Eesti Vabariik (2)

Sarnased õppematerjalid

62

pdf

EESTI VABARIIK

karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. 7 3. RIIGIKORD Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Eesti Vabariik kuulub Euroopa Liitu, Schengeni ruumi ja euroalasse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma monetaarpoliitikast ja rahaühikust) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme

Andme-ja tekstitöötlus

54

doc

Kodanikuõpetuse kursus

kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE

Ühiskonnaõpetus

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus

32

doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala

Ühiskond

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

° mandri-euroopa õigussüsteem ­ põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus ­reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus ­ reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus ­ sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

Ühiskonnaõpetus

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste eelduseks on põhiseadus, valitsemisinstitutsioonid, vabad valimised. o Pluralismi olemus ja tähtsus Pluralism ­ MITMEKESISUS, PALJUSUS, MIS VÕIB ISELOOMUSTADA ÜHISKONNA SOTSIAALSET EHITUST, PARTEISTUMIST, VAIMUKULTUURI, DEOMKRAATLIKU ÜHISKONNA ISELOOMULIK TUNNUS. Nüüdiaegse deomkraatia oluliseks tunnuseks on poliitiliste organisatsioonide, erakondade, huvigruppide suur arv. Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel, sest demokraatia pühimõtteks on koostöö ja kooseksisteerimine.

Ühiskonnaõpetus

56

doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine.

Ühiskond

44

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse

Ühiskond

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (2)