Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on ühiskond? (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Mis asi on ühiskond?
  • Kellest koosneb ühiskond?

1. Mis asi on ühiskond?
- Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist.
- Avalik sektor - Riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara.
- Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele.
- Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku
organisatsioonid ja ühendused.
- Eraelu – iga indiviidi isiklik elu.
- Moraal – moraalnormide kogum
- Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel
- Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad .
2. Kommunikatsioon
… ehk suhtlemine .
- Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele.
- Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet , telefon.
3. Kellest koosneb ühiskond?
- Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad.
- Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel.
- Integratsioon – ehk lõiming ! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil.
4. Huvid
- Pluralismmitmekesisus
- Tolerantsus - sallivus
- Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega
- Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse.
- Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised.
- Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid.
5. Sotsiaalsed normid
.. ehk seadused.
- Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused.
- Kirjutatud seadused – on kirja pandud nt. põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad.
- Kirjutamata seadused – Kujunevad välja pika aja jooksul, kujunevad välja traditsioonidest
6. Riik
… ehk organisatsioon , millel on oma kultuur, rahvastik , territoorium , toimivad seadused.
- Riigi sümbolid – hümn, lipp , suur vapp , väike vapp
Mis on ühiskond #1 Mis on ühiskond #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EevaLiise Õppematerjali autor
1. Mis asi on ühiskond? 2. Kommunikatsioon 3. Kellest koosneb ühiskond? 4. Huvid 5. Sotsiaalsed normid 6. Riik

Sarnased õppematerjalid

Ühiskonna eksami kordamine
1
odt

Ühiskonna eksami kordamine

Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mi

Ühiskond
Ühiskond - inimeste kooselu vorm
1
doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Integratsioon ­ ühtsus ühes riigis elavate rahvuste vahel(ühtekuuluvustunne, seaduste austamine) Leibkond ­ ühise majapidamisega kooslus. Ülalpeetav ­ laps ja pensionär, puudega tööealine inimene ­ see, kes ise palka ei saa. Tööjõud ­ moodustavad tööealised ja ­võimelised inimesed. Sotsiaalne kihistus ­ peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Pluralism ­ huvide mitmekesisus. Pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid, sotsiaalsed grupid. Identiteet ­ ühe riigi elanike vaimne ühtekuuluvus (ühine keel, ajalugu, kultuur, põhiväärtused) Tolerantsus ­ sallivus inimeste eriarvamuste ning käitumis ja suhtlemisviiside suhtes. Nulltolerants ­ täisleppimatus. Enamusotsustus ­ huvide demokraatliku arvestamise enimlevinud viis.

Ühiskonnaõpetus
ÜHISKONNAÕPETUS
64
pptx

ÜHISKONNAÕPETUS

ÜHISKONNAÕPETUS 9.klass Paldiski Gümnaasium Mis on ühiskond? Enne kui hakkame õppima ühiskonda, tuleb aru saada, mis on ühiskond? Ühiskond on inimeste kooselu vorm Ühiskond on korrastatud vorm Ühiskonnas elavad inimesed erinevad jõukuse, maailmavaate ja elulaadi poolest Ühiskond võib olla suur või väike Ühiskond areneb ja toimib pidevalt (valdkonnad, kommunikatsioon, tehnoloogia) Ühiskonnas on olemas kindel struktuur ÜHISKOND + ÕPETUS = ÜHISKONNAÕPETUS Mille poolest erineb ajalugu ühiskonnaõpetusest? Ühiskonnaõpetuse funktsioonid ÕPPIJA jaoks Identiteedi kujundamine

Ühiskond
Pluralistlik ühiskond
3
docx

Pluralistlik ühiskond

* pluralism ­ ehk mitmekesisus(huvide), mitmesuguste ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas N: klassireisile minekul tahavad pooled minna Rootsi, veerand Tsehhi ja teine veerand Venemaale * pluralistlik ühiskond ­ ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Demokraatlik ühiskond -> Eesti ühiskond .> usuvabadus * identiteet ­ ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Ühtekuuluvustunne -> Laulupidu * tolerantsus ­ sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes Abielu kahest erinevast rassist inimese vahel * nulltolerants ­ täisleppimatus; sallimatus, tolerantsi vastand Eesti vabariigi sallimatus kuritegevuse ja roolijoodikute vastu * enamusotsus ­ demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul

Ühiskonnaõpetus
HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS-
2
docx

HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .

1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis p?

Ühiskond
Kordamine eksamiks-
4
odt

Kordamine eksamiks.

1.4 ­ INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 ­ 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus ­ sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants ­ täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sea

Ühiskonnaõpetus
Mõisted
5
doc

Mõisted

vastand on eraelu Avalik sektor ­ ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Avalikkus ­ demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi Avalik poliitika ­ inimese ogapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik. N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond ­ demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk ­ kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive ­ kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud

Ühiskonnaõpetus
Ühiskond-poliitika
6
doc

Ühiskond, poliitika

22. Sotsiaalne struktuur – rahvastikujaotus teatud tunnuste alusel, nt. Haridus, usutunnistus rahvus jt. 23. Sotsiaalne kihistus – rahvastiku paremusjärjestus ressursside alusel. 24. Perekond – keskkond, millest sõltub inimeste heaolu ja turvalisus. 25. Pluralism – Mitmekesisus, mitmesuguste ideede, arvamuste, organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. 26. Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, kultuurid, omandivormid jt. 27. Idenditeet – Ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvustunne. 28. Tolerantsus – Sallivus, teistsuguse väljanägemise, käitumise ja mõtteviisi suhtes. 29. Nulltolerantsus – Täisleppimatus, sallimatus. 30. Kompromiss – Kokkulepe, mis saavutatakse mõlema poole järelandmiste tulemusena. 31

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun