Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Põhiseaduse ii - XIV ja Põhiseaduse rakendamise seadus ---------- − RV leping − PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused) − Lihtseadus ---------- − EV Valitsuse määrus − Ministri määrus − KOV volikogu või valitsuse määrus ---------- − Haldusakt, kohtuotsus (individuaalakt) Võrdluses EL õigusega on EV Põhiseaduse aluspõhimõtted siiski kõrgemal (nn puutumatul astmel), kuid EL I ja II taseme õigus võib mingil hetkel olla kõrgemal kui muud seadused Eestis.
Põhiseadus - kehtestas presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatorlikud volitused. jõustus 1. jaanuaril 1938 Isamaaliit- organisatsioon Eesti Vabariigis aastatel 1935–1940. Kaarel Eenpalu- Pätsi autoriaalse võimu teostaja, peaminister. 18. Parlamentarismi kriis- pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise Artur Sirk- tuntud vaps, hiljem mõrvati PolPol-i agentide poolt 1937. Asunikutalu- Endistele mõisamaadele rajatud talud.
Põhiseadus on siseriiklike õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal positsioonil st ta asub kõrgemal parlamendi poolt vastuvõetud seadustest samuti täitevvõimu õigusaktidest ning ka kohalike omavalitsuste õigusaktidest. Ehk kõik teised riigis olevad õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskolas, vastuolukorral tunnistatakse muu õigusakt kehtetuks ning seda ei saa kohaldada ilma põhiseadust muutmata.

Põhiseadus - riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis.
Põhiseaduse alusel on presidendil õigus vastu võtta: 1. erakorralisi dekreete – juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused 2. hädadekreete – edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse välja kuulutatud eriolukorras, kus riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla.
Põhiseadus – sätestab riigi õigusliku põhikorra; Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust; Seadus materiaalses mõttes – sisu järgi eristamine, sisaldab õigusnormi; Seadluse järgi võib president anda õigusnorme.

Põhiseadus on legislatiivne sõnum, mis on suunatud kõigile selle adressaatidele. Põhiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tõlgendaja. Eesti ühiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mõnda aega küsimused seaduse sätte ja mõtte vahekorrast.
Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks.
Põhiseaduse ii – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt

Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse.
Põhiseadus - õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
Põhiseadus - riigi põhikorda sätestav ülimuslik kirjalik õigusnormide kogum, millega kõik teised seadused peavad olema kooskõlas põhiseaduslik institutsioon - Eestis on seitse põhiseaduslikku institutsiooni.

Põhiseaduse funktsioonid on : aitavad hoida demokraatiat , sätestab riigi eesmärgid , määratleb kodanike õigused , vabadused ja kohustused , kirjeldab valitsemise struktuuri , võimuülesandeid ja nende moodustamise korda.
Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik kord, mille normid on ülimusliku juriidilise jõuga ja aluseks teistele õigusnormidele, olles aluseks otseselt või kaudselt haldusele ja haldusõigusele.
Põhiseaduse aluspõhimõted – inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega.

Põhiseadus on selleks teatud juhtudel võimaluse ette näinud, näiteks näeb põhiseadus ette kõigi põhiseaduslike institutsioonide (v. a. Vabariigi President) tegevust reguleeriva seaduse vastuvõtmise.
Põhiseaduse advokaat – normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. õiguskorra arendaja – probleemidele tähelepanu juhtija 5. põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud
Põhiseadus on sätestanud ainult ühe sõna- selge kontrollimehhanismi: vastavalt põhiseaduse §-le 74 on igal Riigikogu liikmel arupärimisõigus, mil- le adressaadiks võib olla ka õiguskantsler.

Põhiseadus ehk konstitutsioon 3) EV riigikogu Seadused 4) EV president Seadlused 5) EV valitus Määrused, korraldused 6) Volikogud ja linna vallavalitsused Otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad.
Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused.
Põhiseaduse assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, presidendivalimised ja Kaarel Eenpalu valitsus; juhitav demokraatia; opositsioon autoritaarse riigikorra vastu.
Põhiseaduse järgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ülesandeid nii sise- kui ka välispoliitikas. Välissuhtlemises täidab Vabariigi President peamiselt traditsioonilisi esindusülesandeid.
Põhiseadus – seadus, mis määrab riigi võimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse põhialused, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse seisundi ning õigusloomne põhialuse.

Põhiseadus - >Marat’i tapmine->jakobiinide kukutamine->rojalistide mäss->kehtima hakkas kolmas põhiseadus, konvendi asemel Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks Direktoorium.
Põhiseadus – õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.
Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused.

Põhiseadus on sätestanud Eesti Vabariigis demokraatliku õigusriigi põhimõtete kõrval ka sotsiaalsele õigusriigile omaseid põhimõtteid. Loetle need põhimõtted.
Põhiseadus on sätestatud nii, et meil on on hulgaliselt õigusi, kuid see tähendab ka selle juures seda, et oma tegude eest peame olema alati kohustatud ka vastutama.
Põhiseadus – selle järgi oli kõrgeim võimukandja rahvas ja teostati võimu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu, võidi seaduseelnõusid algatada.

Põhiseaduse järgi on kõik seaduse ees võrdsed ning inimõigused kuuluvad võrdselt nii Eesti kodanikele kui ka teistele isikutele, kes Eestis viibivad või elavad.
Põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse
Põhiseadus - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord.

Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga – samadele või sarnastele printsiipidele tuginevad ka kõigi teiste demokraatlike riikide põhikorrad.
Põhiseadus on täitmiseks kohustuslik kõigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.
Põhiseadus – I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega.

Põhiseadus - riigikorralduse põhialus, valitsemiskorra alus, õigussüsteemi alus, õigussüsteemia alus, riigi ja üksikisiku suhte alus.
Põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta.
Põhiseaduse demokraatia on esindusdemokraatia, st. rahvas ei teosta talle kuuluvat riigivõimu ise, vaid esindaja (representandi) kaudu.

Põhiseadus näol on tegemist parlamentaarse riigiga, kus seadusandlik võim on riigipäeval ja seda nimetatakse Reichstagiks.
Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid.
Põhiseadus ehk konstitutsioon (alusdokument, mille järgi tehakse teised seadused), määrused, otsused, eeskirjad.

Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi.
Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes.
Põhiseadus on jäik, kusjuures täiesti uue Eesti põhiseaduse saab vastu võtta ainult rahvahääletusel.

Põhiseadus – 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus:
Põhiseadus - riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib riigi ja üh seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
Põhiseadus on küll teatud määral piiranud nende suhete sfääri, mida saab reguleerida seadlustega.

Põhiseadus ise on allutatud ürgnormile, mis nõuab inimõiguste/loodusõiguste/loomuõiguste arvestamist.
Põhiseadus - 1974 aastal vastu võetud valitsemis korra akt ja teised konstitutsioonilised seadused.
Põhiseadus on selle käsitluse järgi teatud õigusakt kus asjasse puutuvad õigusnormid sisalduvad.

Põhiseadus - taastati varanduslik Napoleon Bonaparte'ile. Brümääri tsensus ning vabaturumajandus.
Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused.
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Põhiseadus E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused
Põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad.
Põhiseaduse järgi on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ning riik kaitseb neid õigusi.

Põhiseadus – riigi õiguslik kord, riiklikud institutsioonid ja nende funktsioonid.
Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna-
Põhiseadus on kõige tähtsam seadus ja on oluline et see ka igapäevaelus toimiks.

Põhiseaduse assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
Põhiseadus on koht, kust väärtusi otsida, kuid sellega ei või üle pingutada.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi.

Põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Riigikogu VI koosseis, 24
Põhiseadus – alus, millest lähtutakse kõigi muude seaduste loomisel riigis.
Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes.

Põhiseadus - , rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon.
Põhiseadus on riigi juhtimise alal keskendatud just tugevale peaministrile.
Põhiseaduse 1937 - presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.

Põhiseaduse eelnõud - Esimene rahvahääletus august 1932 – napp läbikukkumine.
Põhiseadus - määrab riigi korralduse, inimeste õigused ja kohustused.
Põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.

Põhiseadus on aluseks kõigile teistele seadustele ja õigusaktidele.
Põhiseadus – seadus, millest teised seadused lähtuvad, alustala.
Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord.

Põhiseaduse järgi on kirik Gruusias riigist lahutatud, kehtib usuvabadus.
Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad)
Põhiseadus – kõige kõrgemal kohal õigusallikate hierarhias.

Põhiseadus on Eestis kõige kõrgem, rahva poolt vastu võetud.
Põhiseaduse järgi on igal inimesel olemas põhiõigused ja vabadused.
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid.

Põhiseadus on ülimuslik kõigi teiste seaduste suhtes.
Põhiseaduse assamblee – 20.aug Eesti komitee ja ülemkogu otsus.
Põhiseadus - Riigipeaks oli suure võimuga riigivanem.

Põhiseadus on riigi põhiline riigiõiguse allikas.
Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe.
Põhiseadus on teiste seaduste suhtes ülimuslik.

Põhiseadus on samuti mitmeti mõistetav termin.
Põhiseadus on demokr. riigi alusdokument.

Põhiseadus - Riiklike määruste kogum.
Põhiseadus - pandi paika valitsemiskord
Põhiseaduse järgi on istungid kõigile avatud.

Põhiseadus – 1920, 1933, 1938, 1992.
Põhiseadus on õigusreformide alusakt.
Põhiseadus on Eestit hästi teeninud.

Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus.
Põhiseadus on 18. saj lõpu leiutis.
Põhiseaduse areng on jäänud tahaplaanile.

Põhiseadus - parlament ja valitsus.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun