Avalik haldus ja valitsemine (4)

AVALIK HALDUS JA VALITSEMINE
-----------------------------
Presidentalism
Poolpresidentalism
Parlamentarism
Võimuharu, millega riigipea on rohkem seotud
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim
Seadusandliku ja täidesaatva võimu seotus ja suhted
Kodanikud valivad parlamendi ja presidendi. Seadusandliku võimu mõju on nõrk
President valitakse rahva poolt. Seadusandliku võimu mõju on nõrk
Rahvas valib ainult seadusandlikku võimu. Seadusandlik ja täidesaatev sõltuvuses.
Olulisemad tunnused
Riigipea on ka valitsusjuht. Pres. nimetab ametisse valitsuse ja vabastab.
Pres. nimetab peaministri. Vastutab välis-, kaitse- ja meediapoliitika eest. Autonoomia suurim
Presidendi valib parlament . Vetoõigust pole
Riigipea roll
Valitsusjuhi ülesanded
Peab arvestama parlamendiga. Vetoõigus.
Esindusfunktsioon. Erapooletu võimuinstitutsioon
Näidisriigid
USA, Brasiilia, Argentiina
Venemaa, Prantsusmaa
Suurbritannia , Eesti
Presidentalism

• seadusandlik ja täidesaatev võim täiesti lahus
  
• täidesaatev võim on seadusandlikust alamal asetsev
  
• president ja ta valitsus saavad raha ainult nii palju, kui seadusandlik organ annab
  
• presidendil vetoõigus – lükata vastuvõetud seadusi tagasi
  

absoluutne- seadus ei saa enam kunagi arutlusse tulla

suspensiivne e. edasilükkav- võib arutlusele tulla mõne aja pärast

kvalifitseeritud enamusega ületatav- veto ületatakse, kui seadus võetakse 2/3 häälteenamusega uuesti vastu (USA)

lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse

• tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto
  
• nõrkuseks võib olla diktatuuri teke
  
• seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolud (seadusandlikkus võimul vastaspartei, ei jõua kokkulepeteni)
  

Poolpresidentalism

• president peab jagama valitsusjuhi rolli peaministriga
  
• valitsuse töö eest vastutab peaminister , kui president võib sekkuda
  
• rahvas valib nii presidendi kui parlamendi
  
• president ja peaminister tavaliselt samas erakonnas
  

Parlamentalism

• põhitunnuseks valitsuse moodustamine
  
• seadusandlik ja täidesaatev pole lahus
  
• parlamendienamus ja valitsus on samade poliitiliste jõudude käes
  
• kohtuvõim on mõlemast lahus
  
• riigipea ehk erapooletu vahevõimu kohustused on
  

täita tseremoniaalseid ja dekoratiivseid ülesandeid (vabariigi aastapäev)

teostada poliitilist erapooletust nõudvaid toiminguid (nimetab ametisse kohtunikke)

etendada erakondadevahelise vahekohtuniku osa (valitsuskriisi ajal määrab ennetähtaegsed parlamendivalimised või vabastab valitsuse ametist)

• parlamendi ja valitsuse konflikti korral on kaotajaks valitsus
  
• valitsuse positsioone tugevdatakse järgmiselt
  

nt. umbusaldamise korral antakse valitsusele võimalus tellida presidendilt enneaegsed parlamendivalimised (keegi ei taha kaotada tööd ning pigem ei tülitseta valitsusega)

valitsus võib nõuda mõne oma tähtsa eelnõu kiirendatud vastuvõtmist valitsusele usalduse avaldamise korras
Eesti Vabariigi President

• Eesti riigipea
  
• valitakse ametisse viieks aastaks
  
• peab olema vähemalt 40-aastane sünnipärane Eesti kodanik
  
• saab olla ametis kaks ametiaega
  
• valimine riigikogus salajasel hääletusel
  
• vähemalt 2/3 riigikogu liikmetest peab poolt olema
  
• kui ei suudeta 2 päeva jooksul valida, kutsutakse Vabariigi Presidendi Valimiskogu kokku
  
• VPV- kõik riigikogu liikmed ja kõikide valdade ja linnade volikogude esindajad
  
• presidendile ei saa anda seadustega täiendavaid volitusi
  
• peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse
  

Presidendi ülesanded
Riigikogu ja seadusandluse alal:

• kuulutab välja Riigikogu korralised valimised (3 kuud enne) ning teatud juhtudel erakorralised
  
• kutsub 10 päeva jooksul pärast valimisi kokku ja avab koosseisu esimese istungi
  
• võib algatada Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise
  
• kuulutab välja seadusi ja tagastab riigikohtule uueks otsustamiseks
  

Vabariigi Valitsuse alal:

• nimetab peaministri kandidaadi ja nimetab uue valitsuse ametisse
  
• teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus
  
• vabastab valitsuse ametist uue valitsuse ametisse astumisel
  

Kohtuvõimu ja õigusjärelvalve alal:

• esitab riigikogule riigikohtu esimehe ja õiguskantsleri kandidaadi
  
• nimetab ametisse kohtunikke
  
• võib anda armu kohtu poolt süüdimõistetule
  

Riigikaitse alal:

• on riigikaitse kõrgeim juht (tema juures nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu)
  
• esitab riigikogule kaitseväe juhataja kandidaadi
  
• nimetab ja vabastab ametist eesti kaitseväe juhtkonna (valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul)
  
• annab sõjaväelisi auastmeid
  

Välissuhete ja esindusülesannete alal:

• esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises
  
• valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi eesti diplomaatilisi esindajaid
  
• annab diplomaatilisi auastmeid
  
• annab riiklikke teenetemärke
  

Rahanduse alal:

• esitab riigikogule kinnitamiseks eesti panga nõukogu esimehe ja riigikontrolöri kandidaadi
  
• nimetab ametisse eesti panga presidendi
  

Presidendi ülesanded erakorralistes situatsioonides
Valitsuskriisi korral

• kui riigikogu on valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud, peab president kas vabastama valitsuse ametist või kuulutama välja erakorralised valimised
  

Riiki ähvardava välis- või siseohu korral

• teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks
  
• kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust
  

Eesti riigipead
1918-1934 Riigipea ametit polnud ette nähtud, kõrgemateks ametiisikuteks peaminister (hiljem riigivanem ) ja parlamendi esimees
1934-1937 Riigipeaks pidi olema 5 aastaks valitav Riigivanem. Valimisi ei toimunud, Päts täitis Riigivanema ülesandeid
1938-1940 Vabariigi President Konstantin Päts
1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised
1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam )
1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri
2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel
2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves
Demokraatia kui piiratud valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism
Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil.
Demokraatia on piiratud võim:

• sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet)
  
• protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament)
  

Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus

• väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte
  
• lubab paremini arvestada erinevate huvidega
  
• oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane
  

Seadusandliku võimu ülesehitus
Parlament on demokraatlikku riigi kõrgeim seadusandlik organ
Parlament võib olla:

• ühekojaline- Balti riigid, Skandinaavia (v.a Norra)
  
• kahekojaline - (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa)
  

ülemkoda

alamkoda - seadusandlik tegevus
Mõlemad kojad on võrdsed, seadus jõustub, kui mõlemad on heaks kiitnud.
Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel
Ülemkojal kaks põhimõtet:

• seisuslik esindusorgan (Suurbritannia)
  

valimisi ei korraldata

eluaegne koht parlamendis päritud või omandatud tiitliga

Lordide koja töös osaleb vaid viiendik

suuri poliitilisi otsuseid ei tehta

kinnitab Esindajatekojas vastu võetud seadused

• vajadus esindada regionaalseid huve (USA Senat , Saksamaa Bundesrat )
  

ülemkotta regionaalvõimude esindajad (liidumaad, osariigid , kraid) VÕI

valitakse otse rahva poolt (Senatisse kaks senaatorit igast osariigist)

pole eluaegne koht

eelarve, maksud, majanduspoliitika

kinnitab kõrged riigiametnikud
Parlamendi formaalõiguslik struktuur
Parlamendi organisatsiooniline korraldamine:

• formaalõiguslik- fikseeritud seadustega
  
• poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust
  

Formaalõigusliku struktuuri osad:

• parlamendi juhatus- esimees, aseesimees
  

Poliitilise struktuuri osad:

• fraktsioonid
  
• koalitsioon
  
• opositsioon
  

Esimees ehk spiiker :

• juhib parlamendi igapäevast tööd
  
• Eestis on koalitsioonist
  
• tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine
  
• ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös
  

Komisjonid /komiteed on parlamendi tööorganid.

• iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni
  
• ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest
  

Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. (väliskomisjon, kultuurikomisjon jne)
Parlamendi erakondlik jaotus
Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks.
Koalitsioon- koosneb nendest parteidest, mis moodustavad valitsuse
Opositsioon- vastasjõu roll, pole valitsuses esindatud
Koalitsiooni- ja opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioonid.

• ideoloogiline ühtekuuluvus
  
• seal arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel
  
• sageli omapoolne seaduseelnõu
  
• ei ole kohustuslik kuuluda fraktsiooni
  

Parlamendi ülesanded ja töökorraldus
Peamine funktsioonid:

• algatada, menetleda ja võtta vast seadusi
  
• erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse
  
• järelvalve valitsuse üle
  

Lobism on kuluaaripoliitika ehk ka korruptsioon
Parlamendijärelvalve
Otsene kontroll:

• parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust
  
• parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
  
• õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest
  
• „rahakoti võim“ ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve
  
• õigus kutsuda ministreid esinema täiskogu ette ja esitada arupärimisi
  

Kaudne kontroll:

• parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt
  
• ministrid , kes varem on olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili
  
• tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina
  

Seaduseelnõu menetlemine
Parlamendi tööd seaduse kallal nimetatakse menetlemiseks.
Menetlemisel mitmed etapid, millest tähtsaimad lugemised ja hääletamine.
Seaduse algatamise õigus: - annab selle juhtivkomisjonile (alatise komisjoni töövaldkond)

• valitsusel
  
• Riigikogu fraktsioonil
  
• Riigikogu komisjonil
  
• üksiksaadikul
  

Menetlemine:

• esimene lugemine
  

kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindala ettekanded

otsustatakse, kas menetlemist jätkata

I ja II lugemise vahel max. kolm kuud

kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon töötavad selle kallal aktiivselt

• teine lugemine
  

peamised vaidlused eelnõu üle

kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi

otsustatakse, kas eelnõu läheb lõpphääletusele, katkestatakse või tuleb III lugemine

• lõpphääletus
  

parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu

piisab lihthäälteenamusest

kaalukamate seaduste puhul riigikogu koosseisu häälteenamus

• kolmas lugemine
  

parandusi saavad esitada vaid fraktsioonid ja alatised komisjonid

vähem võimalusi eelnõu muutalõplik otsus tehakse kiiremini

II ja III vahel max. üks kuu
Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis
Valitsuse roll on parlamendi omast tugevam
Peaminister on kujunenud tipp-poliitikuks
Valitsuse tõhusus sõltub valitsusparteide omavahelisest läbisaamisest
Minister on poliitiline figuur, kes peab kaitsma oma erakonna seisukohti
Kantsler - ametnike hierarhia kõrgemal tasemel, peab tagama ministeeriumi igapäevatöö
Valitsuse moodustamine
Peaministrikandidaadi nimetab riigipea- peab arvestama mitmete teguritega, nt põhiseadus

• kaheparteilise riigi puhul valib erakond oma peaministrikandidaadi
  
• mitmeparteilise riigi puhul peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ja võib arvestada avalikku arvamust
  
• parlamentaarses riigis ei otsusta riigipea üldiselt ise, parteid otsustavad
  

Ministrite nimetamine:

• poliitilised läbirääkimised, juhib värske peaminister
  
• saadikumandaadist tuleb ministriks oleku ajal loobuda
  
• parim võimalus üheparteiline enamusvalitsus
  
• paraku pole see aga tihti võimalik, kuna partei ei oma tavaliselt parlamendienamust
  
• tuleb moodustada koalitsioonivalitsus
  
• läbirääkimised kinniste uste taga
  

Enamusvalitsus- kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlamendis
Vähemusvalitsus- pole parlamendi enamuse toetust
Avalik haldus ja bürokraatia
Bürokraatia ehk ametnikkond
Avalik haldus- riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine

• püsivus=professionaalsus
  
• arvukus
  

Bürokraatia patoloogiad- loomuomased puudused (ebaefektiivsus)
Bürokraatia funktsioonid:

• poliitika elluviimine
  

madalama astme ametnikud suhtlevad kodanikega

kõrgema astme ametnikud poliitika kujundajatega

valmistavad ministritele ette materjale kabinetiistungiks

võtavad osa seaduste ettevalmistamisest

osalevad poliitilistes konsultatsioonides

• vahekohtunik
  
• iseenda taastootmine , arendamine ja inimressursi juhtimine
  

Järelvalve ametnike tegevuse üle

• rahvas peab saama seda, mida tahab
  
• vajadus tõsta valitsemise tõhusust
  
• korruptsioonioht
  

Sisekontroll:

• juriidiline ja psühholoogiline
  
• ehk kas on järginud seadust ja kas käitub eetiliselt
  

Poliitiline kontroll:

• varaline järelvalve
  
• kontroll kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle
  
• nt. riigikontroll
  
• tippametnike määramisse sekkuvad ka riigikogu ja riigipea
  
• ilma valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri ja koosseisu
  

Õiguslik kontroll:

• peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni
  
• kasutades kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni
  
• ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku vahel
  
• eestis ombudsman- õiguskantsler