Põhiseadus ja riigikord (0)

1. Kes on kohustatud hoolitsema abivajavate perekonnaliikmete eest?
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
2. Kes võivad eestis vabalt valida elukutset, tegevusala ja töökohta?
Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala , elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.
3. Kes võivad kuuluda eesti erakondadesse?
Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud.
4. Kes on eestis viibides kohustatud hoidma elu ja keskkonda?
Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.
PÕHISEADUS JA TEISED ÕIGUSAKTID
Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992.aastal pärast taasiseseisvumist. Igas riigis ei ole konstitutsioon ühe ja sama kindla tähendusega. Mõnes riigis tähendab see ka korraldust. Valitsemiskorralduse põhimõtted on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlike riike on vähe, nt suurbritannia . Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ja konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni-nad aitavad hoida demokraatiat.
Selleks põhiseadus:
*Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid;
*Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused;
*Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda.
Riigi põhiseadus on ka omamoodi deklaratsioon riigi iseseisvuse ja tunnustavate väärtuste kohta. Need põhimõtted pannakse kirja põhiseaduse sissejuhatuses ehk preambulas. Preambulas ei leidu paragrahve, mis on põhiseadusele nii iseloomulikud. Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki. Riigi edenedes vajavad kõik seadused ajakohastamist ning täiendamist. See kehtib ka põhiseaduse kohta. Eesti põhiseadust saab algatada president või 21 riigikogu liiget. Konstitutsiooni esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult rahvahääletusega.
Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks. Eestis teostavad konstitutsioonilist järelevalvet riigikohus ja õiguskantsler.
Selleks et seadused abistaksid riigi juhtimist, peavad need kooskõlas olema.
RIIGIKAITSE EHK RIIGI JULGEOLEK
Õigus-ja riigikaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust. Seda täiendab välisjulgeolek.
Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60 aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. See kestab 8 või 11 kuud. Niisugust riigikaitse ülesehitust, kus põhiosa isikkoosseisust on reservis, tuntakse reservarmeena.
Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid . Eesti kaitsevägi koosneb maaväest, mereväest, õhuväest. Maavägi neist suurim. Kaitsevägi on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon ja jaguneb 15 malevaks.
Kapo hoolitseb selle eest et riigisaladused ei satuks juhuslike inimeste kätte.