Eesti Vabariik Aastal 1991-1994 (1)

Q: Kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Q: Kust see vesi siis tuli?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Q: Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Q: Miks neid appi ei kutsutud?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Q: Miks nad ei vastanud hädakutsungitele?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Q: Kui nõnda siis miks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

Kutsekool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?
Kust see vesi siis tuli?
Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt?
Miks neid appi ei kutsutud?
Miks nad ei vastanud hädakutsungitele?
Kui nõnda siis miks?

Eesti Vabariik Aastatel
1991-1994
Ajaloo Uurimustöö
Tallinn 2012
Sisukord

Eesti taasiseseisvumine (1991) ......................................

Valitsus (1992) ...............................................................

Eesti majandus (1993) ....................................................

Estonia katastroof (1994) ..............................................

Kasutatud kirjandus ........................................................

Eesti Taasiseseisvumine 1991
Eesti taasiseseisvumist
(juriidiliselt korrektse nimetusega Eesti iseseisvuse taastamist) tähistatakse 20. augustil, kuna 20. augustil 1991 kell 23.03 võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukoguvastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" Otsuse vastuvõtmise tõukeks sai Moskvas toimuv Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee korraldatud Augustiputš, mille põhjuseks oli Venemaa mõne poliitilise jõu rahulolematus perestroikaga ja NSV Liidu nõrgenemisega. 1991. aasta 20. augusti pealelõunal saabusid Pihkva dessantdiviisi dessantväelased Tallinna ja hõivasid Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks . Mitu liiduvabariiki kuulutasid välja iseseisvuse ning detsembris 1991 saatis president Mihhail Gorbatšov NSV Liidu laiali.
20. August 1991
Kell 23.03 oli 105-liikmelisest Eesti Ülemnõukogust kohal 70 rahvasaadikut ja otsuse poolt hääletas 69, vastu ega erapooletuid ei olnud. Ainsatena ei hääletanud Klavdia Sergij ja Kaido Kama , kes ei registreerinud end hääletamiseks ja lahkus hääletamise ajaks demonstratiivselt saalist. Puudus 36 rahvasaadikut. Otsuse poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven , Andres Ammas , Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro , Hillar Eller , Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova,Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar , Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp , Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme.
Eriarvamused taasisesisvumise suhtes
Algul olid iseseisvumishääletuse vastu kuus kristlikku demokraati, keda juhtisid Mart Laar ja Illar Hallaste, ning 14 sõltumatut demokraati, kelle seas olid ka Jaak Allik, Indrek Toome ja Mikk Titma. Hiljem otsustasid neist mõned poolt hääletada. Tagantjärgi on Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi ühisele otsusele jõudmist nimetatud oluliseks sündmuseks.
Vastuolijad põhjendasid oma seisukohti erinevalt. Illar Hallaste küsis: " Iseseisvus ? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?" Jaak Allik ütles: "Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipildujapesa ette viskume?"
Teised seotud sündmused 1991. Aastal
3. märtsil toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses.
Augustis toimus Nõukogude Liidus riigipöördekatse
20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", millega taastati omariiklus nii de jure kui ka de facto .
21. august kukkus riigipöördekatse läbi, seejärel normaliseerus olukord ka Eestis.
22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust.
24. augustil tunnustas Venemaa Föderatsioon Eesti iseseisvust.
6. septembril tunnustas Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu.
17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
Taastamine või iseseisvumine ?
Kuna 1991. aasta "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest" põhineb Eesti riiklikul järjepidevusel, on selles tähenduses peetud korrektsemaks sõnastust "Eesti iseseisvuse taastamine". "Taasiseseisvumine" ei ole nii täpne, sest nimetatud otsuse sõnastuse kohaselt otsustas Ülemnõukogu "kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust", mis eeldab, et riiklikul järjekestvusel rajanev iseseisvus ei olnud vahepeal lakanud. Samal põhjusel ei peeta korrektseks kõnelda Eesti kontekstis " Esimesest vabariigist" ja "Teisest vabariigist", mida Prantsuse analoogia põhjal on mõnikord tehtud.
Samas ei nõustu sellega sugugi kõik ajaloolased ja poliitikud . Eelkõige Edgar Savisaare ja Keskerakonna initsiatiivil on hakatud tähistama 20. augustil Eesti taasiseseisvumispäeva.
Valitsus
Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusekohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi.Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab parlament , võttes vastu seadusi ja kinnitades riigieelarve . Valitsus suunab ja koordineerib ministeeriumide, ametite , inspektsioonide ning teistetäidesaatva võimu asutuste tööd. Valitsuse tegevust juhib peaminister . Ta ei juhi ühtegi ministeeriumi, vaid on põhiseaduse kohaselt Vabariigi Valitsuse tegevuse juhataja,primus inter pares. Peaministri nimetab ametisse Riigikogu presidendiettepanekul. Välja kujunenud riigiõigusliku tava kohaselt teeb president esmalt valitsuse moodustamise ettepaneku valimised võitnud erakonna juhile, kes alustab teiste erakondadega koalitsioonikõnelusi. Põhiseaduse kohaselt on presidendil õigus teha valitsuse moodustamise ettepanek ka mõnele teisele poliitikule, kelle ta usub valitsuse moodustamiseks võimelise olevat. Kui peaministrikandidaat pälvib valitsuse moodustamiseks Riigikogu enamuse toetuse, esitab ta ministrikandidaadid riigipeale ametisse nimetamiseks. Peaministri tähendus ja roll valitsuses ning tema suhted teiste ministritega sõltuvadki tihtipeale sellest, milline on peaministri juhitud erakonna positsioon Riigikogus võrreldes koalitsioonikaaslastega ning kuivõrd mõjukas on peaminister oma erakonna sees. Tulenevalt proportsionaalsest valimissüsteemist on Eestis reeglina koalitsioonivalitsus vähemalt kahe osapoolega. Vabariigi Valitsuse liikmed ehk ministrid kuuluvad tavaliselt Riigikogus enamuse kohti võitnud erakondadesse. Ajuti on Eestis võimul olnud ka vähemusvalitsusi, kuid seda poliitilise kokkuleppe tulemusena, mille järgi vähemalt riigieelarve vastuvõtmisel toetab valitsust ka mõni koalitsiooni mittekuuluv erakond. Valitsusse on kuulunud ka nn spetsialistidest ministreid, ent tegemist on üha harvem ette tuleva erandiga. Riigikogu võib avaldada peaministrile, ministrile või valitsusele tervikuna umbusaldust. Selleks on vaja vähemalt 51 Riigikogu liikme toetust. Põhiseaduse kehtimise ajal on umbusaldusavaldus leidnud vähemalt 51 Riigikogu liikme toetuse äärmiselt harva: 2001. aastal avaldas 60 Riigikogu liiget umbusaldust peaministrile ja 2005. aastal 54 häälega justiitsministrile. Umbusalduse pälvinud minister, peaminister või Vabariigi Valitsus astub tagasi. Peaministri umbusaldamise korral astub tagasi terve valitsus. Liiga sagedaste valitsusevahetuste vältimiseks on valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral presidendil õigus valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Ei sel ega muudel põhjustel ei ole aastatel 1992 kuni 2010 Riigikogu erakorralisi valimisi toimunud. Ministritel on kanda topeltroll — ühelt poolt esindavad nad ministeeriumi huve valitsuses, teiselt poolt juhivad ministeeriume, lähtudes valitsuse vastu võetud poliitilistest otsustest. Ministrid ongi tihtipeale kaldunud kaitsma oma ministeeriumi huve Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus — hoopis vastumeelsemalt viivad nad ellu poliitikat, mis nende enda ministeeriumile otseselt kasuks ei tule. Lisaks peaministrile ja ministeeriumi juhtivatele ministritele lubab põhiseadus ametisse nimetada ka nn portfellita ministreid, kes ministeeriumi ei juhi. Siseministeeriumi juhib aga Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kaks ministrit: siseminister ja regionaalminister. Valitsust ja peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ning vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab ette ning korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi, tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse, koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades. Samuti korraldab Riigikantselei valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust, nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes ning korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd, samuti nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel ning korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist . Riigikantselei korraldab ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seonduvat. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega on valitsuse roll oluliselt kasvanud. Nii esindab Eestit Euroopa Ülemkogus peaminister, Euroopa Liidu Nõukogus aga vastava valdkonna minister või ministri volitusel abiminister. Just Euroopa Liidu Nõukogu kujundab Euroopa Liidu pädevuses olevates valdkondades poliitikat. Euroopa Liidu poliitika suunamisel on pärast Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumist kasvanud Euroopa Parlamendi roll, rahvusparlamentide roll sedavõrd mitte. valitsuse liige ja tal ei ole ministriga võrreldavaid tagatisi . Abiminister on olemuselt võrreldav pigem ministri poliitilise nõunikuga.
Eesti Majandus 1993. Aastal
Majanduslik Kasv
1993. aastal toimus majandusarengus soodsaid muutusi. Ülemöödunud aasta lõpuni kestnud langustendents asendus sisemajanduse kogutoodangu kasvuga. Jooksvates hindades peaks Eesti 1993. aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurus Statistikaameti (ESA) esialgsetel hinnangutel olema ligikaudu 21 miljardit krooni (ehk 2.63 miljardit Saksa marka ) 1992. aasta 14.255 miljardi krooni (ehk 1.78 miljardi Saksa marga) vastu. Püsihindade aastaarvestuses moodustab mullune kasv Eesti Panga makromajanduse osakonna andmeil 3% (1992. aastal kahanes SKT ligikaudu 15%). Majanduskasv on saavutatud eelkõige välissuhtluse elavnemise ning ekspordi märkismiväärse suurenemise arvel. Majanduse avanemine peaks aitama hoida Eesti väljapoole suunatud arenguteel. Kui majandus ning turg on sedavõrd kitsukesed nagu Eestis praegu, pole ainult siseturule suunatud tootmine reeglina efektiivne: välisturgudel osalemist vôib pidada oluliseks ka majandusliku efektiivsuse seisukohast . Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu.
Inflatsioon
1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993. aasta jooksul 35.6% 1992. aasta 1053% vastu). Kõige madalam oli kuu inflatsioonimäär augustis - 0.7%.1993. aastal kallinesid kõige enam tervishoid (115.1%), eluase (83.3%), isiklik tarbimine (51.3%) ning riietus ja jalatsid (42.8%). Toit, mille osakaal ostukorvis on 43.5%, läks 27.1% vôrra kallimaks. Kaubaagregaatide môjuulatused 1993.a. tarbijahinnaindeksile (THI), arvestades nende osatähtsust, olid järgmised: toit - pôhjustas 32% THI kasvust (s.h. liha ja lihatooted - 22%), eluase - 26%, riietus ja jalatsid - 14% ning transport ja side - 7%. Teiste komponentide môjuulatused inflatsioonis jäid vahemikku 2 kuni 7 protsenti. Suurima panuse THI muutusesse on andnud just kohalike kaupade ja teenuste kallinemine, mis peegeldab majanduse avanemisega kaasnevat krooni sise- ja välisväärtuse lähenemist.
Eelarvesüsteem
Eelarvepoliitikas algas 1993. aasta rahareformi järgselt kehtestatud üksikisiku tulumaksu piirmäära alandamisega 50-lt 33 protsendini. Maksukoormust suurendav samm oli kôrgemate looduskasutuse maksumäärade kehtestamine 1. jaanuarist ja maamaksu ning kütuseakstsiisi kehtestamine II poolaastast. Nende maksude tegelik laekum jäi oodatust väiksemaks. Juriidiliste isikute maksuvôlad riigieelarve ees küll vähenesid, ent nende jääk on endiselt suur: vôlad moodustavad ligikaudu 10 protsenti riigieelarve aastatuludest. Ehkki valitsuse tulud kujunesid oodatust 2.8% väiksemaks, laekus eelarvesüsteemi (riigi- ja kohalikud eelarved koos ravi- ja sotsiaalkindlustuse eelarvetega) Eesti Panga makromajanduse osakonna esialgsel hinnangul summasid ligikaudu 15% rohkem kui aasta algul prognoositi. See vôimaldas vastu vôtta kaks lisaeelarvet (esimese lisaeelarve kulude katteks kasutati ka 40 miljoni krooni suurust välislaenu). Möödunud aasta jooksul valmistati ette uued maksuseadused 1994. aastaks (riigieelarve seadus, käibemaksu seadus, tulumaksu seadus, maksukorralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadus), mis arenenud Euroopa riikidega vôrreldes sätestavad madalama üldise maksukoormuse ning maksukorralduse neutraalsuse turujôudude suhtes. Esialgsel hinnangul ei ületanud üldine maksukoormus 1993.a. 34% sisemaisest kogutoodangust. Selline tase säilib tôenäoliselt ka 1994. aastal. Kulutuste poolel süvenesid vabale hinnakujundusele ülemineku ja riigi vähese sekkumise ideoloogiast tulenevad ja juba varasematel aastatel alguse saanud tendentsid: subsiidiumidele, dotatsioonidele ning investeeringutele tehtavate kulutuste suhteline vähenemine.
Investeeringud
Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992. aastaga polnud - seda hoolimata laenuintressi vähenemisest. Laenude keskmine kaalutud aastaintress oli jaanuaris 33.8 ning detsembris 25.4. Positiivne oli välisinvesteeringute rohkem kui kahekordne kasv 1992. aastaga võrreldes.
Välislaenud
Välislaenude osa Eesti majanduse finantseerimisel kasvas võrreldes 1992. aastaga oluliselt. Valdav osa senisest laenuvôtust langeb 1993. aastasse. Krediidiandjad on praeguseni olnud peamiselt rahvusvahelised organisatsioonid ( Maailmapank , Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit jne.). Senises ulatuses ei kujuta välisvôlgade teenindamine Eesti majanduse jaoks kriitilist probleemi.
Sotsiaalsfäär ja elatustase
Sotsiaalpoliitika põhimõtted 1993.aastal oluliselt ei muutunud. Tähtsamatest normatiivaktidest võiks nimetada märtsis vastu võetud riiklike elatusrahade seadust, kus pensioni arvutamise aluseks võeti lisaks minimaalpalgale ka arvestuslik tööstaaž. Keskmine vanaduspension tõusis 358 kroonini. Alates 1. veebruarist rakendati üliõpilaste ja magistrantide õppelaenude süsteem. Septembris võttis valitsus kasutusele arvestusliku vaesuspiiri, kuid rahakatet sotsiaalabi andmiseks vähekindlustatud peredele, kes elavad alla vaesuspiiri, sel aastal ei leitud (v.a. alaealiste lastega töötute perekondadele).
Rahvaarv vähenes riigis esialgsetel andmetel aasta jooksul 20 tuhande inimese võrra (1 526 000-lt 1 506 000-ni), sealhulgas negatiivse loomuliku iibe tõttu 6 tuhande ja negatiivse rändesaldo tulemusel 14 tuhande isiku võrra. Vastupidiselt kõikidele prognoosidele hakkas aasta teisel poolel registreeritud töötu abiraha saajate arv ootamatult vähenema. Aasta viimastel kuudel oli neid 14-15 tuhat (2.2% majanduslikult aktiivsest elanikkonnast). Arvestades Eesti ametliku tööhõivestatistika praegusi võimalusi võib suure tõenäosusega väita, et mõlemad näitajad olid tegelikult mõnevõrra suuremad.
Palkade tase kõikus aasta jooksul tugevasti. Nominaalpalgad kasvasid tarbijahinnaindeksist kiiremini.Keskmine arvestuslik kuupalk oli novembris 1210 krooni (151 DEM) ja detsembris ligi 1306 krooni (163 DEM).
Eratarbimine
Turu- ja arvamusuuringute keskuse EMOR pereuuringute andmetel on perede kogutarbimine jooksvates hindades 1993. aastal 1992. a. võrreldes 77% kasvanud ja moodustas keskmiselt 566 krooni pereliikme kohta kuus. Kogutarbimine püsihindades kahanes 10%. Soodne tendents on sealjuures tarbimise kasvutempo. Alates augustist (v.a. oktoober) ületas 1993.a. tarbimine (püsihindades) 1992. aasta taseme. Võrreldes 1993.a. kogutarbimise struktuuri eelmise aasta teise poolaasta (pärast krooni kehtestamist) tarbimisstruktuuriga pôhiliste alajaotuste kaupa, näeme, et 1 protsendipunkti võrra on tõusnud toidu (moodustab nüüd 41% kogutarbimisest) ning muude kaupade ja teenuste (21% kogutarbimisest) osakaal, 2 protsendipunkti vôrra suurenesid eluasemekulud (16% kogutarbimisest). Vähenes garderoobikaupade ning alkoholi ja tubaka osakaal.
Tulude jaotus
Peretulude struktuuris on vôrreldes 1992. aasta II poolaastaga 1993.a. suurenenud töötasu (1 protsendipunkti vôrra, moodustades nüüd 50% brutotulust), maksude (2.2 protsendipunkti, 14.9% brutotulust) jasotsiaalkindlustuse (1.4 protsendipunkti, 8.8% brutotulust) osakaal. Kahanenud on valuutatulud (3.2 protsendipunkti, 1.8% brutotulust) ja stipendiumid (0.3 protsendipunkti, 0.2% brutotulust). 1993. aastal lõppes tulude järsk diferentseerumine . Aasta lõpukuude tulujaotusnäitajad sarnanevad aasta alguse omadele. Vaid II ja III kvartalis oli tulude erinevus suhteliselt suurem. Keskmiselt saab 40% vaesematest peredest 18% tuludest ja 20% rikkamatest saab 45.7% tuludest. EMOR-i jõukusgruppide lõikes suurenesid kulutused ühe pereliikme kohta kaupadele ja teenustele (vastavalt tegelikule ostukorvile) 1993. aastal kõige vaesemates peredes 40% võrra. Rikaste keskmine ostukorv kallines 42.1%.
Estonia katastroof
Varsti pärast parvlaeva uppumist moodustati karastroofi uurimiseks Rootsi, Eesti ja Soome esindajatest ühine laevahuku uurimiskomisjon Joint Accident Investigation Commission (JAIC). 1997. Aastal detsembris esitas JAIC lõppraporti, valitsuse ametliku selgituse, miks õnnetus oli juhtunud.
Eesti lipu all seilanud ro-ro tüüpi parvlaev lahkus Eesti pealinnast Tallinnast 27. Septembril kell 19.15 [Eesti aja järgi], alustades plaanikohast reisi Rootsi pealinna Stockholmi. Selle pardal viibis 989 inimest, neist 803 reisijat.
Reis kulges normaalselt. Meresõidutingimused Eesti ranniku lähedal olid mõõdukad, kuid muutusid avamerele jõudmise järel karmimaks. Kaalu jaotus laeva ristteljel, lasti paigutus ja pakpoordist puhuv tuul tingisid selle, et laev oli kergelt tüürpoordi poole kaldus.
Reisi jooksul tuule kiirus järk-järgult kasvas ja tuul pöördus edelasse. Nähtavus oli üldiselt üle 10 meremiili. Südaööl puhus edelatuul kiirusega 15-20 m/s, suuremad lained kerkisid 3-4 meetrini. Laeva külg- ja pikiõõtsumine tugevnesid aegamisi ning mõned reisijad jäid merehaigeks. Umbes kell 00.25 jõudis Estonia oma teekonna keskpunkti ja jätkas sõitu kursil 287 kraadi Stockholmi suunas. Kiirus oli umbes 14 sõlme ja lained tulid vastu vasakut vöörinukka. Tugevneva külgõõtsumise tõttu lasti välja stabilisaatorid.
Autotekil kuulis valvemadrus pisut enne kella 01.00 laeva vööri poolt metalset kolksatust, nagu oleks laeva tabanud ränk laine. Ta kandis kuuldust ette, kontrollis visiiri lukustussüsteemi ja teatas sillale, et kõik paistab korras olevat.
Kell 01.00 asus sillale vahetusmeeskond.
Umbes kell 01.05 alanud iseäraliku heli kuulsid järgmise 10 minuti jooksul mitmed reisijad ja mitu oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliiget.
Kui valvemadrus pärast vahikorra vahetust ringkäigult tagasi tuli, jõudis ta järele kaptenile ja sisenes kohe tema järel kaptenisillale. Varsti pärast seda saadeti ta tagasi autotekile, et selgusele jõuda helide põhjuses. Aga sinna jõuda tal ei õnnestunud.
Umbes kell 01.15 rebenes visiir vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi. Ramp rebiti täielikult lahti, mistõttu autotekile valgus tohutul hulgal vett. Väga kiiresti kaldus laev tugevasti tüürpoordi. Estonia pöörati pakpoordi ja vähendati kiirust. Reisijad tormasid treppidest üles, paljudes kohtades puhkes paanika. Suur hulk reisijaid jäi oma kajutisse lõksu ega pääsenud enam välja. Neil reisijatel, kel õnnestus pääseda paaditekile, jagati päästeveste. Nad hüppasid või uhuti merre. Umbes kell 01.20 hüüdis nõrk naishääl laevaraadio kaudu: „Häire, häire, laeval on häire!“ Esimene Estonialt pärit appikutsesignaal Mayday võeti vastu kell 01.22. Teine hädasignaal anti kohe pärast seda ning kell 01.24 oli ohuteate Mayday kätte saanud juba neliteist laevadel ja kaldal asuvat raadiojaama.
Umbes samaks ajaks peatusid kõik neli peamasinat. Peageneraatorid lülitusid välja pisut hiljem, automaatselt käivitus varugeneraator, mis varustas vooluga olulisi seadmeid ning reisijate ala ja tekil paiknevaid avariivalgusteid. Kreenis laev jäi nüüd küljega lainete poole triivima. Kalle paremparda poole kasvas üha ja vett tungis kajutitekkidele. Kajutite üleujutamine jätkus kiiresti ja laeva tüürpoord vajus umbes kell 01.30 vee alla. Vee sisetungi lõppetapil oli kalle üle 90 kraadi. Laev uppus kiiresti, ahter ees, ja kadus selles piirkonnas viibivate laevade radariekraanidelt umbes kell 01.50.
Alustati päästetöid. Umbes tund aega pärast Estonia uppumist jõudis õnnetuskohale neli reisiparvlaeva. Kutsuti välja päästekopterid, millest esimene saabus kell 03.05.
Öösel ja varahommikul päästsid saabunud kopterid ja laevad 138 inimest, kellest üks suri hiljem haiglas . Samal ja kaheksal järgnenud päeval leiti 92 surnukeha . Suurem osa kadunuks jäänud inimestest uppus koos laevaga.
JAIC’i lõpparuande järgi oli Estonia merekõlbulik ja vajalikul viisil mehitatud. Last oli paigutatud ja kinnitatud tavanormide kohaselt ning vöörivisiir enne sadamast väljumist suletud ja lukustatud.
JAIC’i järgi põhjustas õnnetuse laevakonstruktsiooni tehniline viga. Saksamaal Jos. L. Meyer GmbH laevatehases paigaldatud vöörivisiiri lukud ei olnud piisavalt tugevad, et taluda õnnetusööl möllanud lainete lööke, ja need purunesid.
Varsti pärast lõpparuande esitamist saadeti JAIC laiali.
Üle 750 surnukeha on ikka veel vrakis Soome vetes paiknevast Utö saarest umbes 38 kilomeetrit eemal Läänemere põhjas.
Estonia uppumisel hukkus 852 inimest. Ohvrite arvult oli see maailma kuues rahuaegne laevaõnnetus ja enim inimelusid röövinud rahuaja laevahukk 20. Sajandi Euroopa vetes.
Auk
Parvlaev Estonia sugune ilmatu suur ja keerukas konstruktsioon ei täitu veega nagu pang . Veekindlad alad, sajad suletud ning mitmesuguse tugevusega kajutiuksed, paljud kõrgete barjääridega tekid ja korrused aeglustavad vee sissetungi, takistavad seda või suunavad mujale. Veemass peab tükk aega koguma jõudu, millest piisaks tõkke kõrvaldamiseks. On vaja aega, et vesi täidaks kaheksakorruselise hotelli kõrguse ja hiidlennukist Boeing 747-400 kaks korda pikema laeva. Estonia mõõtu laev pidanuks püsima veepinnal tunde, kui mitte päevi. „See on lihtne füüsika,“ ütles Saksamaal Hamburgis tegutseva mereõnnetuste uurimise firma Marine Claims Partner GmbH juht Werner Hummel , kelle Meyer Werfti laevatehas palkas õnnetust uurima. JAIC’i uppumisstsenaariumi õõnestas armutult Prantsusmaal töötav rootslasest laevaarhitekt Andres Björkman, kes on Lähis-idas seilavate samasuguste parvlaevade omanik. Pärast Estonia uppumist sooritas ta stabiilsuse arvutusi , kartes, et tema parvlaevu võib tabada Estonia saatus. „Leidsime peagi, et lõpparuandes on stabiilsusarvutused täiesti väärad,“ ütles ta. Björkman kinnitas, et kui vesi voolab veeliinist kõrgemale asuvale autotekile, siis pöörduks laev kummuli nagu kilpkonn, ent jääks ujuma .
„Autotekist allpool on veekindel kere , mille neljateistkümnele sektsioonile normaalses olekus ujuv laev toetub ,“ teatas ta. „Seal on kaheksateist tuhat kuupmeetrit kinnisesse ruumi suletud õhku, mis hoiaks laeva veepinnal.“ Kõik viitab sellele, et parvlaeva Estonia kere polnud veeliinist madalamal terve – selles olid auk, augud, praod või mitmesugused avad, mille kaudu vesi tungis laeva sisemusse altpoolt veeliini . Auk sõlmiks kokku paljud ebamäärased lahtised otsad . Auk selgitaks, kuidas teadsid alumistelt tekkidelt pääsenud inimesed ülespoole joosta enne, kui laev juba kõvasti kaldus – sest nad nägid vett. See selgitaks, miks valitsuse kontrolli all olev Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa. See selgitaks põhjust, miks hukkunuid ei tahetud üle tuua, ning lausa agressiivset tegutsemist , millega püüti vältida vraki mistahes sõltumatut uurimist, Auk selgitaks loogiliselt, miks merekõlblik Estonia uppus kiiremini kui kolme torpeedoga lõhki rebitud Wilhelm Gustloff .
Paljud inimesed on rääkinud samast august samas kohas – kere tüürpoordipoolses osas vööri lähedal. Seda on tunnistanud need, kes on laevavrakiga ühel või teisel viisil otseselt kokku puutunud.
Esimesena kirjeldas seda ellujäänud rootslane Rolf Sörman, kes ujus mitu tundi külmas vees, hoides ühe käega kummuli päästepaadist ja teisega eestlannast, kes hiljem külma tõttu suri.
Oma päästepaadi juurest nägi Sörman uppuva laeva keres vööri lähedal suurt, tumedat laiku. „See oli minu meelest auk,“ ütles ta. „Minu ütlused tunnistati riigisaladuseks, nii et hiljem ei näidatud neid mulle endalegi. Ma ei ole sajaprotsendiliselt veendunud, et nägin just auku , sest oli väga pime, kuid olen kindel, et see koht oli ülejäänud laevakerest palju tumedam , ja minu meelest nägi see välja nagu auk.“Järgmisena mainis auku algallikas. Rootsi Veeteede Ameti ülem Johan Franson, kes juhtinud Rockwateri ülimalt salastatud sukeldumist vraki juurde 1994. Aasta detsembris, kõneles 1996. Aastalkorraldatud kohtumisel ellujääjate ja ajakirjanikega . Praktiliselt oli Franson olnud parvlaevale Estonia korraldatud sukeldumiste tippjuht . Tema oli üks vähestest, kes teadis avalikkuse eest varjatud informatsiooni.
Keegi esitas Fransonile küsimuse: „Kas parvlaeva parempardas oli auk?“
„Jah.“ vastas ta, „parempardas on auk, kuid mina ei tea sellest midagi – palun järgmine küsimus!“ See oli hämmastav õigeksvõtt. Rootsi Veeteede Ameti ülem tunnistas , et laevakere parempardas on auk! Kohal viibis hukkunute sugulasi, ajakirjanikke ja ellujäänuid, sealhulgas ka Rolf Sörman. Paistis , et Sörmani kahtlus on leidnud kinnitust. Ta arvas , et uurimiskomisjon on avastanud augu ja esitab üksikasjad lõpparuandes, mis sel ajal oli alles pooleli . Mõni aeg hiljem viibis Sörman taas hukkunute sugulaste ja ellujäänute kohtumisel, mille oli korraldanud Psühholoogilise Kaitse Nõukogu – Rootsi valitsusagentuur, mis kriiside ajal jagab avalikkusele ning meediale nõuandeid ja juhatust. Sinna tuli ka Franson koos teiste Rootsi Veeteede Ameti ametnikega . Sörman küsis Fransonilt jälle, kas Estonia parempardas oli auk. Ta kuulis taas vastust: „Jah.“
Estonia hukkumispaigas pidevalt kasutataval laevateel ei ole karisid. Seetõttu peavad uurijad parvlaeva keres oleva augu puhul eeldama, et tegemist oli kriminaalse hooletuse või kuriteoga. Franson pole algaja. Karjääriadvokaadi ja kogenud ametnikuna mõistis ta selgesti, kui ohtlik on spekuleerida oletusega enne uurimise lõppu. Rootsi Veeteede Ameti esindajana poleks ta ajakirjanike ja avalikkuse ees laest võetud märkustega välja tulnud. Estonia keres oli auk; ta oli selle avalikult välja öelnud ja seega varem õhus olnud mõtte legitiimseks muutnud.
Hiljem tema jutt muutus. Aastal 2000 toimus Stockholmis parvlaeva Estonia asjus konverents, kus selle organiseeris ohvrite sugulaste grupp AgnEf. Osales palju mereõnnetustega tegelnud, suurte kogemustega laevaarhitekte ja insenere . Üks neist oli hollandlane Jan de Kat. De Kat on Hollandi Meresõidu Uurimisinstituudi (MARIN) teadus- ja arendusosakonna juhataja. Pärast konverentsi võttis de Kat parvlaeva Estonia mõistatuse tõsisemalt käsile. Kuidas võis laev nii kiirseti uppuda? Erakonsulteerimisfirma MARIN töötas üle kümne aasta tagasi, koostöös USA, Euroopa ja Austraalia mereväe ja rannakaitsega, välja tarkvara FREDYN. See maailma merevägedes laialdaselt kasutatav programm ennustab, mismoodi laevad kaaduvad ja kuidas nad kaotavad stabiilsuse. Selle programmi ühe funktsiooniga saab näiteks ka selgitada, mis juhtub laevaga teatud tingimustes, kui selle keres on auk. Niisugune analüüs on ilmselt väga oluline merelahingute puhuks, kuid üldiselt saab seda kasutada mis tahes laevad puhul. De Kat otsustas simuleerida FREDYN’i tarkvara abil parvlaeva Estonia hukkumise kolme stsenaariumi. Arvutisimulatsiooniks on vaja teada palju mitmesuguseid muutujaid. Arvutisse sisestatakse statistilised andmed – laeva sisegeomeetria, ruumide maht, lainete jõud, tuule tugevus, sõukruvide veovõime. Laev on algul täiesti merekõlblik. Siis simuleeritakse vigastuse tekkimist ning jälgitakse iga poole sekundi järel sissevoolanud vee hulka, kiirust ja suunda. Esimese stsenaariumi aluseks valiti JAIC’i versioon – valitsuskomisjoni ametlik selgitus. De Kat sisestas FREDYN’i tarkvaraga töötlemiseks kolmepoolse komisjoni aruandest pärit arvandmed . Ta sisestas ka selle olukorra andmed, kus laeva vöörivärav avanes, nõnda et pääsuks autotekile tekkis 10 ruutmeetri suurune avaus. Uuriti, mis oleks parvlaevaga juhtunud kahes eri situatsioonis. Esmalt lähtuti sellest, et laev liikus aruandes mainitud 15-sõlmese kiirusega. Niisugusel juhul vajus see üha rohkem kaldu, kuid ei uppunud. Edasi püüti selgusele jõuda, mis oleks juhtunud triiviva parvlaevaga. Tulemus oli sama – üha suurenev külgkalle, kuid laev oleks jäänud pinnale.
JAIC’i andmete põhjal „oli täiesti võimatu jõuda järeldusele, mida nad [JAIC] laeva kohta väitsid,“ ütles de Kat. „Meil ei õnnestunud seda põhja lasta. Laev oleks üha rohkem kaldunud, kuid pinnal püsinud, ja 50 minuti pärast kummuli läinud. Järelikult pidi mõjuma mingi muu mehhanism , mis [võimaldas] vee tungimise laeva sisemusse. Suur küsimus ongi selles, kuidas see mehhanism toimis.“ Edasi pani de Kat proovile Andres Björkmani oletuse. Björkman oli väitnud, et parvlaeva keres oli auk, kuid autotekk jäi suletuks . Sisestati andmed, mille järgi parvlaeva vöörivärav oli kinni, kuid laeva kõige madalamal, veeliinist allpool asuval nulltekil, paremparda vööripoolses osas oli laevakeres 2 ruutmeetri suurune auk. Kõigepealt simuleeriti, nagu oleks parvlaev liikunud mainitud 15 sõlmese kiirusega, masinaruum üle ujutatud, seejärel lähtuti oletusest, et masinaruum oli kuiv. Kummalgi juhul poleks laev kummuli pöördunud, kuid vee sissetungimise esimestel etappidel kiiresti ühele küljele kaldunud.
Laev ei oleks uppunud. Lõpuks pani de Kat proovile kolmanda stsenaariumi. Ta sai Estonia konverentsi osalistelt teada, et paljud alumistelt tekkidelt eluga pääsenud reisijad olid näinud vett, mõningatel puhkudel juba enne laeva kaldumist. Keegi ei mäletanud, et ülemistelt tekkidelt oleks suurel hulgal vett mööda treppe alla voolanud. Kust see vesi siis tuli? De Kat otsustas augu teooria proovile panna. Kolmandal korral sisestas ta andmed, nagu oleks parvlaeva vöörivärav lahti (seega autotekil 10 ruutmeetri suurune avaus) ja peale selle tüürpoordi vööripoolses osa laevakeres nullteki kohal allpool veeliini 2 ruutmeetri suurune auk.
Seda „topeltavause“ simulatsiooni kontrolliti kolmes kontekstis. Alati läks arvutiga simuleeritud parvlaev Estonia põhja. Iga kord uppus parvlaev peaaegu täpselt sama kiiresti ja just nõnda, nagu ellujäänud olid kirjeldanud. Kõigil puhkudel tunnistas arvutitarkvara, et Estonia võis nii kiiresti uppuda ainult siis, kui selle keres oli auk.
Pommid
28. septembril 1993, täpselt üks aasta enne parvlaeva õnnetust, plahvatas pomm Tallinnas USA suursaatkonna õues ühe hoone katusel, purustades saatkonna satelliitside antenni ja osa katusest.
Pommiähvardusi sai ka Eesti valitsuse residents Toompea loss, mistõttu tugevdati ametiasutuste, TV- ja raadiojaamade valvet.
Kuu aega enne parvlaeva uppumist plahvatas pea kahekilose trotüülilaenguga lõhkekeha Kirde-Eesis Narva-Jõesuus kuurortlinna linnavalitsuse hoone all, hävitades kolmandikuehitisest ja põhjustades tulekahju. Peaminister Laar ütles, et see akt tähendas „otsest väljakutset Eesti Vabariigile ja selle kohalikele omavalitsustele“. Hiljem arreteeriti allilma juhid, kes olid poliitilise suunitlusega pommiplahvatuse korraldanud.
Kärgatusi kostis nii rohkesti ja sageli, et 1994. aasta algul saabus Rootsist politseinike, aitamaks eestlastel korraldada parvlaeval Estonia pommihäireõppusi. Saksa uurijate andmeil teadsid Eesti ja Rootsi valitsusasutused Estonia pommiähvardustest; viimane neist tehti 27. septembril, parvlaeva viimase lahkumise päeval.
Seetõttu oli sõna „pomm“ katastroofi järel paljude inimeste mõttes. Peaminister Laar aimas räpast mängu. Ka JAIC’i esimees Andi Meister ei välistanud pommiplahvatust. Parvlaeva operaatorfirma „Estline“ Eesti-poolne direktor Johannes Johansen ütles ajakirjanikele: „Eelmisel aastal teatati väga ebamääraselt, et Läänemerel võib juhtuda õnnetus… Meie reageerisime agaralt, väga agaralt, informeerisime kolleege ja kindlustasime valvet. Ma ei tea, kas see oli kellegi rumal nali.“
Eesti Stockholmi suursaatkonna töötaja Ats Joorits astus sammukese kaugemale. Ta „avaldas sadamas kuuldud sensatsioonilise uudise: väidetavalt oli laevapardal pomm.“ Ajakirjandus analüüsis ka „teatud välisriigi tumedate jõudude“ poliitilist terroriakti; tavaliselt viidati nõnda Venemaale. Üks Eesti ajakirjanik rõhutas Rootsi peaministri, Bildti järeltulija Ingvar Carlssoni peagi pärast ametisseastumist tehtud avaldust , et Rootsi jääb Balti konflikti korral neutraalseks.
„Carl Bildt oli aasta varem lubanud, et Balti kriisi puhul ei jää Rootsi kõrvalt vaatjaks. Rootsi oli ainus riik, kes tõotas meile abi tõsise häda korral. Estonia katastroofile järgnenud päevade jooksul võeti see lubadus tagasi. Loodame, et tegemist ei olnud põhjus-tagajärg seosega.
1998. aastal otsustasid mõned eraisikud tähelepanelikumalt uurida neli aastat varem toimunud Rockwateri ametliku sukeldumisekspeditsiooni videosalvestisi. 70 tundi salvestisi olid avalikult kättesaadavad, ehkki Rootsi ametivõimude tahtel osaliselt kärbitud. Ühel hetkel oli aeglaselt piki laevakeret liikuva kaamera vaatevälja korraks jäänud mingi risttahukakujuline ese. Lähemalt vaatlemisel selgus, et viienda teki lähedal oli pakpoordi külge kinnitatud kandiline karp. Miks pidi vraki pakpoordis vaheseina lähedal olema niisugune objekt?
Sakslasest uurijad viisid salvestise Saksa ja Rootsi lõhkeaineekspertide kätte. Mõlemad kinnitasid 90-protsendilise tõenäosusega, et risttahukakujuline karp oli allvee-lõhkelaeng. Seejärel kontrolliti tähelepanelikult kõiki videosalvestisi. Kõigest mõni päev pärast katastroofi kaugjuhtimisega liikuvroboti (ROV) kaameraga tehtud ülesvõtetel ilmnes üks üllatus. Saksa uurijad märkasid visiiri pakpoordipoolse lukustuse lähedal mingit kuubikujulist objekti. See oli oranži värvi. Visuaalanalüüsisooritamiseks kutsuti kohale Rootsi, Suurbritannia ja Saksa eksperdid . Nende arvates oli oranž pakk „suure tõenäosusega lõhkelaeng“. Videoanalüüsi eksperdid uurisid seejärel ka kaks kuud pärast kaugjuhtimisega liikurroboti (ROV) laskumist – Rockwateri sukeldumise ajal – samast kereosast tehtud videolinte. Pakk oli kadunud, mis osutas, et keegi laevavrakile laskunutest oli selle kõrvaldanud. Saksa uurijate grupp palkas endise Briti kuningliku mereväe tuukri ning sõjaväe lõhkeainete eksperdi Brian Braidwoodi, kes analüüsis oranži kuupi ja järeldas: „…kahtlane pakk võis olla õhkimisseadeldis, mis sisaldas üks kuni kolm kilogrammi plastlõhkeainet… Niisuguse laengu leidmine visiiri külglukkude lähedalt viitab katsele kahjustada laeva iseäranis haavatavas kohas.“ Ta jätkas: „Millal või kuidas see kuup sinna sattus, seda saab vaid oletada. Tuleb ainult rõhutada, et niisuguse laengu paigaldamiseks ja lõhkamisvalmis seadmiseks kulub kõigest mõni sekund, sest plahvatamishetke saab määrata juba varem. Sihikindel saboteerija võis eesmärgi saavutamiseks paigaldada teisigi laenguid laeva muudesse sama haavatavatesse paikadesse.“
Ent kõige kõnekam Braidwoodi leitud visuaaltõend oli plahvatuse tume, sünge jälg – metallis haigutav rebenenud servadega auk. Tüürpoordi kahjustusel oli metall paindunud väljapoole nagu lilleõis, pakpoordi rebendi struktuur oli teistsugune.
Näib, et on leitud mosaiigi seni puudunud olulisi tükikesi, mis omavahel kenasti kokku sobivad. Kaks ebaloomulikku mürtsatust, mida vööri pool kuulsid ellujäänud inimesed; tunnistused, et parvlaev peatus äkki ja inimesed kukkusid põrandale või paisati asemelt maha – see juhtus enne laeva kaldumist; vabalt kättesaadavad lõhkeained, Eestis toimunud paljud plahvatused ja seni parvlaevale tehtud pommiähvardused. Üks reisija rääkis, et Estonia kapten Arvo Andresson olevat viimase reisi õhtul jätnud erutatud mulje. Kõik näib klappivat.
2000. aasta augustis korraldasid ameeriklane Gregg Bemis ja saksa ajakirjanik Jutta Rabe ametliku loata sukeldumise parvlaevale Estonia. See ekspeditsioon vihastas Rootsi võime, kes väitsid, et meeskond olevat rikkunud vaieldavat hauapaiga lepingut. Sukelduti laevalt One Eagle . Tõhusamat tegutsemist takistas asjaolu, et One Eagle pidi seilama 850 miili Saksamaalt, lähimast riigist, mis ei olnud lepingule alla kirjutanud. One Eagle ei saanud käia igal ööl täiendamas vajalikke varusid nagu gaasid ja kütus. Laevale sai võtta piiratud hulgal lasti, mis tähendas, et aeg oli kallis. Kahjuks tuli sedagi tarbetult raisata, sest Rootsi valitsus käskis oma flotillil laeva One Eagle sisse piirata ja ahistada. Stockholm saatis pensionil firmajuhi ja keskealise ema vastu, kelle uurimislaev viibis rahvusvahelistes vetes, oma mereväe. Soomlaste saatehävitaja luuras pisut kaugemal, süvendades ähvardust.
Nende heituvate manöövrite põhjus ei ole selge. Kas nõnda taheti parvlaevale jäänud surnukehasid kaitsta? Stockholmil oli ka tsiviliseerituid ja tõhusamaid vahendeid, millega saanuks inimsäilmete häirimist vältida. Bemis ja Rabe olid juba mitu kuud varem rootslastest vaatlejaid pardale kutsunud. Kindlasti oleks grupp Rootsi teenistuses olevaid bürokraate laeval One Eagle saanud kontrollida tuukrite iga liigutust ja hauarüvetamisest otsekohe ette kanda. Tuukritel läks korda viia alla gaasilõikurid, millega eraldati vööri vaheseina küljest kaks metallitükki. Need kaks kiiruga lahtikeevitatud metallipala osutusid ainsaks sõltumatute uurijate hangitud konkreetseks tõendiks. Ja see tõend oli vapustav . Ameerika Ühendriikides palkas Bemis Texases San Antonios tegutseva firma South- West Research Institute, et see analüüsiks tuukrite lõigatud metallitükke. Instituudi aruandes järeldati, et metallis ilmnes kaksikkristalliseerumiseks nimetatud deformatsiooniprotsessi jälgi, mis viitas löökkoormusele, teisisõnu plahvatuse toimele. Aruanne ei jätnud kaksipidi arvamiseks ruumi. Üks võimalus olnuks küll krüogeenne olukord – näiteks jahutamine temperatuurini miinus 100 kraadi. Kuid laevale ei mõjunud kunagi nii äärmuslik temperatuur. Seega jäi üle üksainus võimalus: „äkiline nihkejõud“, teisisõnu plahvatus .
Jutta Rabe viis sama metallitüki näidised Saksamaale ja andis uurimiseks Brandenburgi riiklikule laboratooriumile, kus tehakse Saksa politseile vajalikke analüüse. Laboris tuvastati „iseloomulike tunnusei… mis on samased plahvatuse mõjuga“, nõnda on aruandes kirjas. Hiljem avaldas Brandenburgi laboris töötav doktor Kurt Ziegler Suurbritannia ajalehele The Independent: „Uurimistulemused kinnitavad, et metall on muutunud nii, nagu juhtub suure detonatsioonikiiruse puhul. See viitab lõhkeainele Semtex või Hexa Composite . Niisugune ühend saadab lööklaine otsejoones läbi metalli ja on mõeldud selle purustamiseks.“
Tšehhi Vabariigis toodetav ning maailma paljudele professionaalsetele sõjaväelastele tuttav Semtex on pehme kitjas plastiline aine, mida on ohutu käsitseda. Mustalt turult kergesti hangitavat Semtexit saab suruda lukkude ümber nagu savi, piirates mõju soovitava alaga. Plahvatuse tekitamiseks on vaja süütekapslit või juppi detoneerivat nööri. Bemise mäletamist mööda paigutati samasugust vormitavat plastlõhkeainet Lusitania vraki veovõllide ümber, et eemaldada tuukritele ohtlikud sõukruvid. Brandenburgi labori sõnaselge otsus andis pommiteooriale uue kinnituse . Metallurgiauuringutel rakendatakse rangeid teadusmeetodeid – tegemist ei ole oletusega, vaid mõõtmiste ja analüüsidega.
Oletame, et õnnetus juhtus nõnda, nagu kirjeldas komisjon . Tohutu suured lained rebisid visiiri küljest, seejuures purunesid mitmed metall-lukud ja muud kinnitused . Kas metalli vägivaldne käristamine võib põhjustada plahvatusega sarnanevat füüsikalist toimet? Metallurgialaborite uurijate veendumuse kohaselt pole see võimalik. „On olemas mehaanilised jõud ja plahvatusjõud,“ selgitas Bemis. „Mehaanilised jõud on kaksikkristalliseerumise tekitamiseks liiga nõrgad, küll aga põhjustavad seda plahvatusjõud. See on oluline erinevus, sest kõigis kolmes laboris tuvastati metallis kaksikkristalliseerumist. Seetõttu ei selgita teooria, nagu oleks visiir laevavöörist ära väänatud, mingil viisil vaheseina piirkonnas tuvastatud plahvatusjälgi.“ Ehkki juba kaks laborit oli plahvatusjõudude ilminguid uurinud, ei piirdunud Rabe saadud teabega. Ta viis metallifragmente Saksamaal Clausthal-Zellerfeldi uurimisasutusse. Sealses aruandes nenditi, et metall „oli pragunemise (deformatsiooni) hetkel kuumenenud 700 kuni 720 kraadi C-ni… Kuna uuritud näidiste deformeerimine ei toimunud katselaboris, siis tuleb järeldada, et materjali murdumise põhjustas plahvatus või mingi mürsk.“ Saksa televisiooniprogrammi Der Spiegle arvates tuli ilmsiks sensatsiooniline lugu: 20. Sajandi rahuaja Euroopa ühe kohutavama katastroofi põhjustas sabotaažiakt. Täiendava kinnituse saamiseks viis Der Spiegali juhatus metalliproovi neljandasse laborisse, seekord valitsuse alluvuses tegutsevasse Berliini materjalide uurimise föderaalinstituuti BAM. See oli viimane kontrollimine. Juba oli kolm laborit analüüsinud Estonialt pärit metalliproove ja tuvastanud plahvatusjõu toime. Neljas andnuks lõpliku kinnituse. Ent BAM kasutas teistsugust meetodit. Selle asemel, et toetuda ainult laevavrakilt võetud metalli analüüsimisele, katsetas BAM samasugust värsket metalli, mida oli kasutatud Estonia ehitamisel . Uurijad rakendasid mitmesugusel viisil plahvatusjõude. Seejärel võrreldi neid proove Estonialt saadud metallifragmentidega. Nende järelduse kohaselt ei kinnitanud Estonialt võetud näidised plahvatust. Peale selle avaldas BAM, et metallfragmentide struktuurimuutused olid pinnapealsed ning neid põhjustas haavlijuga, millega laevatehase tootmisprotsessis metalli kalestati ja roostet eemaldati. Haavlijoaga metallikalestamine on põhimõtteliselt sama mis liivapritsiga puhastamine; enne metalli värvimist töödeldakse selle pinda kiiresti sööstvate osakestega. Bemis selgitas, et haavlijuga oleks mõjutanud ainult metalli pealispinda. Tõenäoliselt ei oleks see põhjustanud struktuurimuutusi sügaval metalli sisemuses, „just see muutis eksperdid valvsaks ja viis järeldusele, et põhjus peitus plahvatuses“. Soutwesti labori eksperti pani imestama see mõtegi, et haavlijuga võinuks põhjustada nii sügavaid struktuurimuutusi. Lisandus veel üks detail, 1980. Aastal Estonia ehitanud Meyeri laevatehas otsis vanad dokumendid välja ja avastas, et Estonia terast ei olnud kunagi haavlijoaga kalestatud.
NATO - Cooperative Venture 94
Üks vastamata küsimus seostub NATO õppustega „Cooperative Venture 94“, mille käigus koondati Skagerraki piirkonda „rahutagamise ja humanitaarsete eesmärkidega otsimis- ning päästeoperatsioonide“ harjutamiseks neljateistkümne riigi merejõude. Miks ei kuulnud hädasignaali ka harjutama tulnud NATO sideüksused? Miks neid appi ei kutsutud? Suurel väekoondisel, kus oli kümneid laevu, lennukeid ja koptereid, tarvitsenuks ainult Lõuna-Rootsi vastaskalda poole suunduda.
Kas seal oli erivarustusega päästekoptereid või muid õhusõidukeid, mis oleksid saanud hädalisi aidata? Ellujäänud, kes kummuli paatides või laevariismetel jääkülmas vees hulpides alajahtumisest ei surnud, ootasid päästmist neli kuni kuus tundi. NATO otsimis- ja päästmisüksused ning varustus oleksid võinud päästa nii mõnegi elu. Lennuks poleks kulunud täit tundigi. Miks nad ei vastanud hädakutsungitele? Mis juhtus?
Väljalülitatud raadioside
Õnnetuse ajal katkes kogu Läänemere põhjaosas side. Kui kaks lähedal viibinud Soome laeva, Mariella ja Europa, kuulsid Estonia appikutsesignaali ja püüdsid oma raadiojaama kaudu teatada sellest Soome päästekeskusele VHF 16. Hädakutsungite kanalil, ei vastanud neile keegi. Nad lülitusid ümber kanalile 2182, mis katab kogu Läänemerd. Taas ei mingit vastust. Lõpuks võeti mobiiltelefonid , otsiti maismaal paiknevad päästekeskuste numbrid ja helistati neile. Küllaltki lähedal Peterburis asuvas Venemaa Riiklikus Merepääste Koordineerimiskeskuses valitses samuti vaikus. Nimetatud keskus oli ühenduses mitme USA ja Vene satelliidiga, mis võtavad vastu hädamajakate signaale ja edastavad hättasattunud laeva täpsed koordinaadid. Edastamissatelliitide kogum COPSAS-SARSAT teatab andmed päästetööde koordineerimiskeskusesse. Aga satelliidid ei fikseerinud midagi, sest Estonia hädasignaalide poid EPIRB olid kõigi teadaolevate reeglite kiuste välja lülitatud.
Õnnetuse ajal edastati Soome lõunarannikult ilmselt mingi signaal , mis blokeeris kogu raadioside. Sakslasest uurija Werner Hummel teatas, et tema grupi käsutuses olevate dokumentide järgi katkes kogu selle regiooni telefonivõrgustiku toimimine just hetkel, kui seda kõige rohkem vajati. Rikkeaeg oli tõesti hämmastav KOKKULANGEVUS. Telefonifirma tunnistas, et kogu raadioühenduste võrk oli teadmata põhjusel rivist väljas öösel ajavahemikul 1.03 kuni 1.58 – just Estonia hättasattumise ajast kuni tema radariekraanilt kadumise hetkeni. Teine sidemüsteerium oli Venemaa Suursaarelt saadetud pidev raadiosignaal. Komisjoni soomlasest liige, raadioside ekspert kontradmiral Heimo Matti Iivonen uskus, et Suursaare signaal blokeeris rahvusvaheliste hädakutsungite edastamiseks määratud VHF 16. Kanali. Regionaalsete sidesüsteemide üheaegne ulatuslik häiritus just sel ajal, kui parvlaev uppus, lubab arvata, et mängus olid militaar - või luureteenistused. Kas hädakutsung blokeeriti sihilikult? Kui nõnda, siis miks?
NSA
USA Riikliku Julgeoleku Agentuur (NSA) on sõna otseses mõttes saladuste koda. Selle arhiivis peitub terve rahvusvaheliste luureandmete varamu , mille on kokku kandnud üle maailma paiknevad pealtkuulamispostid ja kõikjal tegutsevad agendid. NSA tegeleb sideluurega (SIGINT), kaasa arvatud USA riikliku julgeolekut riivavate rahvusvaheliste sideoperatsioonide salajane jälgimine. NSA on ülisalajane organisatsioon ning aastakümneid eitati ametlikult, et midagi seesugust üldse eksisteerib.
Informatsioonivabaduse Seaduse (FOIA) alusel esitati NSA-le taotlus väljastada neile teada olevad andmed „reisiparvlaeva M/V Estonia asjus, mis uppus Läänemerel Eesti ja Rootsi vahel 28. Septembril 1994“. Selgus, et on olemas kolm asjakohast dokumenti kokku seitsmel leheküljel. Nende avaldamine on keelatud.
„Nimetatud dokumendid on salastatud, sest nende avaldamine võib usutavasti tekitada riiklikule julgeolekule tõsist kahju,“ nentis NSA. Lisaks on neil märked „Salajane“ ja „Ühtki osa ei tohi avaldada“, mis tähendab, et agentuur ei tohi neid dokumente avaldada isegi nii, et osa lauseid või lõike on välja jäetud.
Vene sõjatehnika
Saksa ajakirjanik Jutta Rabe oli ammu kahtlustanud, et Estonia pardal oli keelatud last. Jutta Rabe arvates algasid sündmused siis, kui USA valitsus omandas kahtlaste tehingutega delikaatset kaupa. Müüjad võisid olla korrumpeerunud ametiisikutega ja kuritegelike grupeeringutega seotud Vene ärimehed. USA korraldas koostöö Rootsi kõrgete võimukandjatega, kes pidid hoolitsema selle eest, et Stockholmi sadamasse jõudnud Estonialt toimetatakse salalast ühele Rootsi lennuväljale, kus see paigutatakse USA sõjalennukile.
Seda teooriat kinnitab eluga pääsenud Carl Övbergi tunnistus . Ta ütles, et just enne seda, kui parvlaev Estonia 27. Septembril Tallinast väljus, suleti ajutiselt reisijate pääs sadamesse; selle blokeerisid sõjaväelased, arvatavasti Eesti kaitsejõudude üksus. Veelgi enam. Siis sõidutati autotekile kaks veokit, mis võisid kanda strateegilist lasti, ja alles pärast seda jätkus tavapärane pardaleminek. Kahtlase lasti kohta on arvatud, et see võis olla Nõukogude salastatud kosmosetehnika, osmium , koobalt, plutoonium või bioloogilised toimeained.
Kriitikud, iseäranis JAIC, naeruvääristasid lakkamatult salalasti teooriat ja nimetasid seda fantaasiaks. 2004. Aastal, kümme aastat pärast katastroofi, jäid need kritiseerijate hääled äkki vait, kui pensionil Rootsi tolliametnik katkestas vaikimise ja avaldas informatsiooni, mis tõestas, et parvlaev Estonia oli tõepoolest kahel reisil vedanud Vene sõjaväeseadmeid. Kõrgemalt poolt tulnud käskude kohaselt tuli loobuda niisuguse lasti tavapärasest kontrollimisest ning see läbi lasta. Rootsi valitsuse käsul korraldatud uurimisel selgus, et parvlaev Estonia oli 1994. Aastal septembris kahel korral tõepoolet vedanud Vene sõjalist varustust, kuid mitte hukkumise ööl. Rootsi võimud teatasid, et nende lastis polnud lõhkeaineid ega relvi , kuid keeldus avaldamas, millega oli tegemist, kellele oli saadetis määratud, miks lasti see läbi tollikontrollita ning miks lubati sõjatarbeid rahvusvahelisel liinil sõitvale reisiparvlaevale. Need üksikasjad salastati 70 aastaks.

Vraki ülestõstmine

Kogu ajaloo jooksul on riigid organiseerinud ohvrite äratoomise ohtlike ja mõnikord lootusetuid katseid, hoolimata kulutustest, ajast, tehnilistest raskustest või üksikisikute vastuväidetest. Kõigi riikide võimud rakendavad vajalikke jõupingutusi, et uppunud laevadelt, allakukkunud lennukitest ja kosmosesüstikutest, kivivaringute alt ning kokkuvarisenud pilvelõhkujatest viivitamatult välja tuua hukkunute säilmed; samamoodi toimitakse muudegi tsiviilkatastroofide puhul. Niisugustel puhkudel valitsused ei nääkle ega vaidle, kõik poliitilised, majanduslikud ja usulised erimeelsused on siis kogu maailmas ületatavad. Päästetööd ja ohvrite kohtumeditsiiniline tuvastamine on pigem kõlbeline imperatiiv kui juriidiline protseduur . Seda tehakse lihtsalt sellepärast, et nõnda on õige.
Ainus vapustav erand on Estonia ohvrid . Soome Utö saarest kõigest 38 kilomeetri kaugusel ainult 60 meetri sügavuses vees roostetav vrakk peidab 17 riigi kodanikke , alates kahekuisest lapsest ja lõpetades 87-aastase raugaga. Hoolimata mitme peaministri avalikest lubadustest, hoolimata ohvrite sugulaste ängistatud nõudmistest, hoolimata sõltumatu komisjoni soovitustest ja tsiviliseeritud maailmas teadaolevaist loendamatuist eeskujudest on Rootsi nende ülestoomisest keeldunud. 21. sajandi Euroopas ei tarvitse enam mütoloogilisi merejumalaid lepitada ning roostetav terasvrakk ei kõlba enam ülevaks pühaks puhkepaigaks.
Aga sellega polnud päri Eesti president Lennart Meri. „Isegi siis, kui laeva ülestõstmine oleks tehniliselt võimalik, räägivad kõik eetilised põhjused [selle] vastu,“ ütles ta. „Mina tahan järgida vanu traditsioone ning jätta Rootsi, Soome ja Eesti vahel asuva mereala pühaks paigaks.“
Ta lisas : „ Meri vajab aeg-ajalt ohvreid. See on meie kultuuri sügavalt juurdunud.“

Kadunud kapten Piht

Piht polnud selle reisi ajal tööl, kuid viibis sellegipoolest pardal. Mitu ellujäänut nägid teda põgenevatele reisijatele tekil hoolega päästeveste jagamas. Riigivõimude teatel pääses Piht eluga. Üks ellujäänu teatas hiljem, et oli lamanud haiglas Pihtiga ühes palatis. Mõned kinnitasid, et on näinud teda pärast õnnetust televiisoris intervjuud andmas.
Õnnetusele järgnenud päeval korrati Rootsi uudistesaadetes Rootsi mereohutuse teenistuse direktori Bengt -Erik Stenmarki sõnu, et Piht on elus ja teinud esimese avalduse.
Reuters avaldas samasuguse teate. Ameerika Ühendriikide Tallinna saatkond teatas, et Piht on elus. Londoni Evaning Standard kirjutas, et „sündmuste võtmetunnistaja, Estonia teine kapten, pääses eluga. Uurijad ootavad , kuni… Pihti vaimne seisund paraneb ja ta saab anda ülevaate, mis merel täpselt juhtus… Esialgu ei teatatud, kus teine kapten viibib ja kas ta on vigastatud .“ Probleem oli selles, et Piht kadus. Kõik märgid kinnitasid, et ta oli pääsenud ja seejärel kadunud. Asenduskaptenit, kes tundis laeva põhjalikult ja kes oleks jaganud uurijatele saatuslikest sündmustest üksikasjalikke selgitusi, ei leitud enam kuskilt.
Kasutatud Allikad
Eesti Taasiseseisvumine: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine
Valitsus: http://www.estonica.org/et/Riik/Valitsus_ja_t%C3%A4itevv%C3%B5im/Valitsus/
Eesti Majandus: http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/aastaaruanne/_1993/_1.html
Estonia Katastroof: http://prison.planet.ee/estonia.php

.DOCX Laadi alla originaalfail 26 lk · .docx · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

JohnnyCash Õppematerjali autor

Eesti Vabariik ajalugu Eesti majandus Estonia katastroof

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_taasiseseisvumine

Sarnased õppematerjalid

doc

Meedia juhib ja mõjutab meie igapäevaelu

Ettevõte annab tööd paljudele linnaelanikele ning annetab hulga raha heategevuseks. Juhtumisi on see ettevõte aga justkui keskkonnakaitsjate õudusunenägu juba aastaid on ta saastanud jõge raskemetalliga ning põhjavett mürgitanud. Ajakirjanik üritab fakte välja nuhkida. Järgmine päev kutsub peatoimetaja ajakirjaniku oma kabinetti ja käsib tal juhtumi uurimine katki jätta. " See ettevõte on meie linnakogukonna auväärne eestkostja" ütleb ta ajakirjanikule. "Igal aastal tellivad nad meie ajalehelt väga mahuka lisaväljaande, pealegi toetavad meie igasuvist grillfestivali, kus osalevad kõik meie reklaamikliendid. Nii et jäta see asi katki." Ja sündmusteahel ongi järjekordselt sulgunud." Sedasorti juhtumeid on ka minu elus juhtunud veebileheküljel, kus ma "ajakirjaniku" ametit pean, on täiesti tavaliseks asjaks tsensuur. Kui artikkel sisaldab sündmust, kus tööandja halba valgusesse jääb, siis see lugejateni ei jõua

Eesti keel

odt

TALLINK

.......................................................7 1 AS Tallink Grupp Tallink logo.svg Asutatud 1989 Peakorter Tallinn Valdkonnad Laevandus Käive 1 miljard eurot (2017) Puhaskasum 50 miljonit eurot (2017) Töötajaid 7163 (2016) Tütarfirmad Tallink Silja AB, Tallink Silja OY, SeaWind Line, OÜ Hansaliin, OÜ HT Laevateenindus, OÜ HT Meelelahutus, AS Tallink Duty Free jpt. Koduleht http://www.tallink.com http://www.tallink.ee AS Tallink Grupp on Eesti laevanduskontsern, millele kuuluvad parvlaevad ja ro- pax-laevad sõidavad Läänemerel EestiSoome, EestiRootsi, Soome-Rootsi ja LätiRootsi vahelistel liinidel. Tallinki kontsern omandas ka Soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on hotellikett (Tallink Hotels), mis hõlmab nelja hotelli Tallinnas (Tallink City Hotel, Tallink Express Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Pirita Top SPA Hotel) ja ühte Riias

Majandus

doc

RANNAMÄGI

Pargis saab korraldada noortele ekstreem võistlusi. Aasta 2012 algul korraldati seal lumelaua ja mäesuusa võistlus. Pilt 1. Rannamäe vaated erineva nurga alt. 5 RANNAMÄGI Rannamägi asub Rannamäe tee ja Põhja puiestee vahel aadressiga Rannamäe tee 11. Tallinna vanalinna põhjaküljel Suure Rannavärava kõrval asetseva Skoone bastioni ehitamise plaanidest on andmeid juba 1634. aastast. Ehitamine algas aastal 1683. Rootsi riigi kõigi kindlustuste ülema Erik Dahlbergi (16251703) ja Tallinna komandandi Paul von Esseni (25. september 1631 2. august 1699 Tallinn)1686. aastal koostatud ja kuningas Karl XI (24. november 1655 Stockholm 5. aprill 1697 Stockholm) kinnistatud Tallinna muldkindlustuste uues generaalplaanis taheti Tallinna muuta vallutamatuks tohutu bastionaalvööndiga. Vööndisse pidi kuuluma 11 võimast bastioni, ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega

Geograafia

docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Kaubandusliku meresõidu õigus 22.09.07 Transaction at arms length – võrdsete ja teineteisest sõltumatute osapoolte vahel tehtud tehing, mis on asja hinna suhtes turuväärtust näitav. First right of refusal – eesõigus; esimese õigus. Balanga Queen juhtum. Vana laev. Võeti kaheks aastaks Taanist uus laev Ambassador ilma laevapereta. Võimalik tuua Eesti laevaregistrisse ja panna sõitma Eesti lipu all. Laev jäi ülevõtmisel üle vaatamata. Oluline – kuna laev tuleb tagasi andes anda üle samas seisus, kui võttes (üksnes pildistati väliselt). Hiljem selgus, et peale kuu-ajast kasutamist kõrbesid sisse peamootori laagrid – laev oli töövõimetu. Sellist avariid loetakse laeva hävimisele järgneva raskusastmega avariiks (next to the total loss). Taanlased süüdistasid eestlasi ja esitasid hagi 1,4 milj dollari osas ja nõudsid kahe-aastase prahiraha (kasutamise raha) ära

Mere- ja transpordiõigus

doc

II tunnitöö Laevaõnnetus

keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu hääletult või lõhkeda tohutu pauguga. Käesoleval juhul toimis elektrijuhina laeva korstnast väljuv suits. 1) Viis suurimat rahuaegset laevahukku 20. Sajandil a) "Dona Paz" (Filipiinid) põrkas 1987. aastal kokku teise laevaga. Kokku uppus üle 3000 reisija. b) "Titanic" (Sbr.) põrkas 1912. aastal kokku jäämäega, uppus 1513 nimest. c) Kaks aastat hiljem põrkas "Empress of Ireland" (Sbr.) kokku teise alusega, uppus 1012 inimest. d) 1986. aastal uppus Aasovi merel "Admiral Nahhimov", viies merepõhja 423 inimest. e) Aasta hiljem kaldus külili parvlaev "Herald of Free Enterprise" (Sbr.), viies merepõhja 193 inimest.

Arvutiõpetus

rtf

Titanic

.........5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................6 Sissejuhatus Referaadi teemaks on Titanic. Selle teema valisin sellepärast, et tahtsin sellest toona suurimast luksuslaeva hukust rohkem teada saada. Huvitun väga ajaloost ja uurin tihti ammu toimunud juhtumeid. Töö eesmärgiks on teada saada, miks selline õnnetus tookord toimus. See teema kuulub laevaõnnetuste valdkonda. Selles uurimustöös ma kasutasin peamiselt eesti keelset vikipeediat ja raamatut ,,TITANIC " autor Guido Ilves. 2 Ehitus Ehitus algas 31. märtsil 1909. aastal. Laev kuulus firmale White Star Line. Laev ehitati Harlandi ja Wolffi laevaehitustehases Belfastis, selle olid projekteerinud lord Pirrie, Thomas Andrews ja Alexander Carlisle. Ehitust toetas J.P. Morgan ja tema firma International Mercantile Marine Co

Uurimustöö

doc

Titanic

Aastatel 1902 12 oli White Star teenindanud koguni 2 179 594 inimest, kellest hukkus vaid kaks. Ükski elling ega dokk polnud gigantsete sõsarlaevade jaoks piisavalt suur, kuid lord Pirrie ei lasknud end sellest heidutada, ning ta andis korralduse üks ellingutest ümber ehitada. Ellingut pikendati umbes 60 m võrra ja valati peale 1, 4 m betoonikiht. Hiigelaurikut hakkas planeerima Thomas Andrews. Titanicu kiil pandi maha 31. märtsil 1909. aastal ellingul nr. 3. Laeva valmissaamine kestis 3 aastat, selleks kulus miljoneid töötunde. Laeval olid väärispuust mööbel, ilusad kullatud lühtrid, kogu sisseseade oli kaunis ja kallis. Inglise kaubandusministeeriumi lootusetult vananenud eeskirju ei olnud muudetud alates 1894. aastast. Aegunud eeskirjade järgi pidi igal 10 000 tonnisel Inglise laeval olema 16 päästepaati mahuga 154 kuupmeetrit, samuti parved, mille maht pidi moodustama 75% päästepaatide mahust

Ajalugu

doc

Uurimustöö vormistamise juhend

õpikukogu 6 165,7 5 669,4 5 559,9 5 264,9 4 788,5 Lugejad, tuhat 202,3 203,3 200,2 194,4 187,5 Laenutused, 3 494,8 3 809,2 3 153,9 2 959,7 2 552,9 tuhat arvestusüksust Laenutusi keskmiselt 17,3 18,7 15,8 15,2 13,6 lugeja kohta, arvestusüksust Raamatukoguhoidjad 652 662 658 649 605 Allikas: Eesti statistika aastaraamat 2006. 5 Joonis 1. Kino- ja teatripileti keskmine hind, 19942005b Krooni 100 Teater 90 80 70 Kino

Uurimistöö

Rohkem sarnaseid