Eesti iseseisvumine kokkuvõtvalt (0)

1917. aasta Eestis
Veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks, mille tõttu tsaar loobus troonist ja võim läks üle Ajutisele Valitsusele. Venemaal kehtestati demokraatlik valitsuskorraldus, mida püüdsid ära kasutada eestlased.
Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska, hakati nõudma Eestile autonoomiat, mis saavutati märtsi lõpus. Valitsusorganiks loodi Ajutine Maanõukogu (Maapäev), mille juurde kuulunud Maavalitsuse juhiks sai K.Päts.
Vene ametnikud asendati eestlastega.
Suvel kujunesid välja eesti erakonnad : Eesti Demokraatlik erakond (J.Tõnisson), Eesti Tööerakond (J.Vilms), Eesti Maaliit (K.Päts), Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus ja Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.
Sügisel vallutati sakslaste poolt Lääne-Eesti saared, Venemaa oli alla jäämas. Selleks ajaks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis haaras võimu oktoobris . Maapäev saadeti laiali, kuid vahetult enne seda kuulutati Maapäev kõrgeimaks võimuks Eestis. Võimu haarasid enamlased , Eesti rahvuslikud poliitikud tegutsesid põranda all. 1918. aastal moodustati Eesti Päästekomitee, mis pidi sobival võimalusel Eesti iseseisvuse välja kuulutama.
Sakslaste sõjaline edu 1918. aasta veebruaris tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. 1918. aasta 23. veebruaril loeti Eesti iseseisvusmanifest ette Pärnus, päev hiljem ka Tallinnas. Seda loetaksegi tavaliselt Eesti iseseisvuse alguseks. Kuid juba 25. veebruaril jõudsid Tallinna sakslased ning algas Saksa okupatsioon .
Iseseisvumine:
Poliitilised eeldused:

• 1905. a revolutsioon
  
• Erakondade loomine
  
• Eestlaste osatähtsuse suurenemine omavalitsustes
  
• I MS
  
• 1917. a. sündmused Venemaal
  

Majanduslikud eeldused:

• Talude päriseksostmine
  
• Linnade kasv ja eestistumine
  
• Kiire tööstuse areng – Eesti muutus üheks arenenumaks Venemaa osaks (tööstuslikult)
  
• Laienes põllumajandus- ja tööstustoodete saatmine Peterburgi
  

Kultuurilised eeldused:

• Ärkamisaeg
  
• Rahva eneseteadvust tõstvad suurüritused
  
• Ühtlustus kirjakeel
  
• Koolihariduse kasv
  
• Ajalehed ja raamatud olid eestikeelsed
  
• Seltsitegevus
  

24.02.1918 – Eesti iseseisvumine
25.02.1918-11.11.1918 – Saksa okupatsioon
Koostati iseseisvusmanifest (J.Kukk, F.Peterson) ja moodustati päästekomitee (K.Päts, K. Konik , J.Vilms)
Vabadussõda 1918-1920
Püüti jätta muljet, nagu tegu oleks kodusõjaga. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks.
28.11.1918 alustas Punaarmee pealetungi Narvale, sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja EV vahel. See hõlmas ka kahte lühiajalist relvakonflikti Läti pinnal – võitlust Landeswehriga (suvi 1919) ja Bermondti vägedega (oktoober 1919).
Rünnak tabas Eestit rasketes tingimustes: EV oli alles loomise algjärgus, sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest, riik vaevles rahapuuduses, linnasi ähvardas nälg. Usk omariikluse püsimisse oli madal.
Eesti otsustas vastu hakata ja otsis ka abi. 1918 detsembris tuli Eestile appi Suurbritannia sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud.
23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja.
29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun , et näidata toimuvat kui kodusõda.
Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang – 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga – veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja  Julius Kuperjanovi  pataljonil.
Eesti valitsus seadis 1919. a veebruaris eesmärgiks viia rinne Eesti piiridest nii kaugele kui võimalik.
Kui Vabadussõja esimeseks pöördeks oli Eesti vägede üldpealetung Punaarmeele jaanuaris 1919, siis teiseks oli sõjategevuse kandmine väljapoole Eestit maikuus 1919. Enamlased otsustasid Eestiga rahu sõlmida ning ta nõnda Nõukogude Venemaa vastaste jõudude seast välja lülitada. Augustis tegigi Moskva Eestile ametliku rahuettepaneku. Ühtlasi jõuti 1919. a sügisel arusaamisele, et Vene valged on Venemaal lüüa saamas, mistõttu ainus võimalus majandusraskustes vaevlevat Eesti riiki kurnavast sõjast välja tuua oleks rahu sõlmimine enamlastega. Eesti juhtkonda mõjutas seda tegema ka asjaolu, et 1919. a. jooksul ei olnud Eesti Vabariigile õnnestunud lääneriikidelt de jure tunnustust saada.
Rahukõnelused Nõukogude Venemaaga algasid Tartus 5. detsembril 1919. Punaarmee samaaegne pealetung rindel eesmärgiga mõjutada rahukõnelusi ei andnud oodatud tulemusi. 3. jaanuaril 1920 hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruaril allkirjastati Tartu rahuleping, millega Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist, kuulutasid sõja lõppenuks ja panid paika sõjajärgse koostöö piirjooned.
1920. a põhiseadus
1938. a põhiseadus
RIIGIPEA
peaminister
President
PARLAMENT
Teostas seadusandlikku võimu, ühekojaline, 100 liiget
Kahekojaline, riigivolikogu ja riiginõukogu
VALITSUS
Valimised võitnud erakond
Presidendi poolt valiti peaminister, kes moodustas valitsuse
RAHVAS POLIITIKAS
Kõrgeim võimukandja
Sarnasused: rahva võimalus osaleda poliitikas, parlament oli seadusandliku võimu teostaja .
Sisepoliitiline areng 1920. aastatel
ERAKONNAD
VASAK
TSENTRIST
PAREM
Eesti Sotsialistlik Tööliste partei
Eesti Tööerakond
Põllumeeste Kogud
Asunike koondis
Eesti Rahvaerakond
Kristlik Rahvaerakond
Täidesaatev võim kuulus peaministrile, keda nimetati riigivanemaks, seda seetõttu, et tema ülesanded olid seotud riigi esindamisega.
Iseloomulik: üldine valimimisõigus, valimisõiguse andmine naistele, poliitiliste erakondade paljusus , presidendi ametikoha puudumine, kohalike omavalitsuste suur iseseisvus .
Välispoliitiline areng 1920
Peamisteks ülesanneteks oli sõja lõpetamine NSVL’ga, astuda rahvaliitu (1921), tunnustuse saamine, julgeoleku kindlustamine, osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös.
Eesti tunnustamine algas, kui Eesti oli astunud rahvaliitu. Eesti osales aktiivselt kaitseliidu töös.
Välispoliitiline areng 1930
Rahvasteliit ei suutnud tegeleda rahvusvaheliste probleemidega. Ülesandeks oli iseseisvuse säilitamine, julgeoleku kindlustamine, otsiti liitlasi.
Sisepoliitika 1930
1934. toimus riigipööre Pätsi ja Laidoneri poolt, et vältida vapside võimuletulekut.
1934. aasta sügisel algas Vaikiv Ajastu – kehtestati, kuna Päts ja Laidoner tahtsid kindlustada oma võimu. Nimetus tuli Eesti üleminekust demokraatialt autoritaarsele diktatuurile.
’’Juhtiv demokraatia’’ – üleminek demokraatiale, poliitilist organiseerimatust ei lubatud.
SUUR KRIIS 1930. aastatel
Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid ning hinnad langesid , ekspordist tulevad rahalised tulud vähenesid. Põllumajanduses hakati piirama põllumajandussaaduste sissevedu, kaubaturg alanes. Toiduainete hinnad langesid, samuti ka talurahva sissetulekud.
Tööstuses olid turustamisraskused ja hindade langus, siseturu kokkukuivamine, rahva ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist.
Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse.
Sisepoliitiline kriis – süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik Keskerakond.
Põhiseaduslik kriis – nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha. RK võttis ettepaneku menetlusse.
Majanduskriis – maailmaturul oli suur konkurents .
Kriisiga võitlemiseks liideti erakondasi, tehti rahvahääletusi, uus põhiseadus võeti vastu ja hakkas toimima 1934. a.