Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse muutmine
1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1
Seadused, mis ei ole kooskõlas põhiõigustega, on põhiseadusega vastuolus. 6 Teiseks on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama täidesaatev võim. "Täidesaatev võim" hõlmab nii valitsuse kui ka halduse, see hõlmab kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine. Seetõttu on Vabariigi Valitsus ja kõik keskvõimu allasutused seotud põhiõigustega. Lisaks on riigi täidesaatvaks võimuks ka kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega,
SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides. Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada
Põhiseaduse aluspõhimõtete all tuleb pidada silmas eeskätt põhiseaduse preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe. Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;
vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;
Kõik kommentaarid