Valitsemina ja avalik haldus (0)

1. Valitsemissüsteem – parlamentaarne:

• Rahvas valib parlamendi – populaarsemad erakonnad moodustavad
  

VALITSUSE – aruande kohustuslik parlamendi ees.

• Kui moodustub uus parlament , siis moodustub ka uus valitsus.
  
• Näited – Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland .
  

2. Presidentaalne :

• Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi.
  
• Kõige tähtsam on president – valitsuse moodustamine
  

(ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega).

• Uus president – uus valitsus.
  
• Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline
  

Esindamine , sõjavägede ülemjuhataja.

• Näited – USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome.
  

3. Võimude lahusus – seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa-
kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia
ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks.
1)Seadusandlik – on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja
vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu).
2)Täidesaatev – rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus).
3)Kohtuvõim(kohtud).
4. Mõisted:

• Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne
  

riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem.

• Föderaalriik – riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus.
  

5. Parlamendi ülesehitus:

• Koalitsioon – moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus.
  
• Opositsioon – need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle),
  

kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond).

• Ühekojaline.
  

1)JUHATUS – Kõige tähtsam – valitakse saadikute seast:

• Esimees e. spiiker – Ene Ergma
  
• 2 aseesimeest – Kristiina Ojuland, Jüri Ratas.
  

2)Komisjonid – ülejäänud parlamendi liikmed:

• Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu -, majandus-.
  

Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse -, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon.

• Ajutised – moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid .
  
• Fraktsioonid – erakonnad(6).
  

6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused:
1)Rahva esindamine;
2)arutlemine, erinevate probleemide tasakaalustamine ;
3)vastu võtta seadusi;
4)valitsuse juhtimine, kontroll;
5) riigieelarve teeb valitsus, mille võtab vastu Riigikogu.
7. Mõisted:

• Opositsioon – valitsuses mitte- esindatud erakond, vastandub valitsusele
  

parlamendis või üldse riigis.

• Koalitsioon – ehk valitsus on nii Riigikogus kui valitsuses esindatud erakond.
  
• Umbusaldus hääletus –
  
• Poolthäälte enamus – positiivse otsuse langetamiseks peab hääletama rohkem
  

saadikuid poolt kui vastu.

• Riigikogu kooseisu häälteenamus – sellel juhul peab seaduseelnõu saama
  

vähemalt 51 poolthäält.
8. Seaduseelnõude menetlemine Eestis – menetlemine kätkeb endas mitmeid etappe
ja tegevusi, mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine.
Riigikogu juhatus määrab eelnõu menetlemise juhtivkomisjoni. Seaduseelnõud
arutab täiskogu vähemalt kahel lugemisel:
I lugemisel otsustatakse kas saata eelnõud teisele lugemisele.
II lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele.
Lõpphääletus – parlamendiliikmed hääletavad eelnõu vastu või poolt.
9. Bürokraatia – ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel
toimiv juhtimiskorraldus.

• Funktsioonid:
  

1)Poliitika elluviimine . Alamastme ametnikud suhtlevad kodanikega, kõrgemad
ametnikud poliitika kujundajatega. Nad valmistavad ministritele ette materjale
kabinetiistungiks või parlamendikuulamiseks, võtavad osa seaduste ettevalmistamisest.
Nad osalevad ka poliitilistes konsultatsioonides ja läbirääkimistes survegruppide või
kodanikuorgan. esindajatega. Bürokraatia poliitiline neutraalsus ja alalhoidlikkus aitavad
vältida läbirääkimiste ummikussejooksmist.
2) Ametnik tugineb tegutsedes alalhoidlikkusele, mõistusele, reeglitele ja professionaalsusele,
vastandudes poliitikule. Poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest, st tegelevad
avalike huvide juriidilise sätestamisega, bürokraatia peab tagama nende huvide elluviimise.
Bürokraatia kui süsteemi stabiliseerija ning vahekohtuniku funktsiooni toetavad selge
ametihierarhia, tööjaotus ja standartsed tegevusjuhised .
3) Iseenda (st ametnikkonna ) taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine.

• Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades
  

seda järgmiselt:
1)Rahvas edastab oma nõudmised saadikute vahendusel poliitikasse, kuid nende lõplik
elluviimine sõltub ametnikest. On vaja jälgida, et see, mis teostub, on avalikkuse,
mitte ametnikkonna erahuvi.
2)Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiresti hallatud.
Tuleb arvestada võimaliku korruptsiooniohuga.

• Ombudsman – õiguskantsler: on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi
  

bürokraatliku omavoli üle.
10. Eesti kohtuvõim on kolmeastmeline:
I aste – maakohus(15)+ halduskohus (riik+kodanik) – inimestega.
II aste – ringkonnakohus – apellatsioon (Tartus, Tallinnas, Jõhvis).
III aste – Riigikohus(Tartus) – Kassatsioon tugineb kohtuotsusel käesolevatest
dokumentidest, ise ei otsi juurde.

• Süütuse presumptsioon – kedagi ei tohi süüdi mõista enne kohtuotsust.
  

11. Regionaalne valitsemine -