Eesti riigi loomine ja Vabadussõda! (1)

Ajaloo KT3!!! Eesti riigi loomine ja Vabadussõda!
1) Aastaarvud .
30. märts 1917 – Vene Ajutine valitsus kinnitas Eesti omavalitsuse seaduseelnõu.
25.-26. oktoober 1917 – riigipööre Eestis ja Venemaal, enamlased võtsid võimu enda kätte. Hakati nimetama Oktoobrirevolutsiooniks.
23. veebruar 1918 – kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariik Pärnus, „Endla“ teatri rõdult.
24. veebruar 1918 – kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas ja mujal.
28. 11. 1918 – 02. 02. 1920 – Vabadussõda
23. juuni 1919 – Eesti vägede võit Võnnu lahingus, tähistatakse Võidupühana.
1929 – 1933 – Majanduskriis . Eesti toodang ei leidnud Euroopas turgu, põllumajandussaaduste hinnad langesid , talupoegade sissetulekud kahanesid, talud oksjonitele, ettevõtted pankrotti , kasvas tööpuudus.
12. märts 1934 – autoritaarne riigipööre (P: palju valitsuse vahetusi, korruptsiooni kahtlused, majanduslikud probleemid, kindla korra soov, vapside põhiseaduse heakskiitmine. T: poliitiliste parteide keelamine , tsensuur ajakirjanduses, riigikogu ei kutsuta kokku, eriolukorra kehtestamine.
1938 – uus põhiseadus (II), mis kehtestas presidendi ametikoha, kelleks sai Päts.
2)Mõisted.
Eesti töörahva kommuun – eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas
Maanõukogu – ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks
Päästekomitee – Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ ( Konstantin Päts, Konstantin Konik , Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti.
Asutav Kogu – ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine.
Maaseadus – viidi ellu 1920 – 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad , rahvuspargid, maavarad .
Põhiseadus – I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS.
Riigivanem –
3)Jutustavad teemad.
Vaikiv ajastu – riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati , alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo . kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS).
Kultuuritegelased/ organisatsioonid / haridus – Harri Moora ( arheoloog ), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare („Kõrboja peremees“), O. Luts , Mait Metsanurk („Ümera jõel“), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik).
Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus . Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus.
H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline ), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli).
Sisepoliitika – maareform , sisepoliitika ülesehitamine (riigiasutuste ja süsteemi loomine), erakondade loomine, riigipööre, uus põhiseadus.
Välispoliitika – tunnustuse otsimine, astumine rahvasteliitu, distantsi hoidmune NV. Koostööleping Lätiga, probleem (millise riigi poole hoida), üritati arendada suhteid Ing, suured riigid ei aidanud väiksemaid.
Iseseisvuse lõpp – sept kaubandusleping NL´ga, „Baaside“ leping okt lõpul, 21. juuni 1940 „sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus .
4)Isikud.
Johan Laidoner – vabadussõjas sõjaväe ülemjuhataja, koos Pätsiga teostasid sõjaväelise riigipöörde ja riigis kuulutati välja eriolukord . Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Ajutise Valitsuse mitteametlik esindaja Vm´l.
Jaan Poska – kubermangukomissarina Tallinna linnapea, tema juures alustas tegevust Maapäev.
Viktor Kingsepp – üks enamlaste juht, sõja-revolutsioonilise komitee esimees. 1917 sügisel haarasid võimu.
Julius Kuperjanov – õppis õpetajaks, kellena ka töötas, siis läks sõjaväkke/sõjakooli, sakslaste lahkumise järel organiseeris kaitseliidu, ei suutnud Tartut kaitsta, kui enamlased ründasid, lõi väeosa millel oli Vabadussõjas otsustav tähtsus.