Õigus (0)

Sissejuhatus
Mis on õigus?
Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega. Õigus on suhtelise iseloomuga .
Kuidas tekkis õigus?
Tavaõigused tekkisid juba vanal ajal siis kui inimesed elasid veel koobastes jne. Tänapäeval on siianigi veel tavaõigusi kuna kõiki õigusi ei panda paberile. Antakse üle suuliselt. (Nt. vanemad lastele jne..) Õiguse kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine .
Kuningas Hamurapi seadustekogu 18 – 17 saj. e.m.a.
Prohvet Moosese 10 käsku 14 – 12. saj. e.m.a.
Riik
Organisatsioon
Riigi territoorium – riigipiir
Riigipiiri tähistamise aluseks on:
Looduslikud pinnavormid (mäed, jõed)
Kunstlikud tähised (kanalid, tarad)
Tegelikult loetakse riigi territooriumiks:
Riigi registrisse kantud õhu-ja kosmosesõidukid
Sõja-ja kaubalaevad, sõja-ja tsiviilsõidukid
Avamere põhja pandud rajatised
Õiguse allikad
Tavaõigus
Lepingud
Kohtulahendid e. pretsedendid
Õigusteadlaste arvamused
Õigustloovad aktid e. normatiiv aktid. (need on kohustuslikud kõigile seal viibival territooriumil.
Suveräänsus tagatakse
Riigi piires ühtne võimuorganisatsioon
Riigi piires ühtne õigussüsteem
Erilised instutsioonid ja riigiametnikud
Reiigikassa( ld. FISCUS)
Riik ja rahvas
Jaotatakse riigid 1. põhiseadsuslikeks- arvestatakse inimesega
2. diktatorlikud riigid.
1. Esimesel kohal on inmene ja tema vajadused
2. Riik on esimesel kohal ja inimene on riigi jaoks.
Põhiseadusliku riigi korraldusega ühiskonnas on riigi elu korraldamisel otsustav osa rahval . Sellises riigis ei ole töökohustust. Inimese vabadus. Tagatud inimõigused. Tagatud isiksuse vaba eneseteostus. Ülimuslik on põhiseadus ja seadus. Suhte inimene- riik põhiline vorm on:
kodakondsus
maksud ( maksukohustus). Kaudselt saadme tagasi teenuseid /riigi funktsiooonide realiseerimin. Välis ja sisejulgeolek .
Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamises. A) valimisõiguse kaudu( parlament , riigipea, kohalik omavalitsus ). B) Rahvahääletusel- Suhte ja küsitluse kaudu C) korporatiivse tegevuse õigue ja vabaduse kaudu. ( Erakonnas või poliitikas osalemine ). D) koolikohustus, meeste sõjaväe kohustus.
Võivad olla oma olemuselt parlementaalsed ja presidentaalsed riigid võimuda jagamise erisus (Usa, Prantsusmaa ).
Ditaatorlikud riigid- ühiskond on riigikeskne. Võidakse valitseda 1)autoritaarselt (Itaalia 1922-1943)
2) totalitaarselt
Totaritaarses riigis sekkutakse räigelt tavainimese ellu. Püütakse suunata suunata nende vaateid ja tõekpidamisi.

Riigi tunnused :

1- Teritoorium.
2- Rahvas.
3-Avalik võim.
4-Rahvusvaheline subjektsees.
Totalitaarne riik:
Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi.
Jälitatakse inimesi.
Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobjektiivne.
Eraisik ei tohi omada relva.
Majanduses ei saa nad eraalgatusega esineda.
Võimalik kuuluda ainult ühte erakonda, nn riigiparteisse.

Eesti riigi õiguslik areng 1917-1992

Eesti riigi teke ja eelkonstitutsioonid. Eelkonstutsioonideks loetakse:
maanõukogu 15(28.nov) 1917 otsus kõrgeimast võimu
24. Veeb. 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele (nn. Iseseisvusmanifest )
4. Juuni 1919 Asustava kogu poolt vastuvõetud Eesti vabariigi Valitsemise ajutine kord.
19. Veebruar tungisid Saksa väed Eesti mandri teritooriumile. 28. Nov 1918 algas Vabadusõda.
* Asutava kogu avaistng oli 23. Apr 1919. Asutvakogu peaülesandeks oli põhiseaduse vastuvõtmine.
Esimene põhiseadeus võeti vastu 15. Juuni 1920
1920.a. Põhiseaduse sisu kokkuvõtlikulmalt.
1. Ps sätestas demokraatlike kodanikie põhiseaduse bloki
2. Riigivõimu kõrgeimaks teostajaks loeti rahvast (Hääleõiguslikkus tekkis alates 20 eluaastast)
3. Rahavaaõigatuse õigus anti 25000 anti hääleõiguslikule kodlanikule.
4. Seadusandlikku võimu amavaks rahvaesinduseks valiti riigikogu (100-liikmeline) valiti 3 aastaks.
5. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus.
6. Täitev võim kuulus vabariigi valitsusele, kelle eesotsas oli riigivanem . Riigipead ei olnud. Valitsus sõltus täielikult Riigikogust.
2ne Põhiseadus 1933. Olulisemad muudatused olid:
Riigikogu liikmete arvu vähendati 100->50nele. Riigikogu volitust pikendati 3>4.a.
Seatakse sisse peaministri instituut. Riigivanema valimine rahva poolt 5.a. täthtajaga.
Muudeti riigivanema riigikogu pädevust, riigikogu kseskus asendus võimu konsentreerimisega riigivanema kätte.
Pädevus sisaldab ülesandeid ja funksts, õigusi, kohustusi, vastutust.
Oktoobris 1933 kustsus riigikogu Pätsu valitsuse. Pätsust sai peaministriks ja tegustses kui peaminister riigivanema ülesannetes siis kutsuti kokku uus riigikogu koosseis. Põhiseadusega antud õigusega ta kuulutas välja kaitseseisukorra kogu riigis 6 kuuks ja Laidonär määrati kaitsevägede juhatajaks. Vabadussõdaluste organisatsioonid suleti , keelati ära poliitislised rongkäigud.
Uusesti tuli riigikogu kokku 28. September 1934 kutsus riigivanem kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu. Sellel istungsärgul kritiseeris riigikogu kritiseeriti venemat. Sellele vastas riigivanem 2 oktoober 1934 saatis Riigikogu laiali Riigivanem. Peale seada algas vaikiv ajastu. Kestis kuni võeti vastu uus põhiseadus.
3 Põhiseadus 1937.a. aga käiku läks 1938.
1938 oli valmis 3 variant põhiseadusest. Põhisisu:
Oluliselt kärbiti rahva õigusi riigivõimu teostamisel. (Hääletusõigus alates 22-st eluaastast.
Senine ühekojaline parlament asendati kahekojalisega. (Riigikogu ja Riigivolikogu 80- liikmeline.)
Seati sisse presidendi instutatsioon.( Valiti 6a-ks alates 45.a.)
Seati sisse õiguskanstleri instutatsioon. (ombutsman)
Seadusandlik võim kuulutab Riigikogule.
( nsvl nõuab, et Eesti peab kohe moodustama valitsuse, mis nägi ette eesti võimekust teostama pakti. Molotov)
1942 eesti nsv konstutsiooni vastuvõtmine.
1988- 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine.
Pöördus nõukogu poole teha kontstutsioonis muudatused.
16. nov 1988 võttis ENSV ülemnüukogu vastu rea akte , millel vastuvõtmise ajal oli rahva enamuse toetus. 1. Sellistes aktides olid:
1) Deklaratsioon ENSV suveräänsusest
2) Resulatsioon liidulepingust.
3) Seadus muudatuste ja täienduste kohta ENSV konstutsioonis
Kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitel (seadusandev täidesaatev ja kohtuvõim )
Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab
Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks.
Tunnustab eraomandit
Tunnustada inimõigusi
Tagada konstutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse.
1990.a. kevadel toimusid EnSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised.
30. märtsil 1990 võttis ENSV elmnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest Selle akti sisu oli:
Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksistentside juriidiliselt, et Eestis tänaseni okupeeritud.
ENSV Ülemnõukogu tunnistas NSV riigivõimu ebaseaduslikkust altaes selle kehtestamisest ja kuulutas Eesti Vabariigi taastamise ning üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega. Moodustati E. Savisaare valitsus.
8. mail 1990 võttis ülemnõukkogu vastu seaduse „ Eesti sümbooikast“
16. mai 1990 võeti vastu seadus“ Eesti valitsuslitsemise ajutise korraalustest“
NSVL säilitamiseks kavandati Eestis 17.03.1991 korraldada referendum .
Selle referendumi ennetamiseks otsus Eesti Ülemnõukogu korraldada referendumi 3.03.1991 „kas thate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse ja sõltumatuse taastamisel?
19.august 1991.
Ülemnõukogu võttis vastu kaks akti.
1)”Riigipöörede kohta NSVL-s”
2) Otsus erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogudele.
20 aug Ülemnõukogu võttis vastu 2 dokumenti
Pöördumise maalma riikide parlamendie ja valitsuste poole.
Eesti riiklikust isesisvusest.
Põhiseaduse rahvahääletus toimus 28. Juunil 1992.
Eek käibele võtt 20 juuni 1992.
Õigussuhe

Mis on õigussuhe?

Kes on õigussuhte osalised?

Mis on õigussuhte tekkimiseks vajalik?
Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhtega on tegu on tegu kui me rikume kellegi asjad. Õigussuhte kindlaks tegemisel peame leidma kolm elementi. 1) Õs sisu. 2) Õs objekt. 3) Õs objekt.
Kui inimese käitumine on reguleeritud. Õigusega, siis tekib:

• Ühel õigus- subjektiivne õigus
  
• Teisel kustuses- juriidiline kohustus
  

Subjektiivne õigus, juriidiline kohustus – Kokku moodustavad õs sisu.
Konkreetsed käitumisaktid, mis on õiguseg reguleeritud nim. Juriidiliseks faktiks.
Juriidiline fakt.
Tegu -tegevus
- tegevusetus
Sündmus
Õigussuhu on suunatud erivnevatele toimingutele, kahju hüvitamist kauba üleandmist ostu-müügi lepingu alusel. Õigussuhte objektiks ongi see millele on õigussuhe on suunatud.
Õiguste subjektid
Avalik juriidililine isik on loodud avaliku seadusega
Õigus ja teovõime. -õigusvõime tekib sünniga
-teovõime tekib alates 18.a.

Inimõigused

Peale välispraktikat.

Õigusaktid.

Õigusaktid

• Normatiivsed
  
• mittenormatiivsed
  

Õigusaktid kujutavad endast riigiõigusloomingu tulemust. Need on aktid, milles riik väljendab oma tahet riigiorganite kaudu. Õigusaktid võivad olla erineva nimetusega sõluvalt riigiorgani pädevusest. Normatiivsed õigusaktid sisaldavad üldkohustuslike käitumisreegleid seega on nad õigusallikad. Mittenormatiivsed ei sisalda üldkohustuslike reegleid. Õigusaktid moodustavd hierarhia .

Riigikogu ja dokument või õigusakt on seadused ja otsused

President –Seadused ja otsused.

Vabariigi valitsus- määrused ja korraldused

Valitsuse liige ehk minister.- määrused ja käskkirjad

Riigisekretar ja ministeeriumi kantsler- käskkirjad

Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused , otsused

Inspektriooni peadirektor

Kohalik maavanem - korraldused

Omavalitsuse volikogu - määrused korraldused otsused

Vallavalitsus- Määrused korraldused

Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused.

Seadused

Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid.
Seadusi liigitatakse:

Põhiseaduseks

Konstitutsioonilisteks seadusteks

Lihtseadused
Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus. Et nende seaduste vastuvõtmiseks on vaja 51 protsenti poolthäält. Lihtseadused on suunatud ühiskonna elus üleskerkivate ülesannete lahendamiseks.

Seaduste loomine

Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe. Seaduste loomine

Seaduse algatamine ( PS £103) Õigus selleks on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil,vabariigi valitsusel; presidendil põhiseduse muutmisesk

Seaduse arutelu 1. Lugemine 2. Lugemine- parandamine 3. Lugemine- sõna fraktsioonid

Seaduse vastuvõtmine (hääletus)

Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt PS kuulutab seadusi välja president. Tal on vetoõigus ehk suspensiivne õigus.
Seaduse avaldamine:
Tuleb avaldada 7 päeva jooksul „riigi Teataja (RT)“
Seaduse jõustamine
10ndal päeva pärast RT avaldamist
Presidendi seadlused (PS £9)

Ta saab seda teha suhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla

Kui sellks on edasilükkamatud riiklikud vajadused
Valitsuse määrused
Valitsuse normatiivid, kus valitsus täpsustab seaduse sisu.
Valitsuse korraldused.
Õigusaktide kehtivus
Iga õigusakt on kehtiv

Teatava aja jooksul

Teatavate isikute suhtes

Teatud territooriumil
Ajaline kehtivus
Kehtestatud õigusakt reegline ei oma tagasiulatuvat jõudu

Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad

Kriminaalseadus omab tagasiuatuvat mõju kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust.

Terrioaalne ehk ruumiline kehtivus
Kontrolltöö
Eesti riigiseaduse põhipunktid
Õigussuhe
Seaduse loomine
Äriõigus ehk kommerts

Sept. 1995)
Tulu taotlevad ettevõtted
Füüsiliselt isikust ettevõtja (FIE) sole proprietor
Lihtne asutada. Ise oma boss . Kasum endale. Lihtsustatud raamatupidamine (aasta käive kuni 250000kr
Äriõigus (1995)
Äriühingud:

• Täisühing (TÜ)
  
• Usaldusühing (UÜ)
  
• Osaühing (OÜ)
  

+ Piiratud vastutus

• Algkapitali nõue 40 000kr.
  

1 osaku suurus mitte alla 100 kr
Kõrgeim juhtimisorgan – osanike üldkoosolek.
Aktsiaselts
+ Piiratud vastutus
Asja õigused
Asjaõigus (1993)
Asi on kehaline ese seega põhimõtteliselt käega katsutav. Asjade liigitamine :

• Kinnisasjad – need on maa küljes kinni. (seotud kinnisvaraga jne)
  
• Vallasasjad – mida on võimalik teisaldada. (tõsta/viia ühest kohast teise)
  

Samuti jaotatakse asju veel:

• Äratarvitatavad – asjad mida saab ära tarvitada. (küttepuud, söök jne)
  
• Äratarvitamatud – asjad mida ei sa ära tarvitada. (raadio, telekas jne)
  

Saab veel eristada:

• Asendatavad – asju mida saab asendada ( suusad , rattad jne)
  
• Asendamatud – asju mida ei saa asendada (maalid, skulptuurid jne)
  

E Asjad mis käivad koos ja käsikäes. ( Viiul ja poogen; kitarr ja selle kott jne)
ristatakse veel:

• Peaasi
  
• Päraldis
  

Asja kasutamisest saadav kasu on Vili.

• Loodusvili – puit, seened, taimed.
  
• Õigusvili - see on kasum mis tekkib teatud asjade puhul. (Välja laenatud raha mille tagasi maksmisele lisandub intress millest laenaja saab kasu)
  

Asjaosad:

• Mõtteline – asjad mida jagatakse mitme inimese või pere vahel. (treppikoda, ühisesik jne)
  
• Reaalne – Konkreetne asi. ( Korter , auto jne)
  

Omand ja omandi kaitse. Omand koosneb 3 õigusest.

• Vallata
  
• Käsutada
  
• Kasutada
  

Eesti põhiseaduse §32. – Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võiv omaniku nõusolekute võõrandada ainult seaduses kirja panduga. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Asja õigus seadus §68. Omandi mõiste.
Vallas omandi tekkimine
Vallasomandi tekkimine:

Üleandmisega

Hõivamisega

Leiuga

Heitvaraga – maasse peidetud raha väärtusega ese, mille omaniku ei saa kindlaks teha. Väga väärtuslik leid tuleb anda muinsuskaitsele.

Ümbertöötamisega – kui keegi heauskselt töötas ümber vallasasja kuulub see ese ümbertöötajale.

Igamisega – vallas omand tekkib igamisega kui isik valdab asja heauskselt ja katkematult nagu omanik ja on hoidnud seda asja oma valduses 5 aastat.

Loodusvilja omandamisega – isik kellel on õigus omandada seda, saab selle omanikuks villa eraldamisest asjast . (metsaraie, koerakutikas jne)
Kui isik võtab peremehetu vallas asja oma valdusesse tahtega saada selle omanikuks. Vallas omandi puhul ei ole alati tingimata vajalik kanda registrisse. Kuigi osasid asju tuleb nt. autod, lennukid , laevad jt.
Kinnisasjade jaoks on olemas kinnistu raamat. Selle järgi saab aru kes on mille omanik. Seda raamatut peetakse maa ja linna kohtu juures. Iga kinnisasja kohta avatakse eraldi registri osa.
Kinnisomandi tekkimiseks on vaja sõlmida 2 notariaalset tõestatut tehingut.

• Müügi leping
  
• Asjaõigus leping
  

Kinnisomandi kitsendused
Võõral maal viibimine

Teed – avalikult kasutatav tee (läbib mitut kinnisasja, asfalttee, kruusatee) – kõigile lubatud

Omanik peab lubama jalg- ja talitee kasutamist üle oma kinnisasja, kuid seda kohalike tavade kohaselt.
Kinnisomandi looduskaitselised kitsendused:

• Loodusreservaat ( majandustegevus keelatud)
  
• Sihtkaitsevöönd (majandustegevus üldiselt keelatud, lubatud marjade , seente korjamine)
  
• Piiranguvöönd (majandustegevus on osaliselt kitsendatud)
  

Veekogude seotud kitsendused:

• Avalik veekogu ja avalikult kasutatav veekogu
  

Kallasrada:

• Laevatatav veekogu 10m
  
• Teistel veekogudel 4m
  

Naabriõigus
Piiratud asjaõigused

• Servituudid (isiklik, reaalservituut)
  

Näited: jalgteeservituut, sõiduteeservituut, seinaservituut, sademeservituut.
Servituut on asjaõigus. Ta tekib kinnisturaamatusse kandmisega.

• Reaalkoormatis
  
• Hoonestusõigus (tähtajaline õigus 46-99 aastat)
  
• Ostueesõigus
  
• Pandiõigus
  

Pant
Pandipidaja kohustused:

Panditud asja säilitamine

Hävimise ohust viivitamatult pantijale teatama

Hoidma seda asja

Panditud asja kasutada pole tal õigust
Pandi liigid:

Kommertspant

Kinnispant ehk hüpoteek

Käendus

Käsiraha

Garantii

Vallas ja pantimine ( registerpant )
Karistusseadustik(2001)
Karistuse teo eest, kui see vastab
-süüteokoosseisule
- õigusvastane
-isik on süüdi
Süüteod jagunevad:
Väärteod Kuriteod
Põhikaristus: I-astme
- rahatrahv -Vangistus alates 5-20a või eluaegne
-arest II-astme kuritegu
Süütegu
Süüteokooseis
-objektiivsed
-subjektiivsed
Objektiivne tunnus-on seaduses kirjeldatud
Tegu/tegevus
\tegevusetus
Ja sellega põhjuslikus seoses oleva tagajärg
Subjektiivsus tunnus
Tahtlikus/kavaedud(otsene)
\kaudne
Ettevaatamatus /kergemeelsus
\hoooletus
Teo toimepanija

Täideviija

Osavõtja/ kihutaja
\kaasaitaja
Süüvõime
Alates 14
Karistuse liidud ja määrad
Kuritegu-> karistus ->rahaline karistus
Rahalist karistust võib määrata ka lisakaristusena koos vangistusega
Juriidilisele isikule rahaline karistus 50000 -250mln.kr
Väärtegu
Rahatrahv 3-300 trahviühikut
Trahviühiku baassumma on 60kr
Juriidilise isikule 500-50000kr
Lisakaristused füüsilisele isikule

Tegutsemiskeeld(kuni 3a)

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine(kuni 3a)

Relva ja laskemoona õiguse äravõtmine(kuni 5a)

Jahipidamise ja kalastuspüügiõiguse äravõtmine(kuni 3a)

Varaline karistus
Karistust kergendavad asjaolud :
Ülestunnistamine
Süü ülestunnistamisele kohale ilmumine
Puhtsüdamlik kahetsus
Süüteo lahendamisele kaasa aitamisele
Süüteo toime panemine sundimise tõttu
Tugeva hingelise mõjutuse tõttu
Raseda või kõrges eas tõttu