Võimude lahusus (0)

5 VÄGA HEA

Võimude lahusus – seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. Võimutäiuse koondumine ühe isiku või institutsiooni kätte looks eeldused võimu kuritarvitamisele. Võimude horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõim teostavad kohtunikud. Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on pmt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valimisülesanded. Võimude personaalse lahususe järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.(joonis)

Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine: Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev valitsemine. Tunnused: riigivõimu piirab põhiseadus; kohtumõistmine seadusest lähtudes; kõigi võrdsus seaduste eest; võimude lahusus; arvamuste vaba levitamine; kodanikuõigused.
Õigusriik
Võimuriik
Kord riigis
Tagatakse õigusega
Tagatakse distsipliiniga
Vabadus
Soodustatakse
Surutakse alla
Õigus
Esiplaanil
Võrreldes võimuga tagaplaanil
Riigi eesmärk
Arendada ja kindlustada õigust
Kindlustada riigivõim
Põhiseadus – õigusriigi alusdokument; sätestab riigi ja ühiskonna kõige üldisemad alused ning eesmärgid; kõik õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.
Eesti põhiseadused:
I põhiseadus:

Võttis vastu Asutav Kogu 1920.a.
Väga demokraatlik – puudus president , riigi eesotsas riigivanem
Riigikogus 100 liiget
Palju valitsuskriise, majanduskriis , rahulolematus .

II põhiseadus:

1933 rahvahääletused ehk vabadussõjalasteprojekt – jõustus 1934
Suurendas riigivanema õigusi – valiti otse rahva poolt, anti veto õigus ja õigus Riigikogu laiali saata

III põhiseadus:

Hakkas kehtima 1938
Viidi sisse suure võimuga presidendi ametikoht
Kahekojaline parlament ( alamkoda ehk Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, Riiginõukogu 40 valiti osalt kutsekodade poolt, osa ameti poolest, osa määrati presidendi poolt)
Valitsuse eesotsas peaminister

IV põhiseadus:

Töötati välja Põhiseaduse Assamblee poolt ja võeti vastu 1992
Põhiseadus jaguneb 15 peatükiks. Parlamentaarne vabariik
Presidendil esindusfunktsioon

Põhiseaduse muutmine: rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse kooseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Kollektiivne otsustamine:
Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustada. Nt Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Referendum – kodanikkond langetab üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Nt Referendum Eesti EL astumise küsimuses (2003)
Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents ; üldisus – hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus – kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus – hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.
Valimiste funktsioonid:

tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine
valimised võivad olla korralised või erakorralised
vahendada võimudele kodanike nõudmisi
arutatakse nõudmisi ja võetakse vastu vastavad seadused
valimised on rahva usalduse indikaatoriks
madal osalusprotsent tunnistab, et võimu ligitiimsus on madal. Võimupartei lüüasaamine näitab poliitika läbikukkumist.
Valimistel on hariv funktsioon
Inimesed viivad end kurssi erakondade vaadetega

Valmispiirangud:

Valida ei saa kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud
Rakendatakse kodakondsuse piirangut (kohalike omavalitsuste valimisel võivad hääletada ka alalised elanikud.
Vanusepiirang ( volikogu kandideerida 18a. hääletada alates 18 a, 40 a presidendi kandideerija)
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed(1hääl-1inimene)
Valimised on salajased

Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus- Meremaa , USA, Kanada ; Prantsusmaa)

Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest)
Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte)
Pluss – selgus ja lihtsus
Miinused – annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi.

Propotsionaaalne süsteem ( Soome, Rootsi, Eesti, Holland , Itaalia, Taani)

Mitmemandaadiline valmisringkond
Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega
Kandidaadid seatakse üles erakonna valmisnimekirjaks (avatud, suletud)
Sageli kasutatakse valmiskünnist – häälte piirinorm erakondadele
Miinused – häältelugemine keerukas ja erakondade suur mõju valimistulemustele (kehtestatakse kvoot), hajub saadiku isiklik vastutus
Plussid – hääled ei lähe tänu ülekandmisel kaduma, parteidel on võrdsed šansid saada parlamendis esindatud – tagab pluralismi

4.Kodanike poliitiline ühendus:
Erakondade funktsioonid:

Koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve
Propageerida oma ühiskonnanägemust(programm)
Pääseda võimule läbi valimiste
Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas (valitsemine – koalitsioonileping )

Erakond:

MTÜ, mille eesmärk – poliitiliste huvide väljendamine ja võimu teostamine
Eesmärk määratlevad põhikiri ja programm
Liikmed – vähemalt 18a kodanikud
Registreerimiseks vajalik vähemalt 1000 liiget
Rahastamine : liikmemaksus, annetused, eraldised riigieelarvest

Erakond ja ideoloogia

Vasakpoolsed- ja parempoolsed ; liberaalid ja konservatiivsed
Valijate ootused ja huvid
Erakondade tegevus võimu teostamisel või opositsioonis tegutsemisel
Seisukohavõttude ja arvamusavaldustega poliitikud avalikkuse ees esinevad.

Eesti erakonnad

Vasakpoolsed (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond )
- Astmeline tulumaks
- Eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine
- Tasuta hariduse kättesaadavus
- Tööhõive sotsid
- Toetused ja sotsiaalteenused(keskerakond)
Parempoolsed
- Reformierakond( liberalism ) – avatud turumajandus ja konkurents
- Isamaa ja ResPublica (kristlik demokraatia ja rahvuslus )
- Rahvaliit/ konservatiivne )- küla väärtustamine, kodumaise kapitali eelistamine.

5, Demokraatlik kriitika:
Demokraatliku valitsemisviisi võimalikud ohud ja nõrkused: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit läbi aegade moodustanud vähemuse.
Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev.
Defektne demokraata – ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid , mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud

Ebaõiglane valimissüsteem
Juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne
Ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle
Võimude lahususe printsiibi rakendamine on ebajärjekindel
Üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tagatud

Osalusprobleem: suuremal osal täiskasvanud elanikkonnal, ei käi ometi kõik kodanikud valimas.
Poliitbroilerid: Noorpoliitik, kes on teinud üksnes erakonnasisest karjääri (poliitilistel ametikohtadel). Tagajärjena saab laostatud mitte pelgalt haldusala või omavalitsus, vaid institutsioon kui selline.
Vastutuse probleem: kõik valijad pole ühtmoodi informeeritud; pole teada, kuidas kandidaat pärast valimisi käitub, valijal on valida ainult piiratud arvu kandidaatide vahel.
Partokraatia – parteide võim; seadusandlike ja täidesaatvate organite sees eksisteerib parteide niidistik, mille kaudu toimub tegelik otsustamine ja juhtimine. Korporatiivne seltskond, kes aina laialdasemalt Eestit kontrollivad. Tuleb olla truu. Ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim"
Demokraatia luhtumise põhjused:

Ebasobiv valimissüsteem
Valesti korraldatud reformid
Väline sekkumine
Sisemine aplus
Väike usaldus

Demokraatia põhielemendid:

Mehhanismid, tänu millele on poliitilise eliidi tähendus ja mõju ühiskonna elule proportsioonis selle toetusega, mis on neil rahva hulgas.
Seadusandlus , mis toimib reaalselt, ehk õigusriik oma mehhanismidega, tänu millele inimesed teavad tähtsaid reegleid, mis on lubatud ja mis mitte, seadused on selged, õigusemõistmine aga sõltumatu täidesaatvast võimust.
Põhilised kodanikuõigused, õigus eraomandile ja selle kaitsele, usuvabadus , vabadusele

6. Mõisted: abstraktne – mõtteline, mittekonkreetne; assamblee – täiskogu, ülikogu; defitsiit – puudujääk, nappus; delegeerima – (õigusi, kohustusi jne) edasi andma; formaalne - vormiline; gerontokraatia – vanurite võim; justiits – õigusemõistmise korraldus; kampaania – hoogtöö, hoogtegevus; konstitutsiooniline – põhiseaduslik; korruptsioon – kõlbeline laostumine, pistisepoliitika; kongress – suur nõupidamine 8võimuorgan); mentaliteet – vaimulaad , meelsus; opopsitsioon – vastasrind, vastuseisjad; partokraatia – parteide võim; politoloog – poliitikateadlane; populist - odavat populaarsust taotlev poliitik; printsiip – põhimõte; propaganda – poolehoidjaid taotlev selgitustöö; repressioon – surveavaldus, mahasurumine; segregatsioon – lahutamine, rassieralduspoliitika; stabiilsus – püsivus, muutumatus; türann – hirmuvalitseja.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 271 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

271 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hypercandy Õppematerjali autor

võimude lahusus, õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine, eesti põhiseadused, kollektiivne otsustamine, demokraatliku hääletamise tunnused, valimise funktsioonid, valimispiirangud, majoritaarne süsteem, propotsionaalne süsteem, kodanike poliitiline ühendus, erakondade funktsioonid, demokraatlik kriitika,

võimude lahusus õigusriik põhiseaduslik valitsemine eesti põhiseadused kollektiivne otsustamine demokraatliku hääletamise tunnused valimise funktsioonid valimispiirangud majoritaarne süsteem propotsionaalne süsteem kodanike poliitiline ühendus erakondade funktsioonid demokraatlik kriitika

Sarnased õppematerjalid

odt

Võimude lahusus

1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. * riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtimine tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.

Avalik haldus

docx

Ühiskonna kordamisküsimused: demokraatlik ühiskond

 Demokraatia vormid e. Väljendusvormid: 1) Otsene demokraatia 2) Esindus demokraatia 3) Osalusdemokraatia 4) Eliitdemokraatia  Tänapäeva demokraatia e. Täieliku liberaalse demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle  Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat  Siirdeühiskonna probleemid ja ohud:

Ühiskonnaõpetus

docx

Demokraatlik valitsemine

ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi

Ühiskonnaõpetus

docx

VALIMISED

ÜHISKOND 2.1 VÕIMUDE LAHUSUS Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Peavad olema 3 klassikalist riigivõimu institutsiooni- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim- üksteisest eraldatud CHARLES-LOUIS DE MONTESGUIEU- formuleeris võimude lahususe põhimõtte klassikalisel kujul oma teoses ,, Seaduste vaimust" (1748). Oli prantsuse õigusteadlane ja poliitik. VALITSEMINE SEADUSANDLIK VÕIM- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve

Ühiskond

docx

Võim

Õigusnormide hierarhia Eestis Rahvusvahelised lepingud Põhiseadus; konstitutsioonilised seadused seadused; määrused, korraldused, otsused - üksikaktid Õigusriik - Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Õigusriigi tunnused · riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument · ühiskondlike probleemide lahendamine seadusandlusest lähtuvalt · seaduste universaalne kehtivus · võimude lahusus · arvamusvabadus · kodanikuõiguste tagamine · eraomandi kaitse riigi omavoli eest Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon

Ühiskond

docx

Ajaloo ühiskona mõisted

Demokraatia -Tekkis Kreekas -Kolm põhinõuet (konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused) Liberaalne demokraatia -Kodanikuvabadused (sõna, valimis) -Õigusriik (seadustel põhinev otsustamine) -Võimude lahusus (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim) -Kohtusüsteemi ja teiste organite sõltumatus -Vaba ajakirjandus -Vähemustega arvestamine -Relvajõud tsiviilkontrolli all Demokraatia vormid -Otsene demokraatia *Antiik-Kreeka *Referendum-rahvahääletus -Esindusdemokraatia *Esindajate valimine *Mandaat-valija volitus esindada enda huve Demokraatia ohud -Harimatu massi võimuletulek -Enamuse türannia -Riigiaparaadi liigne sekkumine ühiskonnaellu -Demagoogide võimalused

Ajalugu

docx

Ühiskonna kontrolltöö 12. klass

Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine. Esindusdemokraatia – Nüüdisaegne demokraatia, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti/riigikokku Siirdeühiskond – Ühiskonna arenguetapp, kus toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eliit – Väike ühiskonna grupp, kes asub tipus oma jõukuse või päritolu tõttu Leibkond – Majapidamisüksuses elavad inimesed, kes teevad ühiseid majanduslikke otsuseid Sotsioloogia – Ühiskonnateadus

Ühiskond

docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

karismaatilistesi populistidest poliitikuid.  Väline sekkumine. Mõni välisriik rahastab omakasust lähtudes teatud parteisid või poliitikuid, lootes nende võimule pääsemisel saavutada endale sobiva poliitika elluviimist. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 4  Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.  Üldised kodanikuvabadused on puudulikult või valikuliselt tagatud.  Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu või kontrolli riigivõimu üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5 3. Õigusriik ja võimude lahusus: 3

Ühiskond

Rohkem sarnaseid