Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigi õiguslik järjepidevus (0)

1 Hindamata
Punktid
Riigiõigus
  • Eesti riigi järjepidevus: Eesti Vabariik ei ole oma eksistentsi isegi okupatsioonide perioodil minetanud. Riik kui selline on alati oma põhiseaduse järgi eksisteerinud. Peale okupeerimis ppaeaks taastama täies ulatuses õiguslik olukord, mis eksisteeris enne Eesti Vabariigi okupeerimist ENSV liidu poolt. Enamus väikeriike on tunnustanud Eesti taasiseseisvumist ning diplomaatilised suhted on taastatud, seega on tunnustatud Eesti riigi järjepidevust- de jure.
  • Riigi põhialused: Riigi elemendid on territoorium , rahvas ja suveräänne riigivõim.
    Territoorium, on maa ala kus kehtib selle riigi võim. Eesti põhiseaduse kohaselt määratakse eesti mere ja õhupiir rahvusvaheliste konvensioonide alusel. Maismaa piir aga määratakse kindlaks Tartu rahulepingu ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja . Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et kodakondsusega kaasnevad mitmed kohustused, mis mittekodanikel puuduvad, on rahava mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt siiski üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob teda riigiga. Eksisteerivad õigused ja kohustused. Neil on õigus eestis asuda ja ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välja saata. Teiseks õiguseks on riigikogu valimine ja rahva hääletus.
    Suveräänne riigivõim, riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna kohistusi. Sealjuures on riigil õigus neid kohustusi tagada sunnijõu kasutamise abil, riik saab kasutada otsest jõudu korralduste täitmise tagamiseks.
    3. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
    Schengeni ruumi kuulub 25 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja kolm Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki
    4. Põhiseaduse tõlgendamine, tõlgendamise eesmärk on ühe sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel valiku tegemine. On neli meetodit, lingvistiline, süstemaatiline, ajalooline ning teleoloogiline.
    - lingvistiline argumentatsioon- grammatiline, keeleline ja sõnaline. Viitab sõnade tähendusele nii nagu nad kirjas on. Eristatakse sõna tähendusena tavalist ja tehnilist tähendust. Tavaline viitab igaühe arusaamisele sõnade jm märkide tähendusest. Kasutusel on just tavakeele jaoks olulised argumendid. Abiks on keelelised käsiraamatud. Tehniline tähendus viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele . mõiste tehniline ähendus on seotud mingi õigusalase terminiga.
    - süstemaatiline argumentatsioon, vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Üks säte moodustab nende asjaoludega koos süsteemi. See on vajalik selleks, et ainult ühte sätet jälgides võivad jääda kahe silma vahele erandlikud sätted.
    Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinevates valdkondades sarnaselt tõlgendada.
    Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad mingi printsiibi, instituudi või ka lihtsõnalise sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist.
    Printsiibiargumendid, kogu õigussüsteemsi kehtivad teatud üldised pühimõtted. Seaduse sätteid tuleb tõlgendada selliselt , mis annavad nendele üldisele õigusprintsiipidele maksimaalse kehtivuse. Kuid samas tuleb arvestada nende printsiipide omavahelist tähtsust.
    Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu . Nii on võimalik välja selgitada seadusandja tahet.
    Teleoloogilised argumendid, seaduse eesmärk kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremele saavutamisele . Tuleb selgitada välja kõigepealt seaduse eesmärk kas subjektiivse või objektiivse teooria kaudu. Subjektiive teooria otsib seadusandja eesmärki, mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada. Vastandina subjektiivsele teooriale lähtub objektiivne teooria ideaalsest ratsionaalsest ja objektiivsest seadusandjast. Seaduse tekstist on selle teooria kohaselt võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk.
    Sisulised põhjused, selle argumenteerimise käigus otsitakse lahendus arvestades üldprintsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad.
    Tõlgendamismeetodite valik, ühe ainsa argumendi kautamine on ebasovitav
    Põhiseaduse tõlgendamise omapära, põhiseaduse sätted on üldisemad ja abstraktsemad kui teistel seadustes . Kuna põhiseadus peab tagama ühiskonnas teatud stabiilsuse, on selle sage muutmine raske ning ebavajalik. Põhiseaduse normid on pigem printsiibid kui reeglid . seega kehtib põhiseaduse tõlgendamisel põhiseaduse ühtsuse nõue- erinevate põhiseaduslike normide vahel tuleb otsida eelkõige kompromisse.
    5. Põhiseaduse põhiprintsiibid, normid mis on riigi õigusliku ülesehituse määramisel eriti tähtsad. Nendes on välja toodud kõik see mis põhiseaduse normide puhul kehtima peaks. Lisaks on vaja põhiprintsiipe selleks, et konkreetsete normide puudumisel mõne spetsiifilise olukorra lahendamiseks oleks võimalik probleem lahendada põhiprintsiipidele toetudes. Printsiipe ei saa hierarhilisse järjekorda asetada. Demokraatia põhimõte on sätestatud ühe peamise põhimõttena põhiseaduse esimeses paragrahvis. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab riigivõimu rahvahääletuse ning riigikogu valimise teel. Maruste näeb temokraatia osadena: riigi tahate lähtumist rahvast, pluralismi, erakondade tähtsust, vähemuste kaitset, valimisi, sõltumatut kohust, avalikkuse nõuet ja vaba ajakirjandust. Demokraati tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikult ja kooskõlastatud alustel. Demokraatlikule riigikorrale on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevte hrude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Riigivõimu teostajad pevad omama rahva heakskiitu. Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele, ühtki rahvusgruppi põhjendamatult eelistamata. Demokraatliku legitimatsiooni põhimõte tähendab seda, et kogu riigivõim pea lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesl või kaudsel heakskiidul. Legitimatsioon peamised vormid on personaalne ja sisuline . Lisaks võib esistada kõige esmast legitimatsiooni, mis seisneb riigivõimu institutsioonide loomises põhiseadusega; seega on rahvas sellisel juhul ette näinud, et ühed või teised riigivõimu teostamise mehhanismid üleüldse olemas on.
    Personaalne legitimatsioon, viitab riigivõimu teostaja isikule, st inimese valimist rahva poolt riigivõimu teostama.
    Sisuline legitimatsioon, riigi tegevus saab toimuda ainult seaduse alusel, seega on see klassikaline õigusriiklik printsiip ka demokraatliku komponendiga. Seadusi ju võtab vastu rahva poolt valitud rahvaesindus. Sisuline legitimatsioon tähendab seadusandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kes omab otsest rahva legitimatsiooni. Teisalt kujutab see aga demokraatlikku vastutust selle eest, et parlamendi otsuseid täidetaks, sealhulgas ka selleks vajalikku kontrolli. Legitimatsioon on võimalik ainult sellisel juhul, kui side rahva ja riigiorganite vahel on pidev- eelkõige väljendub see valimiste perioodilisuses. Demokraatliku otsustusmehhanismi lahutamatu osa on võrdsusprintsiip. Mitte ainult osa rahvast ei pea olema õigustatud otsuseid langetama, vaik kõik ning seda võrdses mahus .
    6) Riigikogu valimise põhimõtted, esindusdemokraatia olemuseks on rahva poolt valitud esindusorgani poolt peamiste riiklike otsuste tegemine. Selleks on rahav apoolt valitud riigikogu, tema rolliks on vastavalt esindusdemokraatia printsiibile legitimeerida kogu riigivõimu teostamine . Riigikogu põhifunktsioonid: seadusandlik funktsioon (seaduste vastuvõtmisega tähtste otsuste langetamine; kontrollifunktsioon riigiorganite tegevuste üle; valimisfunktsioon; avalikustamisfunktsioon. Valimispõhimõtted, riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed , salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel. Vabad valimesed tähendavad seda, et valimistel osalemine on vabatahtlik ja vabatahtlik on ka valiku tegemine. Üldised valimised viitavad rahva kõigi liikmete osalusõigusele. Otsesed valimised tähendavad seda, et valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena. Valimise don salajased, seetõttu, et tagada vaba valiku võimaldamine. Ühetaolised valimised tähendavad seda, et igal valijal on üks hääl ning, et nendel häältel peab olema võrdne kaal. Ükski pralament ei saa töötada ilma funktsioneerivate parteideta. Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus.
    8) riigivõimu seaduslik teostamine ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Mis pole keelatud on lubatud, mis on seadusega keelatud, on keelatud.
    9) Kõik olemasolevad seadused,määrused jm õigustloovad aktid moodustavad hierarhia. Kahe akti vastuoli korral peaks kohaldamisele kuuluma kõrgemalseisev akt. Alamalolevad õigusaktid ei tohi olla vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. Kõige kõrgemal asetseb põhiseadus, siis järgnevad seadused, millega samal tasemel on vabariigi Presitendi seadlused, ja sisi tulevad täitevvõimu poolt vastu võetud määrused. Konstitutsioonilised seadused omavad suuremat tähtsust ja neid ei saa lihtseadustega muuta.
    10) Määrusandlus, määruse vastuvõtmiseks on vajalik seadusega kehtestatud volitusnorm. Määrusandlus tähendab seadusandja poolt täitevvõimeule antud õigust vastu võtta üldakte. Põhimõte on vabastada Riigikogu vähetähtsate eelkõige tehniliste ja detailsete normide loomise kohustusest. Määrusandlust teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid. Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. Selleks peab olema seaduses volitusnorm. Määrusega saab reguleerida ainult neid küsimusi, millek svolitus on antud.
    11)
    12) Õiguskindlus, õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus . Ning ka kindlusega kehtiva õigusliku olukorrra püsivuse suhtes nn. Kindlus õiguses. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks- üheltpoolt kindlus valitsevate normide sisu kohta, teiselt poolt kindlus nende püsivuse suhtes. Õiguse püsivus, mis võimaldab igaühel oma elu õiguskorra teatud stabiilsust eeldades kujundada, on seotud tagasiulatuva jõuga seaduste ning õiguspärase ootuse põhimõtetega. Seaduse tagasiulatuv jõud tähendab seda, et seaduses antud minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Õiguskindluse printsiibi kohaselt on tagasiulatuv ajõuga seadused lubamatud.
    13) Õiguspärase ootuse põhimõte- igaühel on õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatava seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seadusandja võib õigussuhteid vastavalt ühiskonnas muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult osasid ühiskonna liikmeid teistega võrreldes halvemasse olukorda seades. Kuid see ei kehti üksikaktide puhul.
    14) õigusselgus/ õigusrahu- se on nõutav seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. See kehtib kogu õiguskorra kohta, normid peavad olema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt ülesse ehitatud. Sõnastus peab olema täpne, et igaüks saaks aru mida temalt nõutakse, mis on tema kohustused ning et riigi tegevus oleks piisavalt ette ennustatav. Mida koormava iseloomuga õigusaktid on, seda täpsemini peavad nad olema sõnastatud. Selleks, et õigusaktide olemasolust ning kohustustest inimestel selgus oleks peavad õigusaktid olema avaldatud. Täitmiseks saavad kohustuslikuks olla ainult avaldatud seadused.
    15) proportsionaalsus ja kaalutlusõigus- rakendatavad abinõud peavad vastama soovitatavatele eesmärkidele. Kuna see on oluline kriteerium põhiõiguste piiramisel ning vaatluse all põhiõiguste juures.
    16) riigivõimu kohtulik kontroll-
    19) riigikogu funktsioonid:
    - seadusandlik funktsioon, seaduste andmine (üldnormid). Laias tähenduse on see Riigkogu oliliseim funktsioon. Riigikogu seaduse dja otsused on kogu riigis ning ühiskonnas kohustuslikud, peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Riigikogu on seotud ka põhiseadusega, keelatud on vastu võtta seadusi, mis on vastuolus põhiseadusega.
    - seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ül. Ta otsustab rahvahääletuse rahvahääletuse korraldamise ning välislepingute ratifitseerimise ja dennseerimise.
    - muud otsused riigi juhtimises Riigikogu teeb üksikotsuseid (näit. eelarve vastuvõtmine). Otsustav veel riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise üle, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
    - valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel.
    - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve . Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine.
    Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige.
    Korresspondentsi puutumatus
    Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel.
    Korrespondentsi saladust võib piirata vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamiseks.
    Pealtkuulamine ning muud jälitustoimingud.
    Igasugune vestluste, sh telefonivestluse pealtkuulamine riivab intensiivselt korrespondentsi saladust.
    EIK (Euroopa Inimõiguste Kohus) nõuded telefonivestluse pealtkuulamiseks:
    1.Põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu, kusjuures tegemist peab olema raske kuriteoga.
    2.Pealtkuulamine peab olema seotud mingi konkreetse kahtlusega.
    3.Pealtkuulamine peab hädavajalik, st kuritegude tõkestamise või tõe väljaselgitamiseks ei ole võimalik kasutada muid vahendeid.
    4.Pealtkuulamine peab toimuma piiratud ajaperioodi jooksul ning see peab olema allutatud rangetele menetlusnõudmistele.
    Kinnipeetavate korrespondents.
    Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega. Eriti on kaitstud kinnipeetavate sõnumite vahetamine õiguskaitseorganitega ning kaitsjaga. Eestis reguleerib kinnipeetavate õigusi vangistusseadus. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik kahtlemata sekkuda, kui selleks on piisavalt kaalukad eesmärgid. Näiteks on vajadus takistada keelatud ainete toimetamise kinnipidamisasutusse.
    Korrespondentsi puutumatusega seonduvad kaitse-ja toetuskohustused.
    Riik on kohustatud tasuma näiteks vangi kirjade eest vaid juhul kui kinnipeetava rahapuudus suhtlemise välismaailmaga sisuliselt võimatuks teeb.
    Ühest seisukohta ei ole küsimuses, kas riik peab kaitsma korrespondentsi puutumatust ka töökohal toimuva sidepidamise korral, näiteks tööarvutite vahendusel saadetud e-mailidele ja kõnedele töötelefonilt. Samuti on postiettevõtted tihti erastatud ning nendepoolne kirjavahetuse häirimine on vähemalt sama tõenäoline kui riigiasutuste-poolne kirjavahetuse takistamine. Sarnaselt on võimalik elektroonilise kirjavahetuse ründamine häkkerite poolt.
    Sõnavabadus
    Sõnavabaduse puhul on tegemist demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega . Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus, lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabdusel eneseteostuslik külg – eneseväljendamine on üks võimalusi ennast teostada.
    Sõnavabaduse tähendus.
    Sõnavabadus hõlmab põhiseaduse kohaselt ideede, arvamuste, veendumuste ja muu informatsiooni levitamist. Põhiseadus ei tee vahet erineva sisuga info vahel, seega on kaitstud sisuliselt igasugune eneseväljendamine.
    Sõnavabaduse piirangute lubatavus.
    Sõnavabaduse piiramise vajadus tuleneb asjaolust, et kõikvõimalike ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute või avalikkuse huve. Põhiseadus ise nimetab selliste alustena avalikku korda, kõlblust, teiste inimeste õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime.
    EIÕK alusel on sõnavabaduse piiramine lubatud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise, kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni ja õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.
    Teatud isikute puhul on sõnavabaduse piiramine raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu, eelkõige on nendeks ajakirjanud.
    Sõnavabadus kaitseb väga ulatuslikult poliitilisi arvamusavaldusi. Poliitilistel eesmärkidel toimuv vaba kommunikatsioon on demokraatliku riigi alustala ning selle piiramine on ülimalt ohtlik. Demokraatlik riik põhineb tolerantsil ning avaral silmaringil, kus tuleb aktsepteerida erinevate ja isegi äärmuslike poliitiliste ideede levikut.
    Sõnavabadus on seda suurem, mida paremini on kommunikatsioon suunatud adressaatidele ning mida vähem võivad seetõttu avalikkuse või kolmandate isikute huvid kahjustatud saada.
    Sõnavabaduse tähtsus demokraatlikus ühiskonnas nõuab, et riik astuks aktiivseid samme sõnavabaduse kaitsel.
    Au ja hea nime puutumatus
    Au ja hea nime puutumatus on kaitstud §-ga 17. Kohustus au ja hea nime austada tuleneb eelkõige eraelu puutumatusest ning üldisest isiksusõigusest. Au ja hea nime puutumatus tagab igaühe õiguse mitte saada kahjustatud valede, võltsitud või negatiivsete väärtushinnangutega mõjutatud väljendustest nii sõnas kui ka pildis .
    Au ja hea nime puutumatust riivab isiku kohta negatiivsete hinnangute või ebatõeste andmete levitamine, aga ka isiku panemine au ja väärikust kahjustavasse olukorda. Au pihta võib käia ka kitsas ringis öeldu, mitte ainult solvamine laia avalikkuse ees. Samas ei ole igasugune info avaldamine, mis isiku enda arvates tema au ja hea nime pihta käib, veel § 17 riive.
    Peamised riigi kaitse – ja toetuskohustused seoses au ja hea nime kaitsega seonduvad kaitsega kolmandate isikute solvangute eest. Tegemist on ühtlasi ühe olulisima piiranguga sõnavabadusele.
    Informatsioonivabadus
    Informatsioonivabadus sisaldab ühelt poolt õigust saada vabalt üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni ja teiselt poolt õigust saada informatsiooni riigiasutustes tema kohta käivate andmetega .
    Õigus vabalt informatsiooni saada puudutab kõikvõimalikus avalikkusele kättesaadavas vormis leitavat informatsiooni. Samuti on kaitstud info saamine välisriikide infoallikatest. Riik ei tohi teha takistusi üldkasutatavatest allikatest info hankimisel.
    Infovabadus avalikus sektoris on konkretiseering üldisele demokraatlikule nõudele, mille kohaselt riigivõim peab olema läbipaistev – ainult informatsiooni olemasolul on võimalik poliitilise vastutuse põhimõtte realiseerimine . Põhiseaduse sõnastuse kohaselt on garanteeritud vaid informatsiooni saamine asutuste tegevuse ning informatsiooni küsija kohta. Avaliku teabe seadusega on kehtestatud aga laiem õigus – igaühel on õigus tutvuda avalike ülesannete täitmisel kogutud teabega.
    Üldkasutatavates allikates olemasolevale informatsioonile juurdepääsu võib põhiseaduse kohaselt piirata vaid konkureerivate põhiseaduslike väärtuste olemasolul. Peamine võimalus on siin info saamise piiramine teatud isikute grupile (kinnipeetavad, alaealised ) mingi kindla sisuga info osas. Need võimalused peavad olema väga piiratud. Riigiasutustes oleva info suhtes on piiramise võimalused laiemad, teatud alused on ette nähtud §44 lõikes 2 („andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed“.) Eraelu kaitse põhimõte piirab oluliselt igaühe õigust tutvuda riigiasutuse käes olevate dokumentidega – need dokumendid võivad sisaldada isikuandmeid, mille levitamisel ei ole riigil vabad käed.
    Riik on kohustatud keelama info leviku põhjendamatu takistamise eraisikute poolt. Põhiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa Inimõiguste Konventsioon ) alusel on riigil teatud juhtudel ka elanikkonna aktiivse informeerimise kohustus. Näiteks on riigil selline kohustus siis, kui riik osaleb riskantses ettevõtmistes.
    Kogunemisvabadus
    Kogunemisvabadus ehk koosolekute pidamise vabadus on sätestatud §-s 47. Kogunemisvabadusega on tegemist õigusega, mille eesmärk on tagada inimeste koondumine ühiste eesmärkide saavutamiseks. Koosolekute pidamise õigus, mis on olemuslikult seotud sõnavabadusega, aitab kaasa poliitiliste arvamuste väljendamisele ning seetõttu on kogunemisvabadus demokraatia jaoks olulise tähendusega.
    Kogunemisvabadus hõlmab mitme inimese kogunemise ühisel eesmärgil. Kogunemise ja koosolekute pidamise all on kaitstud demonstratsioonid, meeleavaldused, samuti rongkäigud. Kaitstud on nii eraviisilised kui avalikud koosviibimised. Kaitse all ei ole koosolekud , mille eesmärk on sotsiaalne koosviibimine. Kogunemisvabaduse kaitsealale seab põhiseadus ise täiendava nõudmise. Nimelt peab koosolek olema „ rahumeelne “.
    Kogunemisvabaduse üheks kergeimaks piiranguks on kohustus koosoleku pidamisest võimuorganeid teavitada. Rangem piirang on loa nõudmine koosoleku pidamiseks või konkreetse koosoleku keelustamine. Piiranguks on samuti karistuse määramine koosoleku korraldamise või isegi selles osalemise eest sõltumatu sellest, kas inimene koosolekult ka füüsiliselt osa võtab.
    Riik peab hea seisma selle eest, et meeleavaldajad või muud koosoleku pidajad saaksid seda teha rahulikult , kartmata füüsilist vägivalda nt isikute poolt, kes on neist erinevate vaadetega.
    Ühinemisvabadus
    Põhiseadusega on tagatud eri liiki ühingute moodustamise vabadus.
    Ühinemisvabaduse põhiline eesmärk on võimaldada inimestel oma huvide kaitseks ja edendamiseks koonduda, moodustades ühingu, mis seisab oma liikmete huvide eest. Ühinemisvabaduse abil on kaitstud vabatahtlikud organisatsioonid (mitte riigiasutused). Et tegemist oleks „ühinguga“, peab sellel olema teatud püsivam ülesehitus. Igaühe õigusena kaitseb ühinemisvabadus ühingu asutamist, sellega liitumist , samuti õigust valida ühingu õiguslik vorm, asutamise aeg ja koht, ühingu sisemine struktuur, nimi ning eesmärk.
    Ühinemisvabaduse klassikalised piirangud on halduse poolt väljastatavad load ühingu asutamiseks, ühingu asutamise keelamine või ühingu sundlõpetamine.
    Ühinemisvabaduse piiramiseks näeb põhiseadus tulundusühingute puhul ette lihtsa seaduse reservatsiooni. Mittetulundusühingute puhul seaduse reservatsioon puudub, välja arvatud eelneva loa nõude relvi valdavate, sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute asutamiseks. Eelneva loa all peetakse silmas halduse üksikakti.
    Põhiseadus ei anna kellelegi õigust nõuda oma liikmeksarvamist mingis konkreetses ühingus, samuti ei ole ühingutel kohustust kedagi oma liikmeks vastu võtta. Küll peab riik ühingu liikmeid kaitsma ühingust meelevaldse väljaarvamise eest.
  • Vasakule Paremale
    Riigi õiguslik järjepidevus #1 Riigi õiguslik järjepidevus #2 Riigi õiguslik järjepidevus #3 Riigi õiguslik järjepidevus #4 Riigi õiguslik järjepidevus #5 Riigi õiguslik järjepidevus #6 Riigi õiguslik järjepidevus #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kerli2107 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks
    76
    docx

    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

    Kehtiva põhiseaduse muudatused  25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks.  14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus  12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse muutmine

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUS
    37
    docx

    RIIGIÕIGUS

    1.7 Kehtiva põhiseaduse muudatused 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks. 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Seadused, mis ei ole kooskõlas põhiõigustega, on põhiseadusega vastuolus. 6 Teiseks on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama täidesaatev võim. "Täidesaatev võim" hõlmab nii valitsuse kui ka halduse, see hõlmab kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine. Seetõttu on Vabariigi Valitsus ja kõik keskvõimu allasutused seotud põhiõigustega. Lisaks on riigi täidesaatvaks võimuks ka kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega,

    Õigusteadus
    Sõnavabadus
    13
    doc

    Sõnavabadus

    SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud põhiseaduse § 45 põhjal sõnavabadusest. Sõnavabadus ehk väljendusvabadus on tagatud põhiseaduse §-ga 45 ,,Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaiseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistjatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusmõistmise huvides. Tsensuuri ei ole."1 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konvenstioonis vastab sellele artikkel 10 ,,Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada

    Õigusõpetus
    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
    30
    doc

    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

    Põhiseaduse aluspõhimõtete all tuleb pidada silmas eeskätt põhiseaduse preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe. Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi, mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts). Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8

    Riigiõigus
    Kordamisküsimused-Riigiõiguse eksamiks
    20
    docx

    Kordamisküsimused: Riigiõiguse eksamiks

    Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega?  Normatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    33
    doc

    Riigiõigus

    vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    66
    doc

    Riigiõigus

    vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.  riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;

    Riigiõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun