Eesti ajalugu. Demokraatlik Eesti, Autoritaarne Eesti. (1)

1) Demokraatlik Eesti
Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate soole,rahvusele, usule ,varanduslikule seisule jms), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli suurim võim rahval (rahvahääletused). Seadusandliku võimu teostas Riigikogu- (100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu, viimase tegevust juhtis riigivanem . Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem, sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad . Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid.
Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu . Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajanduseda, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussüja lõppu algas ülikiire majandustõus, eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajatu sadu uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika . Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle vastuoludeta arenemist. Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt poliitilistest suhetes, siis orieneeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Töööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform . Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport . Tõusis elatutustate, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks.
Välispoliitika: Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta, võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele tunnustuse (asuti taotlema seda 1918) Otsustavaks läbimurdeks kujunes 26 jan 1921, mil Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike. Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Suur oht ähvardas Eestit idast 1920 a algul mil Moskva tegi panuse siinsetele kommunistidele. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid. Ühelt poolt üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega. Saksamaasuhtes andsi see häid tulemusi, Venemaaga aga ei. 1920 pandi suured lootused Balti liidule, kuid seda liitu ei suudetud luua. Ainus reaalne samm Balti liidu poole astuti 1923 a, mil kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidulepingule, kuid see ei omanud suurt tähtsust. Eesti sai 22 sept, 1921 Rahvasteliiduliikmeks.
1. dets riigipöördekatse: 1. dets 1924 üritati relvastatud riigipöördekatset. ( 400 relvastatud latikat, õigemini võitlussalklast asutusi , sidekeskusi ja sõjaväeosi). Ründe järel kaotas EKP rahva seas igasuguse poolehoiu ja mandus, Venemaa aga loobus siseriiklike mässude organiseerimisest.
2) Suur kriis
Majanduskriis - 1925 algas ülemaailmne majanduskriis (sai alguses USAst). Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud läksid pankrotti . Paljud tööstusettevõtted piirasid tootmist või sulgesid uksed. Vähenes ostujõud ja kasvas tööpuudus, mille tõttu tehti palju nö hädaabitöid. Pankade pankrotistumine.
Sisepoliitiline kriis- Majanduskriisiga kaasnes rahva rahulolematuse kasv. Süüdlasi nähti erakondades ja ebasobivas põhiseaduses. Äsja loodud suurerakonnad lagunesid ning suurenes parlamendi killustatud. 2 a jooksul oli ametis 4 valitsust millest ükski ei püsinud võimul isegi poolt aastat. Algatati põhiseaduse muutmise aktsioon.
Vabadussõjalased- 1929 loodi Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL), mis esialgu koondas vabadussõja veterane. Juhtideks said Andrus Larka ja Artur Sirk . Iseloomulik oli juhikultus , rahvaühtsuse propageerimine, kutsekodade eelistamine poliitilistele erakondadele, demagoogilised süüdistused ja lubadused. Saavutasid suure populaarsuse. 1931 aastast sekkuvad poliitikasse. Asuti koostama põhiseaduse projekti.
Põhiseaduse kriis- Sisepoliitilisele ja majanduskriisile lisandus veel põhiseaduse kriis. Päts kritiseeris põhiseadust, öeldes, et sellel on liialt võimu. Väljapääs oleks uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Hakati koostama uut põhiseadust. 1932 kukkus läbi Riigikogus koostatud põhiseaduse I rahvahääletus. 1933 kukkus läbi II rahvahääletus. Samal aastal kehtestas Tõnissoni valitsus üleriigilise kaitseseisukorra. 1933 okt’is III rahvahääletusel võitis Vabadussõjalaste põhiseaduse eelnõu. Tõnissoni valitsus astus tagasi ja tühistas kaitseseisukorra. 1934 jõustus uus põhiseadus.
Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner ( Asunike Koondis), K.Päts (Põllumeestekogud), August Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). Äge valimisvõitlus oli. Loodeti, et pärast valimisi meeleolud rahunevad ning kriisid ületatakse.
3) Autoritaarne Eesti
Riigipööre 13. märtsil 1934a teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja „eesti rahva vaimne haigus“- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord . Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse kätte(riigivanema dekreedid).
Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
Riigikogu sunniti „vaikivasse olekusse“.Keelustati poliitilised erakonnad- nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma kutsekodasid.Kehtestati tsensuur .Loodi Propakanda Talitus (rahvausklikud kampaaniad). Kehtestati riigikontroll paljude elualade üle . 8 dets.1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse- paljud mõisteti vangi. Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu
Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president . Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20’lt aastalt 22’le. 1938 aprillis sai presitendiks K. Päts ja peaministriks K. Eenpalu. Asuti teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat: Püsis katiseseisukord. Keelatud oli poliitiline organiseerumine. Säilis tsensuur. Olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. Suurenes riigi sekkumine majandusellu.
Majanduselu 1939. Aastate II poolel: Liberaalne majanduspoliitika asendus majanduliku rahvuslusega. Riigi jõuline sekkumine majadusellu. Majandusministeeriumil enneolematu võim. Plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi nõukogusid, komiteesid ja instituute. Kasvas riigi otsene roll majanduses. Suur tähelepau tööstusel. Kasvas ettevõtete arv. Põllumajanduses põllupinna ja loomade arvu suurenemine.Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks . Peamised partnerid saksamaa ja suurbritannia . Paranes rahva heaolu.
Välispoliitika: Rahvusvaheline olukord tervanes. Saksa ja vene kujunesid ohuallikateks. Rahvasteliidu jõuetus. Julgeoleku kriisid kasvasid. 1935 Inglise-Saksa mereväeleleping, millega ingl. oli valmis andma Läänemere piirkonna Saksa ja Vene kontrolli alla. Venemaa aktiviseerus. 1934 sõlmiti Eesti, Läti, Leedu vahel leping, mis sai Balti Antandi aluseks. Neutraliteedipoliitika, väldib sõda Balti regioonis. Saksamaale üritati läheneda, kuid see ei õnnetunud. Eesti balansseeris Vene ja saksa vahel.
4) Kultuurielu
Kultuurielu – Omariikluse algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest(niimoodi ei võimaldatud kultuurielu piisavalt rahastada) 1925.a loodi Eesti Kultuurikapital, sellest kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Kultuurikapitali sissetulekud laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisist ning lõbustusasutuste maksustamisest.
Kultuuriautonoomia – Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus , 1925 a rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus:
- rahvusvähemused sakslased , venelased, rootslased ja kõik rahvusgrupid ja kõik kelle arv ületas 3000 piiri
- õigus kultuuromavalitsuste asutustele
- õigus asutada emakeelseid koole , teatreid, kirjastusi kultuuromavalitsuse lõid sakslased ja juudid
Kultuurielu üldised arengujooned

• Professionaliseerumine – elukutselised kirjanikud , kuntsnikud, muusikud, näitlejad, teatrid, koorid
  
• Eestikeele kaasajastamine
  
• Emakeelse hariduse laienemine
  
• Tippintelligentsi teke
  
• Kultuurikohtade laienemine
  

Teatrielu – keskuseks kuj. Tallinn kolme kutselise teatriga. Estonial oli silmapaistval roll, muutus rahvusteatriks ning lisaks sõnalavastustele ja operettidele ka oopereid ja ballette.
Kunstielu – Peamiseks tutvustajateks olid ühing Pallas ( Tartu), Eesti Kunstimuuseum ja Kunstihoone. Eesti kunstivanameistrid nt: Kristjan Rand, Ado Vabbe jt . Nende kõrvale tõusis ka kunstnike noorem põlvkond nt : Jaan Koort, Eduard Viiralt
Hariduselu – Mingi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi , töötati välja uued õppekavad , võeti kasutusele uued õpikud. Ehitati hulk moodsaid koolimaju ja aidati kaasa rahvusmeeelse õpetajaskonna kujunemisele. Kehtestati 6.klassiline koolikohustus
Need ümberkorraldused tõid kaasa gümn. Õpilaste arvu ulatusliku suurenemine. Pärast 1937. a haridusreformi suurenes kutsekoolide arv.
Teaduselu – Kõrgkoolid kujunesid juhtivateks teaduskesk. Tegutses rida teadusasutusi ja seltse ( Nt Loodusuurijate selts ). Need tegelesid vastava teaduselu uurimisega kui ka populariseerimisega. Eriti kiiresti arenesid rahvusteadused. Nt: keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja normeerisid õigekeelsust, uurisid eesti murdeid.
Kirjanduselu – 1920. a algul valitses luule -> tähtis roll Siurul.
Kümnendi keskel tõusis esile proosa, eriti realistlik romaan ( A.H Tammsaare )
Kesrkis esile nooremate luuletajate põlvkond
Muusikaelu – uus kammermuusika , koori – ja soololaulud
Uued sümfoonilised suurvormid( Evald Aava ooper „Vikerlased“)
5) Elulaad ja olme
suhtumine omariiklusesse- omariiklust väärtustava suhtumise kujunemise peamiseks eelduseks olid riigi loomisel tehtud sotsiaalsed ümberkorraldused, esmajoones maareform.1920. Esines veel kommunistlikku ja kosmopoliitset meelsust, riigi halvustamist, kuid need kadusid kommunistide riigipöördekatsega peaaegu täielikult. Keeruliseks tegi asja vaikiva oleku kehtestamine, sest katseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks.a)üks osa rahvast läks meelsasti kaasa reformidega(inimesed ,kes tundisid muret Eesti saatuse pärast ja lootsid ümberkorraldustest tõusvat kasu kogu ühiskonnale. ka inimesed ,kes olid huvitatud vaid isiklikest hüvedest ja toetasid riigi juhtkonda karjeristlikel eesmärkidel b)Teine osa jäi ükskõikseks. üheslt poolt süvendas apaatiat meedias propageeriv seisukoht ,et kõik ,mida teeb praegune president ja valitsus on õige ja hea, teisalt aga maj. Heaolu lubaś kapselduda mugavasse rahulolusse ja mitte märgata demokraatlikuid piiranguid. c)kolmas osa ei muutunud kaasajooksikuteks ega langenud ka passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks.
Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus ,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku -ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930. Hakati lugu pidama ka sportlikust eluviisist ,suvitamisest ja reisimisest.Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke AhtoValter,kes ületas Atlandi ookeani purjepaadil ja reisis ümber maailma.KA välisreiside arv suurenes.Samal ajal vähenes tasapisi religiooni tähtsus,kirikusse satuti harvem
Seltsiliikumine :nii linnades ,kui maale rajati sadu uusi rahvamaju,seal tegelesid mitmed seltsid ja ühingud.Üldlaulupeod toimusid Tallinnas iga viie a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.( skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.)
Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm. Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad .muutused rõivamoes: naistel poisipea ,dieedid,lühemad kleidid ja selleikud .Linna tulid uued ja moodsab bussid,maal sõideti jalgratastega.