II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
juhtimiskorraldus. Ülesanded: poliitika elluviimine , süsteemi stabiliseerija ja vahekohtunik , iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine, Ametnike hierarhia : Riigiteenuste ametikohad : 1) Kõrgemad ametnikud : Valitsusametnikud,Juhid, Nõunikud 2) Vanemametnikud 3) Nooremametnikud Bürokraatia kontroll : Formaalsed : poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve. Mitteformaalsed : ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve. Õiguse harud : 1) Eraõigus : Majandusõigus Tsiviilõigus : võlaõigus,asjaõigus,perekonnaõigus,tööõigus. Kaubandusõigus 2) Avalikõigus : Rahvusvaheline õigus, Riigiõigus, Kirikuõigus, Haldusõigus, Finantsõigus, Protsessiõigus, Kriminaalõigus. Eesti kohtusüsteem, erinevus USA omast : I astme kohtud : maakohus( tsiviilasjad, väärteod ja kriminaalasjad), halduskohtud (haldusasjad) Tallinn, Tartu
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet.
Ei tohiks vahetuda koos ministritega. Riigisekretär (Heiki Loot) juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid. Korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist. Riigikontroll (Mihel Oviir) juhib riigi majandustegevuse kontrollimist. Õiguskantsler (Indrek Teder) on vahelülik riigi ja kodaniku vahel. Tema poole saab pöörduda iga inimene, kellel on probleeme riigiasutustega suhtlemisel (ombudsman). Kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Regionaalne ja kohalik valitsemine Piirkondlik areng Eestis on ebaühtlane. Regionaalpoliitika peaks ebavõrdsust vähendama (haldusreform). Inimeste sotsiaalse heaolu korraldamine on kõige edukam kohalikul tasemel (vallas, linnas). Regionaalne tasand (maakond) ja kohalik omavalitsus peaksid tegema koostööd. Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad kohaliku omavalitsuse üksusteks: 33 linna ja 194 valda.
Vähemusvalitsus pole parlamendi enamuse toetust. Õnnestub siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel. · Parteispektri iseloom. · Ministrikohtade jaotus erakondade vahel. Euroopa püsivaimad valitsused on Suurbritannias, Luksemburgis (keskmiselt 45 kuud), Iirimaal, Austrias, Saksamaal (37-38 kuud), kõige lühemaealised aga Itaalias, Prantsusmaal ning Soomes (10-15 kuud). 5 AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA Bürokraatia ehk ametnikkond ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. Ametnikkond tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimise ehk avaliku haldusega. Ametnikkonna ülesanded: · Poliitika elluviimine. · Süsteemi stabiliseerija, vahekohtuniku funktisooni täitmine. · Iseenda taastootmine, aerndamine ja inimressursi juhtimine.. Alamastme ametnikud suhtlevad peamiselt kodanikega, kõrgemad ametnikud aga poliitika kujundajatega:
ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval
Kõik kommentaarid