Island (0)

Island on saar keset Atlandi ookeani. Tallinnast otseteed Reykjavikki on 2 400 km. Islandi pindala on 103 000 km2, seega üle 2 korra Eesti pindalast suurem. Islandi pealinn on Reykjavik. Island oli iseseisev riik alates 900. - 1262. a, seejärel langes ta Norra alluvusse ja hiljem koos Norraga Taani võimu alla. Aastal 1904 saavutati autonoomia . 1918. aastal järgnes sellele omariiklus, kuid Taani kuningavõim jäi siiski veel kehtima. 17. juunil 1944. aastal kuulutati välja iseseisvus ja valiti esimene president . Rahvuspüha tähistatakse 17. juunil.
Island asustati 870. aastal. Suurem osa ümberasujaist tulid Norra läänerannikult. Islandi rahva sünniajalugu tuntakse üsna täpselt, kuna aastatel 1100 ja 1200 kirjutatud kirjad on asustamisest, seadlusandlusest ja elust maal tuhat aastat tagasi.
Tänapäeva Island on vabariik. Rahvasaadikute institutsiooni nimeks on Althingi (Alþingi) ja see koosneb 63 rahvasaadikust. Islandi president on Ólafur Ragnar Grimsson. Ta valiti ametisse 1996. aastal ja uuesti 2000. aastal. Ühe ametiaja pikkuseks on 4 aastat. Ólafur Ragnar Grimssoni eelkäijana töötanud Vigdís Finnbogadóttir oli maailma esimene naispresident, kes on valitud demokraatlikel valimistel. Ta juhtis riiki 16 aastat. Presidendi ametikorteri nimi on Bessastaður.
President täidab esindusfunktsiooni nagu Eesti presidentki. Alþingi poolt vastuvõetud seadused jõustuvad pärast presidendi poolt allakirjutamist. Kui ta keeldub alla kirjutamast, tuleb seadus panna rahvahääletusele. Juhul kui presidendi esindatav seisukoht võidab ei rakendata seda seadust. Muul juhul jõustub seadus ilma presidenti allkirjatagi. Islandi ajaloo jooksul on president vaid ühel korral oma vetoõigust kasutanud, seda 2004 aasta juuni alguses just enne presidendivalimisi. Presidendi ülesannete hulka kuulub Valitsuse moodustaja nimetamine, ükskõik millised valimistulemused ka ei oleks.
Islandil on koalitsioonivalitsus , mille moodustavad Iseseisvuspartei (Ip) ja Eduerakond (Ee). Valitsuseparteile kuulub 34 kohta Alþingi 63 kohast. Viimased parlamendivalimised toimusid 2003. aasta kevadel. Uus valitsus moodustati 15. septembril 2004.
Island kuulub Põhjamaade hulka ja on Põhjamaade Nõukogu liige. Lisaks sellele kuulub ta ÃœRO- sse, Euroopa majanduspiirkonda ETA- sse ning NATO - sse. Island ei kuulu Euroopa Liitu.
1. Parlament
Althingi (Rahvakoosolek) on maailma vanim ja tähtsaim valitsusasutus Islandis. See asutati Pingvelliri orus 930. aastal ning selle tuhandeaastane tegevus on jätkunud katkematult tänaseni. Althingi peab alates 1881. aastast oma istungeid parlamendihoones (Althingshúsid) Reykjavíkis. Eriolukordades, nagu 1944. aastal, tuldi kokku Pingvelliris. Althingi saadikud valitakse iga nelja aasta järel korraldatavatel valimistel. Valimispiirkondi on kaheksa. Enne 1991 aasta Althingi koosnes kahest palatist: välja valitud saadikut valisid oma koosseisust 1/3 Kõrgemasse palatisse, ülejäänud moodustasid Alumise palati. Alates 1991 Althingi on ühepalatiline. Praegu see koosneb 63 saadikust, millised valitakse välja propotsionaalse esinduse põhimõttel üldnatsionaalsest ja kohalikest ringkondades. Kõigil vähemalt 18- aastastel kodanikel on hääletamisõigus, samuti on neil õigus kandideerida Althingi.
Põhiseaduse järgi on istungid kõigile avatud. Istungeid juhatavad spiiker ning neli asespiikrit. Althingis töötab 12 alalist komisjoni, neist igasse kuulub 9 saadikut, v.a majanduskomisjon, kuhu kuulub 11 liiget. Althingile allub otseselt kaks riiklikku autust: Riigikontroll (Ríkisendurskodun) ja Ombudsmani Kabinet (Umbodsmadur Althingis).
Althingile kuulub kõrgeim seadusandlik võim. Tema koostab riigieelarved , vaatab läbi ja võtab vastu seadusi, muudab ja täiendab konstitutsiooni , annab presidendile loa teiste riikide kokkuleppe kohaldamiseks, kontrollib täidesaatva võimu organite majanduslikku tegevust, määrab maksud , samuti tegeleb ta kodanike õigusi ja kohustusi puudutavate küsimustega. Althingi võib välja tuua valitsusele umbusaldust, omab suurt mõju välis – ja sise turu majanduses.
2. Poliitilised parteid
Iseseisvuse partei – kõige suurem partei Islandis. Oli moodustatud 1929 aastal konservatiivi – ja liberaalide parteide ühinemise tagajärjel. Iseseisvuse partei on Islandi poliitilise elu dominant ja võttis osa suuremas osas riigi valitsustes. Majanduse valdkonnas Iseseisvuse partei alati oli riigi poolt osutava kontrolli majanduse ja ettevõtjatele eraldatavate soodustuse üle vastu. Partei põhimõtte rajaneb arvamusele, et riigi peamine funktsioon majandussektoris on – mitte otsene sekkumine, aga majandus tegevusele soodsate tingimuste loomine, uuringute edutamine j.n.e. Nii 2003 aasta valimisel partei manifest sisaldas järgmist: Iseseisvuse partei alandab makseid ja riigi võlga, toetab ettevõtjaid, tõstab konkurendivõimelisust ja diversifitseerib Islandi majandust. Lihtsustab sotsiaalkindlustuse süsteemi, tagab efektiivse pensionisüsteemi, tõstab elatist lastele, pensione ja abiraha invaliididele. Kutsub konkurenditõusule hariduse valdkonnas ja erameditsiini osa suurendamisele. Julgeoleku valdkonnas on põhirõhk suunatud politsei tugevdamisele. Välispoliitikas on suund võetud liitumisele NATO – ga ja USA sõjaväe jätkuvale baseerimisele Islandi territooriumil.
Praegu Iseseisvuse partei rõhutab, et on vajalik tugevdada suhteid NATO ja USA – ga. Samas on vajalik arendada suhteid ka Euroopa Liiduga, kuid on sellega liitumise vastu.
2003 aasta valimistel Iseseisvuse partei 33,7% häältega sai 22 kohta Althingis 63 -st. Partei liider David Ottson on alates 1991 aastast Islandi peaminister .
Progressiivne partei – keskerakond, asutatud 1916 aastal kooperatiiv liikumise juhatuste poolt ja väga populaarne riigi agraaresindajatel. Partei oli rahvamajanduse arengu poolt, väliskapitali sisetoomise ja põllumajanduste subsiitide suurendamise poolt, kusjuures majandustegevus partei põhimõttel peaks olema riigi poolt kontrollitav. On riigi NATO – ga ühinemise poolt.
Kuni 1995 aasta Progressiivne partei oli poliitilisel areenil Iseseisvuse partei oponent, kuid peale 1995 aastat on ta koalitsiooni valitsuses.
2003 aasta valimistel Progressiivne partei 17,7% häältega sai 12 kohta Althingis. Partei liider on Halldor Asgrimsson.
Sotsiaal – Demokraatlik aljans moodustatud 2001 aastal Islandi Sotsiaal – demokraatliku partei (asutatud 1916), Rahva liidu (asutatud 1968) ja Naiste nimekirja ühinemisel. Partei tugineb sotsiaal – demokraatliku liikumisemeetodide ja sihtmärkide peal, vabaduse ja demokraatia printsiipidele, naiste vabastamisele, sotsiaalsele vastutusele ja võrdõiguslikkusele. Vastavalt 2001 aasta manifestile aljans võitleb „ühiskonna eest, milline annab igale indiviidile võimaluse kasutada kõiki elus olevaid võimalusi ja samal ajal õppida andma samaväärseid võimalusi ka teistele“. Aljans tegeleb demokraatia laienemisega ja rahva osavõtu suurendamisega riigi juhtimises. Sotsiaal – demokraatid kutsuvad üles „võrdsusele läbi vastastikuse abivalmiduse“, kõikide ühiskonna liikmete õigust tervishoiule, haridusele ja muude sotsiaalsete teenuste, väärilise elu tagamisele, vaatamata inimeste majanduslikule seisukorrale. Välispoliitikas aljans tahab näha Islandis „akent, mis on avatud maailma“, rahvuvaheliste koostöö ja vähem arenenud riikide abistamise poolt.
2003 aasta valimistel aljans 31% häältega sai 20 kohta Althingis ja juhib valitsusele oppozitsiooni. Liider on Ossur Skarfedisson.
Vasak – roheline aljans – sõltumata vasakute, ühiskonna teenistujate ametiühingute aktivistide, õpetajate, tudengite, endiste trotskisti-ja maoistide gruppide, ökoloogiliste liikumiste osavõtjate, erinevate mitte täitevvõimu organisatsioonide ja kodanike initsiatiivide ühing. Asutatud 1990 – ndate lõpus. Võitleb valitsuse neoliberaalse poliitika vastu, erastamise ja kommerteriseerimese vastu sotsiaal teenuste valdkonnas. On inimõiguste ja keskkonda, õigluse, võrdõiguslikkuse ja sotsiaal kaitse poolt.
2003 aasta valimistel Vasak – roheline aljans 8,8% häältega sai 5 kohta Althingis ja on oppozitsioonis. Liider on Steingrimur Sigfusson.
Liberaalne partei asutatud 1998 aastal endise ministri Sverrir Hermanssoni poolt. Partei on vaba turumajanduse poolt ja tsentralisatsiooni ja riigi sekkumise majandusse vastu. Kutsub ülesse vaba konkurentsile ja ettevõtlusele, riigi kuulutuste ja maksude alandamise poolt. Samaeegselt kutsub riigi neoliberaalse poliitika läbi arutamisele ja kavatsusele edaspidisele abi osutamiseks eakate isikutele, haigettele, invaliididele. Kutsub meditsiiniliste programmide – ja hariduse arendamisele. On NATO ja Euroopa Liidu koostöö poolt.
2003 aasta valimistel Liberaalne partei 7,4% häältega sai 4 kohta Althingis ja on opositsioonis. Esimees on Gudjon Kristjansson.