Venemaa ja Eesti (0)

Mis poliitilised momendid soodustasid Eesti iseseisvumist?
Eesti: Poliitilised ringkonnad ja juhid olid iseseisvumisega ühel nõul. Autonoomia - saadi valitsemiskogemus
Venemaa: Kodusõda- suur osa sõjaväest oli juba demoraliseerunud, riik nõrgestatud. Ei suudetud piisavalt jõuliselt Eesti riigile vastu hakata
Maailm: I maailmasõda- Saksamaa ja Venemaa oli nõrgestatud, sakslased olid sunnitud Eestist lahkuma
3 tähtsamat sammu omariikluse suunas.
*Kuulutati välja isesesvus - see näitas maailmale, et Eesti tahab olla vaba
*Eesti sai autonoomia - asjaajamine läks eesti keelde, saadi valitsemiskogemus
*Vabadussõda- võideti sõda, tänu millele tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust
Mis olid veebruarirevolutsiooni põhjused Venemaal?
° Petrogradi vilets varustamine toiduainetega
°rahvas polnud tsaariga rahul
° sõjatüdimus
Mida kujutas endast kaksikvõim?
Korraga eksisteerisid rahva poolt valitud Ajutine Valitsus ning soldatite ja tööliste poolt valitud Nõukogud. Valitses Ajutine Valitsus, aga Nõukogude ülesandeks oli nende tööd kontrollida.
Tõesta 4 näitega et nõukogude võim Venemaal ja Eestis oli ebademokraatlik.
*ei respekteeritud kodanike usuvabadust
*valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas
* keelustati poliitilised koosolekud
*suleti mitmed ajalehed
2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel
° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks
°Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev.
Nimeta 5 olulist momenti, mida sisaldas Tartu rahu.
*Eesti saavutas teda rahuldava riigipiiri kehtestamise
*Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust loobudes suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahava ja -maa kohta.
* kõik Venemaal viibivad eestlased said õiguse kodumaale tagasipöördumiseks
*Nõukogude valitsus saatis laiali Vene kodusõjas lõunarindel võitlevad eesti kommunistlikud väeosad
*Venemaa loobus suverään-õigustest Eesti rahvale ja maale
Iseloomusta sõjakommunismi Venemaal.
Kogu majandus allutati täielikult riigi kontrollile ; kaotati palgad , ja ka tasu suure hulga teenuste eest; toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras; toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad.
Mis olid Eesti Vabariigi Asutava Kogu 2 tähtsamat seadust?
Põhiseadus- pandi paika valitsemiskord
Maaseadus- jagati talupoegadele maad
Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti ?
Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine
Maadekreet - muudeti maa riigiomanduseks
Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused?
* eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid
* Soome lahe rannikul tekitasid enamlaste tagalas paanikat meredessandid
*mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlikke väeosi
*vägede juhtimine korraldati ümbes sõjavägede ülemjuhatajale
*võitlusmoraali tugevdas teadmine, et Eesti saab ka välisabi Inglismaalt, Soomest, Taanist , Rootsist.
Eesti Töörahva Kommuun - juhiks oli Jaan Anvelt,
Päästekomitee- sinna kuulusid K. Konik , K.Päts, J.Vilms.
Enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.
interventsioon - välisriigi sõjaline vahele segamine teise riigi siseasjadesse
Landeswehr- loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste Loodearmee- Nikolai Judenitši juhtimisel moodustatud nõukogude võimu vastane relvaüksus
Maapäev- Ajutine Maanõukogu, oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.
Autonoomia- osaline iseseisvus , riikliku autonoomia tunnus on iseseisvate seadusandlus -, valitsemis- ja kohtuasutuste
27.02.1917 - Veebruarirevolutsioon Venemaal, võim oli pealinnas ülestõusnute käes.
25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla.
03.03.1918 - Bresti rahu
23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse
28.11.1917 - Maanõukogu kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks.
24.02.1918 - Kuulutati välja Eesti iseseisev Vabariik.
28.11.1918 - algas Eesti Vabadussõda
23.06.1919 - Võnnu lahingu lõpp, Eesti ja Landeswehri vahel, Eesti võitis, tähistatakse võidupüha.
02.02.1920 - Eesti-Vene rahuleping Tartus.
G.Rasputin- oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai || pere usaldusalune.
Lenin - Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.
Kerenski- ta töötas välja rida seadusandlikke reforme, muuhulgas surmanuhtluse tühistamise, ajakirjanduse vabaduse, etnilise ja religioosse diskrimineerimise keelustamise.
A. Kornilov - otsustas 1917. a septembris Vene poliitikasse sekkuda, nõudes Kerenskilt diktaktuuri kehtestamist. Alustas mässu.
Denikin - Lõuna-Venemaa valitseja 1919.a.
Koltšak- kerkis Ida-Venemaal valgete etteotsa, kuulutati Venemaa valitsejaks 1919. a.
Judenitš- üritas Eestile tuginedes vallutada Petrogradi
L.Trotski- Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja
J.Poska- vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest.
I.Rabtšinski- Veebruarirevolutsiooni ajal 1917 oli VSDTP Tallinna komitee juht.
V. Kingissepp -
Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
J.Anvlet-
jurist ,HYPERLINK " http://et.wikipedia.org/wiki/Jurist " bolševistlik poliitik , revolutsionäär, kirjanik. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige
K.Päts- 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina.
J.Vilms- kuulus
Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse
K.Konik- Päästekomitee liige, koostati iseseisvusmanifest .
J.Laidoner- Eesti esimese jalaväediviisi ülem 1918. aastal, Vabadussõja sõjavägede ülemjuhataja
J. Kuperjanov - eesti väejuht, mobilatsioonikava
P.Bermondt-Avalov - tahtis kukutada Läti valitsust
J.Pitka- Eesti Kaitseliidu asutaja ja organiseeija.
E.Põdder- tema oli see, kelle juhtimisel tõkestati enamlaste maradööritsemine ning laastamine talude ja mõisate kallal.
R.von der Goltz - Landeswehri väejuht