Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt) (1)

INTELLEKTUAALNE OMAND JA  ANDMEKAITSE
Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008
Viimati muudetud 02.09.2008
Tähelepanu!
Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. 
sügissemestril  õppeaine „Intellektuaalne omand ja andmekaitse“ raames. Materjal annab 
ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida 
käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. 
Õppematerjali tohib levitada üksnes  tervikuna  ja säilitades viite autorile ning käesoleva 
hoiatuse .
INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID
Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks 
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat 
õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks.
Intellektuaalne omandi moodustavad õiguslikult kaitsvad loometöö tulemused, millega saab nagu 
asjadega  tehinguid teha ja õiguste kaitseks vastavalt õigusaktidele välja astuda.
Intellektuaalne  kapital  on isiku mittevaralised väärtused, mis ei ole õiguslikult kaitstud, nt 
oskused, teadmised, suhted jne. 
Intellektuaalse omandi  legaaldefinitsioon tuleneb Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni 
(WIPO) asutamise konventsiooni artiklist 2 (viii).
WIPO asutamise konventsioon sõlmiti Stockholmis 14.07.1967 ja jõustus 26.04.1970. Eesti 
ratifitseeris konventsiooni 1993. aastal.
Art 2 VII : Intellektuaalne omand sisaldab õigusi seoses:
- kirjandus- ja kunstiteoste ning teadustöödega,
- esituskunstnike poolt teoste esitamisega, fonogrammidega, raadio- ja televisiooniülekannetega,
- leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades,
- teaduslike avastustega,
- tööstusnäidistega,
- kaubamärkidega, teenindustunnustega, kaubanduslike nimede ja tähistega,
- kaitsega  kõlvatu konkurendi vastu, 
1
ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja 
kunsti alal.
Eesti seadustes kasutatakse mõisteid intellektuaalne vara (võlaõigusseadus) ja intellektuaalne 
omand (karistusseadustik).
Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi. 
Inimõiguste ülddeklaratsiooni (1948) kohaselt on igal inimesel õigus oma moraalsete ja 
materiaalsete huvide kaitsele, mis tulenevad tema mis tahes teaduslikust, kirjanduslikust ja 
kunstilisest tulemusest, mille  autoriks  ta on.
Inimese loometegevuse tulemused on väga  mitmekesised , ulatudes traditsioonilisest kirjanike, 
kunstnike ja heliloojate loomingust erinevate teaduste ja tehnoloogiateni. Selle mitmekesisuse tõttu 
on ka  intellektuaalomandi  kaitseks loodud erinevaid võimalusi. 
Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda  eelkõige: 
- kaubamärgi omanikule,
- teose autorile,
- leiutise  autorile või omanikule,
- tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule,
- lepingu alusel õigused saanud isikule,
- tööandjale,
- õigusjärglasele,
- riigile.
Sageli aetakse  segamini  asjaõiguslik omand ja intellektuaalne omand. Nende kahe peamine vahe 
seisneb selles, et objekt, mille suhtes õigusi teostada saab, on ühel juhul füüsiliselt eksisteeriv asi, 
teisel juhul kaitstakse loometöö tulemust.
IO printsiibid
Erinevalt asjaõiguslikust omandist on intellektuaalne omand alati seotud territooriumiga, st kehtib 
vaid riikides, kus vastavad õigused on tekkinud. Üldpõhimõte: iga riik on vaba otsustama, kuidas 
IO tunnustab. Väljapoole koduriiki laienevad õigused üksnes rahvusvaheliste lepingute alusel. 
Tähtsamad rahvusvahelised lepingud :
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1967, 1979), Ajalooliselt esimene ja kõige tähtsam 
tööstusomandit reguleeriv konventsioon. Sõlmiti 1883, hiljem korduvalt parandatud.  Eesti liitus 
1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises 
Tööstusomandi Kaitse Liidus. 
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon ( 1886 ), millega Eesti ühines 1927. aastal ja 
taasühines 26. oktoobril 1994. 
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalse omandi õiguste 
kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade  Related Aspects of Intellectual Property Rights ) 
ehk TRIPS -leping. Eesti ühines WTO-ga 1999. aastal.  
WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millega Eesti pole veel ühinenud.
2
Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon ( Universal  Copyright  Convention , 1952). NSV Liit ühines 
sellega 1973. aastal, Eesti pole ühinenud.
Patendikoostööleping ( Patent  Cooperation Treaty , PCT 1970, 1979, 1984), Eesti liitus 1994
 
Samuti on IO alati tähtajaline ehk õigused kehtivad kindla aja jooksul. Pärast teatud perioodi 
möödumist ei ole teose või leiutise autoril enam oma loometööle ainuõigust ning mõnede 
eranditega (isiklikud õigused) võivad seda ühtsetel alustel kasutada kõik. 
Intellektuaalse omandi puhul on alati olulise tähtsusega tekkimise ja avaldamise hetk, kusjuures  
sageli pole vahet, millises vormis seda tehakse.
IO liigid
1. Autoriõigus
Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste  autorite  õigus oma teostele. Autoriõigusega kaitstakse ka 
arvutiprogramme kui kirjalikke teoseid ning andmebaase kui teoste või informatsiooni kogumikke. 
Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega 
märgistama.
2. Autoriõigusega kaasnevad õigused
Esitajaõigused –  Muusikute, tantsijate, näitlejate jne õigus oma esitusele.
Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused – Õigus saateid salvestada , kopeerida, levitada.
Fonogrammi (helisalvestise) tootja õigused - isik, kelle  algatusel  ja vastutusel toimub teose 
esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane  salvestamine .
Sui generis andmebaasi  tegija õigused - Andmebaasi tegijale eriõigused tema poolt tehtud 
investeeringu kaitseks (võib olla kaitstud ka autoriõigusega).
Filmi esmasalvestus 
Varem avaldamata teos, mis pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena 
õiguspäraselt avaldatakse 
Mittekaitstava teose kirjanduskriitiline või teaduslik väljaanne
3. Tööstusomand
Tööstusomand on üldmõiste, mis hõlmab eelkõige õigusi, mis tuleb kanda riiklikusse  registrisse , 
kuid ka muid muid ettevõtluse ja tööstusega seotud õigusi.
Tööstusomandi liigid
Leiutis  - Leiutis on mingi tehnilise probleemi varem kasutamata lahendus. Seaduses pole 
defineeritud leiutise täpset mõistet, öeldud on, et leiutise  objektiks  võib olla seade, meetod, aine või 
3
nende kombinatsioon. Eestis saab leiutisele õiguskaitset taotleda  patendi  või kasuliku mudeli 
registreerimisega.
Geograafiline tähis - kaitse hõlmab tooteid või teenuseid, mis on pärit teatud piirkonnast ja millel 
on oluline omaduslik seos selle piirkonnaga.
Tööstusdisain - Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline kujundus, mis on 
toodet vaadates väliselt nähtav.
Kaubamärk - Märk, millega eristatakse tooteid ja teenuseid. Jaguneb: registreeritud ja üldtuntud 
kaubamärk.
Mikrolülituse topoloogia - Mikrolülituse elementide vaheliste ühenduste mis tahes viisil 
väljendatud kolmemõõtmelise paigutuse kujutis (pooljuhttoote ühendusskeem).
Taimesordid - Aretajaõigused antakse juhul, kui sort on uus, eristatav , ühtlik ja püsiv. Aretajal on 
õigus panna sordile nimi.
Ärinimi - Ärinimi ehk firma on äriregistrisse  kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb.
Domeeninimi - Interneti aadressi kasutamise reeglid määrab harilikult tippdomeeni valdaja, kuid 
alati tuleb lähtuda kaubamärgi-, ärinime- ja konkurentsiõigustest.
Kõlvatu  konkurents  - Ebaaus äritegevus, heade  kommete  ja tavadega  vastuolus  olevad teod, 
sealhulgas: eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema 
kauba halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja 
ärakasutamine.
Tähtsamad IO  organisatsioonid
Rahvusvahelised
World Intellectual Property Organization (WIPO)
Maailma Intellektuaalse Omandi  Organisatsioon
www.wipo.int
International Intellectual Property Alliance (IIPA)
Rahvusvaheline Intellektuaalomandi Liit
www.iipa.com 
European Patent Office (EPO)
Euroopa  Patendiamet
www.european-patent-office.org 
Office of Harmonization for the  Internal  Market (OHIM) 
Siseturu Ühtlustamise Amet
www.oami.eu.int 
4
Eesti
Patendiamet
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
Kultuuriministeerium
Lisaks veel erinevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esindavad teatud valdkonnas 
tegutsevate isikute huvisid. Nt BSA Eesti, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, 
Autorihüvitusfond jne.
AUTORIÕIGUS
Autoriõigus kui õiguse instituut arenes välja koos trükioskuse  levikuga . Suurim muutus toimus 
1886. aastal, kui sõlmiti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni. Eesti Vabariik liitus 
sellega 1927 ja taasliitus 1994. aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda  ENSV  tsiviilkoodeksi 
4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama 
seaduse 22. redaktsioon1. 
Mõistel autoriõigus on kaks tähendust:
1. Autoriõigus kui õiguse instituut, normistik , mis kaitseb autorite õigusi.
2. Autoriõigus kui teose autori õiguste kogum:  varalised ja isiklikud õigused.
Kaitse piirid
Autoriõigus ei aita, kui objekti väärtus seisneb idees, mitte vormis. Nt  tarkvara   loogika  ja idee, 
teoste süžee, telesaadete formaadid (kaitstud on stsenaarium ja kujundus) jne.
Reprodutseerimine on muutunud lihtsaks ja massiliseks. Mõnes valdkonnas on autori loata 
kopeerimine muutunud tavaks. Vaidluste korral on palju probleeme rikkumise tõendamisega.
Autoriõigus ei kaitse õigusi:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, 
kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, 
mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
2) rahvaloominguteostele;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, 
käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid , ordenid, medalid , 
märgid jne);
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud 
programmi  kasutajaliidese  aluseks olevad ideed ja põhimõtted. 
Autor
Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Nagu kõik inimesed on millegi 
1 RT 1992, 49, 615; RT I 2008, 18, 123 
5
omanikud , on kõik inimesed ka autorid. 
Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb:
- ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust 
- kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
Eestis ei saa autor olla juriidiline isik. Küll saab juriidiline isik õigusi lepingu või seaduse alusel 
teostada.
Teos
Autoriõigused tekivad teosele  kolmel tingimusel: 
1. originaalne (autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ei pea olema maailmas uudne),
2. väljendatud objektiivses vormis, vormi kaudu tajutav,
3. reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
Autoril tekib õigus oma teosele selle loomise hetkest, sõltumata sellest, mis eesmärgil ja vormis see 
loodi. Õigus tekib ka avaldamata teostele ja pooleli olevatele teostele.
Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja 
reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. 
Autor ei pea õiguste tekkimiseks täitma ühtegi formaalsust. Teose tähistamine on vabatahtlik ja ei 
oma õiguslikku tähendust.
Autorsuse eeldamine
Kui keegi väidab, et teos ei vasta seaduse nõuetele ja pole kaitstav, siis peab vaidlustaja seda ka 
tõendama (AutÕS § 4 lg 6).
Kui keegi vaidlustab teose autorsuse, kohustub vaidlustaja seda ka tõendama (§ 29 lg 1).
Õiguste sisu
Mandri-Euroopa õigussüsteemis moodustavad autori õiguste sisu isiklikud ja varalised õigused. 
Anglo-Ameerika õigussüsteem käsitleb üksnes varalisi õigusi.
Isiklikud õigused
Isiklikud õigused on autorist lahutamatud ja neid ei saa loovutada ehk üle anda. Siiski saab kokku 
leppida nende teostamise viisis.
1. Õigus autorsusele - esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti 
tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes 
kasutamisel
2. Õigus autorinimele - otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose 
kasutamisel - kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või 
ilma nimeta (anonüümselt).
3. Õigus teose puutumatusele - teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema 
pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada 
ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi.
6
4. Õigus teose lisadele - lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, 
eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms).
5. Õigus autori au ja väärikuse kaitsele - vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi 
teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele 
antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse 
kaitsele).
6. Õigus teose avalikustamisele - otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks.
7. Õigus teose täiendamisele - oma avalikustatud teost täiendada ja parandada. 2
8. Õigus teos tagasi võtta - nõuda teose kasutamise lõpetamist.
9. Õigus kõrvaldada autorinimi - nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.
Varalised õigused
Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest 
või tasuta. 
1. Õigus teose reprodutseerimisele - Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe 
või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis 
tahes viisil.
2. Õigus teose levitamisele - Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse 
üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja 
laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose  rentimine  ja laenutamine. 
3. Õigus teose tõlkimisele
4. Õigus teose töötlemisele - teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) 
ja teisi töötlusi
5. Õigus teoste kogumikele - koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja 
süstematiseerida oma teoseid
6. Õigus avalikule esitamisele - teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud 
ettekandes
7. Õigus teose eksponeerimisele - teost üldsusele näidata. Teose eksponeerimine tähendab 
teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu 
tehnilise vahendi või protsessi abil
8. Õigus teose edastamisele - edastada  teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning 
taasedastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite 
vahendusel
9. Õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele - teha teos üldsusele kättesaadavaks 
sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja 
ajal.
10. Õigus teostada oma projekt – arhitektuurne, disaini-, tarbekunstiteose jms projekt. 
11. Õigus kasutada arvutiprogrammi - Arvutiprogrammi autorile kuulub ainuõigus 
arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil. 
2 Nimekirjas viimase kolme õiguste  teostamine  toimub autori kulul ning autor on kohustatud hüvitama kahju, mis 
tekib isikul, kes teost kasutas. 
7
Teise isiku teost tohib kasutada vaid autori loal ja tasu maksmisel. Kuna selline paindumatu kord 
pidurdaks aga üldist majanduse ja teaduse arengut, on seaduseandja kehtestanud sellest reeglist ka 
mõned erandid, mis siiski ei tohi olla vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta 
põhjendamatult autori huve. 
Õiguste kehtivus
Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, 
millal teos on õiguspäraselt avalikustatud.
Ühise autorsuse korral kehtib autoriõigus teisi  autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat 
pärast tema surma.
Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat 
pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. 
Tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta  1. jaanuarist . 
Teose autorsus, autori nimi, autori au ja väärikus ning teose pealkiri on kaitstud tähtajatult.
AUTORIÕIGUSEGA KAASNEVAD ÕIGUSED
Autorõigusega kaasnevad õigused ehk naabrusõigused tuginevad harilikult varem eksisteerinud 
õigusele ja tekivad läbi autoriõiguse kasutamise. Näiteks, kui  pianist  kannab ette muusikateose, siis 
kasutab ta  helilooja  autoriõigusi samas  saades  juriidiliselt eraldiseisva kaitse enda esitusele.
Siiski ei piira autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamine autori või tema õigusjärglase 
autoriõiguse teostamist. 
Kaasnevad õigused kestavad, vastavalt liigile, 50 aastat alates esimesest esitamisest, edastamisest 
või jäädvustamisest.
Esitajaõigused
Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut , tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, 
laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või 
rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab 
estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms  numbreid . 
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes isiklikud ja varalised õigused. Vt 
AutÕS § 66 ja 67.
Näiteks on esitajal õigus lubada või keelata esituse salvestamist, esituse heli ja kujutise eraldi 
kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku, salvestuse 
reprodutseerimine jms.
Esituse kasutamiseks peab olema  esitaja  kirjalik luba, kui esitajaid on mitu, siis nende esindaja luba.
Raadio- ja televisooniorganisatsiooni õigused
8
Raadio- ja televisiooniorganisatsioonil on ainuõigus lubada ja keelata:
1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
3) saate salvestise reprodutseerimine;
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui selline suunamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud 
sisenemistasu eest;
5) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada 
nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
6) saate salvestise levitamine üldsusele. 
Fonogrammi (helisalvestise) tootja õigused - Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või 
juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli 
esmakordne õiguspärane salvestamine.
Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi reprodutseerimine;
2) fonogrammi koopiate  importimine ;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi 
kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. 
Helisalvestise tootjal on õigus nõuda fonogrammi üldsusele suunamise eest tasu, kusjuures tasu 
maksab see, kes üldsusele suunab.
Õigus tasu koguda on tootjal endal või tema esindajal. Eestis on kollektiivseks esindajaks MTÜ 
Eesti Fonogrammitootjate Ühing.
Filmi esmasalvestus
Filmi esmasalvestuse tootjal on muuhulgas  õigus lubada ja keelata filmi reprodutseerimine, 
levitamine üldsusele; koopia rentimine või laenutamine; üldsusele kättesaadavaks tegemine.
Varem avaldamata teos, mis pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena 
õiguspäraselt avaldatakse
Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või 
suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose autori varaliste 
õigustega võrdsed õigused sellele teosele. 
Mittekaitstava teose kirjanduskriitiline või teaduslik väljaanne
Isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku 
väljaande, on 30 aasta jooksul autori varaliste õigustega võrdsed õigused sellele väljaandele. 
ANDMEBAASI TEGIJA ÕIGUSED
Kuna andmebaasi väljatöötamine nõuab suuri investeeringuid, samas kui selle kasutamine ja 
kopeerimine on väga lihtne, asuti 1990. aastatel välja töötama iseseisvat õigusnormistikku 
andmebaaside tegijate õiguste kaitsmiseks.  
9
Andmebaasi tegija õigused võivad olla kaitstud autoriõigusega, kui  andmebaas  vastab teose 
nõuetele  ja/või iseseisvalt vastavalt autoriõiguse seaduses sätestatud eriõigustele (sui generis).
Andmebaaside õiguskaitset reguleerivad:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ andmebaaside õigusliku kaitse kohta;
Autoriõiguse seadus (IO aspektid)
Avaliku teabe seadus (andmekaitse aspektid)
Mõiste
Autoriõiguse seaduse kohaselt on andmebaas  teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või 
metoodiliselt  korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude 
vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat 
arvutiprogrammi. 
Avaliku teabe seaduse järgi on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku 
isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud 
andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse õigusaktis sätestatud ülesannete täitmiseks.  
Andmebaasi tegija 
Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas  laadilt , väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu 
selle andmebaasi  sisuks  olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, 
süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks. 
Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise 
lõpetamise päev. Õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 
1. jaanuarist. 
Andmebaasi tegija õigused 
Andmebaasi tegijale kuulub õigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning saada kasutamise 
eest poolte vahel kokkulepitud tasu.
Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse 
andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või  alaline  
ülekandmine teise väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine, st andmebaasi  sisu või selle olulise osa 
avalikustamine  üldsusele .
Need õigused kuuluvad andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu 
kaitstakse ka autoriõigusega või muude õigusaktide alusel. 
Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil 
üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või 
kvaliteedilt mitteolulisi osi. 
Üldsusele avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada  andmebaasis  
sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid 
õigusi. Samuti ei tohi teha  tegusid , mis on vastuolus andmebaasi tavapärase kasutamisega või 
kahjustavad põhjendamatult andmebaasi tegija seaduslikke huve. 
Õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid 
10
andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte  isiklikeks  vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte 
illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega 
motiveeritud mahus  ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või 
õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide 
teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. 
Õiguste kaitse tähtaeg 
Andmebaasi tegija õigused tekivad andmebaasi valmimise päeval, milleks on andmebaasi tegemise 
lõpetamise päev.  Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise 
päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. 
Kui andmebaasi tegija investeerib olulisel määral andmebaasi muutmisse ja andmebaas oluliselt 
muutub, hakkab 15aastane tähtaeg uuesti jooksma.
TEOSTE VABA KASUTAMINE
Autoril on ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist 
kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud 
autoriõiguse seaduse IV peatükis ettenähtud juhud .
Autori varaliste õiguste teostamist tohib ilma autori loata piirata üksnes juhul, kui see on seaduses 
otse sätestatud.
Teose kasutamiseks ilma autori loata ja tasu maksmiseta peab olema täidetud kolm tingimust: 
1. ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega,
2. ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve,
3. on seaduses otseselt ettenähtud.
Isiklikuks kasutamiseks tohib teost loata kopeerida ainult füüsiline isik, kes ei taotle ärilisi eesmärke 
ja juhul, kui on täidetud eelmises lõigus nimetatud nõuded.
Isikliku kasutamise eesmärkidel ei tohi  reprodutseerida :
1) arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
2) piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
3) elektroonilisi andmebaase;
4) arvutiprogramme (erandid vt AutÕS § 24 ja 25 )
5) fotokopeerida noote. 
Teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel kasutamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kindlasti viidates, on lubatud:
1) õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine  motiveeritud mahus, järgides 
refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust. Tsiteerimine 
tähendab teose sõnasõnalist kasutamist, refereerimine mõtte edasi andmist.
11
2) teose kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud 
mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus  haridus - ja 
teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke;
4) päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või  kuuldud teose ajakirjanduses 
reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab 
päevasündmuste kajastamise vajadusele;
5) teose reprodutseerimine õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil ulatuses, 
mis vastab õigusemõistmise või avaliku julgeoleku tagamise eesmärkidele;
6) teose reprodutseerimine, levitamine ja üldsusele suunamine puuetega inimeste huvides viisil, mis 
on otseselt seotud nende puudega, tingimusel et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Autori 
nõusolekuta ei ole lubatud reprodutseerida, levitada ja kättesaadavaks teha teost, mis on 
spetsiaalselt loodud puuetega inimeste jaoks;
7) õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias sel eesmärgil motiveeritud 
mahus. 
Motiveeritud mahu hindamisel tuleb kvantiteedi  kõrval arvestada ka teose olemust ja eesmärki, 
arvestada vastava valdkonna tavasid ning lähtuda mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest.
Erandina  on lubatud on ka teoste ajutine või juhuslik reprodutseerimine, mis toimub tehnilise 
protsessi lahutamatu ja olulise osana ning mille eesmärk on vahendada teose edastamist võrgus 
kolmandate isikute vahel või teha võimalikuks teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti 
seaduspärane kasutamine ning millel puudub iseseisev majanduslik eesmärk. 
Avalik esitamine
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes 
vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et 
kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on 
otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse.
Viitamine
Tuleb ära näidata:
Autori nimi, kui see on teosel näidatud,
teose nimetus (pealkiri),
avaldamisallikas (nt väljaande nimetus, domeen , kirjastaja).
Vt näiteid Eesti standard: Informatsioon ja  dokumentatsioon raamatu tiitellehel EVS-ISO 
1086 :2006
Vaba kasutamine autori loata, kuid tasu maksmisega
Teatud juhtudel võib teoseid küll ilma autori loata kasutada, kuid autoril on siiski õigus sellise 
kasutamise eest tasu saada: 
12
- audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamine isiklikeks vajadusteks 
- fotokopeerimine.
Sellistel juhtudel riik maksustab teatud tegevused ja jagab saadud raha iga-aastaselt kindlate 
kriteeriumite alusel autoritele välja. Siia alla käivad nö tühja  kasseti  tasu, koopiamasinamaks jne.
Andmebaasi vaba kasutamine 
Andmebaasi või selle koopia õiguspärasel kasutajal on õigus ilma autori nõusolekuta ja täiendavat 
autoritasu maksmata teostada kõiki tegusid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi  sisule  ja 
selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Kui nimetatud isik on õigustatud kasutama andmebaasi ainult 
osaliselt, kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ainult andmebaasi või selle koopia vastava 
osa suhtes. Lepingu tingimus, mis piirab nimetatud õiguse teostamist, on tühine. 
Arvutiprogrammi vaba kasutamine 
Kui litsentsilepinguga ei ole pooled teisiti kokku leppinud, on programmi õiguspärasel kasutajal 
õigus ilma programmi autori nõusolekuta programmi reprodutseerida, tõlkida, kohandada  
(adaptsioon) ning muul viisil ümber töötada ja saadud tulemusi reprodutseerida tingimusel, et see 
on vajalik:
1. programmi kasutamiseks seadmel või seadmetel, ulatuses ja eesmärkidel, milleks programm 
omandati;
2. programmis esinevate vigade parandamiseks.
Sõltumata kokkuleppest on arvutiprogrammi kasutajal ilma õiguste valdaja nõusolekuta õigus:
1. teha programmist  varukoopia  tingimusel, et see on vajalik arvutiprogrammi kasutamiseks või 
kadunud, hävinud või kasutamiskõlbmatuks muutunud programmi taastamiseks. 
2. jälgida, uurida või katsetada arvutiprogrammi toimimist eesmärgil selgitada välja 
programmelemendi aluseks olnud ideed ja põhimõtted juhul, kui ta teeb seda programmi laadimise, 
esitamise, käitamise, ülekandmise või talletamise käigus, mille tegemiseks ta on õigustatud. 
Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine (dekompileerimine) 
Programmi kasutajal on õigus ilma programmi autori nõusolekuta ja täiendava autoritasu 
maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tõlkida juhul, kui see on hädavajalik 
informatsiooni saamiseks algsest programmist sõltumatult loodud programmi ühilduvuse 
tagamiseks teiste programmidega, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) seda teeb programmi õiguspärane kasutaja või tema ülesandel mõni teine vastavat luba omav 
isik;
2) programmide ühilduvust  tagav informatsioon ei ole olnud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud 
isikutele eelnevalt kättesaadav;
3) selline tegevus  piirdub algse programmi osadega, mis on vajalikud ühilduvuse tagamiseks. 
Informatsiooni, mis on saadud sellise  tegevusega , ei tohi kasutada muuks otstarbeks.
Lepingud, milles lepitakse kokku nende õiguste teistsugustes teostamises on tühised.
Tööstusomandi vaba kasutamine
Registreeritud kaubamärgi avaldamisel peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku 
nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis (KaMS § 14 lg 4).
13
Disaini õppeotstarbeline ärieesmärgita kasutamine -  viidatud  omanikule ja kasutamine ei kahjusta 
viimase huve (TDKS § 17 lg 4).
LINKIMINE
Üldprintsiip – linkimine on autori nõusolekuta lubatud, kui see ei kahjusta lingitava teose õiguste 
valdaja huvisid või põhjusta muul alusel kahju. 
Eelkõige tuleb jälgida, et linkimine ei:
- põhjusta kõlvatut konkurentsi,
- eksita tarbijat,
- tekita kahju (saamata jäänud tulu),
- riku andmebaasi tegija õigusi,
- ei piira lingitava materjali ulatust (freiming),
- lähe mööda tehnilistest kaitsevahenditest või autoriseerimisest.
Linkimist iseseisvalt pole üheski Eesti seaduses reguleeritud ja selles valdkonnas on peetud palju 
kohtuvaidlusi, kus seisukohad on riigiti erinevad. 
Näiteks oli Saksamaa ülemkohus seoses hüperlinkidega arvamusel, et teoseid ei reprodutseerita 
linkimise või süvalinkimise teel. Ameerika Ühendriikides toimunud Perfect 10 kohtuasjas Google’i 
ja Amazoni vastu oli kohus arvamusel, et teisel veebisaidil asuva täissuuruses  pildiga  linkimine, mis 
ei  eelda  originaalpildi reprodutseerimist, ei riku reprodutseerimisõigust. Kui mõned kohtud 
käsitavad väikeste piltide reproduktsioone, mis sisaldavad linke muudele Interneti-saitidele, 
reprodutseerimise ainuõiguse rikkumisena, siis Erfurti piirkondlik kohus oli arvamusel, et 
pisipiltide kasutamine linkide loomiseks ei tekita autoriõigustega seotud vastutust, kui teos on 
Internetis avaldatud õiguste valdaja poolt või tema nõusolekul3
TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE
Tööstusomand jaguneb registreeritavaks (patent, kasulik mudel, kaubamärk, geograafiline tähis jt) 
ja mitteregistreeritavaks (üldtuntud kaubamärk, ärisaladus, tööstusdisainlahendus Euroopa 
Ühenduses).
LEIUTIS
Vastavalt Euroopa Komisjoni seletusele on leiutis probleemi uus  loominguline  tehniline lahendus 
(COM(92) 445, 27.10.1992). 
Leiutised:
füüsilised asjad (nt seade, aine);
–
meetod.
Leiutise objekt ei ole:
1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri  ja meetod;
3) rajatise , hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
4) tingmärk;
3 Euroopa  Komisjon , ROHELINE RAAMAT Autoriõigus teadmistepõhises majanduses , Brüssel 2008
14
5) arvutialgoritm ja -programm;
6) disainilahendus;
7) info lihtne esitamine.
Samuti ei saa  eetilistel  põhjustel patendiga kaitsta:
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või 
diagnoosimiseks;
3) inimese kloonimise  meetodeid ;
4) inimalge geneetilise koodi muutmise meetodeid;
5) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid,
6) looma geneetilise koodi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist 
kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt
7) bioloogilise aine saamise, taimesordi aretuse või loomatõu aretuse  olemuselt  bioloogilisi 
meetodeid, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks;
jt
Patent
Patent on riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuõigus teatud aja jooksul ja teatud 
territooriumil leiutist kasutada. Vastutasuks peab autor leiutise täielikult avaldama.
Leiutise patentsuses veendumiseks tuleb teha patendiotsing (tehnika taseme uuring). Samuti kulub 
patendiotsing ära ka juhul, kui arendatakse uut toodet või plaanitakse uudse tootega siseneda uuele 
turule (patendipuhtuse uuring). Lisaks sisaldub patentides tohutul hulgal kõikides valdkondades 
tehnilist informatsiooni, mis aitab kaasa tootearenduses ja pakub võimalust hoida end kursis 
maailma tasemel konkurentide tegevusega. 
Vt patendiotsingute kohta lisainformatsiooni Eesti Patendiraamatukogu www.patentlib.ee
Leiutis on patentne, kui see on:
1. uus,
2. omab leiutustaset,
3. on tööstuslikult kasutatav.
Uudsus
Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. See määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis 
enne patenditaotluse esitamise kuupäeva (või enne prioriteedikuupäeva) on ükskõik millises 
maailma osas avalikkusele teatavaks saanud üks kõik millisel viisil. 
Patendikaitse  sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega, milles kirjeldatakse 
ühelauseliste punktidega leiutise olemus ja selle erinevus (uudsus) senistest leiutistest. 
Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamise aluseks on vastava ala  asjatundja  teadmiste tase 
patenditaotluse esitamise ajal.
Prioriteedikuupäev tähendab, et kui ühes riigis esitada  patenditaotlus , siis tohib 12 kuu (võib riigiti 
erineda) jooksul samale leiutisele taotleda kaitsest teistes riikides - teisisõnu on prioriteet  eelisõigus.
Leiutistase
Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika 
15
tasemest. 
Tööstuslikult kasutatavus
Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses. 
Leiutise autor 
Leiutise autor on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise.  Autoril on õigus 
saada oma leiutise kasutamise eest tasu.
Kui leiutis on loodud mitme isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib ühisautorsus. 
Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, sealhulgas õigust 
taotleda patenti ja saada patendiomanikuks, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, 
mis näeb ette teisiti.
Patendiomanik 
Patendiomanik on isik, kelle kohta patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne.
Patendiomanikul on ainuõigus patendiga kaitstud leiutisele. Ainult patendiomanikul on õigus 
kasutada patendist tulenevaid õigusi ja keelata teistel isikutel nende õiguste kasutamist.
Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal 
patendiomaniku loata:
- valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või 
omandada (sh. importides) tooteid neil eesmärkidel;
- valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente või omandada 
ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks 
on muud iseseisvad tooted;
- kasutada või pakkuda kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodit;
- kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patenditud meetodil valmistatud toodet või 
omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel. 
Patendiomanik võib õigused anda kirjaliku litsentsilepinguga osaliselt või täielikult ühe või mitme 
isiku kasutusse. Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus.
Sundlitsents 
Et takistada asjatut patendi kinni hoidmist ja majandustegevuse pidurdamist või, kui leiutis on 
seotud olulise riikliku huviga , on teatud juhtudel patendiomanik kohustatud kasutusloa andma.
Patendist huvitatud isik võib patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest esitada kohtusse  hagi  
sundlitsentsi saamiseks, kui:
- patendiomanik ei ole leiutist  kasutanud kolme aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate 
avaldamist või nelja aasta jooksul pärast patenditaotluse esitamist,
- patendiomanik ei kasuta leiutist mahus, mis  vastaks  Eesti siseturu vajadustele;
- patent takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti majandusele olulise leiutise kasutamist;
- leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse , tervishoiu ja teised olulised riiklikud 
huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise 
juhtumiga.
Varemkasutusõigus
Kui keegi kasutas patenditud leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele patenditaotluse 
16
esitamist, tehes seda heauskselt ja patenditaotlejast sõltumatult, võib ta jätkata leiutise kasutamist, 
säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. 
Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise 
tööstuslikuks kasutamiseks.
Patenditaotlus
Et riik saaks kontrollida leiutise patentsust, võrrelda seda teiste leiutistega, tuleb kindla korra alusel 
esitada patenditaotlus, misjärel teeb patendiamet leiutisele ekspertiisi. 
Taotlus  koosneb:
- avaldus,
- leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus peab olema avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala 
asjatundja võib leiutise teostada;
-  patendinõudlus;
- joonis või muu illustreeriv materjal;
- leiutise olemuse lühikokkuvõte.
Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse  kriteeriumidele . Kui amet 
tuvastab, et leiutise objekt on kaitstav ja vorminõuded on täidetud, annab amet patendi välja 
(avaldab ja kannab registrisse).
Patendi kehtivusaeg 
Leiutis saab kaitse patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patenditaotluse ja patendi 
jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguskuupäevaks 
loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.
KASULIK MUDEL
Leiutise kaitsmisel kasuliku mudelina peab see vastama samadele nõuetele nagu patent, kuid 
vastavuse eest vastutab taotleja. St, patendiamet uudsust ei kontrolli, vaid piirdub üksnes taotluse 
vorminõuete kontrolliga.
Võrreldes patendiga on kasulik mudel odavam ja kiirem ning ei pea omama tavaliselt nii kõrget 
leiutustaset ( Patendiameti   koduleht  www.epa.ee).
Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia valdkonna leiutisi.
Kasulik mudel kehtib neli aastat, kaitset saab pikendada maksimaalselt 10 aastani alates taotluse 
esitamisest.
Eestis võetud kasuliku mudeli kaitse annab rahvusvahelise prioriteedi.
Rahvusvaheline patent
Patenti on mõttekas taotleda üksnes territooriumil, kus leiutise objekti  plaanitakse kasutada või 
kuhu plaanitakse eksportida või kus loodetakse kasutusõigus maha müüa. 
17
Valida saab kahe  variandi  vahel: kas taotleda patendikaitset igas riigis eraldi või kasutada 
rahvusvahelise konventsiooni alusel protseduuri, millega saab ühe taotlusega kaitset taotleda 
mitmes riigis.
Euroopa patent
Euroopa Patendiamet (European Patent Office, EPO) on Euroopa Liidust sõltumatu institutsioon , 
mis on asutatud 1973. aasta 5. oktoobril Münchenis koostatud Euroopa patentide väljaandmise 
konventsiooniga (Euroopa patendikonventsioon). Eesti liitus sellega 2002. aastal, kokku on liikmeid 
34.
EPO patent võimaldab saada kaitset nendes riikides, mis on Euroopa Patendiorganisatsiooni 
liikmesriigid. Taotluse saab sisse anda EPO harukontoris või liikmesriigi patendiametis. 
Euroopa patenditaotlus esitatakse kas inglise, prantsuse või saksa keeles. Patendi väljaandmise või 
sellest keeldumise otsustab Euroopa Patendiamet 
Euroopa Patendi (8 riiki 10 aastat) kogumaksumus on suurusjärgus 50 000 eurot.
Vt: www.epo.org
Euroopa Ühenduse patendi (Community patent) loomine on siiani menetluses, kus 2000. aastal 
esitas Euroopa Komisjon ettepaneku vastav süsteem luua, kuid see ei läinud eelkõige tarkvaraga 
seotud küsimuste tõttu hääletusel läbi. Viimased suuremad kompromissettepanekud tehti 2004. a 
kevadel.
PCT 
Patendikoostöölepinguga (Patent Cooperation Treaty)  liitunud riigis saab ühtse vormi kohaselt 
koostatud patenditaotlusega leiutisele kaitset paljudes riikides üle maailma.
PCT sõlmiti Washingtonis 19. juunil 1970, mida on hiljem  korduvat  täiendatud. Eesti liitus 
konventsiooniga 2002. aastal ja 2008. a sügisel kehtib see 139 riigis.
Erinevalt Euroopa Patendist ei otsusta leiutise kaitstavuse üle rahvusvaheline  organisatsioon , vaid 
lõppkokkuvõttes iga riik eraldi, kus kaitset taotletakse.
Menetlus
Kõigile rahvusvahelistele taotlustele tehakse esmalt uudsuse otsing, mis annab leiutajale teatud 
kindluse oma leiutise patenditavuse osas, seejärel on taotlejal võimalus valida, kas  laseb teha 
ekspertiisi igas riigis eraldi või tellib eelekspertiisi Rahvusvaheliseks Patendikoostöö Liidu käest. 
Viimane variant ei ole küll liikmesmaadele lõplikult siduv, kuid annab leiutajale  kinnituse  ja aitab 
säästa raha.
PCT patendi suurimaks plussiks peetaksegi just eelekspertiisi süsteemi, mis võimaldab kaaluda 
patentimist enne põhikulutuste tegemist.
USA patent
USA on valinud patentide väljastamisel kiirema ja odavama tee kui Euroopa ning seda peetakse ka 
18
nende majandusedu üheks aluseks. Sageli valivad ettevõtjad üle maailma just USA esimeseks 
kohaks, kus patenti taotleda (prioriteet saada).
Erinevused:
- patenditaotluse saab esitada ainult füüsiline isik ehk leiutise autor, 
- ainuõigus antakse “esimesena leiutajale” mitte “esimesena taotlejale”,
- võimalus esitada eeltaotlusi.
KAUBAMÄRK 
Kaubamärk on graafiliselt kujutatav  tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või 
teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. 
Lisaks võib kaubamärk anda informatsiooni toote või teenuse päritolu kohta, tagada kvaliteeti, olla 
müügi edendamise vahend jms. 
Kaubamärgikaitse saamiseks tuleb esitada taotlus Patendiametile, kes kontrollib märgi vastavust 
nõuetele. Kui märk ei riku teiste isikute õigusi ega ole muul moel vastuolus nõuetega, teeb amet 
registreerimise otsuse ning avaldab kaubamärgi Eesti Kaubamärgilehes. Pärast seda on 2 kuud 
huvitatud isikutel aega registreerimisotsus vaidlustada. Kui keegi vastu ei vaidle, siis kantakse märk 
kaubamärgi registrisse.
Kaubamärk võib olla logo, täheühend, sõna, number, sõna- või  numbrikombinatsioon , lause, 
kolmemõõtmeline kujutis, teose tegelaskuju, teatud juhtudel ka heli ning isegi lõhn. Kaubamärki 
saab nagu asja pantida ja müüa.
Et mitte asjatult koormata turgu liigsete kaubamärkidega, on seaduse järgi kohustus kaubamärk ka 
reaalselt kasutusele võtta. Kui märki registreeritud klassis ei kasutata, võib huvitatud isik nõuda 
selle ainuõiguse lõpetamist.
Nõuded kaubamärgile
Kaubamärk ei tohi (absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ):
- kirjeldada kaupu või teenuseid. 
- olla keelekasutuses või heauskses äripraktikas tavapäraseks muutunud tähis. 
- eksitada tarbijat. 
- olla vastuolus avaliku korra või heade tavadega. 
- olla toote tõepärane kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.
Kui kirjeldav on ainult osa kaubamärgist, siis loetakse see kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille 
kasutamist omanik ei saa keelata. 
Lisaks kontrollib Patendiamet suhtelisi õiguskaitset välistavad asjaolusid, välja arvatud juhul kui 
taotlejal on olemas varasema õiguste  omaja  kirjalik luba tema õigusi riivata.
Õiguskaitset ei saa kaubamärk:
- mis on identne varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete kaupade või teenuste 
tähistamiseks;
- mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või 
samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine 
19
tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga;
- mis on identne või sarnane varasema registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärgi või 
valdavale enamusele Eesti elanikkonnast tuntud kaubamärgiga, millel on õiguskaitse teist liiki 
kaupade või teenuste tähistamiseks, kui hilisema kaubamärgiga võidakse ebaausalt ära kasutada või 
kahjustada varasema kaubamärgi mainet või eristusvõimet;
- mis on identne või eksitavalt sarnane äriregistrisse kantud ärinimega ning vastava ettevõtja 
tegevusala  kuulub samasse  valdkonda kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki 
kasutatakse või kavatsetakse kasutada;
- mis on identne või eksitavalt sarnane Eestis registreeritud ravimpreparaadi nimetusega;
- mille kasutamine kahjustab varasemat õigust  nimele , isikuportreele, kinnistu nimetusele, 
arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud 
varasemat õigust;
- mis on identne või eksitavalt sarnane kaubamärgiga, mis on kasutusel teises riigis ja mis oli seal 
kasutusel ka taotluse esitamise kuupäeval, kui taotlus on esitatud pahauskselt. 
Ainuõigus
Ainuõigus annab kaubamärgiomanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:
- identseid tähiseid samade  kaupade ja teenuste puhul,
- identseid või sarnaseid tähiseid identsete või samaliigiliste kaupade ja teenuste puhul, kui on 
äravahetamise tõenäosus,
- identseid või sarnaseid tähiseid teist liiki kaupade ja teenuste puhul, kui on oht, et seda kasutatakse 
ebaausalt või see kahjustab kaubamärgi mainet või eristusvõimet.
Kuna kaubamärk on nagu kõik intellektuaalomandi liigid rangelt  seotud territooriumiga, siis kehtib 
kaitse vaid riikides, kus see on registreeritud. Näiteks kaubamärgi kasutamist Internetis loetakse 
kaubamärgi kasutamiseks Eestis ainult siis, kui sellel on siin ka äriline tagajärg. 
Alates 2004. aasta aprillist saab patendiameti vahendusel taotleda ka rahvusvahelist kaubamärki, 
mida nimetakse konventsiooni sõlmimise koha järgi  Madridi  märgiks. Samuti on võimalik taotleda 
Euroopa Ühenduse kaubamärki, mis kehtib kõikides EL riikides.
 
TÖÖSTUSDISAINLAHENDUS
Disain võib olla kaitstav kahel viisil:
- tööstusdisaini kaitse,
- autoriõiguslik kaitse.
Kui disaini objekt vastab leiutise nõuetele juhul võib disainlahendus olla kaitstav ka leiutisena (vt 
nõuded leiutisele).
Tööstusdisainilahendus on toote tasapinnaline või ruumiline kujundus, mis on toodet vaadates 
väliselt nähtav. Kaitstava objekti moodustavad toote kuju, ornament, värvilahendus, faktuur, 
materjal jms. Registreerimisel ei ole oluline toote tehniline otstarve.
Toote väliskujundus peab olema:
- uus
- eristatav
- võimalik tööstuslikult või käsitöönduslikult valmistada tooteid
20
Tööstusdisainilahenduste komplekt saab õiguskaitse tervikuna, tööstusdisainilahenduse variandid 
saavad igaüks iseseisva õiguskaitse
Õiguskaitset ei anta lahendusele:
- kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest;
- on ebapüsiv;
- on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks. 
Õigus registreerimist taotleda on tööstusdisainlahenduse füüsiliselt isikust autoril, kuid ka litsentsi 
saanud õiguste omanikul. 
DOMEENINIME ÕIGUSKAITSE
Üldmõistena tähendab domeen aadressi Internetis. See jaguneb:
- Tippdomeen ehk tipptaseme domeen: .ee; .eu; .org; .net;
- Teise taseme domeen: tlu.ee, err.ee, eesti.ee;
- Kolmanda taseme domeen ehk eelmise taseme alamdomeen: nt wd.tlu.ee, portaal .riik.ee.
Õiguslikus mõttes sarnaneb domeeni õiguskaitse kaubamärgi  kaitsmisele.
.ee tippdomeeni haldab riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, mis teeb 
reeglid domeeni registreerimise ja andmesidevõrgu kasutamise kohta, vt www.eenet.ee.
Kuna domeeninimede väärtus on järjest tõusnud, on muutunud sagedaseks nö domeeninime 
ärandamised.
Selline tegevus on õigusvastane, kui:
- rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust;
- rikub õigust ärinimele;
- on kõlvatu konkurents ( pahauskne );
- sekkub teise isiku majandustegevusse (ebaõigete andmete avaldamine, majandustegevuse 
seiskamine).
Eesti tippdomeeni vaidluse puhul tuleb pöörduda kohtusse, kuid paljude välismaiste 
domeeninimede puhul on olemas rahvusvahelised apellatsioonikohtud (nt The WIPO Arbitration 
and Mediation Center).
Praktikas on domeeninime registreerimised tühistatud:
- kui domeen on identne või  eksitavalt sarnane nimega, mis on riiklikult  kaitstav (nt kaubamärk, 
geograafiline tähis, ärinimi, isiku nimi, teose pealkiri vms);
- registreerijal puudub igasugune side nimega ehk pole õigustatud huvi;
- domeen registreeriti või seda kasutatakse pahauskselt.
ÄRINIMI
Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriühingul võib olla 
ainult üks ärinimi, seda ei tohi võõrandada ilma ettevõtteta (v.a likvideerimine, pankrot ).
21
Äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. 
Eristatav peab olema nii vormiliselt kui ka sisuliselt.
Piirangud ärinimes
- ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas;
- ei või olla vastuolus heade kommetega;
- ei tohi kasutada kaubamärgina kaitstavat  tähist või nende  kombinatsiooni  ilma kaubamärgi 
omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb 
tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud;
- peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.
Ettevõtja ärilistel dokumentidel ning tema kodulehel Internetis peab olema ettevõtja ärinimi, 
asukoht ja äriregistri kood. Välismaa äriühingu filiaali  dokumentidel ning kodulehel peab olema nii 
äriühingu kui ka filiaali ärinimi, asukoht ja äriregistri kood. 
Ärinime kaitse
Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul 
õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. 
Lisaks saab ärinime õigusvastase kasutamise korral  tugineda  kõlvatud konkurentsi (konkurentsi 
seadus) ja majandustegevusse  sekkumise  (VÕS) sätetele. 
ÄRISALADUS
Ärisaladuse kõige tõhusamaks kaitsevahendiks on lepinguõigus, kuid samuti  kaitsevad kõlvatu 
konkurentsi vastu lepinguvälise kahju sätted ning karistusõiguslikud õigusaktid
Mõiste
TRIPS-leping4:
  
Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva 
teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta 
viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et:
a) selline teave on saladus  selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses 
ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat 
laadi  teabega tegelevad;
b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke 
meetmeid, et hoida seda salajas. 
Väljend “viis, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega” tähendab selliseid tegevusi nagu 
lepingu rikkumine , usalduse kuritarvitamine ja rikkumisele kallutamine ning hõlmab avaldamata 
teabe omandamist kolmanda isiku poolt, kes teadis või pidi teadma, et teabe  hankimine  kuulub 
seesuguse tegevuse alla. 
4 Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa Intellektuaalse omandi õiguste kaubandusaspektide 
leping  ehk (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights). Eesti ühines WTO-ga 1999
22
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon5
Liidu liikmesriigid on kohustatud tagama liikmesriikide  kodanikele  tõhusa kaitse kõlvatu 
konkurentsi vastu. Kõlvatuks konkurentsiks loetakse iga konkurentsitoimingut, mis on vastuolus 
ausate tavadega tööstuses ja kaubanduses.
Ilmtingimata peab keelustama:
1) kõik teod, mis võivad mis tahes viisil põhjustada konkurendi ettevõttes, toodetes või tööstuslikus 
või kaubanduslikus tegevuses arusaamatust;
2) valeväited kommertstegevuses, mis võivad diskrediteerida konkurendi ettevõtte ja toote 
reputatsiooni, tööstuslikku või kaubanduslikku tegevust;
3) teated või väited, mille kasutamine kommertstegevuses soodustab üldsuse eksitamist kaupade 
iseloomu, valmistusviisi,
omaduste, kasutuskõlblikkuse või koguse suhtes.
Eesti konkurentsiseaduse kohaselt loetakse ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja 
äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige 
oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, 
tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja 
edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. 
Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave.
Näiteks võib konfidentsiaalne info olla oskusteave, ideed, andmebaaside sisu, isikuandmed , 
programmi lähtekood jms.
Ärisaladuse õigustamatu avaldamine või kasutamine on karistusseadustiku järgi  kuritegu :
töö- või ametiülesannetega seoses isikule teatavaks saanud ärisaladuse avaldamise või kasutamise 
eest ilma ettevõtja loata, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise  eesmärgil, 
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. 
Ärisaladuse kasutamise kord lepitakse reeglina kokku ettevõtte sisestes eeskirjades ja töölepingutes, 
samuti kõikvõimalikes muudes lepingutes. Mõistlik on nendes dokumentides võimalikult täpselt 
konfidentsiaalne informatsiooni ära kirjeldada, kuna see aitab ära hoida vaidlusi selle üle, milline 
informatsioon on konfidentsiaalne.
IO JA LEPINGUÕIGUS
Intellektuaalse omandiga tehtavaid tehingud reguleerib võlaõigusseadus (VÕS), eelkõige 
litsentsilepingute (18 ptk) regulatsioon .
Üldreegel: kõik IO-d puudutavad lepingud peavad olema kirjalikud.
Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada 
intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, 
litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). 
5 Eesti liitus 1924 ja taasliitus 1994 ning sai uuesti liikmeks konventsiooni alusel moodustatud Rahvusvahelises 
Tööstusomandi Kaitse Liidus.
23
Litsentsiga ei pea andma õigust kasutada kõiki õigusi, vaid lepingupooltel on vabadus ise 
intellektuaalse vara kasutamise mahus kokkuleppida.
Autoriõigusi ja autoriõigustega kaasnevate õiguste kohta sätestab täpsemad tingimused autoriõiguse 
seadus.
Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe 
teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma 
varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. 
Autorilepingu soovituslikud tingimused:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või 
ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja  territoorium ;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg; 
5) autoritasu maksmise viis (nt protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, 
protsent teose kasutamisel saadavast kasumist ), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord 
määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. 
Lisaks on iga IO liiki käsitlevas seaduses erisätted vastava intellektuaalse varaga tehingute tegemise 
kohta. Nt kasuliku mudeli seadus, kaubamärgiseadus jne. Samuti tuleb teatud juhtudel  juhinduda  
VÕSi frantsiisilepingu regulatsioonist.
Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimine
Majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes kasutab oma kaupade müümisel või teenuste 
osutamisel lepingu sõlmimist arvutivõrgu abil, annab oma klientide (mitte ainult tarbija) kasutusse 
sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele on juurdepääs ja mille abil klient saab enne 
tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. 
See regulatsioon ei kehti e-posti teel sõlmitavate lepingute kohta.
Enne tellimuse edastamist teeb pakkuja  kliendile teatavaks:
1) lepingu sõlmimise tehnilised etapid;
2) kas pakkuja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb kliendile 
kättesaadavaks;
3) tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;
4) lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled;
5) pakkuja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks. 
Pakkuja peab tellimuse saamist viivitamata  elektrooniliselt   kinnitama . 
Lepingutingimused tuleb kliendile esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. 
Lisaks ei tohi tarbijale müügi puhul ostjat kohustada ettemaksuks enam kui poole ulatuses 
ostuhinnast  ja sidevahendi vahendusel sõlmitud lepingu korral on tarbijal õigus 14 päeva jooksul 
lepingust  taganeda .
Lepinguõiguse põhialused
Vt TLÜ teadmussiirde keskuse trükis Lepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise põhialused  - 
24
http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2914 (paberkandjal agatakse loengus).
LITSENSTILEPING
Intellektuaalse omandi kasutamine on kokkuleppe küsimus (v.a  vaba kasutamise erandid), st 
kasutaja peab saama õiguste valdajalt selleks kirjaliku loa ehk litsentsi. 
Eesti õigusaktides on nimetatud kolme liiki litsentse: lihtlitsents, ainulitsents ja all- litsents . 
Vastavalt lepinguvabadusele võib litsentse nimetada ka teistmoodi, nt arenduslitsents, 
lõppkasutuslitsents, vabavara  litsents jms, kuid vaidluse korral võetakse aluseks ikkagi 
võlaõigusseaduses ja eriseadustes sätestatu.
Õiguste andmise võimalused tarkvara näitel
Arvutiprogramme kaitstakse autoriõigusega sarnastel alustel nagu kirjandusteoseid. Kuigi teatud 
juhtudel võib tarkvata olla ka leiutis, tehakse Eestis selge enamik tehingutest tarkvaraga tuginedes 
autoriõigusele.
Kuna autoriõiguslik kaitse ei laiene ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad programmi 
elemendid, on tavaline, et lepingud sisaldavad ärisaladuse hoidmiseks konfidentsiaalsussätteid.
Autor saab olla ainult füüsiline isik. Juriidiline isik saab tööandjana töölepingu alusel loodud 
arvutiprogrammi autorilt automaatselt kõikide varaliste õiguste teostamiseks ainulitsentsi. 
Arvutiprogrammi kui intellektuaalset vara saab õiguste omaja loovutada või litsentsida ehk 
kasutada anda.
Õiguste  loovutamine  ehk üleandmine
Loovutada saab ainult varalisi autoriõigusi, kõiki korraga või osa neist. Isiklikud õigused on autorist 
lahutamatud ja neid üle anda ei saa. Siiski võib kokku leppida autori isiklike õiguste kasutamises 
(litsentsileping).
Kui A sõlmib Bga arvutiprogrammi kõikide varaliste õiguste üleandmise lepingu, siis kaotab A kõik 
õiguslikud sidemed tarkvaraga ja edaspidi on ainuõigus tarkvara kasutamist lubada või keelata Bl.
Selline variant sulgeb juriidilisest isikust üleandja jaoks võimaluse oma loodud programmi 
arendada, edasi litsentsida ja isegi kasutada. 
Reeglina võib kasutusõigust edasi anda (all-litsents) üksnes litsentsiandja nõusolekul, kuid õiguste 
loovutamisel on tavaline, et see õigus kuulub litsntsisaajale.
Ainulitsents
Sarnaselt loovutamisega piirab ainulitsents litsentsiandja õigusi - ainulitsentsileping annab 
litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja 
välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Erinevalt loovutamisest jääb 
õiguste omajaks litsentsiandja ning tal on võimalus seaduses või lepingus sätestatud tingimustel 
leping üles öelda ja kasutusõigused endale tagasi saada. Loovutamine on tavaliselt ühekordne 
leping ja litsentsimine kestvusleping.
25
Ainulitsentsi kasutatakse tavaliselt juhul, kui litsentsisaaja on huvitatud kindlast  konkurentsieelisest 
turul, nt ainuõigus levitada programmi Eesti Vabariigis. Sellisel juhul jäävad litsentsiandjale alles 
muud varalised õigused ja ta võib tarkvara edasi arendada ning muudes riikides levitada. 
Siiski saab lepingutingimustega sätestada ainulitsentsi nõnda, et see ei erine oma  sisult  õiguste 
loovutamisest. 
Lihtlitsents
Lihtlitsentsi kasutatakse juhul, kui tarkvara arendaja ei soovi litsentsi andmisega kuidagi piirata 
enda õigusi tarkvarale. Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat 
õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
Lihtlitsentsi kasutatakse reeglina tarkvara lõppkasutajatele õiguste  andmiseks , kui sama programmi 
on mõistlik müüa veel kolmandatele isikutele. Samuti on lihtlitsentsid kõikvõimalikud nn vabavara 
litsentsid.
Lihtlitsents peaks idee poolest olema odavam, kui loovutamine või ainulitsents, kuna litsentsisaaja 
õiguste ulatus on palju väiksem ning tootja saab jagada arenduskulud mitme kliendi vahel.
Litsentsmise alla käib ka arvutiprogrammi rentimine (AutÕS § 13 lg 3), mis on teisõnu loa 
andmine varalise autoriõiguse - õigus teose levitamisele - kasutamiseks. Teose rentimine tähendab 
intellektuaalse vara ärilisel eesmärgil kasutada andmist (mitte segi ajada asjaõigusliku rentimise või 
üürimisega). Tarkvara rendilepingule kohaldakse VÕSi litsentsilepingu sätteid. 
Vabakasutuse tüüptingimused
Kui autor soovib, võib ta piiramatult lubada enda teose kasutamist selle eest tasu nõudmata. Sellistel 
juhtudel on siiski tavaline, et autor soovib enda seostamist teosega näiteks kaubamärgi kasutamise 
läbi või kohustab teose igakordseid kasutajaid nõustuma samade litsentsitingimustega, mille alusel 
kasutakse. 
Juriidiliselt tähendab see tüüptingimustega lepingu sõlmimist. Kui õiguslikus mõttes on olemas 
kolme liiki litsentse, siis vastavalt litsentsi sisule ja lähtuvalt kasutusmugavusest on levinud ka 
mitmeid muid liigitusi (GNU, BSD) . Selliste tüüptingimuste litsentside väljatöötamisega tegelevad 
mitmed organisatsioonid, nt Free Software Foundation, Creative Commons.
Täpsemalt tarkvara vabakasutuse tüüptingimuste sisust lugege: vanemteadur Kaido Kikkase 
materjalidest  – akadeemia.kakupesa.net või  Lawrence  Liang, A  Guide  To Open Content Licences, 2004.
http://pzwart.wdka.hro.nl/mdr/research/lliang/open_content_guide 
IO TEHINGUTE MAKSUSTAMINE
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse tasu:
kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas  kino - või videofilmi, raadio- või  telesaate  salvestise 
või arvutiprogrammi) autoriõiguse,
26
patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, 
plaanide, salajaste valemite või protsesside 
tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või 
teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe)
kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu). 
Tulumaksu peab kinni litsentsitasu maksja.
Litsentsitasu saaja võib tema poolt  dividendidelt   tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata 
litsentsitasult kinnipeetud  tulumaksu.
Käibemaks
Maksustatakse:
Teenus - ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse võõrandamine, mis ei ole kaup, ning tasu 
eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenus 
on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning vastavalt ostja tellimusele spetsiaalselt 
koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega  andmekandja . 
Kaup - kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud 
standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja; 
Elektrooniliselt osutatav teenus:
1) veebikeskkonna võõrandamine;
2) veebi administreerimine;
3) programmi ja seadme kaughooldus;
4) elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine;
5) elektrooniliselt edastatav pilt, tekst ja informatsioon ning elektroonilise andmebaasi kasutamise 
võimaldamine;
6) elektrooniliselt edastatav muusika , film ja mäng, sealhulgas hasartmäng;
7) elektrooniliselt edastatav poliitiline, kultuuri-, spordi- ja teadusalane ning meelelahutuslik 
ülekanne;
8) elektrooniline  kaugõpe ning muud eelnimetatud teenustega  sarnanevad teenused. 
Teenuse käibe tekkimise koht: on Eesti, kui registreeritud maksukohustuslasele või piiratud 
maksukohustuslasele osutatakse järgmisi teenuseid:
Intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine;
andmetöötlus- või  infoteenus ;
elektrooniliselt osutatav teenus;
tasu eest õiguse kasutamisest loobumine;
Sotsiaalmaks
Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks 
sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on 
füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on saaja ettevõtlustuluks;  
IO JA TÖÖÕIGUS
IO liikide ulatuses ei ole ühtset reeglit, kellele kuuluvad tööülesannete käigus loodud 
intellektuaalsest varast tulenevad õigused. Eraldi regulatsioon on töövõtulepingu (teenuse 
osutamine) alusel tehtud loometöö osas.
27
Autoriõigus
Vastavalt Eesti autoriõiguse seadusele (§ 32) tekib töölepingu alusel otseste tööülesannete täitmise 
korras loodud teose autoril autoriõigus oma teosele, kuid autori varalised õigused lähevad üle 
tööandjale.
Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma 
tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele 
programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste 
teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 
Töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras teose loomisel on autorikollektiivi 
moodustamisel vaja isiku eelnevat  nõusolekut tema autorikollektiivi lülitamiseks. Autorikollektiivi 
töös osalemisest keeldumist mõjuvatel põhjustel ei loeta töödistsipliini  rikkumiseks . 
Siiski võivad töötaja ja tööandja alati seadusest erinevalt kokku leppida. 
Anglo-Ameerika õigussüsteemiga riikides (USA, Suurbritannia ) on kasutusel  Eestiga  sarnane 
põhimõte  ( work  for  hire ), kuid kuna sealne õigussüsteem ei tunne autori isiklikke õigusi, siis 
kuuluvad kõik õigused tööandjale.
Paljud Euroopa riigid (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Soome) kasutavad aga mudelit, mille järgi 
peavad tööandjad õiguste ülemineku lepingus sätestama. Küll on tehtud vastavalt Euroopa Liidu 
direktiivile erand arvutiprogrammide autoritele, kelle õigused kuuluvad automaatselt tööandjale. 
Töövõtu korras loodud teose õiguste ülemineku kohta seadus midagi ei ütle ehk enne kokkulepet 
pole tellijal mingeid õigusi. 
Autoriõigusega kaasnevad õigused
Oma otseste tööülesannete täitmise korras teoste esitamisel lähevad esitaja varalised õigused 
tööandjale üle ainult poolte kirjaliku kokkuleppe alusel. 
Patent, kasulik mudel
Kui leiutis on loodud tööülesannete täitmise raames, on õigus patenti/kasulikku taotleda ja saada 
omanikuks autoril, kui ei ole teisiti kokku lepitud. Seega, kui tööandja soovib, et tema oleks leiutise 
omanik, tuleb selles eelnevalt kokku leppida. 
Igal juhul on leiutajal õigus saada õiglast tulu, see võib sisalduda ka palgas.
Töövõtu korras tekkinud leiutise õigused kuuluvad autorile või lepingu alusel sätestatud isikule.
Tööstusdisainlahendus
Tööülesannete täitmisel loodus tööstusdisainlahenduse registreerimist ja omanikuks saada on 
tööandjal, kui lepinguga pole teisiti sätestatud.
Töövõtulepingu alusel loodud tööstusdisainilahenduse õigused kuuluvad tellijale.
Kaubamärk
Kui kaubamärk on käsitletav teosena, rakenduvad lisaks autoriõiguse sätted.
Oskusteave
Töötamise käigus saadud teadmised ja oskused kuuluvad töötajale, kuid töötaja peab olema 
tööandja suhtes lojaalne, ei tohi osutada konkurentsi ega kahjustada ärisaladust. Kui tööandja on 
huvitatud, et töötaja ei osutaks talle ka pärast töölepingu lõppemist konkurentsi, siis peab selle 
eraldi kokku leppima ning tasu maksma.
28
VAIDLUSTE LAHENDAMINE
Kui pooled ei jõua kokkuleppele saab vaidlusi lahendada vahekohtus või kohtus.
Kohtus tsiviilvaidluse lahendamiseks tuleb reeglina pöörduda kostja elu- või asukohajärgsesse 
kohtusse, teatud juhtudel ka viibimiskoha järgsesse kohtusse. Tsiviilasjades lepitakse  kohtualluvus  
sageli kokku ka lepingus.
Kui inimesel on kaebusi riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse vastu, tuleb pöörduda 
halduskohtusse.
Enne kohtusse pöördumist on mõttekas küsida nõu patendivolinikult või advokaadilt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseb Tööstusomandi Apellatsiooni 
Komisjon, mis lahendab sõltumatu kohtueelse organina tööstusomandit puudutavaid vaidlusi. 
Komisjoni saab pöörduda kui ei olda rahul Pateniameti ostusega või keegi rikub tööstusomandi 
autori või omaniku õigusi.
Kui isik pole apellatsiooni komisjoni otsusega rahul, on tal õigus pöörduda kohtusse.
Autoriõiguse valdkonnaga tegeleb riiklikultkultuuriministeeriumi meedia- ja autoriõiguse osakond. 
Seal tegutseb ka valitsuse nimetatud autoriõiguse asjatundjate komisjon, kelle ülesanne on 
õigusaktide kohaldamise praktika analüüsimine ning autoriõigusega seotud vaidluste lahendamine 
poolte taotlusel lepitamise teel. 
IO JA KARISTUSÕIGUS
Eestis on võrdlemisi suures ulatuses kriminaliseeritud IO  alased õigusrikkumisi (mis tõenäoliselt 
vaadatakse lähiajal ümber).
Näiteks on karistusseadustiku järgi kuriteona käsitletav:
Autorsuse rikkumine, st kui isik esineb võõra teose või leiutise autorina.
–
Piraatkoopia valmistamine, st lubamatu kopeerimine levitamise eesmärgil.
–
Ebaseaduslikult reprodutseeritud arvutiprogrammi  valdamine .
–
Teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti ebaseaduslik avalik esitamine, üldsusele 
näitamine, edastamine , taasedastamine või kättesaadavaks tegemine ärilisel eesmärgil.
–
Õiguste rikkumist takistava tehnilise kaitsemeetme kõrvaldamine, sh sellise vahendi  omamine , 
edasiandmine, reklaamimine.
–
Patendi, kasuliku mudeli, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse omaniku ainuõiguse teadlik 
rikkumine.
–
Võltsitud kaubaga  kauplemine .
–
Leiutise ja tööstusdisainilahenduse avalikustamine.
Väärteona on käsitletav tasulisele infoühiskonna teenusele või tasu eest edastatavale televisiooni- 
või raadioprogrammile või -saatele või nendele juurdepääsu võimaldavale teenusele ebaseaduslikku 
juurdepääsu võimaldavate seadmete või tarkvara ärilisel eesmärgil valmistamine, edasiandmine, 
paigaldamine, hooldamine, omamine või reklaamimine.
ISIKUANDMETE KAITSE
Isikuandmete kaitse eesmärk on arvestades avaliku huviga kaitsta inimese põhiõigusi ja -vabadusi, 
29
eelkõige õigust eraelu puutumatusele. 
Põhiseadus:
- Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. 
- Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi , veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, 
trükis, pildis  või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste 
õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. 
Isikuandmete kaitse põhimõtted tulenevad Euroopa Liidu direktiivist (95/46EÜ) ja isikuandmete 
kaitse seadusest.
Isikuandmete kaitse seaduse järgi on isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava 
füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 
Delikaatsed isikuandmed on:
1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi  kirjeldavad andmed, välja arvatud 
andmed registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta;
2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed;
3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta;
5) biomeetrilised andmed (nt sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed);
6) andmed seksuaalelu kohta;
7) andmed ametiühingu liikmelisuse kohta;
8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või 
õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Isikukood ei ole delikaatsed isikuandmed.
Isikuandmete töötlemine 
Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, 
salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine ja avalikustamine, juurdepääsu võimaldamine 
isikuandmetele, päringute teostamine ja väljavõtete tegemine, isikuandmete kasutamine, 
edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine , kustutamine või hävitamine, või mitu 
eelnimetatud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist ja  kasutatavatest  vahenditest. 
Isikuandmete töötlemise põhimõtted 
Isikuandmete töötlemisel on kohustuslik järgida põhimõtteid:
1) seaduslikkuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ausal ja seaduslikul teel;
2) eesmärgikohasuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste 
eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega 
kooskõlas;
3) minimaalsuse põhimõte – isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud 
eesmärkide saavutamiseks;
4) kasutuse piiramise põhimõte – isikuandmeid võib muudel eesmärkidel kasutada üksnes 
andmesubjekti nõusolekul või pädeva organi loal;
5) andmete kvaliteedi põhimõte – isikuandmed peavad olema ajakohased, täielikud ning vajalikud 
seatud andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks;
6) turvalisuse põhimõte – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid 
tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest;
7) individuaalse osaluse põhimõte – andmesubjekti tuleb teavitada tema kohta kogutavatest 
30
andmetest, talle tuleb võimaldada juurdepääs tema kohta käivatele andmetele ja tal on õigus nõuda 
ebatäpsete või eksitavate andmete parandamist. 
Nõusolek andmete töötlemiseks
Isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, v.a otseselt seaduses t 
tulenevad erandid. Kusjuures on igaühel õigus taoline nõusolek tagasi võtta.
Nõusolek kehtib üksnes juhul, kui see tugineb vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt 
määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, 
kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele  edastamise  
tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või 
tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. 
Nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui 
vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik.
Vaidluse korral eeldatakse, et inimene ei ole oma isikuandmete töötlemiseks nõusolekut andnud. 
Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal. 
Nõusolekuta töötlemine
Kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud seaduse kohase nõusoleku nende 
avalikustamiseks või kui  avalikustatakse seaduse, siis ei kohaldata isikuandmete kaitse seadusest 
tulenevaid nõudeid töötlemise registreerimiseks.
Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja 
avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas 
ajakirjanduseetika  põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada 
andmesubjekti õigusi. 
Isikute krediidivõimelisuse hindamise  eesmärgil kolmandatele isikutele edastamiseks mõeldud 
isikuandmete töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui:
1) kolmandal isikul on isikuandmete töötlemiseks õigustatud huvi;
2) isikuandmete edastaja on tuvastanud kolmanda isiku õigustatud huvi, kontrollinud edastatavate 
andmete õigsust ning registreerinud andmeedastuse. 
Sellisel eesmärgil andmete kogumine ei ole lubatud, kui:
1) tegemist on delikaatsete isikuandmetega;
2) see kahjustaks ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve;
3) lepingu rikkumisest on möödunud vähem kui 30 päeva;
4) kohustuse rikkumise lõppemisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. 
Avalikus kohas toimuva heli- või pildimaterjalina jäädvustamise puhul avalikustamise eesmärgil 
asendab andmesubjekti nõusolekut tema  teavitamine  sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või 
pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada ja enda jäädvustamist soovi korral vältida. 
Teavitamiskohustus ei kehti avalike ürituste puhul, mille avalikustamise eesmärgil jäädvustamist 
võib mõistlikult eeldada. 
Andmesubjektil  on õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise 
lõpetamist, välja arvatud juhul, kui avalikustamine toimub seaduse alusel  ning andmete jätkuv 
avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi. 
Isikuandmete avalikustajalt ei saa nõuda avalikustamise lõpetamist selliste andmekandjate suhtes, 
31
mille üle andmete avalikustajal puudub nõude esitamise ajal kontroll. 
Isikuandmete töötleja
Isikuandmete töötleja on füüsiline või juriidiline isik, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes 
töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. 
Töötleja on kohustatud kindlaks määrama:
1) isikuandmete töötlemise eesmärgid;
2) töödeldavate isikuandmete koosseisu;
3) isikuandmete töötlemise korra ja viisi;
4) isikuandmete kolmandatele isikutele edastamise lubamise. 
Isikuandmete töötleja ( vastutav  töötleja) võib volitada andmeid töötlema teist isikut  ( volitatud 
töötleja), kui õigusaktist ei tulene teisiti, sel juhul ei ole tegemist kolmanda  isikuga . 
Sisuliselt on vastutava töötleja näol tegemist vastava andmekogu omanikuga. Volitatud töötleja on 
seevastu isik või asutus, kes töötleb andmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu 
alusel (Andmekaitse Inspektsiooni koduleht www.dp.gov.ee). 
Isikuandmete töötlemine  teadusuuringu  või riikliku statistika vajadusteks 
Andmesubjekti nõusolekuta võib teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda 
andmesubjekti kohta käivaid andmeid üksnes kodeeritud kujul. Enne isikuandmete üleandmist 
teadusuuringu või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse isiku tuvastamist 
võimaldavad andmed koodiga. Tagasikodeerimine ja selle võimalus on lubatud ainult täiendavate 
teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks. Isikuandmete töötleja määrab nimeliselt isiku, 
kellel on ligipääs tagasikodeerimist võimaldavatele andmetele. 
Isikuandmete töötlemise nõuded 
Isikuandmete töötleja on isikuandmete töötlemisel kohustatud:
1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 
2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik;
3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks 
võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud;
4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega;
5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni 
või õigete andmete väljaselgitamiseni;
6) isikuandmete parandamise korral viivitamata teavitama sellest kolmandaid isikuid, kellelt 
isikuandmed saadi või kellele isikuandmeid edastati, kui see on tehniliselt võimalik ega too kaasa 
ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 
Isikuandmete töötleja on kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja 
infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks:, sh 
1) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
2) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, 
samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et 
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, 
muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis 
juurdepääs saadi;
32
4) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks 
lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
5) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised 
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
6) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei 
toimuks  isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;
7) kujundama ettevõtte, asutuse või ühenduse töökorralduse niisuguseks, et see võimaldaks täita 
andmekaitse nõudeid. 
Isikuandmete töötleja on kohustatud pidama   arvestust  isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema 
kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides  andmeid:
Delikaatsete andmete töötlemise registreerimise kohustus 
Delikaatsete isikuandmete töötlemiseks  tuleb taotleda luba Andmekaitse Inspektsioonis. 
Inspektsioon kontrollib töötleja vastavust nõuetele ja annab välja 5 aastat kehtiva loa.
Luba ei taotlema, kui andmeid töötleb kindlatele nõuetele vastav sõltumatu isik  (isikuandmete 
kaitse eest vastutava isik) ja sellest on inspektsiooni teatatud. Selline vastutav isik on oma tegevuses 
sõltumatu isikuandmete töötlejast ning kontrollib, et isikuandmete töötleja töötleb isikuandmeid 
nõuetekohaselt ja peab andmetöötlemiste  registrit .
Karistused
Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse turvameetmete 
või isikuandmete töötlemise muude nõuete eiramise eest  karistatakse rahatrahviga kuni 
300 trahviühikut (kuni 18 000 krooni). Sama teo eest, kui selle on toime  pannud juriidiline isik, – 
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni. 
Muude nõuete rikkumise eest teeb Andmekaitse Inspektsioon ettekirjutuse ja kui seda ei täideta, siis 
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või  juriidilist  isikut rahatrahviga kuni 
500 000 krooni. 
INFOÜHISKONNA TEENUS
Infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) kohaselt on infoühiskonna teenus teenus, mida osutatakse 
majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid 
töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud 
elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. 
Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste 
sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole  faksi  ja telefonikõne abil edastatud teenus ning 
ringhääling ringhäälinguseaduse tähenduses.
Et teenuse osutamisele kohaldada InfoTS sätteid peab seega teenus vastama tingimustele:  
- Pooled pole füüsiliselt kohal,
- teenust osutatakse elektroonilise vahendiga,
- teenuts osutatakse majandus- või  kutsetegevus  käigus (reeglina tasuline).
Näiteks on infoühiskonna teenus elektrooniline pangandusteenus, veebimajutus , interneti 
ajakirjandus , e-turundus, e- poed , andmetöötlemine, broneerimissüsteemid jms.
33
Nõuded teenuse osutajale
Teenuse  osutaja  on kohustatud tegema kasutajale kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) teenuse osutaja nime, registrikoodi ja vastava registri nime, teenuse osutaja aadressi ja muud 
kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi;
2) registreeringu numbri või tegevusloa numbri;
3) viidete puhul teenuse tasu suurusele teabe selle kohta, kas need sisaldavad makse ja tarnekulusid.
Kommertsteadaanne
Kommertsteadaanne on igat  liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või  kaudselt  edendama 
teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet. 
Igal juhul peab selline  teadaanne :
1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena;
2) võimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse;
3) võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja 
kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge;
4) selgelt esitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike 
loteriide osalemistingimusi. 
Kommertsteadaanne ei ole:
1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas 
domeeninimi või elektronposti aadress;
2) teenuse osutaja maine kohta või teenuse osutaja pakutava kauba või teenuse kohta teenuse 
osutajast sõltumatult esitatud teave.
Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul 
kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval nõusolekul;
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete 
saamisest keelduda;
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust 
realiseerida. 
Teenuse osutaja peab registreerima adressaadi nõusoleku või keeldumise ning nõusoleku olemasolu 
tõendamise kohustus on teenuse osutajal. 
Kommertsteadaandeid võib saata juriidilistele isikutele.
Võlaõigusseadus
VÕSis on rida erandeid, mida  majandus- või kutsetegevuse käigus tegutsev isik peab tarbijaga 
tehinguid tehes arvestama. Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu tema majandus- 
või kutsetegevuse läbiviimisega. 
Sidevahendi vahendusel võib pakkumise edastada tarbija faksile ja telefoni automaatvastajale või 
elektronpostiaadressile üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist 
võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende 
kasutamist sõnaselgelt keelanud. 
34
AVALIK TEAVE
Avaliku teabe regulatsiooni eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse 
ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud 
ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise 
üle. 
Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, 
mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke 
ülesandeid täites. Sellisele teabele võib juurdepääsu piirata üksnes seaduses selgesõnaliselt  mainitud  
erandi.
Juurdepääsu teabele võimaldatakse teabe avaldamise või teabenõude täitmisega. 
Kui teave ei ole dokumenteeritud, siis on isikul õigus pöörduda riigisasutuse poole märgukirja või 
selgitustaotlusega (vt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus6). 
Märgukiri  tähendab pöördumist, kus isik teeb ettepanekuid asutuse töö korraldamiseks või 
valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile teavet. 
Selgitustaotlusega taotleb isik teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe 
analüüs, süntees või lisateabe kogumine või teatud juhtudel õigusalase selgituse andmist. 
Avalikule teabele juurdepääsu võimaldamise põhimõtted:
–
juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult  kiirel  ja hõlpsal viisil.
–
peab olema tagatud isiku eraelu puutumatus ;
–
tasuta, välja arvatud juhul, kui teabe väljastamisega seotud otseste kulutuste eest  maksmine  on 
seadusega ette nähtud. 
–
Igaühel on õigus vaidlustada teabele juurdepääsu piiramist, kui selline piirang rikub tema õigusi 
ja vabadusi. 
Teabevaldaja  on:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus;
2) avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) eraõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik kui:
- isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas 
osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, (teabe osas, mis puudutab 
nende ülesannete täitmist);
- ettevõtja on kaubaturul valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku 
monopoli;
- kui isik täidab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesandeid või kasutab 
toetusena antud vahendeid.
Teabevaldaja on kohustatud pidama dokumendiregistrit.
Juurdepääsu piirangud
6 RT I 2004, 81, 542; RT I 2007, 12, 66
35
Piiratud juurdepääsuga teave on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. 
Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks:
1) süüteomenetluses kogutud teabe, välja arvatud vastavalt väärteomenetluse seadustikus ja 
kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tingimustel avaldatava teabe;
2) riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni;
3) teabe, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist;
4) teabe kaitseväe üksuste relvastuse ja varustuse  tabelite  ning relvastuse ja varustuse hulga kohta, 
kui selline teave ei ole  riigisaladus  või salastatud välisteave;
5) kaitseväe valdusse sõjalise valmisoleku tõstmisel ja mobilisatsiooni korral üleantava riigivara 
kohta käiva teabe;
6) teabe riigikaitselise sundkoormise kohta;
7) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks  muinsuskaitse  all olevat objekti või muuseumikogusse 
kuuluvat museaali;
8) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks  kaitseala  või kaitsealuse liigi ning tema elupaiga või 
kasvukoha säilimist;
9) teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta;
10) teabe  tehnoloogiliste  lahenduste kohta, kui sellise teabe avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja 
huve või sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku 
isikuga sõlmitud lepingus;
11) teabe, mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid;
12) teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks 
oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust;
13) teabe, mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid;
14) teabe  sotsiaalabi  või sotsiaalteenuste osutamise taotlemise kohta;
15) teabe, mis kirjeldab isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi;
16) isiku kohta seoses maksustamisega kogutud teabe, välja arvatud teabe maksuvõlgnevuste kohta;
17) teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust;
18) siseauditi aruanded enne nende kinnitamist asutuse juhi poolt.
Juurdepääsu piirangu saab kehtestada asutuse juht ja see peab olema kindla tähtajaline.
36