Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mis on inimõigused (5)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on inimõigused ?
  • Kuidas toimib inimõiguste kaitse ?
  • Kuidas kaitsta inimõigusi Eestis ?
  • Mille mõjutusel tehti inimõiguste ülddeklaratsioon ?
  • Millest koosneb Inimõiguste ülddeklaratsioon ?
  • Milleks on inimõiguste ülddeklaratsioon vajalik ?
 
Säutsu twitteris
26

Sisukord





1. Mis on inimõigused?


Inimõigused on:
* iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;
* õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.
Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud , mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused . Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel.
Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus , õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.
Kellel on inimõigused:
* üksikisikutel, seega igal inimesel;
* inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid ;
* rahval ;
* inimkonnal.
Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke . Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest. Põhiõigused on põhiseadusega kõigile riigis elavatele inimestele tagatud õigused.

2. Inimõigustega seotud teemad

Peamised inimõigustega seotud teemade all käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, sõna vabadust, au ja väärikuse kaitset, usuvabadust, lapse õigusi, vähemuste õigusi, välismaalaste õigusi ja vähemusrahvusete õigusi. Kõigist nendest lühidalt on kirjutatud ka järgnevalt käsitlevates teemades (2.1- 2.8).

2.1 Sooline võrdõiguslikkus


Inimõiguste kaitses on eriti olulisel kohal võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise keelud.  Diskrimineerimine  tähendab seadusvastast eelistamist ja õiguste piiramist isiku teatud omaduste või temaga seotud asjaolude alusel.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
Diskrimineerimine järgmiste tunnuste alusel on keelatud:
  • rahvus
  • rass
  • nahavärvus
  • sugu
  • keel
  • päritolu
  • usutunnistus ja muud veendumused
  • varaline ja sotsiaalne seisund.

Diskrimineerimise keelud sisalduvad nii Eesti põhiseaduse paragrahvis 12 kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklis 14.
Võrdsed võimalused meestele ja naistele.
Sooline võrdõiguslikkus on naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuete täitmist Eestis jälgib soolise võrdõiguslikkuse volinik.
Eesti Vabariik ühines ÜRO naiste diskrimineerimise kõigi vormide kaotamise konventsiooniga 26. septembril 1991. Konventsiooni eesmärk on tagada võrdõiguslikkuse ja inimväärikuse põhimõtte austamine ning naiste ja meeste võrdne osalemine oma riigi poliitilises, ühiskondlikus, majandus- ja kultuurielus . Eesti Vabariigi põhiseadus näeb ette abielupoolte võrdõiguslikkuse (paragrahv 27). Euroopa sotsiaalharta, millega Eesti on ühinenud, sätestab mees- ja naistöötajate õiguse saada võrdse töö eest võrdset tasu.
Kuigi tavaliselt peetakse töö- ja pereelu ühitamist töötaja eraasjaks või perekonna siseasjaks, on tegemist hoopis laiemat käsitlemist vajavate probleemidega. Lahendusi töö- ja pereelu ühitamiseks tuleks otsida kolmel tasandil:
1. Riigi- ja omavalitsuse tasand, s.o. seadusandlus , laste päevahoolduse ja vanurite hoolduse korraldamine, nooremas koolieas laste järelevalve ja huviringid , teenindusasutuste lahtioleku ajad;
2. Organisatsioonitasand, s.o. kõik konkreetse töökoha või asutusega seonduv . Näiteks töölepingu vorm, tööaeg ja puhkuse aeg, võimalus vajadusel vabu päevi võtta või ajutiselt kodus töötada;
3. Perekonnatasand, s.o. koduste kohustuste ja kodutööde jaotamine pereliikmete vahel.

2.2 Sõnavabadus


Sõnavabadus, informatsioonivabadus, ajakirjandusvabadus ja väljendusvabadus on sõnavabaduse võtmesõnadeks.
Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Sõnavabadus laiemas mõttes tähendab ka ajakirjandusvabadust ja väljendusvabadust. Sõnavabadus kuulub üldtunnustatud ja põhiliste inimõiguste hulka ning hõlmab igasugust väljendusvormi ja viisi.
Sõnavabadusega on tihedalt seotud õigus saada teavet. Kumbki õigus ei ole piiramatu.
Sõnavabadust ja õigust teabevabadusele saab piirata riigi julgeoleku huvides ja teiste isikute põhiõiguste ning ühiskonna üldiste huvide kaitseks. Sellega on kaitstud riigisaladused, ärisaladused ja kohtupidamise erapooletus . Samuti ei ole lubatud vale ja laimu levitamine ning teiste isikute au ja väärikuse kallale kippumine, alandamine ja solvamine. Riigil on õigus kehtestada kord ringhäälingu ja meediaettevõtete litsentsimiseks.
Kaebusi ajakirjanduses levitatud valeinformatsiooni või eraellu sekkumise kohta saab esitada Pressinõukogule. Pressinõukogu on ajakirjanike poolt loodud kohtuväline organ, mis lahendab kaebusi toetudes heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile. Reklaami kohta saab kaebusi esitada Reklaami Nõukojale, mis tegutseb Tarbijakaitseameti juures.
Sõnavabadus ja õigus teabele on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 44-46 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 10.

2.3 Au ja väärikuse kaitse


Igal isikul on õigus au, väärikuse, hea nime ja eraelu kaitsele. Keelatud on vale levitamine ja laimamine. Au ja väärikuse kaitse on tihedalt seotud sõnavabaduse ning selle piirangutega. Igal inimesel on õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda kohtusse.
Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele , viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275.

2.4 Usuvabadus


Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus on usuvabaduse võtmesõnadeks antud referaadis.
Usu- ja veendumusvabadus on nii üksikisikutel kui ka organisatsioonidel , riigil on kohustus tagada individuaalne ja kollektiivne usuvabadus. Keelatud on veendumuste või usu põhjal diskrimineerimine ja vihavaenu õhutamine. Riigil on õigus veendumuste kuulutamist seadustega piirata, kui see kahjustab avalikku korda, tervist või kõlblust. Veendumusega ei saa  vabandada õiguserikkumist.
Riik ei saa inimest kohustada avaldama andmeid tema usuliste või muude veendumuste kohta, samuti ei tohi ametiasutused selliseid andmeid koguda isiku tahte vastaselt.
Usu- ja veendumusvabadus on Eestis kaitstud põhiseaduse paragrahvidega 40 ja 41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole.
USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64.

2.5 Lapse õigused


Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991.
Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele:
  • tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades;
  • diskrimineerimine ei ole lubatud;
  • igal lapsel on õigus elule ja arengule;
  • igal lapsel on õigus osalemisele.

Eesti lastekaitse seaduse koostamisel on lapse õiguste konventsiooni põhimõtteid arvestatud.

2.6 Välismaalaste õigused


Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute suhtes kehtivad inimõigused ning nende kohtlemisel tuleb lähtuda võrdsuse põhimõttest ja diskrimineerimiskeeldudest. 
Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega.
Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Mis on inimõigused #1 Mis on inimõigused #2 Mis on inimõigused #3 Mis on inimõigused #4 Mis on inimõigused #5 Mis on inimõigused #6 Mis on inimõigused #7 Mis on inimõigused #8 Mis on inimõigused #9 Mis on inimõigused #10 Mis on inimõigused #11 Mis on inimõigused #12 Mis on inimõigused #13 Mis on inimõigused #14 Mis on inimõigused #15 Mis on inimõigused #16 Mis on inimõigused #17 Mis on inimõigused #18 Mis on inimõigused #19 Mis on inimõigused #20 Mis on inimõigused #21 Mis on inimõigused #22 Mis on inimõigused #23 Mis on inimõigused #24 Mis on inimõigused #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wiscci Õppematerjali autor

Lisainfo

Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel.
inimõigused , õigus , referaat

Mõisted


Kommentaarid (5)

elga17 profiilipilt
elga17: väga sisutihe ja abistav materjal! :)
11:36 13-12-2010
eyts profiilipilt
eyts: Materjal aitas oluliselt.
13:00 15-10-2011
renarehrstein14 profiilipilt
renarehrstein14: Suureks abiks:)
19:04 13-10-2010


Sarnased materjalid

188
ppt
Inimõigused
24
ppt
Inimõigused
20
pdf
Inimõigused üldosa
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
36
odp
Inimõigused
3
doc
Inimõigused
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
58
doc
Riigiõigus konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun