Nepal (0)

POLIITILINE SÜSTEEM
1990. aasta põhiseaduse järgi on Nepal konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipea on päritava võimuga kuningas. Kahe kojalise parlamendi esindajatekoja 205 liiget valitakse 5aastaks enamusvalimistel, rahvusnõukogu 60 liikmest valivad 50 esindajatekoda ja riigi haldusüksused, 10 määrab kuningas. Rahvusnõukogu tegutseb 6aastat, iga 2aasta järel vahetub 1/3 liikmetest. Valimis õigus hakkab 18 aastaselt. Valitsusjuhi ja valitsuskabineti liikmed nimetab kuningas. Nepalis on mitmeparteisüsteem. Olulisimad erakonnad on Nepali Kongressipartei, Kommunistlik partei/ühendatud Marksistlik-Leninlik partei ja rahvuslik Demokraatlik Partei. Kohtusüsteem on kolmeastmeline. Põhiseaduse kehtivus on 2006 aastast peatatud, jaanuarist 2007 tegutseb ajutine parlament . Rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel on Nepaal osaliselt vaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Nepal maailmas 121. kohal. 28. mai.2008.a. kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik.

SÜMBOOLIKA
Nepali lipu (aastast 1962) kolmnurgad märgivad valitsejasoo kaht haru, Himaalaja mägesid ning hinduismi ja budismi. Kuu on Shahi kuningasoo, Päike 1961 aastani valitsenud rana suguvõsa sümbol. Punane värv on võidu ja õnne sümbol, sinine värv sümboliseerib rahu.Vappi (embleem, aastast 2006) ümbritseb rahvuslille puisrododendroni õitest pärg. Selle sees on riigi kontuur, mille taustaks on Nepali ja maailma kõrgeim mägi Džomolungma ning roheline mägimaastik. Mehe ja naise käepigistus osutab sugude võrtsusele. Vapi all on sanskritikeelne deviis “Ema ja sünnimaa on tähtsamad kui taevane kuningriik”. Hümniks on “Rastriya Gaan” aastast 2006 sõnade autor on Byakul Maila kodanikunimega Pradeep Kumar Rai, viis Bakhatbir Budhapirthi. Nepali rahvuslinnuks on kroon- läikfaasan.
LOODUS
Nepali lõunaosas asub Gangese madaliku ääreala Terai tasandik. Sellest põhja pool eristatakse 3 astmena kerkivat mäestikuvööndit. Esimene neist on Siwäliki ehk Eel-Himaalaja ahelik (500-1872m). Sellele järgneb Mahäbhärati ehk Väike-Himaalaja ahelik (kuni 2901m), mida Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres. Nepalis asub 8maailma 14-st rohkem kui 8000m kõrgusest mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Džomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m . Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse šoorea. 1000-3000m kõrgusel kasvab igihaljas ja heitleheline lehtmets , peaaheliku tuulepealseil nõlvakul ka okasmets . 3500 -4000m kõrgusel kasvavad põõstikud ja kadastikud, neist kõrgemal on alpiniidud. Taimkate ulatub kuni 5500m kõrgusele. Nepalis elutseb 181 liiki imetajaid , 31 liiki on ohustatud, sh. Kääbussiga, vesipühvel, india ninasarvik , india elevant , lumeleopard, tiiger , india harjasküülik. Linde on 901 liiki (274 pesitsejad). Roomajaid on 119 ja kahepaikseid 50 liiki. Nepali jõed kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali , Gandak, Kosi, ja Arun.
Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu.
Kliima on tüüpiline mussoonkliima. India ookeanilt puhuvad suvemussoonid juunist septembrini, toovad himaalaja mäestikuga põrkudes kaasa palju sademeid. Himaalaja lõunanõlvul võib sadada kuni 5000mm/a ja peaahelikutagustes orgudes 150-170mm/a. Talvemussoon jaanuarist veebruarini toob Tiibetist kuiva ja külma õhku. Mussoonid ja kõrgusvööndilisus kujundavad ka temperatuuriolud. Terais on suvine päevamaksimum üle 40 kraadi, kõrgmäestikus langeb temperatuur talvel alla -40 kraadi
Rahvastiku kiire juurdekasv on põhjustanud metsade maharaiumise, jõgede bioloogilise
reostumise ja õhu saastumise, õhusaaste on suurim Katmandu orus. Viimastel aastatel on rahvusvahelis koostööna rakendatud mitut keskkonnahoiuprojekti, nt puhastatakse osoonimise teel mägede turismipiirkondades jooogivett, et vähendada taarakoguseid.
Uus- Meremaal Auklandi haiglas suri (11.01.2008.a.)
88aastasena infarkti esimesena maailma kõrgeima mäetipu Džomolungma
vallutanud Sir Edmund Hillary. Uusmeremaalane Edmund Hillary ja
Nepali šerpa Tenzing Norgay jõudsid teadaolevalt esimestena 8850 meetri
kõrguse Džomolungma tippu 29. mail 1953. aastal. Hillary oli siis
33- ja Norgay 34aastane.
Haldusjaotus
Nepal on jaotatud 14 ringkonnaks, mis omakorda jagunevad 75 maakonnaks. Ringkonnad on rühmitatud viieks arenduspiirkonnaks.
RAHVASTIK
Rahvastiku keskmine tihedus on 172in/km2, rahvastik ja asulastik on koondunud peamiselt Teraisse (48%) ja keskmäestikualale (44%), kus on viljakaimad mullad ja maaviljeluseks sobiv pinnamood . Nepalis on 36 linna ja umbes 4000küla. Kuigi viimasel 20-30 aastal on linnastumine kiirenenud elab linnades 15% rahvastikust kuid näiteks 1971 aastal elas linnades ainult 4%. Linnarahvastik on kasvanud eelkõige Katmandus ja sellega ühist linnastatud moodustavates Patanis ja Bhaktapuris, kus koos neid ümbritsevate küladega elab kokku umbes 2miljonit inimest. Keskmine asustustihedus sellespiirkonnas on üle 2000in/km2. Himaalaja peaaheliku alal on asustus hõre keskmiselt 33in/km2 püsiasustus on sealsetes orgudes kohati 4000m kõrgusel. Neplis on palju erirahvuseid ja seega ka palju erinevaid keeli. Kuna etniline enesemääratlemine põimub seal kastilise keelevuse määratlemisega, saab valdavalt nepali keelt kõneleva indo-nepali ja India päritolu ehk uus-nepali rhvstiku( kokku ¾ riigi rahvastikust) rahvuslikust koosseisust rääkida üksnes tinglikult . Vana -nepali rahvastest ja hõimudest on tähtsaimad keskmäestikus elavad magarid(7%), tamangid(6%), nevrid(5%) ja gurungid(2%). Himaalaja peaaheliku orgudes elavate tiibetlaste hulka kuuluvad bhoted, thakalid, manangbad ja šerpad. Vana-nepali rahvaste hulka loetakse ka Terai põlisasukad tharud (7%). Viimastel kümnenditel on seoses džngli ülesharimisega tulnud Teraisse palju India uusimmigrante, ka riigisisene ränne suundub peamiselt Teraisse ja Katmandu orgu. Keeleliselt jaguneb Nepali elanikkond indoeuroopa ja hiina- tiibeti keeli kõnelevateks rahvasteks. Indoeuroopa keelkond kuuluvatest keeltest kõneleb nepali keelt 49%, maithili keelt12% ja bhodžpuri keelt 8% rahvastikust. Vana-nepali ja Tiibeti rahvaste keeled kuuluvad hiina-tiibeti keelkonda.
Usutunnistuse järgi on hinduiste 81%, budiste 11% ja muslimeid 4%. Põhiseaduse järgi on Nepal hinduistlik riik tähelepanuväärne on see, et maailmas ainus ja seoses sellega on paljud budistid usku vahetanud.
Rahvaarv on kiiresti kasvanud 1991-2001 oli rahvastiku keskmine juurdekasv 2,25% aastas, mis praegusajal on veelgi suurenenud. Rahvstik on keskmise vanuse järgi noor: kuni 14-aastaseid on 39%, 15-64aastseid 57% ja üle 65 ainult 4%. 1991-2001oli imikute suremus 7,7%, laste suremus alla 5- aastaste seas on 10.8% . Nüüdseks sisuliselt likvideeritud malaaria juhtumeid oli 2000a 100 000 inimese kohta 33. Terai põliselanikud on malaaria suhtes resistentsed. 2002 aastal oli tuberkuloosijuhtumeid 271. Suurimad probleemid on ebasanitaarne olme, saastunud joogivesi ja arstiabi vähene kättesaadavus. Tervishoiule tehtavate riiklike ja erakulutuste osatähtsus on SKT-s vastavalt 1,5% ja 3,6% . 100000inimese kohta on 5 arsti ja 20 voodikohta. Nepalile on iseloomulikud traditsiooniline maaelulaad ja vanad tavad.
Sisukord.
Sissejuhatus.............................................................1
Poliitiline süsteem ja sümboolika …................. 2
Majandus.................................................................3
Loodus.....................................................................4
Rahvastik.................................................................5
kokkuvõtte Nepalist.................................................6
Lisainfo....................................................................7
Kasutatud materjal..................................................8
Kokkuvõte Nepalist
 
Nepal asub Lõuna-Aasias Himalaja mäestikus. Naaberriigid on põhjast Hiina ja kolmest küljest ümbritseb teda India. Väljapääs merele puudub. Maismaapiiri pikkus on 2926km. Reljeef on väga mägine. Riigi põhjaosas asub maailma kõrgeim mäestik Himaalja. Seal paikneb ka Nepali ja ühtlasi kogu maailma kõige kõrgem mägi Mount Everest (Džomolungma) 8850 m üle merepinna . Kümnest maailma kõrgeimast Mäetipust kaheksa asub Nepalis. Himaalaja mäestikust lõunasse India piiri lähedale jäävad tasandikud ja Gangese madalik , kõige madalam koht on Kanchan Kalan 70m üle merepinna. Kliima on varieeruv : külmad suved ja karmid talved põhjaosas (kõrgmäestikukliima)kuni subtroopilised suved ja pehmed talved lõunaosas, tihti esineb ka põuda. Suvemussoonide ajal esineb tihti äike, üleujutused, maalihked, mis põhjustavad näljahäda. Veestik on tihe, jõed saavad alguse mäestikest ja suubuvad India ookeani. Suuremad jõed on Gangese lisajõed. Nepal on maailma vaesemaid riike. Inimesed tegelevad põhiliselt turismindusega, alpinistide ja mägimatkajate teenendamisega ning karjakasvatusega. Peamised eksportkaubad on vaibad, rõivad, nahktooted, džuuditooted, teravili.
MAJANDUS
Nepal kuulub maailma vaesemate riikide hulka. Põllumajandusega tegeleb tööjõust ¾ , haritav maa moodustab Nepali territooriumist 16% peamiseks põllumajandus piirkonnaks on Terai, seal paikneb 60% Haritavast maast , sealhulgas 85% riisipõldudest, kasvatatakse veel maisi,nisu, tatart, hirssi, suhkruroogu ja sinepit. Keskmäestikualadele ja jõeorgudele on iseloomulikud terrasspõllud, mis sageli ulatuvad oru põhjast 500- 700m kõrgusele. Terrasspõldude all on 4500m2 . Himaalaja peaaheliku orgudes ulatuvad põllud 4000m kõrgusele, seal kasvatatakse otra ja kartulit. Peetakse veiseid sealhulgs kodupühvleid, kitsi, lambaid , sigu ja kõrgmäestikus kodujakke. Tööstuses on olulisimad peamiselt kohalike põllumajandussaadusi töötlevad ettevõtted, valdavalt käsitöönduslik õmblustööstus, vaipde kudumine ja tsemendivabrikud. Elektrienergiat tarbitakse 1 inimese kohta 78kWh, 92% elektrienergiast toodetakse veejõul. Oluline on turism mis on välisabi kõrval tähtsuselt teine välisvaluuta allikas. Rahvusvaheline terrorismi suurenemine ja kohalike kommunistide (mauistide), relvavõitlus on turistide huvi Nepali vastukahandanud peamised turismipiirkonnad on Katmandu org, kuninglik Chitawani RP ning mägialadest Džomolungma, Annapurna ja Langtangi ala. Teedevõrgu kogupikkus on 9000km, sealhulgas kõvakattelisi teid 4000km. Janakpuri ühendab India raudteevõrguga 59km pikkune kitsarööpmeline raudteeliin. Nepalis on 48 lennujaama sealhulgs Katmandus asuv Tribhuvani rahvusvaheline lennujaam. Himaalaja peaahelikus liikumiseks kasutatakse kodujakke, muulasid ja kandjaid . Riigieelarve korralised tulud kulusid ei kata. Otseinvesteeringuid on vähe nt 2002 aastal 4lijonit dollarit väljavedu moodustas 11%, sissevedu 27% SKT-st. Välja veetakse vaipu, rõivid, nahatooteid,džuuti ja teravija. Sisse veetakse masinaid ja seadmeid, naftaseadusi.
Nepal
Pealinn: Katmandu
Pindala: 147 181km2
Riigikeel: nepali keel
Rahaühik: Nepali ruupia
Riigitähised: nep NP
Rahvaarv: 28.2miljonit
SKT:
Üle 15 aasta inimeste lugemis oskus protsentuaalselt .! 48,6%
Ilma puhta veeta elanikonda on 10%
Koolis käib kooliealistest 79%
Emade suremus 100 000 elusünni kohta 830 naist
Alla 5-aasta laste suremus 1000 lapsekohta 74
Sisemajaduse koguprodukti (SKP) iga-aastane kasv elaniku kohta 0,7%
Ametlik arenguabi SKP-st 5,8%
Interneti ksutajaid 1000 elaniku kohta 4
Selles referaadis on kasutatud peamiselt andmed mis pärinevd 2005-2007 aastani.
Kasutatud kirjandus
Ene 15
www.maailmakool.ee
et.wikipedia.org/wiki/Nepal
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=262037
http://www.globaleducation.edna.edu.au/globaled/go/pid/119
K. Kiljunen. A ja O taskuteatmik. Riigid ja lipud.Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.