Diktatuurid kahe maailmasõja vahel (2)

DIKTATUURID KAHE ILMASÕJA VAHEL
Esimese maailmasõja järgset aastakümmet iseloomustab patsifism .
ITAALIA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL
Olukord Itaalias pärast Esimest maailmasõda

• Itaalia oli sõdivatest riikidest kõige enam kurnatud kuna Itaalia majandus oli väga nõrk.
  
• Itaalias polnud ühtset sisturgu veel kujunenud.
  
• Hariduselt, tööstuslikult ja majanduslikult oli Itaalia väga ebaühtlane.
  
• Pettumus Pariisi rahukonverenstl: loodetud piirkonnad sai endale Jugoslaavia kuningriik .
  
• Kõrge tööpuudus. Sõjaveteranid ei leia rakendust.
  
• Teravalt lõhenenud ühiskond.
  
• Itaaliat haarab tugev streigiliikumine.
  

Äärmusliikumiste esiletõus
Suurim opositsiooni partei on sotsialistid , kes on sel perioodil väga radikaane. Neile vastanduvad rahvuslased e natsionalistid. Natsionalistide esimene aktsioon – 1919. aastal D´Annunzio hõivab Fiume linna, kus luuakse fašistlik vabariik. 1919-1920 Kaks punast aastat – Biennio rosso. Punastele vastukaaluks hakatakse looma võitusliite. Esimene neist on Fascio, looja Mussolini . Mundriks kujunevad mustad särgid.
Mussolini esiletõus

• 1921. a. nende võitlusliitude baasil luuakse fašistlik partei. Sümboliks saab faši (keppide kimp, kuhu on seotud kirves ).
  
• 1922. aastal Mussolini nõuab, et tema partei kaasataks valitsusse. Teatab , et tahab viit ministri kohta.
  
• 28. oktoobril korraldab ta marsi Rooma , mis iseenesest ei ole riigipööre, aga võimu demonstratsioon . Sotsialistid ei võtnud sõjaveterane enda ridadesse ja nii nad liitusid fašistidega. Pärast demonstratsiooni annab kuningas Mussolinile ülesande moodustada valitsus.
  

Mussolini võimuperioodid

• I võimuperiood: 1922-1924 Mussolini valitsuse kindlustamine. 1922. aastal sai Mussolini peaministriks Mussolini esimene taotlus oli võim kindlustada, ning ta valitses konstitutsiooniliselt. 1924. aastal toimusid parlamendi valimised, mille ajal pandi toime hulgaliselt valimispettuseid. Hoolimata sellest, kui parlament koguneb, on seal siiski arvestatav sotsialistide opositsioon . Vabadel valimistel ei õnnestu Mussolinili saada enamust , nii nagu Hitlerilgi Saksamaal. Sotsialistide esindaja Mateotti esines parlamendis väga kriitilise ja paljastava kõnega fašistide arvel. Pärast seda läks Mateotti kaduma ja laip leiti hiljem Rooma lähedalt.
  
• II periood: diktatuuri kujundamine 1925-1927. Pärast Mateotti kriisi on fašistide pooldajaskond vähenenud, ning, et võimu kindlustada, 1926. aastal kuulutatakse välja erakorraline seisukord, mille käigus Mussolini saab õiguse välja kuulutada dekreete e. seadlusi.
  

• Opositsiooni parteid keelustatakse.
  

• Omavalitsused kaotatakse ära.
  
• Salapolitsei luuakse. Luuakse OVRA(uus salapolitsei) ja Erakordne Riigikaitse Tribunal.
  
• Keelatakse streigid.
  
• Luuakse Korporatsioonide Ministeerium .
  
• Mussolini hakkab korraldama majandusarengut ja tegutseb rahva hüvanguks.
  
• Piirid suletakse.
  
• III periood: 1929-1935 Korporatsiivse riigi kujundamine. Seda perioodi nimetatakse konsensuse aastateks. 1929. aastal sõlmib Mussolini Lateraani leppe (konkordaadi lepe) paavstiga, mille tulemusena luuakse Vatikani riik. Mussolinil on tänu sellele suur rahva toetus. Majanduse arendamiseks ja klassivõitluse vältimiseks luuakse korporatsioonid e. luuakse eluaalade kaupa süsteem, kus saavutatakse kõik kokkuleped. 1934. aastal tekivad tööandjate ja –võtjate segakorporatsioonid.
  

Riigi nõrkused:

• Inimesi hakatakse edutama nende poliitilise lojaalsuse põhjal.
  
• Korporatsioonid ei ole võrdsed.
  

Eesmärk:

• Riigi majanduslik sõltumatus. Autarkia – täielik majanduslik sõltumatus. Kõik vajalik toodetakse riigis ja minimaalne seotus väliskaubandusega.
  

Saavutused:

• Tööstust toetati riigi poolsete dotatsioonidega.
  
• Raua ja terase toodang kahekordistus ja ka elektrienergi tootmine.
  
• Laialdane avalike tööde programm tööpuuduse vähendamiseks. Maanteede, sildade ja kortermajade ehitus.
  
• Maaparandus programm ( soode kuivandamine).
  
• Programm „Lahing nisu eest“
  
• Töötajate vaba aja eest võtlemine.
  
• Fašistlik noorte liikumine.
  
• Fašismi toetasid kõik futuristid.
  
• Fašistlik arhitektuur .
  
• Mussolini tõrjus salapolitseiga Maffia välja.
  

Põhiväärtused:

• Fašismi põhiväärtus on rahvus, mida vastandatakse klassidele ja klassivõitlusele.
  
• Üksik indiviid ja klass on osa rahvusest, nad tuleb allutada rahvusele.
  

Suhtumine fašismi:

• Itaallased ise suhtuvad hästi.
  
• Välismaailma positiivne suhtumine, leiti, et anarhism on lõpuks kukutatud.
  
• Tänapäevalgi neutraalne /positiivne suhtumine (nt Berlusconi partei neofašitlik).
  

• IV periood: Radikalism ja langus 1936-1943. Majandus arenes alguses väga edukalt. Leiti, et anarhia riigis on kukutatud. Murranguks saab, et Itaalia sekkumine välipoliitikas. Režiimi iseloomustab algusest peale välispoliitiline radikaalsus. 1924. aastal Itaalia annekteeris Fiume. Lääneriigid suhtusid Mussolinisse heakstkiitvalt. 1935. aastal Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia kohtuvad Stresas, et hukka mõista Saksamaa üleminekut üldisele sõjaväekohustusele. 1935. aastal alustab Itaalia sõda Etioopia vastu (tol ajal Abessiinia). Mussolini leiab, et tal on õigus Rooma impeeriumi hiilgus taastada. See Itaalia agressioon mõistetakse hukka Rahvaste Liidu ja lääne riikide poolt. Siit algab RL krii ja nõrgenemines. Itaalia lahkub RL- dust ja läheneb teistele agressiivsetele riikidele – Saksamaale ja Jaapanile. Alates siit hakkab Mussolini tegema valesid valikud ja tirima Itaaliat sõdadesse. Ka IIMS minek on väga vale valik. 1936. aastal läheb lahti Hispaania kodusõda, sinna sekkub Itaalia koos Saksamaaga Franco poolel, riiklikul tasandil, millest hakkab kujunema Itaalia - Saksamaa sõjaliit, mis vormistatakse Berliin –Rooma teljena.
  

SAKSAMAA SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL
Weimar vabriigi kujunemine
9. november 1918 – Saksamaal sotsialistlik revolutsioon ( Novembrirevolutsioon ). Mis tõi kaasa Compigne´i vaherahu tingimustega nõustumise (lõpetas IMS). Keiser põgenes Inglismaale . Võim läks Ajutisele Valitsusele, mis koosnes põhiliselt sotsialistidest. Ajutine valitsus korraldab rahvuskogu ehk Asutava kogu valimised. Rahvuskogu koguneb Weimari linnas ja koostab vabariikliku põhiseaduse. Uut riiki nimetatakse Weimari vabariigiks. Uue põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks. Täidesaatev võim on valitsusel ja valitsusjuht on kantsel. Riigil on ka president , kes valitakse rahava poolt ja, kes nimetab ametisse kantsleri. Ebert, sotsalistide liider, saab presidendiks. Weimari vabariigi sõjaliseks jõuks on Vabakorpused - Freikorps, mis koosnevad vandest sõjaväelastes.
Weimari vabariigi opositsioon
Kodanlik klikk on võimul. Kuna kehtiv valitsus kirjutas alla Versailles rahulepingule on valitsus rahva hulgas väga ebapopulaarne. Valitsusele ja vabariigile on nii väga tugev opositsioon paremalt kui vasakult ( kommunistid vasakul, sõjaväelised paremal).

Kõige pealt üritavad mässu valitsuse vastu kommunistid. Baieris kuulutatakse välja 1919. a. Baieri Nõukogude Vabariik (Sparatakusaufstand). Baieri nõukogude vabariik likvideeriti ja Berliini ülestõus suruti maha.

1920. aastal toimus Kapp-Putsch, mille käigus parempoolsed üritasid Berliinis võimu haarata. Ülestõus kukkus läbi, kuna ametnikud boikoteerisid, aga põhiliselt seetõttu, et töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali.
Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal-Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A. Rosenberg , keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis: prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal. Tulemus: pankrotide laine, majanduslik langus, ning musta turu õitseng. Rahulolematuse tõttu hakkavd 1923. aastal äärmused jälle mässama.

Kommunistide mäss Hamburgis (1923 oktoober), suruti maha.

Õlleputš (1923. a. 8-9 november) Münchenis oli Hitleri esimene võimuhaarmise katse. Natsid ründasid õllekeldrist kaitseministeeriumit. Hitler tahab haarata võimu terves Baieris, toetudes kindral Ludendorfile (saksa sõjakangelane, rahva seas populaarne . Sõjavägi jääb aga ametlikule valitsusele ustavaks. Sõjavägi avab tule natside pihta ja Hitler taganeb, mida Ludendorf talle ei andesta.
Natsismi põhisesukohtade kujunemine
Pärast õlleputši anti Hitler kohtu alla. Hitler mõistetakse 5 aastaks vangi, kus ta kirjutab valmis oma põhiteose „Mein Kampf “. See on Hitleri elust ja võitlusest, mis sisaldab ka natsiideoloogia põhitõdesid. Põhisesukohad:

• Rassiõpetus: on täisväärtuslikud ( aaria ) ja väheväärtuslikud rassid.
  
• Kõik ajaloolised saavutused kuuluvad aaria rassile.
  
• Tuleb hakata rassitunnuseid otsima .
  
• Aaria rassi tuumikrahvaks on germaanlased .
  
• Algab muinas-germaani müütide ja mütoloogia ülistamine.
  
• Sakslaste missioon on maailma valitsemine.
  
• Tuleb hoiduda segunemisest teiste rassidega.
  
• Suurim oht aaria rassile on semiidi rass .
  

Majanduse allakäik
9 kuu pärast lastakse Hitler vangist välja kuna majandus oli taastunud tänu Dawesi plaanile ja Hitleris ei nähtud enam ohtu. Majandus läheb ülesmäge kuni 1929. aastani. 1929. aasta Wall Streeti börsi krahh, mille tõttu USA laenude laekumine Saksamaale lõppeb. Saksamaal tootmine langes üle 40%, massiline tööpuudus, tööpuuduse määr 30%. Saksamaalt aga nõutakse reparatisoone edasi. Alguses anti pikendust, aga 1931 . aastast Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise.
1929. aasta kriis on väga raske. Tekitatakse deflatsioon e. võetakse turult raha vähemaks. Tulemusena majandus hangub. Mõlemad äärmusliikumised muutuvad taas populaarseks.
Hitleri võimuletulek

• 1930. aastal toimusid Riigipäeva valimised (I), millest saab alguse natsipartei tõus Riigipäevas.
  
• 1930. aastal on ka presidendi valimised, kus kandidaadiks seab ennast ka Hitler. Kandidatuur võimaldab talle suurt kampaaniat ja palju kõnesid ehk tänu sellel kogub ta palju populaarsust. Presidendiks valitakse siiski Hindenburg, kes üritab konservatiive panna võimule.
  
• 1932. aastal alguses toimuvad uued Riigipäeva valimised (II), kus nüüd saavad natsid 230 kohta (eelminekord 170 umbes 500st), moodustades suurima fraktsiooni Riigipäevas. Sotsialistidel ja kommunistidel on kokku rohkem hääli, aga nad ei tee omavahelist koostööd. Kommunistidel on Moskva poolt keelatud igasugune koostöö sotsialistidega.
  
• 1932. aasta novembris taaskord enneaegsed Riigipäeva valimised (III). Selgub , et natside pooldajaskond on vähenenud ja kommunistide pooldajaskond tõusnud. Hindenburg mõistab, et natsid on ainus jõud kommunistide vastu. (Hindenburg kartis , et kommunistid võivad võimu enda kätte haarata ja viia läbi natsinaliseerimise. Ka kommunistidel olid omad relvastatud sõjaväeüksused. Kõige tähtsam kommunist oli Ernst Thälmann, kes oli põline stalinist. Hiljem satub ta koonduslaagrissse.)
  
• 30. jaanuar 1933 Hindenburg nimetab Hitleri kantsleriks. Hitler peab moodustama uue valitsuse. Konservatiivid usuvad, et suudavad Hitlerit vaos hoida. Hitler lubab, et omandit ei natsionaliseerita ja valitseb põhiseaduslikult. I valitsuses on ainult 3 natsi. Tema tegevust hakkavad pidurdamad kommunistid.
  
• 1933. aastal Riigipäev saadetakse laiali ja kuulutakse välja järjekordsed erakorralised valimised (IV). Valimiskampaania ajal pannakse põlema Riigipäeva hoone, saksa rahvusluse sümbol ja demokraatia kants. Selle taga oli Hollandi kommunist ja seetõttu kommunistlik partei keelustatakse.
  
• Märtsis valitud riigipäev koguneb ilma kommunistideta. Hitler nõuab erakorralisi volitusi. Sotsalistid hääletavad vastu, mille peale ka sotsiaaaldemokraatlik partei keelati. Weimari vabariik on lõppenud ja Hitler hakkab valitsema erakorraliste volituste alusel.
  

Hitleri diktatuuri rajamine

• Juulis keelatai kõik parteid.
  
• Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms.
  
• SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse.
  
• Endisest poliitilisest politseist luuakse uus – GESTAPO , mis allutatakse samuti Himmlerile.
  
• Keelustatakse ametiühingud, mis asendati Saksa Töörindega, mis tegeleb ka tööliste vaba aja sisustamisega. Näidatakse, et riik hoolib töölistest.
  
• Streigid keelati.
  
• 1934. aastal toimub Pikkade nugade öö – ühe öö jooksul arreteeriti ja hukati SA mehed SS-i meeste poolt. Hitler lasi Ernströmi, kui SA looja isiklikult maha. SA jääb alles, aga ta muutub tähtsusetuks. Rhöm leidis, et uus sõjavägi peaks toetuma SA-le ja sõjaväele see ei meeldinud.
  
• Samal aastal Hindenburg suri loomulikku surma. Kuna on väljakuulutatud erakorraline olukord, ei valita uut president, vaid Hitler ühendab kantsleri ja presidendi ametikohad.
  
• Luuakse propaganda ministeerum, mille juhiks saab Goebbels. Tema põhitees oli: „Kas see, mida sa räägid rahvale on tõsi, ei oma tähtsust, vaid, seda peab lihtsalt piisavalt kordama .“
  
• 1935. aastal toimub Nürnbergis partei päev, kuhu koguneb terve natside pooldajaskond. Väga hea dokumentalist, Leni Riefenstahl jäädvustab selle. (Tema jäädvustas ka 1936. aasta Berliini olümpiamängud.)
  
• Samal aastal antakse välja ka Nürnbergi seadused, millega võetakse ära juutide kodakontsus. Neid hakatakse tasapisi väljatõrjuma.
  
• 1938. aasta 9. novembril toimub Kristalli öö. Üle Saksamaa vallanduvad pogrommid, pannakse põlema sünagoogid, poed pekstakse segamini jms. Riik ei vii pärast uurimist läbi ehk annab soosingu juutide tagakiusamiseks.
  
• Riik allutab ka majanduse oma kontrollile .
  
• Kuna Saksamaal oli meeletu tööpuudus, luuakse avalikud tööd. Teede ehitamine jms.
  
• Suur rõhk keemiatööstusel, tahetakse vähendada riigi sõltuvust väliskaubanudsest. Põhilised tooted: sünteetiline kumm, vill .
  
• Välisriigid pidid ostma saksa kaupu, sest sularahaga ei arveldatud. Kaup-kauba vastu – partertehingud.
  
• Rakendatakse alates 1936. aastast majanduses plaanimajanduses. 4- aastaku plaanid, mille eesotsas on Göring.
  
• Luuakse Saksa majanduse nõukogu.
  
• Investeeritakse sõjatööstusesse. Esitatakse riiklikud tellimused. Rasketööstus, mis vajab palju töölisi.
  
• Saksamaal kaob tänu sellele tööpuudus.
  
• Suur osa majanduslikust kasvust tuleb tänu välisvõlale.
  

Välispoliitika

• 1920 – 1929
  

Genua konverents, Rapallo lepe, millest saab alguse Nõukogude Liidu ja Saksamaa tihe koostöö. Järgneb Ruhri kriis, lahendatakse Dawesi plaaniga ning Saksamaa kaasatakse välispoliitikasse. Locarno konverentsil 1929. aastal, kus sõlmitakse Reini tagatispakt, esimest korda on Saksamaa esindatud , kui võrdne. Kuni majanduskriisini läks kõik hästi. Pärats WS krahhi peatab Saksamaa reparatsioonide maksmise

• 1930- 1939
  

Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise. 1933. aastal kuulutab Hitler välja Versailles rahu revideerimise. Saksamaa lahkus desarmeerimiskonverentsilt ja RL, kuna leidis, et RL ei suuda tagada kõikidele võrdseid võimalusi. 1935. aastal korraldatakse Saarimaal rahvahääletus, mille tulemusel Saarimaa liidetakse Saksamaaga. Samal aastal kehtestati Saksamaal üldine sõjaväekohustus, mille tulemusena moodustatakse Wehrmacht . Smal aastal sõlmivad ka Inglismaa ja Saksamaa mereväe kokkuleppe. Inglased lubavad sakslastel ehitada sõjalaevastiku ja allveelaevastiku. 1936. aastal Hitler viib saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine. Oktoobris sõlmivad Itaalaia ja Saksamaa Berliini-telje. Novembris Antikomiterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel. 1937. aastal liitub sellega ka Itaalia. 1937. Hossbachi protokoll , kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksmaaga.
7