POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE (0)

POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE
1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad
2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks?
Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest.
3. Kuidas saab teostada võimu?
Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades.
4. David Eastoni käsitluses on poliitika
b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides
5. Policy 'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist.
6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus .
7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes.
8. Politicsiks nimetatakse:
b.) poliitikat kui võimuvõitlust
9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, süsteemsus ja kumulatiivsus.
10. Filosoofilist alusraamistikku, mis määratleb ära teadlase tähelepanu fookuse, nimetatakse paradigmaks.
11. Politoloogia ja halduse loengus tutvustatud lähiteaduste hulka kuuluvad majandusteadus ja sotsioloogia.
12. Mis eristab Saksa- ja Põhjamaade riigiteaduste traditsiooni angloameerika politoloogia traditsioonist? See vaatleb valitsemist ja sisendpoliitikat ühtse tervikuna .
13. Millal sünnib poliitikateadus?
d.) siis, kui Destutt de Tracy hakkab süstematiseerima poliitilisi ideid.
POLIITILINE INIMENE
1. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene määratleb end ühiskonna suhtes.
2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks.
3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme - kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri.
4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid , mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool.
5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast , oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus.
6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine.
7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist.
8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi.
9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital .
10. Üldine usaldus on inimeste usaldus teiste ühiskonnaliikmete suhtes.
11. Sotsiaalse kapitali suuruse määrab ära nende inimeste hulk, kes on valmis mind vajadusel aitama ; potentsiaal leida oma ideedele toetust tutvuste kaudu.
12. Kodanikujuglus tähendab, et kodanik teab oma õigusi, kodanik julgeb oma õigusi kasutada ja kodanik oskab oma õigusi kasutada.
13. Sotsiaalne mobiilsus tähendab liikumist erinevate elukutsete vahel ja liikumist ühiskonna positsioonihierarhias.
14. Usaldus ühiskonnas Putnami järgi: kasvab välja isikutevahelistest suhetest.
15. Poliitiline kaasatus tähendab kodanikeühenduste arvamuste arvestamist poliitika kujundamise protsessis, poliitilise tõrjutuse ja võõrandumise vastandit, inimeste tunnet, et nende konstruktiivne osalus kannab vilja.
16. Kuidas tekib usaldus Putnami teooria kohaselt?
Usaldus tekib üksikisikute koostöö kaudu, laienedes sealt edasi üldisematele tasanditele.
17. Mis on kapital?
Kõikvõimalikud nähtused, mida on võimalik majanduslikult mõõta; kõikvõimalikud nähtused, millesse on võimalik investeerida kasumi maksimeerimise eesmärgil; igasugune vahetusväärtusega omadus, nähttus või ese.
18. Millised on sotsiaalteaduslikus määratluses kapitali erinevad liigid?
Sümboolne kapital ja sotsiaalne kapital.
19. Sildav sotsiaalne kapital ühendab inimesi nõrgemalt kui siduv; siduv sotsiaalne kapital ühendab omavahel reeglina väiksemat hulka inimesi kui sildav.
20. Sotsiaalne kapital on üksikisiku omadus; sotsiaalne kapital on terve ühiskonna omadus.
POLIITILINE KULTUUR JA AVALIK ARVAMUS
1. Poliitiline kultuur määrab ära meie väärtused, poliitilise käitumise, poliitilise osalusaktiivsuse ja hoiakud poliitilistes üksikküsimustes.
2. Poliitilist kultuuri võib käsitleda hinnanguliselt ehk kasutades universaalset väärtusskaalat ning mõõtes ühiskondade poliitilist kultuursust või kultuuritust; analüütiliselt ehk vaadeldes iga ühiskonna poliitilist kultuuri ning unikaalset ja eraldiseisvat fenomeni.
3.Millised nähtused võivad mõjutada politiilise kultuuri kujunemist?
Ajalugu ja ajalooline mälu, poliitiline režiim, riigi rahvusvaheliste suhete süsteem, religioon ja pärimuskultuur.
4. Mis on poliitilise kultuuri keskseteks komponentideks?
Poliitikateadmised ja -uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid .
5. Missugused väärtusskaalad on kesksed Geert Hofstede analüüsides?
Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon ; individualism/ kollektivism .
6. Missugused väärtusskaalad on olulised Inglehart -Welzeli maailma väärtuskaardil?
Ellujäämine/eneseväljenduslikkus; traditsioonilisus/ilmalik- ratsionaalsus .
7. Missugused omadused iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri?
Pluralism, sallivus, isiklik seotus - ja vastutustunne.
8. Mis on kodanikukultuur?
Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte ; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks.
9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs.
10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel.
11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? -Demokraatliku otsustamise tagamine, sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine, isoleerituse vältimine.
12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks? - Tendentsi , et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata.
13. Mida nimetatakse väravavahtluseks?
Meedia positsiooni, kus tema ülesandeks on kontrollida ja selekteerida, milline info publikuni jõuab.
14. Mida võib lugeda raamistamiseks? -Kõneka pildi lisamist ajaleheartiklile, laetud väljendite kasutamist poliitilistes kõnedes ja laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides.
15. Mida kujutab endast propaganda ? -Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille põhivahenditeks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine.
16. Milliseid komponente koondab endas Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel? -Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga?
POLIITILISED IDEOLOOGIAD
1. Inimrühma poolt jagaatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse:
b.) poliitiliseks kultuuriks
2. Ideoloogia võib avalduda erakonna programmis , keeles, tänukõnedes, poliitilises kultuuris.
3. Ideoloogiad istitutsioonilises võtmes avalduvad erakonnaperekondades.
4. Mõte "Pole oluline, mis värvi kass on, peaasi, et ta hiiri püüab" viitab ideoloogia ebaolulisusele.
5. Ideoloogia ülesandeks on anda seletusi sotsiaalsetele fenomenidele, õigustada poliitilisi otsuseid ja lihtsustada orienteerumist poliitilisel maastikul .
6. Ad hoc ideoloogia on omane ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele.
7. Traditsiooniliselt on vasakpoolsust iseloomustanud positiivne sotsiaalpoliitika ja avaliku omandi eelistamine eraomandile.
8. Põhiideoloogiad on sotsialism , konservatism ja liberalism .
9. Tendentsi, et erakond muudav oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse konkurentsilähenemiseks.
10. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad individualism, kirikuvastasus ja võimaluste võrdsus.
11. Liberalismi iseloomustab usk turureeglite efektiivsusesse, usk inimmõistusesse, usk reformide tulemuslikkusesse ja usk esindusdemokraatiasse, parlamentismi.- kõik
12. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike uusliberalismile, uuskonservatismile.
13. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike sotsiaalliberalismile.
14. Sotsialismi aluspõhimõteteks on klassivõitlus, protest vaesuse vastu ja usk inimeste võrdsusesse kui edasiviivasse jõudu.
15. Klassikalist sotsiaaldemokraatiat iseloomustab riigi keskne roll inimeste heaolu tagamisel ; riigi oluline roll majanduse juhtimisel.
16. Uut sotsiaaldemokraatiat e nö kolmandat teed iseloomustab: rõhk haridusel jt sotsiaalsetel investeeringutel, sallivus mitmekultuurilisuse suhtes.
17. Kaasaegset läänelikku ideoloogilist pilti iseloomustab:
d.) ideoloogiate keskelekoondumine
18. Sotsiaalliberaalset ideoloogiat iseloomustab soov juhtida riiki turumajanduse reeglite järgi; rõhk positiivsel vabadusel.
19. Õige on järgmised rahvuslust puudutavad väited: Lääne-Euroopat iseloomustab esijoones poliitilise rahvusluse traditsioon; Kesk- ja Ida-Euroopat iseloomustab kultuurilise rahvusluse traditsioon.
20. Konservatismi tunnused on valitsejate vastutus ja tavade rõhutamine.
21. Erakonnaperekondade hulka kuuluvad sotsiaaldemokraadid , rohelised ja liberaalid .
22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes.
23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund.
KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND
1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja - vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda.
2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotsialiseerumine ja argimurede lahendamine.
3. Mis iseloomustab kolmandat sektorit ? -Mittetulunduslikkus, osaluse vabatahtlikkus, institutsionaliseeritus.
4. Milline väide on õige?
b.) Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer , mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub
c.) Rešiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe ning toimub rahumeelne demokratiseeriv areng
5. Mida võib nimetada kaasamiseks? -Arvamusuuringute tegemist avalike poliitikate kujundamise sisendina; konsulteerimist kodanikeühendustega; visioonikonverentside korraldamist; erinevate töörühmade kokkukutsumist.
6. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? -Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi; konsulteerimise raamid on väga jäigad; kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega; ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus .
7. Milline väide on õige? -Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm.
8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub tegutsemise ja kohandumise järk.
9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt .
10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd.
11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi ?
a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks
b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, šovinistlikeks
c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks
d.) kategooriakaitse, edendamis - ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks
e.) uuteks ja vanadeks
12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised.
13. Surverühmade erinevad liigid on ( Hagopian ) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid.
14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine .
15. Mida annab ideoloogia erakonnale? 1-Eesmärgilised stiimulid ja2 aluse programmi ning 3valimisplatvormi koostamisele.
16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on:
c.) laiahaardeerakonnad
d.) kartellierakonnad
17. Milliseid erakonnasüsteeme klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? -Kaheparteisüsteemee, üheparteisüsteeme ja mitmeparteisüsteeme.
18. Laiahaardeparteiks nimetatakse erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvide esindamine ning mille tuvastamisse kaasatakse võimalikult paljusid liikmeid.
MUUTUSED POLIITIKAS
1. Kuidas on võimalik kutsuda esile valitsemisviisisi vahetust diktatuurirežiimis? -Revolutsiooniga.
2. Millist muutuste paradigmat iseloomustab järgmine väide: "Demokraatia on Eestis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsuseid vastu võtma ning tehtu eest ka vastutama." :
c.) funktsionalistlik teooria
3. Millised nähtused iseloomustavad modernset ühiskonda? -Teaduslik mõtteviis, majandussuhete kommertsialiseerumine ja kultuuritööstuse teke.
4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile.
5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele.
6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja-saab-koha põhimõte ja võrdeline e proportsionaalne süsteem.
7. Missugune on d'Hondti meetodi jada? -1,2,3,4,5,... , n.
8. Mille poolest erinev Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'Hondti meetodist?
a.) Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad
9. Millistest valimiskäitumise teooriast lähtub väide: "Pensionärid valivad reegline Keskerakonda"? -Sotsioloogilisest teooriast.
10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide: " Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakkus üliõpilastele vajaduspõhiseid sotsiaalgarantiisid"?
e.) ratsionaalse valiku teooriast.
11. Poliitika kujundamise astmed on algatamine, elluviimine , hindamine.
12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast?
-Otsustamist ja sõnastamist.
RIIGID JA KODANIKUD
1. MIlliste tunnuste alusel defineeritakse riiki õiguslikus käsitluses? -Rahvas, maa-ala ja kõikide Montevideo konventsiooni tunnuste kaudu.
2. Mida tähendab mõiste "suveräänsus"? -Ülimat otsustusõigust riigi territooriumi.
3. Millisele riigi käsitlemisviisile viitab järgmine väide: "3. „Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest.“ -Sotsioloogilisele.
4.Millisele riigi käsitlusele viitab järgmine väide: „Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad.“ -Struktuur-funktsionaalsele.
5. Riigi territoriaalse korralduse põhitüübid on unitaarriik , föderatsioon ja konföderatsioon.
6. Modernse riigi tunnuste hulka kuuluvad suveräänsus, maksustamine ja kodakondsus .
7. Millised tunnused on absolutistlikud riigil? -Bürokraatia ja maksusüsteem.
8. Kõige levinum riigi territoriaalse korralduse tüüp maailmas on unitaarriik.
9. Põhiseaduslikkus tähendab põhiseaduse mõtte ülimuslikkust ja on modernse riigi üks põhitunnuseid.
10. Kuidas on omavahel seotud valimisõigus ja maksud ? -Maksu maksjad hakkasid nõudma otsustusõigust maksuraha üle.
11. Marshalli kodanikuõiguste tasandite hulka kuuluvad poliitiline ja sotsiaalne tasand.
12. Kodakondsust iseloomustavad liikmelisus ja õigused ja kohustused.
13. Mis on toonud kaasa olulisi väljakutseid modernsele rahvusriigile? -Üleilmastumine.
14. Kuidas nimetatakse isikut, kes elab pikaajaliselt riigis, mille kodanik ta ametlikult pole? -Denizen.
15. Põhiõigusteks nimetatakse inimõigusi, mis on tagatud ka konkreetse riigi seadusandlusega.
16. Inimõigused on sätestatud vastavasisulise ÜRO hartaga.
VÕIM JA LEGITIIMSUS
1. Võimuks nimetatakse poliitikateaduslikus käsitluses võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks.
2. Autoriteet Weberlikus käsitluses tähistab käskudele allumist nende sisu ja vormi pärast.
3. Weberi domineerimise tüübid on ratsionaal -legaalne, autoritaarne, traditsiooniline.
4. Legitiimsus on tunnustatus.
5. Loengus tutvustatud kahe võimukäsitluse hulka kuuluvad sitributiivne võim ja struktuuriline võim.
6. Bürokraatia ideaaltüübi tunnuste hulka kuuluvad umbisikulisus, hierarhia ja kirjalik asjaajamine. ( WEBER )
7. Mida näitab võimuvertikaal? -Tipptasandi ja kohaliku tasandi võimu ulatuste suhet.
8. Õigusriigiks Mandri-Euroopa mõistes nimetatakse riiki, kus seaduste jõud on ülim.
9. Legitiimsuskriisiks nimetatakse situatsiooni, kus inimesed ei usalda avaliku võimu institutsioone.
POLIITILISED REŽIIMID
1. Kodanikeühiskonna arengut mõjutab nii poliitiline režiim kui ka poliitiline süsteem.
2. Poliitiline režiim on teiste sõnadega valitsemisviis ja pigem protsess kui nähtus.
3. Missugused tunnused määratlevad ära valitsemisviisi? -Kelle käes on võim, kuidas võim vahetub, millised on piirangud võimu teostamisele, kas valitsevad üks, mitu või paljud.
4. Aristotelese valitsemisviiside jaotuses tähistas demokraatia nähtust, mida täna võiks nimetada moblokraatiaks ja pööbli võimuks.
5. Diktatuurirežiimides puudub rahval võimalus valitsejaid vahetada.
6. Autoritaarset režiimi iseloomustab inimeste poliitiline ükskõiksus või osaline mobiliseeritus .
7. Totalitaarset režiimi iseloomustab totaalne revolutsioon ja kodanike sisemine rahulolu.
8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad väljendusvabadus ja õigus alternatiivsele teabele. ( DAHL )
9. Poliitilist režiimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid , kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises elus otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse mitteliberaalseks demokraatiaks.
10. Sultanismiks nimetatakse valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet.
11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? -See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke ; see ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri.
12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse osalusdemokraatiaks.
13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel ja otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes.
14. Missugused on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale? -Meedia- ehkki peaks olema demokraatlik valvekoer, on üha rohkem äriettevõte; inimesed-kodanike asemel tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet.
AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID
1. Institutsioon on reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutmise nimel tegutsevad.
2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab põhinemine pädevusel, hierarhilisus ja ekspertotsused.
3. Legislatuuride allakäik tähendab parlamendi rolli tähtsuse langust ja valitsuse tähtsuse tõusu.
4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, tagada toetus oma poliitikate elluviimisele ja seaduste rakendamine.
5. Checks and balances tähendab võimude tasakaalu ka kontrolli põhimõtet.
6. "Kummipitsat" tähistab parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele.
7. Valitsuse tähtsuse suurenemisega on kaasnenud valitsusjuhi esiletõus ja suured nõudmised ministrile.
8. Parlamendi ülesanneteks oli seaduste vastuvõtmine ja täitevvõimu legitimatsioon ja kontroll.
9. Loengus esitatud esinduskogu mõjukuse käsitluse kohaselt võib parlament olla poliitikat kujundav ja mõjutav.
10. Riigipeade hulka kuuluvad kuningas ja presidentuuri liige.
11. Karjäärisüsteemiks nimetatakse bürokraatia mudelit, kus avalikus sektoris asutakse tööle madalaimal astmel ning aastatega liigutakse kõrgemale.
12. Kõneparlamenti iseloomustab avalikud dramaatilised diskussioonid rahvale.
13. Klassikalist parlamentarismi iseloomustab parlamendiliikme tugev positsioon.
14. Mitmekojalise parlamendi eeliseks on otsuste kaalutletus ja suurem stabiilsus.
15. Poolpresidentaalses valitsemissüsteemis võib president valitsuskabinetis vangerdusi teha.
16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab hierarhilisus ja tööjaotuse süsteemsus.
17. Peteri printsiip tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini.
18. Ministeerium on haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine; poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust.
19. Valitsemise detsentraliseerimine tagab kohalikele omavalitsustele suurema autonoomia keskvõimust; tõstab potentsiaalselt avaliku võimu legitiimsust.
20. Subsidiaarsusprintsiip tähistab otsustamist madalaimal otstarbekal tasandil.
21. Mitmetasandiline valitsemine hõlmab võimu ja pädevuste jagunemist kohaliku omavalitsuse ja keskvõimu vahel; Euroopa Liidu ja riigi keskvõimu vahel; kohalike omavalitsuste ja nende moodustatud ühisorganite vahel.
22. Millised küsimused kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse? -Kõik, mis omavalitsus lepingutega endale võtab; kõik, mis selgesõnaliselt seadusega antud.
VALITSEMINE
1. Valitsetus e governance tähendab ühiskonna valitsemiskorraldust.
2. Valitsemine on tegevus, mille eesmärgiks on loengus räägitu põhjal poliitikate koordineerimine demokraatlikust konkurentsist tulenevate ebakõlade ühtlustamiseks; pakkuda mehhanisme prioriteetide määratlemiseks; poliitika tulemuslikkuse jälgimine ning tagasisidestamine .
3. Millised järgnevalt väljatoodud näidetest on riigitõrked? -Poliitikute võimuiha, mis paneb nad silmas pidama tagasivalimist, mitte üldist huvi; kriitilised kodanikud, kes umbusaldavad riigisektoris toimuvat.
4. Millised on turutõrked? -Majanduse tsüklilisus tähendab turu ebastabiilsust ning seega paratamatu ebaadekvaatsuse vahendite kasutamises; inimesed pole masinad - turukesksele lähenemisele omased ratsionaalse valiku mudelid ei toimi ühiskonna korraldamisel.
5. Milliseid funktsioone peaks täitma minimaalriik? -Vaestekaitse, omandikaitse ja korrakaitse .
6. Mida väidab Francis Fukuyama riigi sügavuse kohta? -Olulisem, kui riigi sügavus, on riigi tugevus.
7. G. Esping-Anderseni heaoluriigi mudelite hulka kuuluvad: Põhjamaad, Lõuna-Euroopa.
8. Mis on uue avaliku halduse valitsemisparadigma keskseks põhimõtteks? - Innovatsioon ja ratsionaalsus.
9. Milliseid mõjutamisvahendeid saab riik kasutada poliitika elluviimiseks? - Ettekirjutused (ning nende mittetäitmisega kaasnevad sanktsioonid), rahaline mõjutamine (nt toetuste kaudu), rahaline toetamine (nt aktsiiside kaudu), teabe jagamine ja arvamuste mõjutamine.
10. Millised on avaliku sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori ees? -Stabiilsus ja suutlikkus tagada teenuseid ka vähemperspektiivikatele, mittelähtumine konkurentsi põhimõttest.
11. Millised on kolmanda sektori eelised teenuste pakkumisel erasektori eest? -Vabatahtliku töö kui ressursi mobiliseerimisvõime ja suutlikkus tegeleda efektiivselt nö erijuhtumitega.
12. Nö tasakaaluhierarhia valitsemisteaduses tähistab riigikesksele ja detsentraliseeritud minimaalriigile vastanduv mudelit, milles on esiplaanil subsidiaalne valitsemine.
13. Millised loengus tutvustatud funktsioone täidab halduspoliitika? -Valitakse välja konkreetsed lahendused.
14. Halduslikku elluviimist on klassikaliselt käsitletud järkude kaupa, mille esitähed annavad kokku lühendi POSTCORB.
15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile – järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast rahvusvahelistele otsustusfoorumidele, mitte riigi keskvalitsusel; väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, sest üleilmastumine piirab riigijuhtide kasutadaolevaid võimalusi, eriti majandusküsimustes.
16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil.
17. Poliitika ülekandumine on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimustes üle; võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline.
18. Millised probleemid kaasnevad governanciga? -Vastutuse kadumine ja riigi tühjenemine.
19. Majanduskordade ideaaltüübid on turumajandus ja käsumajandus.
20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on ettekirjutused, kaitsetollid ja rahaline mõjutamine.
21. Tänapäeval on kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks segamajandus .
MAAILMAPOLIITIKA JA RAHVUSVAHELISED SUHTED
1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid; väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest.
2. Idealismi e liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab arusaam riikidest kui koostööle orienteeritud partneritest, mitte sõjajalal vaenlastest; rahvusvaheliste lepingute tähtsustamine; optimistlik käsitlus inimloomusest.
3. Koolkonda , mis käsitleb rahvusvahelisi suhteid mitte reaalsete, vaid sümboolsetena, identiteetide ning representatsioonide tasandil (Venemaa on suur karu, kes meile käpaga äsada võib, Soome on vapper väikeriik, kes ajab oma asja), nimetatakse konstruktivismiks.
4. Westfaali maailmasüsteemi mudeli algsete tunnuste hulka kuuluvad õigusloome, vaidluste lahendamine ja õiguse elluviimine on valdavalt riikide asi;
riikide erimeelsused lahendatakse sageli jõuga, määrab tegelik tugevus;
maailm jaguneb suveräänseteks riikideks, mis ei tunnusta kõrgemat võimu ja võistlevad võimu pärast.
5. ÜRO maailmarahu mudeli tunnuste hulka iseloomustavad järgmised tunnused: riikidel on otsustusõigus oma siseasjade üle; riigid ühendavad jõud rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks; relvajõudu rakendatakse vaid üldistes huvides ÜRO julgeolekunõukogu loal või agressiooni tõrjumiseks.
6. Tänapäeva rahvusvahelist poliitikat iseloomustab tavarelvastusega sõdade tõenäosuse vähenemine, madala intensiivsusega konfliktide esilekerkimine.
7. Bipolaarne maailmakord kehtis maailmas mõnikümmend aastat tagasi; tähistab seda, et maailmapoliitikat domineerivad kaks jõukeskust.
8. Külmaks sõjaks nimetatakse USA ja NSVL -i vastuseisu; igasugust konflikti, mis ei muutu otseseks sõjategevuseks ehk kuumaks sõjaks.
9. Wallersteini maailmasüsteemi mudeli osadeks on tuum, perifeeria ja poolperiferia.
10. Protsessi, mille käigus vähenevad geograafilised piirangud inimtegevusele ning riikide siseelu mõjutavad üha olulisemal määral sellega seotud riigid (nt riigid, millest on tulnud olulisel määral immigrante, riigid, mis on antud riiki investeerinud vms), nimetatakse hargimaistumiseks.
11. Euroopa Liidus täidab seadusandlikku funktsiooni Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu.
12. Euroopa Liidu Nõukogu koosneb EL liikmesriikide valitsusjuhtidest.
13. Rahvusvaheline režiim tähendab riikidevahliste lepingutega stabiilselt korrastatud eluvaldkonda.
14. Riigi enesekaitsevahendite hulka kuuluvad surveabinõu e repressaal; vastuabinõu e retorsioon; sõda.
15. Mis on humanitaarne interventsioon ? -Rahuvalvurite riiki saatmine korra tagamiseks ja sõja ära hoidmiseks; sekkumine teise riigi siseasjadesse ÜRO mandaadiga.