Vastus leiad õppematerjalist: Usuvabadus

Usuvabadus (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on usuvabadus?
Kuidas on Eestis usuvabadus tagatud?
Milline on meie vanuste noorte arvamus usuvabadusest?
Milliseid liite leidub usuvabadusega seoses?
Milline on usuvabaduse eksisteerimise olukord maailmas?
Miks on see keelatud koolis kui igalpool mujal võib seda teha?
Millistes riikides on usuvabadus?
Mida tähendab usuvabadus Sinu jaoks?

Sisukord

Sissejuhatus....................................................................................................................2

Mis on usuvabadus ?....................................................................................................... 3

Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4

Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7

Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18

Küsitlus klassis..............................................................................................................22

Kokkuvõte.....................................................................................................................23

Kasutatud kirjandus.......................................................................................................24
Sissejuhatus:
Antud töös üritame vastuseid leida järgnevatele küsimustele:
Mis on usuvabadus?
Kuidas on Eestis usuvabadus tagatud?
Milline on meie vanuste noorte arvamus usuvabadusest?
Milliseid liite leidub usuvabadusega seoses?
Milline on usuvabaduse eksisteerimise olukord maailmas?
Mis on usuvabadus?
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse või teistesse usuühingutesse on vabatahtlik ning ühtlasi puudub riigikirik. Igal kodanikul on õigus täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Samuti on igaühel õigus jääda truuks oma arvamustele ning veendumustele, kedagi ei tohi sundida neid muutma .
Usuvabadusega seonduvad olulised probleemid on usuline tagakiusamine ning diskrimineerimine, usuliste organisatsioonide ebavõrdne kohtlemine, ususümbolite avaliku kandmise keelamine ja pühatoimingute täpsed täitmised.
Usuvabaduse alavaldkonnast leiate nii üldisi inimõigusi puudutavaid materjale kui ka näiteks arutelusid teemadel , kas avalikes koolides tohib kanda ususümboleid või kas religioossetel eesmärkidel on looma tapmine lubatud ning õigustatud ( Eetikaveeb ).
Eesti Vabariigi põhiseaduses on usuvabaduse kohta õeldud järgnevat:
§ 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav . Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.
§ 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus.
Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole.
Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
§ 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
§ 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole ( Riigiteataja ).
ÜKSIKISIKU USUVABADUS

§8. Üksikisiku õigused
(1) Igal isikul on õigus vabalt valida, tunnistada ja kuulutada oma usulisi veendumusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust ega teiste inimeste õigusi ja vabadusi.
(2) Keegi ei ole kohustatud andma andmeid oma usutunnistuse või kogudusse kuulumise kohta, välja arvatud kriminaalmenetluse käigus kahtlustatav, süüdistatav, kohtualune ja kannatanu.
(3) Igal isikul on õigus lahkuda kogudusest, teatades enne oma otsusest koguduse juhatusele. Igal isikul on õigus lahkuda kloostrist, teatades enne oma otsusest kloostriülemale.
(4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta.
(5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18- aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära.
(6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele.
(7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse.
§9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades
(1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.
(2) Jumalateenistusi ja usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes korraldab usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes väeosa ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal.
§10. Lapse kuulumine kogudusse
(1) Iga isik, kes on vähemalt 15-aastane, võib iseseisvalt astuda koguduse liikmeks või lahkuda kogudusest vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale.
(2) Noorem kui 15-aastane laps võib kuuluda kogudusse oma vanemate või eestkostja loal.

Inimõiguste ülddeklaratsioonis on kirjas järgnevat:

ARTIKKEL 3.
Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele.
ARTIKKEL 18.
Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust oma usku või veendumusi muuta, samuti vabadust vabalt kuulutuada oma usku või veendumusi nii üksikult kui ka koos teistega avalikult või eraviisiliselt õpetuse, jumalateenistuse ja religioossete ning rituaalsete kombetalituste kaudu.
ARTIKKEL 19.
Igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumuste vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadust takistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata
ARTIKKEL 30.
Käesolevas deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mõnele riigile, isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks , mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele (Eesti Inimõiguste Instituut).
Usuvabadus Eestis
…Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur. Eesti kultuur on kõigi siinsete usundite kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mõistlik ühiskonnategelane, olgu usklik või mitte, peaks seda usuvabadust kaitsma ja arendama – et kaitsta ja arendada Eesti kultuuri vabadust... ( Valner Valme )
Vastuseks küsimusele, et kas Eesti Vabariigis on usuvabadus seadustega kaitstud, vastan väikse kahtlusega jaatavalt. Seadustega on need kaitsud, kuid neid seadusi analüüsides tekib usuvabadusega hulk ebamäärsusi, mida võib tahtlikult või mittetahtlikult kurjasti kasutada.
Seadusi teise külje alt vaadates:
§ 2 järgi on usulisteks ühendusteks kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid , kus “koguduste liit” kui ka “ kirik ” on vähemalt 3 koguduse vabatahtlikult liitunud ühendused.
See määratleb “kiriku” kindlalt kristliku institutsioonina.
“ Klooster ” saab tegutseda kas kiriku või iseseisva põhikirja alusel. “Koguduste liidule” seda võimalust ei anta . Ükski mittekristlik usuline ühendus (nt budistid) ei tohi enese juurde asutada kloostrit, erinevalt kristlikest kirikutest, vaid peavad moodustama sõltumatu juriidilise isiku.
§ 7 nõuab kristliku terminoloogia kasutamist kõigilt usulistelt ühendustelt: Usulise ühenduse nimi peab sisaldama vastavat sõna “kirik”, “kogudus”, “koguduste liit”, “klooster”.
§ 8 lubab Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse.
See seadus ei kehti, kuna näiteks maausulisena ei saa neid nende viimse tahteavaldusena kremeerida nende koduhiies. Krematooriumis läbiviidud talitusele järgneb aga urni matmine kiriklikku kalmistusse – pole lootustki, et võib tuha sümboolselt voolavasse vette või kodukandi loodusesse laiali puistata.
Massimeedia :
On arusaadav, kui igal usuorganisatsioonil on võimalus omada omi häälekandjaid. Kui aga ka avalik-õiguslik ringhääling hakkab tasuta mõne usu häälekandjaks, siis tekib küsimus võrdsetes võimalustes. Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi esimene üldpõhimõtte on: erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtete järgimine üksik- ja sarisaadetes ja programmis tervikuna peab avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile olema olemuslik ja kohustuslik. Sel viisil tagatakse kõigile ühiskonna liikmete võimalus kujundada oma isiklikku arvamust, mis tugineb mitmekesisel informatsioonil sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise elukeskkonna kohta.
Kuid siiski:
20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm.
Eesti rahvale ongi kristlaste põhiliseks väljundiks olnud Eesti Raadio ja Eesti Televisioon. Eesti Televisioonis on jätkunud pühapäeviti saatesari “Ajalik ja ajatu”, kus esinevad EKN-i liikmeskirikute vaimulikud. Kristlikel pühadel ja vabariigi tähtpäevadel on toimunud jumalateenistuste ülekanded Eesti Televisioonis ja Eesti Raadios.
Valner Valme on kirjutanud “Postimehes”: …meediaväljundid on enamasti ära kasutatud kõrgel vaimsel tasemel, kuid siiski mõneti kitsilt. Avatus teistsuguste mõtteviisidega suhestumiseks leiab küll manifesteerimist, kuid neid teisi mõtteviise tajutakse siiski (paratamatult?) läbi oma prisma ja sõnavara. Ning ikka näitab Eesti meedia maausulisi valdavalt anakronistlike veidrikena, krišnaiite eksootilise estraaditrupina, sataniste lausa eluohtlike hälvikutena – ja Eesti moslemid vaikib üldse maha. Väga raske on tuvastada kristlastes reaalset tahet oma pisukest monopoli õiglaselt teistega jagada…
Riiklikud pühad:
Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad.
Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö “riigikiriku”-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas.
Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni , kus § 20 on usuvabadus määratud järgmiselt:

Kõigile garanteeritakse usuvabadus.

Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist võimu kasutada.

Kedagi ei saa sundida osalema mingites religioossetes aktides, pidustustes, tseremooniates ja rituaalides.

Riik ja ta organid peavad hoiduma religioosse õppe läbiviimisest ja ka muust religioossest tegevusest.
Sarnane seadusandlus teeks võimalikuks riigi ja usuliste organisatsioonide tegeliku lahususe. Kuid Eestis on ju vaja Euroopa ees Kiriku ülemvõimu ülistada, hoolimata ohust kaotada sedasi õigusriigile omased jooned.
USA-s ja mõnes Euroopa riigis on jõutud selles asjas kaugemale – igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka meie riigilt.
Maaseadus ja - maksud :
Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. “Maamaksuseaduse” § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt. Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri , see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mošee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on seaduseväline, sest maausulised käivad pühas hiies, mitte pühas majas hiie sees. Kui vanasti kuulus hiis küla ühisomandisse, siis võiks ka praegu hiite alused maad kuuluda kas siis maksuvabalt Maavalla Kojale, kes nende eest hoolt kannaks (nagu kirik kui institutsioon kiriku kui pühakoja aluste maadega) või otseselt sotsiaalmaadena valdade haldusesse.
Praegu on hiied koos esivanemate kalmudega üldiselt kõik maamaksu all, s.t eraomandis. Seega peab Eesti riik pärimuslike pühakohtade saatust lihtsalt tühiseks.
Mittekristlaste alavääristamine kiriku poolt:
Meie esivanemate ja muude rahvaste pärimuslikku omausku on kristluse tekke aegadest peale peetud millekski alaväärseks ja kuratlikuks.
Seda seniajani: Eesti Kristlike Koguduste Ühingute Nõukogu liikme Paul Rästa avaldus (Meie Maa, 13.11.99), kus nimetab maausulist ja agronoomia doktorit Aleksander Heintalut, alias Vigala Sassi kurjuse maailma esindajaks, Luciferi kaastööliseks Eestis.
Maausust räägitakse kui mingist alam-usust, mis pole võrdväärne maailma suurte uskudega.
Samas, kas kirikuteener või keegi teine Kristuse kuju ees kummardades, tema jalgu härduses suudeldes ja sümboolselt ka kannibalismiga tegeldes (ihu süües ja verd juues) ilmutab „arenenud“ usu tundemärke?
Rahvausund :
Tänapäevaks erisuundadesse liikunud ja eraldi seisvad pärimuskandjad – rahvalaul , -tants, -pillimäng, -usund, -käsitöö jne olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kõrvaldatud.
Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid ükski üdini kristlik riik ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002)

Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud)

Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel toimuvad paraadid või mälestusteenistused. Kaplan peab olema ühe Eesti Kirikute Nõukogu liikmekiriku liige. Viimased kaks lauset on täielikult vastuolus põhiseadusega, mis väidab, et ühtegi usundit ei eelistata teisele. Meie sõdurpoisid peavad igal nädalalõpul ja paraadidel paljastama pea ja lugema kaasa kristliku kaplani palvetele.

Usuvabadus ja usuõpetus

Astronoom Martin Vällik on välja tulnud kiiduväärt algatusega, mille eesmärgiks on tagada usuvabadus Eesti Vabariigis ja lõpetada ühe usuhullude kamba riiklik doteerimine. Martin kogub toetajate allkirju avaliku pöördumisega. Aidake usuhullud koolidest eemale hoida. Usk on mõistuse alistumine ja teadmiste kapitulatsioon ning sellel ei ole kohta koolis (muudes õppeasutuses, avalikussektoris jne)(Priit Kallas 2005).
See avalik pöördumine näeb välja järgmine:

Avalik pöördumine Eesti Vabariigi kodanike, lapsevanemate, seadusloojate, õpetajate, teadlaste, omavalitsuste, inimõiguste ja –vabaduste eest seisjate ning kõigi teiste asjast huvitatute poole.

Meie, allakirjutanud, pidades silmas Eesti Vabariigi Põhiseadust (§§ 12, 40 ja 41) [1] ja

jälgides elavat arutelu usu(ndi)õpetuse üle üldhariduskoolis, mille ainekava tööversioon [2] on ühekülgselt kristlusekeskne, sisult evangeliseeriv, teisi usutunnistusi ja uskmatust tõrjuv, püüab jätta ekslikku muljet, nagu oleks eetika religiooni ainuõigus ning religioon inimeste elu ja kultuuri vältimatu osa;

kuuldes XXI sajandi teadmistepõhise ja ilmaliku ühiskonnakorraldusega vastuolus olevatest plaanidest vähendada loodusteaduste õpetamise mahtu; [3] [4]

arvestades ristiusu väikest kandepinda tänapäeva Eesti ühiskonnas; [5] [6]

märgates kõige kõrgemal riiklikul tasemel tehtavaid riigikirikule tunnuslikke eelistusi ühele religioonile (riigiasutuste lippude õnnistamine, kaplanaat vanglates, Kaitseväes, Eesti Vabariigi aastapäeval toimuv jumalateenistus riigijuhtide osavõtul, palve kristliku jumala poole Kaitseväe paraadi ajal, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna evangeelne arengukava [7] jm [8]);

lugedes peaminister Andrus Ansipi ühemõttelisest toetusest kristlusele ja selle väärtustele ning põhiseadusvastaseid ja solvavaid hinnanguid nende suhtes, kes teostavad oma põhiseaduslikku õigust mitte kuuluda kristlikusse kirikusse; [9]
väljendame oma muret, et

pedagoogiliselt küündimatu religiooniõpetuse ainekava rakendamine pärsib laste vaimset arengut ning iseseisva mõtlemise võimet, annab ühekülgse ja meelevaldse pildi kultuurist, ühiskonnast, eetikast ja religioonist;

meie laste toimetulek ja konkurentsivõime tänapäeva ja tuleviku teadmistepõhises maailmas saab kahjustatud, kui plaanitav reaalainete ja loodusteaduste mahu vähendamine teoks saab;

ilmaliku õigusriigi ja usuliselt erapooletu humanistliku eetika põhimõtted on asetatud kahtluse alla;

kõrgeimal riiklikul tasemel rajatakse teed riigikiriku tekkele;

riiklik toetus ühele religioonile kahjustab kõikide kodanike põhiseaduslikku usuvabadust ja õigust mitte tunnistada ühtki religiooni; ja protesteerime otsustavalt selliste suundumuste vastu.

Tulemus :
1882 allkirja
Aruanded
2007. aasta rahvusvaheline usuvabaduse aruanne Eesti kohta

Avaldaja: demokraatia, inimõiguste ja tööga seotud küsimustega tegelev amet

Usuvabaduse staatus
Juriidiline ja poliitiline raamistik
Põhiseaduses on sätestatud usuvabadus ning riigis on seda õigust praktikas üldiselt ka austatud. Riik püüdleb kõikidel tasanditel selle täieliku kaitsmise poole ning suhtub sallimatult selle õiguse eiramisse nii riiklikus kui ka erasektoris. Põhiseaduses on sätestatud, et riigikirikut Eestis ei ole.
Individuaalset ja kollektiivset usuvabadust otseselt või kaudselt reguleerivaid seadusi ja määruseid on teisigi. Usuliste ühenduste tegevust reguleerivad kirikute ja koguduste seadus ning mittetulundusühingute seadus. Kirikute, koguduste ja koguduste liitude põhikirjad registreeritakse linnakohtutes.
Kirikute ja koguduste seadus näeb ette, et iga väeosa ülem tagab ajateenijatele võimaluse täita oma usulisi talitusi. Sõjaväekaplan teenib kõikide usuliste ühenduste liikmeid. Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt peavad vangladirektorid tagama vangidele võimaluse järgida oma usulisi veendumusi. Ajateenijad ja vangid said seda õigust ka kasutada.
Kirikutel , kogudustel ja koguduste liitudel peab olema juhatus. Juhatuse liikmeks võivad olla kodanikud ja riigis seaduslikult elavad isikud. Ametlikuks registreerimiseks linnakohtus peab usulise ühenduse juhatus esitama avalduse, millel on kõikide juhatuse liikmete allkirjad. Kogudusel peab olema vähemalt 12 täisealist liiget. Registreerimisavaldusele tuleb täiendavate dokumentidena lisada asutamiskoosoleku protokoll , põhikirja koopia ja kolme asutajaliikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised.
Riigikoolides on võimalik läbida üldine usundiõpetuse programm. Kool on kohustatud pakkuma võimalust õppida religiooniõpetust alg- või keskkooliastmes juhul, kui vähemalt 15 õpilast seda soovivad. Valikkursustena pakutakse nii riigi- kui ka erakoolides võrdleva usundiloo tunde. Puuduvad ametlikud andmed selle kohta, kui palju õpilasi on nendes tundides käinud. Tartus on kaks eraomandis kirikukooli, millel on religioosse suunitlusega õppekava. Üks koolidest on evangeelne ja teine katoliiklik .
Valitsus on võtnud eelarvamuste vastu võitlemise ja tolerantsuse suurendamise edendamiseks meetmeid. Alates 2003. aastast tähistatakse riigis iga aasta 27. jaanuaril holokausti ja teiste inimsusevastaste kuritegude mälestuspäeva. Eesti on rahvusvahelise holokaustialase hariduse, holokausti mälestamise ja uurimise koostöörühma kontaktliige.
2007. aasta jaanuaris jõudis õpetajateni Eesti Ajalooõpetajate Seltsi ja Rootsi organisatsiooni „ Living History Forum" koostööprojekti raames välja antud holokaustiteemaline õppematerjal, mille rahastamises osales ka valitsus. Õppekogumiku abil saab kavandada individuaalseid tunde, kus tähistatakse holokausti mälestuspäeva. Samuti sisaldab see lisamaterjali teema käsitlemiseks ajalootundides. Õppematerjali hulka kuulub ka CD ja DVD.
Tööd jätkas inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvaheline komisjon , kelle tegevus hõlmab Saksa ja Nõukogude okupatsiooni Eestis.
1991. aastal vastuvõetud omandireformi seaduse sätete alusel jätkus vara tagastamise protsess, mille käigus läheb kirikuvara riigilt tagasi usuliste ühenduste omandisse. See protsess on üldjoontes lõpule jõudmas. Käesolevas aruandes vaatluse all oleva ajavahemiku lõpuks oli EAÕK seadusliku kontrolli all enamik kirikuvarast, sealhulgas MPEÕK kasutuses olnud vara. Valitsus andis seitse kinnisvaraüksust MPEÕK valdusse eelmise vaatlusperioodi jooksul ja kolm ülejäänut käesolevas aruandes käsitletud perioodi ajal.
Kohalike juudi koguduste juhtide sõnul ei puudutanud varade tagasisaamise protsess nende kogukondasid, sest enamik sõjaeelseid usuhooneid oli renditud, mitte nende omandis.
Suur reede, esimene ülestõusmispüha, jõulud ja esimene nelipüha on riigipühad.
Usuvabaduse piiramine :
Valitsuse poliitika ja tegevus soodustas üldiselt usuvabaduse praktiseerimist.
Usulistel põhjustel vangistatutest või kinnipeetutest ei ole teada antud.
Sunniviisiline usku pööramine:
Puudub teave sunniviisilise usku pööramise kohta.

Uus seadus ei lase usul kooli imbuda

Kuigi mahuka haridusreformi algatav seaduseelnõu kohustab gümnaasiumis kas või ühe õpilase soovil usundilugu õpetama, ei saa see noor õigust kristlikule kasvatusele , vaid üksnes riiklikult kinnitatud religiooniõpetusele.
Võib tekkida olukord, et koolis on vaid paar kristlikust perekonnast pärit noort, kes tahaksid õppida usuõpetust piibliloo vormis, ja kohalik kirikuõpetaja oleks valmis neile seda õpetama, kuid nad peavad õpetama-õppima kõiki religioone kirjeldavat üldist usundilugu või ainest loobuma.
Haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva ütles Postimees .ee'le, et kavandatav põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ei tekita sellist olukorda nagu Soomes, kus on 11 õppekava ning iga noor saab just selle usu õpetust, millest ta huvitub.
«Kui nad tahavad luteri usku õppida, siis valigu pühapäevakool,» oli tema lahendus probleemile. «Kui on tegu konkreetse konfessiooniga, mida nad tahavad tundma õppida või millesse nad kuuluvad, siis üldhariduskool ei ole see koht.»
Ladva meenutas, et Soomes on usuõpetuse teema aktuaalne just seepärast, et on tehtud ettepanek asendada ühele religioonile keskenduv aine üldise usundilooga.
Tema sõnul võib kirikuõpetaja iseenesest anda koolis üldist religiooniõpetust, kui tal on õpetamiseks vastav kvalifikatsioon . Et aine kallutatuks ei kisuks, seda peab jälgima kooli juhtkond . Ta võrdles seda olukorraga, kus ühiskonnaõpetust annab sotsiaaldemokraat, lisades, et keegi pole kaitstud sellegi eest, et füüsikaõpetaja võib osutuda tõsikristlaseks.
Kui õpilane või lapsevanem aines kallutatust tunnetab, peaks ta Ladva sõnul teavitama kooli juhtkonda, ja kui sellest kasu pole, kohalikku omavalitsust.
Tema andmetel koolitatakse usundiõpetajaid praegu Eestis kahes kohas - Tartu Ülikooli usuteaduskonnas saab õppida religioonipedagoogikat ning Tartu teoloogia akadeemias eetika- ja religiooniõpetuse õpetamist.
Gümnaasiumi vaid ühe õpilase nõudmisel üldist usundiõpetust andma kohustava eelnõu vastuvõtmine on kavandatud sügisesse ning valikainetega seotud muudatus peaks selle järgi jõustuma 2010. aasta septembrist.
Põhikoolis jääb usundiõpetuse reeglistik Ladva sõnul endiseks: vähemalt 15 noort peab klassis selle aine õpetamiseks soovi avaldama.
Soomes on lisaks ususpetsiifilise õpetuse üldiseks kohustuslikuks religioonilooks muutmisele arutluse all lasteaedade olukord. Nimelt on seal eelkooliealistele mõeldud usukasvatuse sisu antud asutuse enda otsustada ja sõltub tihti asutuse juhataja veendumustest. Nii loetakse näiteks Oulu läänis 90 protsendis lasteaedadest alati söögipalvet.
Ladva andmetel Eestis selline olukord võimalik pole. Tema sõnul pole usuõpetust mingilgi kujul koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas sees. «Igati mõistlik on see, kui lasteaia õpetaja räägib seda, kus on tulnud jõulud, aga katekismust ei õpeta ta kindlasti mitte (alo Raun 2009).

Usuvabadusega seotud institutsioonid Eestis
Eesti Vabariigi Õiguskantsler
Eesti Inimõiguste Instituut
Inimõiguste Teabekeskus

Eesti Kirikute Nõukogu
Usuliste Ühenduste Ümarlaud
USUVABADUS MAAILMAS

Näitejuhtumid:

2004. aastal võeti Prantsusmaal vastu seadus, mis keelustas islami pearättide ning teiste selgete ususümbolite nagu juutide kipa või suurte krutsifikside kandmise riiklikes koolides. Kuigi seadus keelustab erinevate religioonide sümbolite kandmise, väidavad muslimid, et tegemist on siiski islamivastase aktsiooniga.
2004. aastal keelas Moskva kohus Jehoova tunnistajatel tegeleda usutegevusega. Seda võimaldas seadus, mis lubab kohtul keelustada usurühmitused, mille kohta otsustatakse, et need õhutavad vihkamist või sallimatut käitumist (Eetikaveeb).

Esimese punkti kohta saab esitada küsimuse, et kas ususümbolite keelamine piirab usuvabadus. Piirab küll, sest miks on see keelatud koolis, kui igalpool mujal võib seda teha?
Teise punkti kohta tekib küsimus, et kas kohtuotsus läheb vastuollu üldise õigusega usuvabadusele. Jah, sest pigem tuleks karistada neid, kes on õhutanud vihkamist ja sallimatut käitumist, mitte tervet kogukonda .

7-aastane David ütleb, et klassikaaslased lõid ja mõnitasid teda õpetaja nähes, kui ta oli keeldunud esimesel koolipäeval õigeusu teenistusel risti suudlemast. Poisi vanemad kaebavad kooli usuvabaduse rikkumise pärast kohtusse. /--/ Kuigi Venemaa konstitutsiooni kohaselt on riik ja kirik lahutatud, on vene õigeusu kiriku mõju pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist üha kasvanud. 75% venemaalastest peab ennast õigeusku kuuluvaks, kuigi ainult 10% neist käib kirikus ja järgib traditsioone. Paljude inimeste jaoks on õigeusk otseselt seotud venelaseks olemisega (Eetikaveeb).

14-aastane Walesi koolitüdruk keeldus ära võtmast raudset käevõru, mida sikhid kannavad patust hoidumise meeldetuletuseks. Kool eemaldas tüdruku õppetööst, kuna tema teguviis eiras koolivorminõudeid ja juhatuse reegleid. /--/ Kõnealune kool on tuntud oma rangete koolivorminõuetega, mis keelavad õpilastel ususümbolite, näiteks muslimite pearäti või kristliku risti, kandmise.

Koolist kõrvale jäetud tüdruku vanemad ei ole otsusega rahul. Nad rõhutavad, et see käevõru ei ole ehteasi, vaid ususümbol, mis peab meenutama, et alati tuleb teha head ja hoiduda halbadest tegudest(Eetikaveeb).
KÕIKJAL EI OLE USUVABADUST:
Vene õigeusukirik lükkas tagasi USA välisministeeriumi hinnangu Venemaale kui eelarvamusliku usupoliitikaga riigile. USA välisministeerium nimetas novembri algul avalikustatud iga- aastases usuvabaduste raportis Venemaad riigiks, kus suhtutakse eelarvamuslikult väiksematesse konfessioonidesse.
Raportit , mis annab hinnangu usuvabadustele 197 riigis, esitles ajakirjanikele USA välisminister Condoleezza Rice .
Kõige halvem on usuvabaduste olukord Myanmaris, Hiinas, Põhja- Koreas ja Kuubal. Riikidena, kus võimud suhtuvad vaenulikult usuvähemustesse, nimetatakse Eritread, Iraani , Laost, Saudi Araabiat, Sudaani, Usbekistani ja Vietnami. Kolmandasse rühma kuuluvates riikides – Bangladeshis, Egiptuses, Indias ja Sri Lankal ignoreerivad võimud usurühmade diskrimineerimist.
Venemaa on neljandas rühmas, mille võimud viivad mittepeamiste religioonide esindajate suhtes ellu eelarvamuslikku poliitikat. Raportis märgitakse muuhulgas, et Vene eriteenistused peavad mitmete usurühmade liidreid julgeolekuohuks. Koos Venemaaga on selles kategoorias Aserbaidþaan, Valgevene, Brunei , Indoneesia, Pakistan ja Türgi.
Raportis märgitakse, et usuvabaduste olukord on oluliselt paranenud Gruusias, Indias, Türkmenistanis, Araabia Ühendemiraatides ja Vietnamis (Kristlik leht kuulutaja).

Šveitsi minaretikeeld jõudis inimõiguste kohtusse

Strasbourgis asuv Euroopa Inimõiguste Kohus on saanud kuus kaebust Šveitsi minaretikeelu kohta, mille kohaselt keelati riigis uute minarettide ehitamine.
Rahvahääletuse tulemusena kirjutatakse Šveitsi põhiseadusesse lause, mis keelab riigis mošeede juurde palvusele kutsumiseks mõeldud tornide ehitamise. Šveitsi on minaretikeelu järel tabanud kriitikalaviin ja rahva otsus pole paljudes välisriikides leidnud mõistmist, vahendas AFP.
Teiste seas on kohtule kaebuse saatnud ka Genfis elava moslemikogukonna prominentne liider Hafid Ouardiri, kelle sõnul rikub keeld Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni.
Kas kaebused ka menetlusse võetakse, selgub paari kuu jooksul (Jürgen Tamme 2009)

Rahvusvahelised organisatsioonid ja institutsioonid:

Parliament of the World's Religions
Center for Religious Freedom
International Association for Religious Freedom
UNESCO 's MOST Clearing House
United States Commission on International Religious Freedom
Pingerida erinevate riikide usuvabaduse probleemide suurustest
Usuvabaduse teemaline küsitlus klassis

Kas usundiõpetus on propaganda usule?
JAH – 4 EI – 25 EI TEA - 2

Kas peate usuvabadust õigustatuks?
JAH – 32 EI – 0 EI TEA - 0

Kas usuvabadus on Eesti Vabariigis seadusega tagatud?
JAH – 25 EI – 4 EI TEA - 3

Millistes riikides on usuvabadus?

Euroopas
Usuvabadust toetavates riikides
Lääneriigid
Demokraatlikud riigid
Kõigis riikides, kus kehtivad inimõigused
Eesti, Soome, Rootsi Norra, Armeenia , Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia
Liberaalsetes riikides
Ei tea
Igalpool
Riikides, kus see on kehtestatud kodanikuõigustega

Mida tähendab usuvabadus Sinu jaoks?

Inimesel on vaba voli , mida uskuda ja millisesse religiooni kuuluda
Ei pea uskuma midagi, aga samas keegi ei keela ega diskrimineeri selle tõttu
Usuvabadus ei ole piiratud, selle eest ei tohi karistada
Võid uskuda, mida tahad , kuid teisi kahjustamata
Oldi ka arvamusel, et usuvabadusega saab silmaringi laiendada
Kui ei suruta usku peale nagu varem nii tehti
Oldi ka arvamusel, et usuvabadus on ka usundivabadus
muffigi

Kokkuvõte
Käes oleva uurimustöös andsime ülevaate usuvabadusega seotud probleemidest ja üritasime teada saada ka omavanuste noorte arvamust antud teemal ja nende suhtumist usuvabadusse.
Antud uurimustööks küsitlesime Tamme Gümnaasiumi 12.c klassi õpilasi ning kasutasime internetti. Küsitluse viisime läbi anonüümselt.
Kasutatud kirjandus:
http://www.eetika.ee/religiooneetika/usuvabadus
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=633949
http://www.eihr.ee/Est/DeklEST.html
http://kultuur.elu.ee/ke470_liiv.ht m
http://targutaja.info/?itemid=129
http://www.petitiononline.com/evpsuv/
http://new.petitiononline.com/mod_perl/signed.cgi?evpsuv
http://www.eelk.ee/religiooniopetus2.html
http://www.postimees.ee/231105/online_uudised/183869.php
http://www.riik.ee/brf/index.php?id=31509&op=print&PHPSESSID=46b
http://estonian.estonia.usembassy.gov/usuvabadus2007.html http://www.eetika.ee/religiooneetika/usuvabadus/juhtumid
http://www.eetika.ee/307478
http://www.eetika.ee/304983
http://foorum.usk.ee/index.php?topic=2050.0
http://www.postimees.ee/?id=202203
25

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

enelin92 Õppematerjali autor

Uurimustöö

materjal viidetega usuvabaduse teemadel nii eesti kui ka välismaa kohta

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Usuvabadus Eestis

riigikirikut ei ole; igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vaadates usuvabaduse ajalugu Eestis tundub, et umbes aastani tuhat kakssada kehtis siin usuvabadus, tuhat kakssada kakskümmend seitse kuni tuhat üheksasada kaheksateist oli riigiusuks ristiusk, tuhat üheksasada kakskümmend kuni tuhat üheksasada nelikümmend taastati usuvabadus, tuhat üheksasada nelikümmend kuni tuhat üheksasada üheksakümmend üks kiusati uskusid taga, tuhande üheksasaja üheksakümne teise aasta põhiseadusega kehtestati jällegi usuvabadus, mis lõpeb kahe tuhande teisel aastal vastu võetud kirikute ja koguduste seadusega. Eesti põhiseaduses on sätestatud usuvabadus, see tähendab et ühtegi usku ei eelistata teistele. Igaüks võib valida sellise maailmapildi, mis talle meeldib ateismi, kristluse või mille iganes

Ühiskonnaõpetus

docx

Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele

Õigus mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadusele Mõtte-,südametunnistuse ja usuvabadus on kogu inimõiguste ideoloogia ühed tugisambad. Esimesed kaks on demokraatia funktsioneerimise eeldused ja kõik kolm põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata.

Avalik haldus

doc

Mis on inimõigused

Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad 5 võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275. 2.4 Usuvabadus Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis. Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel, riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine. Riigil on õigus veendumuste kuulutamist seadustega piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Veendumusega ei saa vabandada õiguserikkumist.

Õigus

pdf

Inim- ja põhiõiguste võrdlustabel

Laste hariduse valikul õppeasutus. Hariduse andmine on riigi järelevalve all. on otsustav sõna vanematel. Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus. 1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele; see õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust PS § 40 kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus

Inimõigused

doc

Indiviidid ühiskonnas

Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: 1) õigus elada, st. kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; 2) kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt kohelda ja karistada, st. inimesega tuleb käituda seaduste järgi ja austada tema inimväärikust; 3) kedagi ei tohi orjastada, st. igaühel on õigus end vabalt teostada; 4) kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; 5) mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus, st. inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu vastu, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; 6) kedagi ei tohi vangistada lepingukohustuste täitmata jätmise eest; 7) kedagi ei tohi diskrimineerida rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määravad riigi kohustusi inimeste vastu. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi inimõiguste rikkumine, siis

Ühiskond

docx

ÜRO Inimõigused ülddeklaratsiooni ja EV Põhiseadus II ptk

ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastase

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetus EV

Piirangutel lähtutakse huvidest: - teiste inimeste õiguste kaitse - kurjategija tabamine - kuritegevuse takistamine - moraaliprintsiibid - loodusõnnetuste ärahoidmine - nakkushaiguste korral Põhilised inimõigused: - õigus elule - õigus vabadusele - õigus isikupuutumatusele - õigus seaduse kaitsele - õigus eraelu puutumatusele - eluaseme puutumatus - vara puutumatus - sõnavabadus - trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus

Ühiskonnaõpetus

docx

Eesti kristlikus kultuuriruumis

Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt vaeva, et seda sealt kõrv

Eesti religioosne maastik

Rohkem sarnaseid