Mõisted ühiskonna eksamiks (0)

Mõisted eksamiks
avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse
avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid
eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu
ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid , reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni.
ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada. Poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavaid inimesi käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena, kelle tegevuse üle on ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika õigustatud. Samuti käsitleb ajakirjandus avaliku elu tegelastena neid, kes teenivad elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega.
autoriõigus – on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autoriõiguseks nimetatakse ka juriidiliste normide kogumit, mis autorite õigusi käsitlevad. Eestis käsitleb autorite õigusi ja nende kaitset autoriõiguse seadus.
Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse p. 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi."
intellektuaalomand on seotud inimmõistuse poolt looduga.
plagiaat – loomevargus, st. esitatakse teiste loodud mõtteid enda omana
sotsiaalne kihistumine - rahvastiku astmeline järjestus, mille aluseks on ressursside jagunemine (alam-, kesk- ja kõrgklass)
sotsiaalne sidusus - ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu
sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises
identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus
mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad
sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades
demokraatia – valitsemisvorm , mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu
demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine
autokraatia – valitsemiskord , milles kogu võimutäius on ühe inimese käes
totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile
võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest
seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus
õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed
kodanikuühiskond - ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikeühendusi (kolmas sektor )
kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve
kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses
pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas
põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas
põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Vabariigi President on Eesti riigipea. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu riigi majanduskontrolli asutus. Õiguskantsler e. ombudsman on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Õigust mõistab ainult kohus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi kohtulahendeid kassatsiooni korras. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelevalve kohus.
opositsioon - erakonnad , kes ei kuulu valitsusse (praegu keskerakond, vabaerakond ja EKRE)
koalitsioon – erakonnad, mis kuuluvad valitsusse (praegu IRL, Reform , SDE)
õigusakt – ametlik juriidiline dokument (õigusaktid jagunevad üldaktideks ja üksikaktideks)
erakond – kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon , mille eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas
kodakondsus – riigi kodanikuks olek, mille kaudu määratakse kodaniku ja riigi vastastikused õigused ja kohustused
kodanik – riigi kodakondust omab isik, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik side
alaline elanik – Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane , kellel on alaline elamisluba
püsielanik – isik, kes on elanud riigis vähemalt 12 kuud
vabaühendus – valitsusest sõltumatu organisatsioon või ühendus
turumajandus – majandussüsteem, milles riigi sekkumine on minimaalne; turumajandust iseloomustavad: majandusvabadus , konkurents ja hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel
turg – kindlate reeglite põhjal toimiv tootmise ja kauplemise kord
turunõudlus - ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele
turutasakaal - olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud
konkurents – tootjad võistlevad omavahel ostjate pärast
riigieelarve – riigi eeldatavate tulude ja kavandatavate kulude aastane arvestus
ühishüve – turu vahenduseta pakutav sotsiaalse väärtusega kaup või teenus, mida tarbitakse tasuta
erahüve – turu vahendusel pakutav kaup või teenus, millel on kindel hind
sotsiaalne turvalisus – riigi poliitika elanike toimetuleku kindlustamiseks rahaliste väljamaksete ja hoolekandeteenuste abil
vaesus – olukord, milles inimesel puuduvad vahendid lihtsaima toidu, rõivaste ja eluaseme muretsemiseks
sotsiaalkindlustus - riigi sotsiaalse suunitlusega maksed, mille suurus sõltub tööandja ja töövõtja tehtud sissemaksetest
sotsiaaltoetus – riigi või kohaliku omavalitsuse väljamakse , mis ei sõltu sissemaksetest ja antakse puudust kannatavatele või sotsiaalses riskiolukorras inimestele nt. toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, lapsetoetus
tööturg - süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu, teised (tööpakkujad) aga töökohti
brutopalk - väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud
netopalk – kättesaadav tasu, millelt on maksud maha arvatud
investeering – kapitalipaigutus, mille eesmärgiks on kasu saamine tulevikus