Facebook Like

Eesti Vabariik (2)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI VABARIIK
PÕHISEADUSED
Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
Eesti Vabariigi esimene riigi põhialuseid kindlaksmäärav dokument oli Iseseisvusmanifest . Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus.
1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil .
Eesti neli põhiseadust
Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust.
  • Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920.
    Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast. Riigikogu oli äärmiselt killustunud, mistõttu ei suudetud moodustada elujõulist valitsust. Probleemiks oli ka see, et toonases valimisseaduses puudus klausel, mis oleks välistanud pisiparteide pääsu parlamenti. Näiteks praegu kehtib nõue, et parlamenti pääsevad vaid need erakonnad , kes koguvad vähemalt 5% kõigi valijate häältest. Stabiilselt toimiva valitsuse puudumine andis korduvalt alust süüdistada selles just põhiseadust. Parandusettepanekud, mille põhiideeks oli presidendi institutsiooni loomine, lükati esialgu tagasi nii 1932. kui ka 1933. aasta rahvahääletustel. Hakkas liikuma presidentaalse riigikorra poole. Puudus kindel riigi juht, oli riigi vanem.
  • 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvah ääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934.
    Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit ( EVKL , rahvasuus vapsid ) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele , välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuhtlemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus. Riigikogu liikmete arvuks 50. Kõik need muudatused jäid paberile. Kasutades jõustuvaid põhiseaduse rakendussätteid, võttis peaminister riigivanema ülesannetes Konstantin Päts 12. märtsil 1934 vastu dekreedi(määrus) kaitseseisukorra kohta.
    1934. aasta sügisel kutsuti Riigikogu veelkord kokku erakorraliseks istungjärguks, kuid saadeti seejärel kohe laiali. Kuni 1938. aastani Riigikogu enam kokku ei kutsutud (,,vaikiv olek"), kogu selle aja valitses riigivanem Konstantin Päts dekreetide abil. Erakonnad kaotati, erandiks jäi 1935. aastal moodustatud Isamaaliit.
    Igasugune esinduskogu puudus Eesti riigis rohkem kui kaks aastat. 1936. aasta detsembris valiti kahekojaline Rahvuskogu, mille peamiseks ülesandeks sai uue põhiseaduse väljatöötamine.
  • 28. juulil 1937 kiitis kahekojaline Rahvuskogu heaks Eesti kolmanda
    põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938.
    Selle põhiseaduse kohaselt valiti Eestis kahekojaline 120liikmeline Riigikogu (Riiginõukogus 40 liiget – ajalist piirangut ei olnud, ja Riigivolikogus 80 liiget – 5 aastaks), riigipeaks sai kuueks aastaks valitav president , kelle pädevus oli sarnane 1933. aasta põhiseaduses kirjapanduga, rahvaalgatus seati aga sõltuvusse presidendi suvast.
  • 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Samal ajal otsustati moodustada Põhiseaduse Assamblee, kelle liikmeist pooled valiti Ülemnõukogu ja pooled Eesti Kongressi poolt. Assamblee ülesandeks sai uue, kaasaegse põhiseaduse väljatöötamine. Kõik muud riigielu küsimused, sh põhiseaduse rahvahääletusele paneku otsustamine, jäid Ülemnõukogu pädevusse. Põhiseaduse Assamblees (PA) oli algul arutusel viis eelnõu, kuid edasise töö aluseks otsustati võtta Jüri Adamsi eelnõu. PA töötas kuni 1992. aasta aprillini , 20. mail otsustas Ülemnõukogu panna eelnõu rahvahääletusele. Rahvahääletus toimus 28. juunil 1992.
    Praegusele põhiseadusele on ette heidetud, et selles puudub rahvaalgatuse võimalus, nagu see oli kirjas varasemates põhiseadustes. On küll olemas rahvahääletusele panemise võimalus mõne seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse puhul, kuid selle korraldamist otsustab Riigikogu. Riigikogu tahet panna mõni küsimus rahvahääletusele pärsib aga säte, et pärast rahvahääletuse eitavat otsust peab Riigikogu laiali minema. Rahvaalgatus on Eestis praegu võimalik vaid kohalikes omavalitsustes. Vähemalt 1% hääleõiguslikel valla või linnaelanikel on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes valla või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks. Need rahvaalgatused võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. On võimalik korraldada rahvaküsitlusi, kuid pole selge, kas ja kuivõrd peavad võimud nende tulemustega arvestama.
    1992. aastal vastuvõetud Eesti Põhiseadust on väga raske muuta. Ühelt poolt on see mõistlik, sest kiirelt muutuv põhiseadus tekitab suure segaduse kogu riigi seadusandluses. Põhiseaduse liiga lihtsa muutmise võimalus muutuks poliitiliste manipulatsioonide allikaks. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 Riigikogu liikmetest või siis vabariigi president. Põhiseaduse I peatükki ,,Üldsätted" ja XV peatükki ,,Põhiseaduse muutmine" saab muuta ainult rahvahääletusega.
    Põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks on olemas järgmised võimalused:
    • rahvahääletuse teel, kuid selle läbiviimise otsustab Riigikogu, selleks on vajalik Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus;
    • otsustamine kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt sel juhul peab Riigikogus vähemalt 51 häälega vastuvõetud eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse;
    • põhiseaduse muutmise otsuse vastuvõtmiseks kiireloomulisena on vajalik Riigikogu 4/5 häälteenamus, põhiseaduse muutmise otsus võetakse vastu Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega.

    1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on muudetud kahel korral. 25. veebruaril 2003 muutis Riigikogu § 156 lõiget 1 (muudatus jõustus 17. oktoobril 2005). Selle muudatusega pikendati kohalike volikogude volituste perioodi kolmelt aastalt neljale.
    14. septembril 2003 võeti rahvahääletusel vastu seadus põhiseaduse täiendamiseks seoses Eesti sooviga ühineda Euroopa Liiduga: Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest; Eesti
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti Vabariik #1 Eesti Vabariik #2 Eesti Vabariik #3 Eesti Vabariik #4 Eesti Vabariik #5 Eesti Vabariik #6 Eesti Vabariik #7 Eesti Vabariik #8 Eesti Vabariik #9 Eesti Vabariik #10 Eesti Vabariik #11 Eesti Vabariik #12
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 126 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Annabella112 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    põhiseadused, vabariigi president, maavalitsus, eesti kaasaegne omavalitsus
    põhiseadus

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    katzz profiilipilt
    katzz: ei saa avada
    17:14 29-03-2009
    229975 profiilipilt
    229975: Hea!
    02:46 23-11-2016


    Sarnased materjalid

    62
    pdf
    EESTI VABARIIK
    54
    doc
    Kodanikuõpetuse kursus
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    32
    doc
    Ühiskonnaõpetus II kursusele
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    44
    docx
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun