Ajaloo 1 KT 3. kursus (0)

1. Iseloomusta Eesti Vabariiki 1920ndate alguses ja proovi teda võrrelda tänapäevaga ? Vanasti oli riigipea , kes juhtis riiki, nüüd juhib president , territoorium on suurenenud, riigikoguliikmeid oli 100 nüüd 101, maakondi oli vähem, vanasti olid rahvahääletused, erakondi oli vähem.
2. Kirjelda 1.detsembril 1924 sündmusi? Riigipöördekatse: Venemaa( kommunistlik internatsioon E.Viia Eesti taas ENSV alla. Mässulised pidid Venemaale saatma tegegrammi. Hõivati Toompea , raudteejaam, hävitati sillad. Kutsuti kokkku Kaitseliit , kommunistide populaarsus vähenes.
3. Kuidas mõjutas kommunistide mässukatse Eesti avalikku arvamust? Eestlaste enamus meelestus kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena.
4. Kuidas mõjutas Eestit? Eestlaste enamus meelestati kommunistide vastu. Kaitseliit taasloodi rahuaegse vabatahtliku maakaitseväena.
5. Suure majanduskriisi (1929-1933) Suur majanduskriis tagajärjed Eestile? Massiline tööpuudus , põllumajandussaaduste hinnad langesid ja tööpuudus maal.
6. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? Demokraatiast loobumine, peale seda oli parem Eestit okupeerida. Demokraatlikud riigid suutsid säilitada iseseisvuse.
7. Miks oli 1919.a. Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? Oluline oli sp et u 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel,
8. Iseloomusta vabadussõdalaste liikumist Eestis1930ndatel (eesmärgid tegevus) hakati nõudma tugevamat korda.
9. Milliseid ebademokraatlikke ümberkorraldusi teostati Eestis vaikival ajastul? Enamus rahvapooldatud Vabadussõjalaste Liidu liikmeid arreteeriti
10. Võrrelge 1920.a. ja 1938.a. Eesti põhiseadust ning tooge välja peamised erinevused? 1920 oli parlamentaarne, 1938 presidentaalne , parlament muutus. (ühe-ja kahekojalised) demokraatlik, ebademokraatlik.
11. Mis probleemid seisid Eesti majanduse ees, peale Vabadussõda ? Maaküsimus (eeestlastel 45%maast- mõisad talunikele ). Turusidemed olid katkenud. Suured tööstusettevõtted olid seisma jäänud, puudus turg toodangule. Majandus tuli orienteerida läände. Tugeva rahasüsteemi ülesehitamine.
12. Kuidas sekkus Eesti riik põllumajandusse ja tööstusesse peale Suurt majanduskriisi? Piimatooteid eksporditi läände, riik maksis toetusi, uudismoodne ülesharimine. Tasus teha selliseid vabrikuid, mille tooraine oli kohapeal, Põlevkivi kasutamise algus.
13. Arutle : Uued nähtused kultuuri ja igapäevaelus iseseisvuse ajal 1920-1940? Riik toetas põllumajandust – laenud, uudismaade ülesharimine, maaparandus, monopoliseeris või, liha ja munade kokkuostu ja ekspordi (riiklikud koondised „Võieksport“, Eesti Lihaeksport“, „Eesti Munaeksport “) ning teraviljakaubanduse („Riigi Viljasalv“)
14. Miks ei kujunenud Balti sõjalist liitu, mis oleks meid kaitsnud Venemaa eest? Poola ei saanud Leeduga läbi (riigid ei saanud üldse omavahel läbi) piiritülid.
15. Mis põhjusel loobus Eesti välispoliitikas 1930ndatel Inglismaale suunatud orientatsioonist Saksamaa kasuks? Eesti hoidis Saksamaa poole, ses see sai vastu Venemaale.
16. Missugune oli Eesti välispoliitiline seisund 1930ndatel aastatel? Eesti oli neutraalne riik, suhted olid teiste riikisega head va. Venemaaga (nõukogude Liit)
17. Vapsid - vabadussõdalased. Vaikiv ajastu- muudeti Eesti riigikorda . III põhiseadus - kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused . jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister .
18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk - tuntud vaps , hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud . Balti Liit- sõjaline kaitseliit, kuhu kuulunuks Eesti, Läti ja Leedu.