Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi
Integratsioon ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav laps ja pensionär, puudega tööealine inimene see, kes ise palka ei saa. Tööjõud moodustavad tööealised ja võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants täisleppimatus. Enamusotsustus huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis.
ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine
* pluralism ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul
1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis p?
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sea
vastand on eraelu Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud
22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27. Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. 28. Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. 29. Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus. 30. Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena. 31
Kõik kommentaarid