Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

Illaste, Marja-Liisa

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine (0)

5 VÄGA HEA

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Riik ja poliitilised režiimid:

Riigi põhitunnused :
Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr.
Riigi põhitunnused on:

kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid).
suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta).
rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud).

Riigivõimu iseloom:
Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks.

Demokraatlik riik- see on õigusriik , kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA).

Diktatuure liigitatakse:
Autoritaarsed diktatuurid - isiku (nt diktaator , monarh ) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940).
Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt kommunism- NSV Liidus ja Mao Zedongi aegses Hiina Rahvavabariigis, natsism Saksamaal 1933-1945, islam Talibani juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja-Korea).

Riigivalitsemise vormid:
Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks:

Vabariik on mittepärilik võimukorraldus , mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad:
Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV).
Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt (presidendi poolt) ning see ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik (nt USA, Venemaa).

Monarhistlikus riigis on riigipeaks päriliku võimuga monarh (keiser, kuningas, emiir, vürst ). Monarhiad jagunevad:
Konstitutsiooniline monarhia - monarhi võim on piiratud põhiseadusega ning tal on esindusfunktsioon. Riiki juhib valitsus ja seaduseid võtab vastu parlament (nt Jaapan).
Absoluutne monarhia- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub seadusandlik- ja täitevvõim ning kõrgeim kohtuvõim (nt Brunei , Vatikan).

Riigikorralduse vormid:
Riigi haldusliku korralduse vormilt jaotatakse riike unitaariikideks, föderatsioonideks ja konföderatsioonideks:

Unitaarriik - see on riik, kus on üksainus kõrgeima võmu keskus. Mõnes unitaarriigi koosseisus võib eksisteerida ka eristaatusega või sisemise omavalitsusega piirkondi (nt ?).

Föderatsioon - see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus. Liitriigi keskvalitsuse kompetentsi kuuluvad tavaliselt rahandus, välis- ja kaitsepoliitika.

Konföderatsioon - see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika ) saavutamiseks. Konföderatsiooni liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse ehk iseseisvuse (nt Euroopa Liit).

Prodektoraat- see on territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või kuulub selle kaitse alla (nt Kosovo 1999-2008 oli ÜRO võimu all).

Demokraatia ohud:

Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega.
Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku.
Ebaõiglane valimissüsteem. Näiteks USA presidendivalimistel 2000.a kogus valimised võitnud George W. Bush (Vabariiklik Partei) üleriigiliselt 47,9% valijate toetuse ning tema vastaskandidaat Al Gore (Demokraatlik Partei) 48,4% valijate toetuse. Goerge W. Bushi valimisvõidu tagas minimaalne ülekaal (543 häält) Florida osariigis, mis tänu majoritaarsele valimissüsteemile tagas talle kõigi 25 Florida valijamehe toetuse. Tänu sellele kogus Bush üleriigiliselt 271 valijamehe häält Al Gore 266 vastu ning saavutas oma valimise USA 43.presidendiks.
Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest. Samuti pole teada see, kuidas käitub tema poolt hääle saanud partei / kandidaat pärast valimisi või kellega luuakse liite.
Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine.
Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid , kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud . Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja rikastumine jm.
Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks saada (üksikisikuna / parteina) tuleb panustada suuri rahasummasid valimiskampaaniasse. Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad.
Automaatsed eelistused. Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid.
Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist.
Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.
Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee ) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle.

Õigusriik ja võimude lahusus :

Õigusriigi põhimõtted:
Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:

Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus ).

Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.

Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.

Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.

Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.

Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.

Põhiseadus:
Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud / sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on võrreldes tavaliste seaduste muutmisega raskem ning selle teostamiseks on vaja erimenetlust.
Esimeseks põhiseaduse laadseks dokumendiks loetakse Inglismaal 1215 kuningas John Maata ja tema vastu mässama hakanud vasallide / parunite allkirjastatud Suurt vabaduskirja (lad k „ Magna Charta Libertatum”). Sellega reguleeriti aadelkonna, kiriku ja riigivõimu suhted ning kehtestati kord, et kõigis olulistes küsimustes (nt maksud ) peab kuningas oma vasallidelt nõu küsima .

Eesti põhiseadused läbi ajaloo:
Eesti riigis oli esimeseks riigi põhialuseid kirjeldavaks dokumendiks Päästekomitee poolt 24.veebruaril 1918 välja kuulutatud „Isesesvusmanifest”. Iseseisvusmanifestiga fikseeriti ka peamised vabadused (sõna-, trüki -, usu-, ühinemisvabadus ) ja üldine võrdõiguslikkus . Esimest põhiseadust hakkas välja töötama 1919 aprillis otseste ja vabade valimiste tulemusena moodustatud Asutav Kogu poolt. Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21.detsembril 1920.
Juba 1920.aastate lõpus algas Eestis diskussioon , et muuta senist põhiseadust. 1932-1933 toimusid Eestis kolm rahvahääletust: kahel esimesel ei saanud Riigikogu põhiseaduse muutmise eelnõu vajalikku toetust. Kolmandal rahvahääletusel 1933 oktoobris võeti suure häälteenamusega vastu Vabadussõdalaste Keskliidu esitatud põhiseaduse eelnõu, mis hakkas kehtima 1934.aasta alguses. Kuna tollane riigivanem K.Päts ja kindral J.Laidoner viisid läbi 12.märtsil 1934 riigipöörde, siis autoritaarse diktatuuri tingimustes teist põhiseadust ei rakendatud ja kehtis kaitseseisukord .
Kindlustamaks oma võimu ning andmaks oma valitsemisele veidi demokraatlikumat ilmet, kiitis K.Pätsi poolt kokku kutsutud Rahvuskogu 1937 juulis heaks kolmanda põhiseaduse, mis hakkas kehtima 1.jaanuaril 1938. Vaatamata sellele, et ajavahemikul 1940-1991 oli Eesti Nõukogude Liidu poolt okupeeritud, kehtis 1938 põhiseadus riikliku iseseisvuse järjepidevusest tingituna formaalselt edasi.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist (20.august 1991) moodustati Eesti Ülemnõukogu ja Eesti Komitee liikmetest Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks sai uue demokraatlikest põhimõtetest lähtuva põhiseaduse väljatöötamine. Assamblee töötas välja viis põhiseaduseelnõud, mille hulgast valiti välja Jüri Adamsi poolt koostatud eelnõu. See kiideti 1992 juunis toimunud rahvahääletusel heaks ning neljas põhiseadus hakkas kehtima 3.juulil 1992.

Võimude lahusus ja tasakaalustatus:
Võimude lahususe põhimõtte formuleeris esimesena oma klassikalisel kujul prantsuse valgustusfilosoof ja õigusteadlane Charles-Louis de Montesquieu (1689-1755) oma teoses „Seaduste vaimust ” (1748). Ta kritiseeris absolutistliku Prantsusmaa tollast valitsemiskorraldust ja leides, et üks isik ei tohiks korraga omada seadusandlikku-, täidesaatvat ning kohtuvõimu, sest see viib vabaduste piiramise ning türanniani.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele, mis on demokraatliku ühiskonna nurgakiviks, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:

Seadusandlik võim töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve.

Täidesaatev võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist.

Kohtuvõim tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet.

Horisontaalne, vertikaalne ja personaalne võimude lahusus:

Horisontaalse võimude lahususe all mõistetakse tavapärast võimude lahusust, kus seadusandlik võim kuulub parlamendile, täidesaatev võim valitsusele ja riigipeale ning kohtuvõim kohtutele.
Siiski on täidesaatval võimul osaline seadusandlik funktsioon- valitsus annab välja määruseid ning tal on õigus algatada seaduseelnõusid. Seadusandlik võim omab täidesaatva võimu funktsioone nt kõrgemate riigiametnike ametissenimetamisel.

Vertikaalne võimude lahususe all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud.

Personaalse võimude lahususe järgi ei tohi üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.

Seadusandlik võim:

Parlament:
Seadusandliku võimu kandjaks võimude lahusust järgivas riigis on parlament (pr k parler – kõnelema).Parlamendid võivad olla:

ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis).

kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal).

Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s).

Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad , osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).

Eesti Riigikogu ja selle struktuur:
Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks.
Riigikogu koosneb:

Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees.

Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad . Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone , mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks.

Komisjonid - Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon).

Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.

Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.

Ühendused - sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.

Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine, dokumendihaldus jne).

Seadusloome :
Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Seaduseid (eelnõusid) võivad algatada Riigikogu fraktsioonid, komisjonid, kõik Riigikogu liikmed või Vabariigi Valitsus. Presidendil on ainult õigus algatada põhiseaduse muutmiseks.

Riigikogu juhatus määrab igale esitatud seaduseelnõule juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja mis korraldab eelnõu arutamist.

Riigikogu täiskogus toimub kuni kolm (nt riigieelarve puhul) seaduseelnõu lugemist ehk esitlust , mille käigus toimub arutelu eelnõu sätete ja laekunud muudatusettepanekute üle.

Pärast arutelu pannakse eelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduste vastuvõtmiseks peab olema istungist osavõtvate saadikute enamus. Teatud seaduste puhul (nt valimisseadus, kodakondsusseadus jt) peab seaduseelnõu poolt olema Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 poolthäält.

Riigikogus vastuvõetud seadus saadetakse presidendile väljakuulutamiseks. Presidendil on vetoõigus ehk õigus jätta seadus välja kuulutamata juriidilistel (nt vastuolu põhiseadusega) või poliitilistel põhjustel. Kui Riigikogu võtab sama seaduseelnõu uuesti muutmata kujul vastu, peab president selle välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse (kellel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevad seadused).

Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas (mis alates 2009 augustist on kättesaadav ainult internetis www. riigiteataja .ee) ja need hakkavad kehtima kas avaldamise hetkel või määratud kuupäeval.
Kui Riigikogu on ratifitseerinud (ehk kinnitanud) mõne välislepingu teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooniga, mis on vastuolus Eesti seadustega, siis kehtivad välislepingu sätted. Seaduste elluviimiseks ja täpsustamiseks annavad üleriigilistes küsimustes valitsus ja ministrid ning kohalikes küsimustes omavalitsusorganid välja täiendavaid määrusi. Peale määruste on olemas veel korraldused , otsused, käskkirjad ja ettekirjutised, mida riigi- ja omavalitsusasutused annavad välja seaduste ja määruste alusel.
Juhul, kui mingite erakorraliste asjaolude tõttu Riigikogu ei saa koguneda, siis võib president koos Riigikogu esimehe ja peaministriga välja anda seaduse jõuga seadlusi. Seadlustega ei saa:

kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust.

muuta riigimakse või riigieelarvet puudutavaid seadusi.

muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi.

Täidesaatev võim:

Valitsuse moodustamine:
Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust.

Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees. President võib valitsuse liikmeid ainuisikuliselt tagandada (nt USA, Venemaa).

Parlamentaarses riigis moodustatakse valitsus võimuliitu kavandavate erakondade läbirääkimiste tulemusena. Tavapäraselt teeb riigipea ettepaneku moodustada valitsus parlamendivalimised võitnud erekonna liidrile. Parlamendilt valitsuse moodustamiseks volitused saanud presidendikandidaat esitab valitsuse koosseisu riigipeale kinnitamiseks (nt Eesti, Suurbritannia).

Enamus- ja vähemusvalitsus :
Üldiseks valitsuse moodustamise põhimõtteks on, et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks parlamendi enamuse saadikute toetus. Kui seda ei ole, siis saavad opositsiooniparteid soovi korral maha hääletada valitsuse esitatud eelnõusid või avaldada umbusaldust mõnele ministrile / valitsusele tervikuna .

Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia).

Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis nimetatakse sellist valitsust enamusvalitsuseks. Kui valitsusse kuuluvatel parteidel puudub parlamendis enamus, siis nimetatakse seda vähemusvalitsuseks. Vähemusvalitsused tekivad tavaliselt ühe koalitsioonipartneri lahkumisel valitsusest või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel.

Eesti valitsuse struktuur:
Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek , välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi.
Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon).
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.

Valitsuse ülesanded:
Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus:

viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat:

suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;

korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist;

esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid.

koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;

annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;

korraldab suhtlemist teiste riikidega;

kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;

täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

Valitsuse võim maakondlikul tasandil:
Maakond on riigi haldusüksus , mille juhtkonna määrab valitsus. Eesti maavalitsused, mis on ühenduslüliks riigi keskvõimu ja omavalitsuste vahel, kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalasse ja maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korral viieks aastaks.
Maavanem , kes on juhib maavalitsuse tööd, esindab Vabariigi Valitsust maakonnas , teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle.

Riigipea:

Riigipea roll parlamentarismi korral:
Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud , järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid.

Riigipea roll presidentalismi korral:
Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata . Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.

Poolpresidentalism:
Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Kohtuvõim ja korrakaitse :

Õigus ja selle harud:
Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab õigusriigis seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesandeks on seaduste tõlgendamine, rakendamine ning erapooletu ja aus õigusemõistmine .
Õigussüsteemide sees eristatakse õigusnormide rühmi e õigusharusid, mis reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid:

Eraõiguseks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad erahuvidest lähtuvaid suhteid üksikisikute vahel (nt ostja ja müüja õigussuhe ). Eraõiguse alla kuuluvad kitsamalt majandus-, tsiviil- (võla-, asja-, perekonna-, tööõigus ) ja kaubandusõigus. Eraõiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse tsiviilasjadeks.

Avalik õiguseks nimetatakse avalikest suhetest tulenevaid õigussuhteid, kus üheks osapooleks on riik. Avaliku õiguse alla kuuluvad riigi-, haldus-, finants-, kriminaal -, protsessi-, ja rahvusvaheline õigus. Avaliku õiguse valdkonda jäävaid kohtuvaidlusi nimetatakse kriminaalasjadeks.

Õigussüsteemid ja nende erinevused:
Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Tänapäeva maailmas enamlevinud on omaaegsel Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem.

Mandri-Euroopa õigussüsteemis lähtub kohtupidamine pikaajalise riikliku seadusloome tagajärjel kujunenud mahukatest seaduskoodeksitest. Kohtunikud on valitsuse poolt eluks ajaks ametisse nimetatavad riigiametnikud , kelle tagandamine on väga raske.

Anglo-Ameerika õigussüsteemis on kohtunikud kodanike poolt ametisse valitud õigusemõistjad. Juhtudel, kui seadusandlus on puudulik, omandab kohtu otsus seaduse jõu, millega on loodud õiguslik pretsedent, mida rakendatakse ka tulevaste kohtuvaidluste puhul. Anglo-Ameerika süsteemis on kriminaalkohtutes keskne koht kodanike seast valitud vandemeestel. Vandemehed otsustavad konsensuslikult, kas kohtualune on süüdi või mitte, alles seejärel määrab kohtunik karistuse.

Islami õiguses e šariaadis on võrreldes lääne õigussüsteemidega väga tugevalt normeeritud eraelu ja perekonnasuhted. Islami kriminaalõigus on arhailine ning näeb karistuste hulgas ette selliseid nähtuseid nagu avalik piitsutamine, käe maharaiumine või kividega surnuks loopimine.

Eesti kohtusüsteem :
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ja lähtub Mandri-Euroopa õigussüsteemist. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides. Ükski teine võim karistuse määramist või selle ulatust mõjutada ei saa. Eesti presidendile kuulub õigus anda karistuse kandjale armu.

Kohtusüsteemi esimese astme moodustavad maa- ja halduskohtud . Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (Tallinn, Tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (nt heakorraeeskirjade rikkumised).

Kohtusüsteemi teise astme moodustavad ringkonnakohtud (Tallinn, Tartu), kuhu saab apellatsiooni (e kaebuse) korras edasi kaevata esimese astme kohtu otsuse. Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks.

Kohtusüsteemi kolmanda astme moodustab Riigikohus (Tartu), kuhu saab kassatsiooni (e edasikaebamise) korras edasi kaevata teise astme kohtu otsuse. Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Teise astme kohtu otsus kas tühistatakse, muudetakse, jäetakse samaks või saadetakse tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik.
Riigikohtu pädevusse kuulub ka põhiseaduslik järelvalve juhtudel, kui alama astme kohus või õiguskantsler on leidnud, et mõni seadus või õigusandlik akt on põhiseadusega vastuolus. Samuti juhul, kui president on jätnud teist korda välja kuulutamata Riigikogus vastuvõetud seaduse ja on pöördunud Riigikohtusse, kontrollimaks, kas see on vastavuses põhiseadusega.

Ombudsman :
Ombudsman ehk õigusvahemees on paljudes riikides (nt Norras, Uus- Meremaal , Kanadas) eksisteeriv riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli vastu. Alates Maastrichti lepingust teostab ka Euroopa Liidu institutsioonide tegevuse üle järelvalvet Euroopa ombudsman. Õigusvahemees on iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu / kohaliku omavalitsuse ja üksikisiku vahel. Kuigi õigusvahemehe järelvalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Õigusvahemees võib pakkuda muudatusi riigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda.
Vastavalt Eesti põhiseadusele on ombudsmani ülesanded antud õiguskantsleri pädevusse, kes kontrollib avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevust ja seda, kas riigiasutus järgib isiku põhiõiguseid ja vabadusi ning hea halduse tava. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole avaldusega avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimiseks.

Õiguskantsler:
Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks.
Kui õiguskantsler leiab, et mingi seadusakt on vastuolus teiste seadustega või põhiseadusega, siis teeb ta seadusakti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda Riigikohtu poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks. Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Õiguskantsler omab sõnaõigust Riigikogu ja valitsuse istungitel.Kord aastas peab õiguskantsler Riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Alates 1999.aastast täidab Eesti õiguskantsler ka ombudsmani (e vahemehe) ülesandeid.

Euroopa Inimõiguste kohus:
Euroopa Inimõiguste Kohus on inimõiguste kaitse organ, mis lähtub Euroopa inimõiguste konventsioonist. Kohus on loodud 1959 .a ja tegutseb Prantsusmaal Strasbourgis. Kohtu koosseisu kuulub igast liikmesriigist üks kohtunik ning eelnevalt otsustab kolmeliikmeline kolleegium, kas kaebus arutusele võtta või mitte. Selle kohtu pädevusse kuuluvad need riigid, kes on kinnitanud Euroopa inimõiguste konventsiooni. Juhul kui Eesti Riigikohtu poolt süüdi mõistetud inimene leiab, et Eesti kohtusüsteem ei ole kaitsenud tema inimõiguste konvestsiooniga tagatud õiguseid, on tal õigus esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtule. Ka üks riik võib teise riigi vastu esitada kaebuse samale kohtule.

Korrakaitse ja riiklik julgeolek:
Kehtiva õiguskorra kindlustamiseks ja riikliku sõltumatuse kaitsmiseks on vaja tagada riigi sise- ja välisjulgeolek. Julgeolekupoliitika jaguneb kaheks:

Riigikaitse kitsamas tähenduses (armee ja selle reservid ).

Riigikaitse laiemas tähenduses, mille alla kuuluvad:

sisemine julgeolek ja võitlus kuritegevusega (politseiasutused, luureteenistus)

välispoliitiline koostöö naaberriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

kodanikukaitse (päästeteenistus, tuletõrje)

piirivalve- ja tolliasutused.
Eesti sisejulgeolek ja avaliku korra kaitsmine on Eestis peamiselt siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate politseijõudude ülesanne. Eesti välisjulgeolekus on keskne koht kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluval kaitseväel ja Kaitseliidul. Iga meessoost Eesti kodanik on kohustatud seadusega ettenähtud korras läbima ajateenistuse kaitseväes, osalemine Kaitseliidu tegevuses on vabatahtlik. Eesti riigi välisjulgeolekut on kindlustanud ka see, et Eesti kuulub alates 2004.aastast NATO-sse ja Euroopa Liitu.

Avalik teenistus ehk avalik haldus:

Bürokraatia :
Bürokraatia ehk ametnikkond tegeleb valitsuse poliitika igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega. Avalikuks teenistuseks nimetatakse töötamist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Ametnike ülesandeks on tagada riigiasutuste järjepidev ja asjatundlik korraldamine ning toimetada kodanikeni riigi poolt pakutavad avalikud teenused. Võrreldes poliitikutega on ametnikkond püsivam ja tänu pikaajalisele töökogemusele ka oma ala professionaalid. Tulenevalt traditsioonidest ning tsentraliseerituse tasemest kõigub avalikus teenistuses töötavate inimeste osakaal erinevates riikides alates 1/6 (nt USA, Austraalia ) kuni 1/3 (nt Taani ja Rootsi) kogu tööjõust. Eestis oli riigikantselei andmetel 2008.a 31.detsembri seisuga 23 920 riigi- ja 5464 kohaliku omavalitsuse ametnikku (!?). Viimastel aastatel ja aastakümnetel on pööratud suuremat rõhku avaliku halduse reformile tegemaks avalikku teenistust efektiivsemaks ning toomaks seda kodanikele lähemale (nt e-riigi arendamine).

Riigibürokraatia kontrollimise võimalused:
Demokraatlik riik kontrollib oma ametnike tegevust tagamaks, et need tegutseks kooskõlas seadustega ja ei kasutaks oma ametipositsioone ära isikliku kasu saamiseks (e korruptsiooni ärahoidmiseks). Lisaks sellele teostatakse järelvalvet valitsemise tõhustamiseks.
Kontrolli ametnikkonna üle saab teostada järgmistes vormides:

Sisekontroll – vastava ametiasutuse juhtkond või selleks volitatud isikud teostavad kontrolli ametniku seaduskuulekuse ja tema töökultuuri üle.

Poliitiline kontroll – varaline järelvalve (nt Riigikontroll ) ja kontroll kõrgemate ametikohtade täitmise protseduuri üle (mida teostavad täidesaatev ja seadusandlik võim ja / või riigipea).

Õiguslik kontroll – mille eesmärgiks on haldussuutlikkuse tagamine ja korruptsiooni vältimine . Õiguslikku kontrolli teostatakse läbi üldise kohtusüsteemi või ombudsmani institutsiooni.

Riigikontroll:
Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused oma maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontroll on seega riigi audiitor, kes kontrollib avaliku sektori tulemuslikku, säästlikku, tõhusat , mõjusat ja õigusepärast rahakasutust. Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga. Riigikontrolli soovituste abil saavad Riigikogu ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada. Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Riigikontroll ptsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor.

Kohalik omavalitsus :

Kohalik omavalitsus:
Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks demokraatia alustalasid. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada.
Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada , Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel).

Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid):
Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline:

Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub).

Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa , maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi).

Omavalitsuse struktuur Eestis:
Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik . Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu , kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees.

Omavalitsuse ülesanded:
Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism , kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid:

Osa üksikisiku tulumaksust

Maamaks

Riigi toetus

Kohalikud maksud

Laenud

Laekumised teistelt omavalitsustelt

Trahvid ja riigilõivud

Kaupade- ja teenuste müük.

Inimõigused :

Inim- ja kodanikuõigused :
Inimõigused on iga inimese sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassis, soost, päritolust, sotsiaalsest staatusest ega usutunnistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustatust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Inimõiguste üleüldine kehtimine ehk universaalsus on tagatud rahvusvahelise õigusega.
Kodaniku õigused ja kohustused kehtivad riigi kodanikele ja on määratud riikide põhiseadusega. Eesti Vabariigi põhiseadus tagab õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused (valida, olla valitud ning moodustada erakondi). Kodanikul (aga ka kodakondsuseta isikul või välismaalasel) on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest ja säästa elu- ja looduskeskonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kui inimõigused on võõrandamatud (e neid ei tohi ära võtta), siis kodakondsusest saab igaüks ise loobuda ja taotleda mõne teise riigi kodakondsust.

Poliitilised õigused ja vabadused, sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised õigused:
Demokraatlikes riikides kuuluvad:

põhiliste inimõiguste hulka:

õigus elule;
õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele;
õigus korrakohasele õigusemõistmisele;
õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule.

Poliitiliste õiguste ja vabaduste hulka loetakse:

Õigus rahvusele ja kodakondsusele;
Usu- ja mõttevabadus ;
Sõnavabadus;
Liikumisvabadus ;
Koosoleku- ja ühingutevabadus;
Hääleõigus.

Sotsiaal-majanduslike õiguste hulka kuuluvad:

Õigus tööle, töötasule ja puhkusele;
Õigus puhtale toidule ja joogiveele ;
Õigus väärikale elatustasemele;
Õigus sotsiaalsele kaitsele;
Õigus arstiabile.

Kultuuriliste õiguste hulka loetakse:

Õigus haridusele ja kultuurile;
Õigus rahvuskultuurile ka –keelele;
Õigus teabele.

Võrdõiguslikkus:
Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud.
Diskrimineerimine tähendab seadusevastast õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel. Eesti põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad. Diskrimineerimine on keelatud rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, uusutunnistuse ja muude veendumuste ning varalise ja sotsiaalse sisundi alusel.
Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik . Eesti on ühinenud ka Euroopa sotsiaalhartaga, millega sätestati mees- ja naistöötajate õigus saada võrdse töö eest võrdset palka.

Rahvusvahelised ja riigisisesed inimõiguste kaitse mehhanismid:
Euroopa Liidus on inimõiguseid lihtsam tagada kui maailmas tervikuna. Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud ja arenenud majandusega riigid, mille tõttu on lihtsam kehtestada kõigile liikmesriikidele ühiseid nõudeid. Siiski tegelevad inimõiguste problemaatikaga mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, kodanike survegrupid ja liikumised, millest võib järeldada, et ka Euroopas pole inimõigused alati ja igaühele tagatud. Euroopa Liidul on ka oma ühisõigus, mida kõik liikmesriigid peavad täitma ja Euroopa Kohus tõsisemate vaidluste lahendamiseks. Inimõigused ja kodanikuvabadused moodustavad ühe peatüki Euroopa põhiseaduse lepingust. Lisaks sellele on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühinenud ÜRO Inimõiguste deklaratsiooniga (1948), Euroopa inimõiguste konventsiooniga (1950) ja Euroopa sotsiaalhartaga (1961). Riigisiseselt kaitseb inimõiguseid Eesti Vabariigi põhiseadus.

Inimõiguste rikkumine :
Inimõiguseid eiratakse diktatuuririikides, kus see võib väljenduda nii füüsilises vägivallas (nt poliitiliste vastaste hukkamine , vangistamised, vägivald ülekuulamistel jne) kui ka vaimses vägivallas (nt sõna- ja usuvabaduse ning poliitilise vabaduste piiramine). Maailma vähemarenenud piirkondades on inimõiguste olukord tihedalt seotud globaalprobleemidega:

Vaesus ja ebarahuldavad elamistingimused.

Puhta joogivee kättesaadavus on väike.

Massiline on inimkaubandus ja lapstööjõu kasutamine.

Demograafiline plahvatus süvendab näljahäda ja alatoitumust.
Demokraatliku ühiskonna
valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja : P. Reimer

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 15 allalaadimist

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #1

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #2

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #3

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #4

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #5

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #6

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #7

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #8

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #9

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #10

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #11

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #12

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #13

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #14

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #15

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #16

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #17

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #18

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #19

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #20

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #21

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine #22

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marja-Liisa Illaste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks.

Ühiskond

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Valitsuse ülesanded. Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat: 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid. 5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande; 6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

docx

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ

erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); 2) ERASEKTOR (hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); 3) KODANIKUÜHISKOND. (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: kodanikkonna osalemine poliitikas, kodanikuosalus võimude lahusus ja tasakaalustatus,

12. klassi ühiskond

pdf

Ühiskonna valitsemine

valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus

Ühiskonnaõpetus

docx

Võimude lahusus ja tasakaalustatus

VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3

Ühiskond

docx

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE

DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna valitsemine

); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik; 3) kodanikuühiskonna kujunemine suurte inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ning nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (ld. cives kodanik) vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ning poolkohustuslikud massiorganisatsioonid; 4) tänapäevaste omavalitsuste kujunemine; 5) suured inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, peavad olema täidetud järgmised tingimused: a) vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte;

Ühiskond

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk