päästetöödel.
Erinevalt maksust on trahvi pealmine eesmärk sundida isikuid loobuma õigusvastasest tegevusest või korduvatest õigusrikkumistest.
Riigilõivule on vastuteene. Maksja saab vastu mingi dokumendi nt või osutatakse mingi teenus. Suuruse määramiseks kasutastakse kahte moodust – kuluprintsiip ja ekivalantsiprintsiip.Tuleb lähtuda kuluprintsiibist. Võtab arvesse kliendierisoove ja kliendivõimaliku tulu, kliendivajadusi jm.
Sund & vabakindlustus - Mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat. Mõlemal juhul kui tekib kindlustusjuhtub on mõlemal juhul võimalik saada kindlustushüvitis . Erinevus on : kui jätad maksmata vabakindlustuspreemia siis oled ilma. Aga kui jätad maksmata sundkindlustus siis järgnevad sanktsioonid, teid hakatakse karistama .
Maksusüsteemide hindamine
Sageli tahetakse võttelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärast tuleb neidkuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksususüsteem vastama:

Majanduslikefektiivsus – maksusüsteem peab olema majandislikult efektiivne. Maksusüsteem ei tohi kuidagi takistada tootmistegurite optimaalset pikenemist, vaid peaks seda igaati soodustama. Maksusüsteem peab igati kaasa aitama majandusliku mõtte arengule ning huvile arendada ettevõtustegevust.
Administratiivne lihtsus
Maksude arvestamine , deklareerimine, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult lihtsad ning säästlikud. Mida keerulisem on maksusüsteem, seda kallim on selle administreerimine . Maksuseadusi muudetakse sageli. Maksusüsteem peab arvesse võtma majanduslikke ja poliitilisi muutusi, kuid mitte automaatselt.
Neljas printsiip – poliitiline vastutus/vastavus – maksusüsteem peab igati kaasa aitama riigi majanduspoliitilisele arengule. Üksikisiku tasandil tähendab poliitiline vastutus seda, et parlament täidab oma valimiseelseid lubadusi.
Viies printsiip – ühetaolisus (vt eestpoolt)
Kuues printsiip – õiglus – maksusüsteem peab rahvusliku rikkuse ümber jaotama võimalikult õiglaselt, et tagada parem sotsiaalne tasakaal.
Riigieelarve
Riigieelarve on valitsuse oluliseks majandust mõjutavaks hoovaks. Eelarve ehk fiskaalpoliitika kaudu saab riik mõjutada majanduslikke protsesse, sest nii avaliku sektori, kui riigimajanduse juhtimiseks vajab riik rahalisi vahendeid, millest suurem osa kogutakse maksusüsteemi kaudu. Riigikassa ülesanne on teostada ühtset eelarvepoliitikat, mis seisneb kogutud rahaliste vahendite koondamises riigikassasse, kust tehakse eelarves ettenähtud väljamakseid. Riigieelarve ülesanded võib jaotada järgmiselt:

Põhiseaduslik ülesanne – st. et riigikogu poolt heakskiidetud eelarve, annab valitsusele õiguse kasutada riigi raharessursse eelarves ettenähtud eesmärgil.

Poliitiline ülesanne – eelarve on tähtsaim vahend valitsuse ja riigikogu poliitiliste ja majanduslike eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded on:

avaliku sektori osutavate teenuste finantseerimine;

turujaotuse mõjutamine;

riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja kasvu soodustamiseks;

majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks.

Seadusandlik ülesanne – eelarve ülesandeks on luua ressursid ratsionaalsete otsuste vastu võtmiseks ning nende täitmise kontrolliks, et tagada ressursside kasutamine vastavalt tehtud otsustele ning et need oleks majanduslikult efektiivsed.
Eelarvepoliitika on majanduspoliitika üks keskseid osasid. St eelarve tulude ja kulude kasutatakse riiklikke ja ühiskonna huvisid lahendavate eesmärkide saavutamiseks.