Ühiskond, mõisted, valitsemisvormid (0)

1. Mõisted : (TV lk 18)
*Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu.
*Otsene demokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
* Esindusdemokraatia - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu.
* Monarhia - Valitsemisvorm , mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule.
*Siirderiik - Üleminekuriik, mittedemokraatlikult demokraatlikule valitsemisviisile.
*Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim.
* Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
*Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil.
*Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm , milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht.
*Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel.
*Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.
*Demonseerima - tühistama.
*Ratifitseerima - Kinnitama , heaks kiitma.
*Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele .
*Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle.
* Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt , riigi kõrgeim seadus.
2. Valitsemisvormid -ja viisid. (TV lk 19)
Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule :
*Absoluutne - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim.
1)Saudi- Araabia
2)Brunei
*Konstitutsiooniline - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
1)Rootsi
2)Norra
Vabariik - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu.:
*Parlamentaarne - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil.
1)Eesti
2)Soome
*Presidentaarne - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht.
1)Venemaa
2)USA
Demokraatia - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu.:
*Otsene - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
1)Eesti
2)Läti
* Esindus - Demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu.
1)Antiik-Kreeka
2)Rahvaloenduse korral.
Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel.:
*Autoritaarne - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele.
1) Hispaania
2)Eesti 30-tel
*Totalitaarne - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle.
1)Põhja-Korea
2)Kuuba
3. Parlamentaarne demokraatia. (TV lk 21 ül 26;Tv lk 22 ül 28,29; TV lk 24 ül 33)
EESTI VÕIM.
*Seadusandlik võim : Parlament , riigikogu.
*Eesti riigipea : President Toomas Hendrik Ilves.
*Täidesaatev riigivõim : valitsus.
*Valitsust juhib : Peaminister Andrus Ansip.
*Eesti raha emiteerimise ainuõigus : Eesti pank .
*Eesti panga juht : Andres Lipstok.
*Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll.
*Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir .
*Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler
*Õiguskantsler : Indrek Teder.
*Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus.
*Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask .
VÕIMUDE LAHUSUS.
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte :
*võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud.
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks :
*Seadusandlik
*Täidesaatev
* Kohtuvõim .
Seadusandliku kogu peamine ülesanne :
*Seaduste vastuvõtmine ja muutmine.
Täidesaatva võimu ülesanne :
*viia ellu parlamendi otsuseid.
Kohtuvõimu institutsiooni ülesanne :
*seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud.
SKEEM.
Täidesaatev võim. Seadusandlik võim. Kohtuvõim
NIMETAB President
Riigikohus
Peaministri kandidaat V
NIMETAB
A PRESIDENDI
MOODUSTAB L Õiguskantsler
Valitsuse. I ETTEPANEKUL
B AMETISSE.
HÄÄLETAB AMETISSE Riigikontrolör
ANNAB ARU Parlament – riigikogu.
101 liiget 4 aastaks.
VALIB
RAHVAS
Seadusandlik võim, president, nimetab täidesaatva võimu - peaminstri kandidaadi, kes moodustab valitsuse. Valitsus annab aru parlamendile, mille omakorda hääletab ametisse rahvas. Kohtuvõimu teostab riigikohus, kelle nimetab presidendi ettepanekul ametisse riigikogu.
4. Õigusaktid ja nendevaheline suhe (TV lk 26)
Õigusakti võtab vastu : Õigusakti liik:
1) Rahvusvahelised organisatsioonid . Rahvusvahelised õigusaktid, mis on ratifitseeritud riigikogus.
2) EV kodanikud Põhiseadus ehk konstitutsioon
3) EV riigikogu Seadused
4) EV president Seadlused
5) EV valitus Määrused, korraldused
6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad , juhendid, eeskirjad.
5. Põhiseadus (TV lk 27,28 (ül 37 ei pea))
Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus.
AJALUGU.
* Esimene Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu iseseisvumise järel aastal 1920.
* Järgmine põhiseadus astus jõusse 1933 aastal
* Kolmanda põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht aastal 1938.
* Praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu taasiseseisvumise järel aastal 1992 28.juunil.
PÕHISEADUSE MUUTMISE VÕIMALUSED:
I variant - parlamendimenetlus :
Presidenti algatus Riigikogu peab parandust
Põhiseaduse arutama 2 järjestikust koos-
muutmise eelnõu. seisu. Selleks kulub 58
Riigikogu liikmete aastat.
algatus
II variant - kiireloomuline parlamendimenetlus :
4/5 Riigikogu saadikutest Arutelu riigikogus Hääletamine KUI 2/3 POOLT
pooldab arutelu. KUI ÜLE 1/3 VASTU
Eelnõu ei muutu seadus
seaduseks.
President kuulu-
tab seaduse välja;
seadus jõustub.
III variant - põhiseaduse muutmine rahvahääletusega.
3/5 riigikogu Esitavad 3-e kuu pärast
saadikutest pool- muutmise korraldada refe-
dab hääletust . Eelnõu. rendum
SEADUS