Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on Eesti Vabariigis kõrgeima riigivõimu kandja?
  • Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid?
  • Mis on Eesti riigikeel?
  • Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel?
  • Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks?
  • Millised tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu pädevusse?
  • Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt?
  • Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise kaotamise ja taastamise tingimused ja korra?
  • Mis seadusega kooskõlas tohib piirata õigusi ja vabadusi?
  • Mille tõttu on diskrimineerimine keelatud?
  • Mille õhutamine on Eestis seadusega keelatud ja karistatav?
  • Kellel on õigus riigi ja seaduse kaitsele?
  • Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine?
  • Kuhu on õigus pöörduda igaühel oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral?
  • Mida tuleb viivitamata teatada vahistatule?
  • Millal on isik kuriteos süüdi?
  • Kelle vastu ei sunnita kohtus tunnistama?
  • Kui lõplik kohtuotsus selle teo kohta on juba olemas?
  • Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes?
  • Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele?
  • Kelle kontrolli all on töötingimused?
  • Kelle järelevalve all on hariduse andmine?
  • Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse?
  • Millistes koolides kehtib Eestis õigus õppemaksuta tasuta haridusele?
  • Kes kaitseb autori õigusi?
  • Millega on Eestis tagatud igaühe südametunnistuse- usu- ja mõttevabadus?
  • Millistel usunditel on Eestis eelistatum positsioon Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi?
  • Millistel juhtudel võib piirata inimese vabadust täita usutalitusi?
  • Millal võib piirata inimeste õigust rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada?
  • Kellel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse?
  • Kes võivad kuuluda erakondadesse?
  • Millised ühingud liidud ja erakonnad on keelatud?
  • Mis põhjusel võib kohus lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
  • Kes võib lõpetada või peatada ühingu või erakonna tegevuse?
  • Mis juhul on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt vastuseid vähemusrahvuse keeles?
  • Mis keel on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel Eesti Vabariigis?
  • Millised kohalikud omavalitsused võivad kasutada sisemises asjaajamises ka mõnda muud keelt peale eesti keele?
  • Kes peab hüvitama elu- ja looduskeskkonnale tehtud kahju?
  • Kelle kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust?
  • Mida mõistetakse termini umbusaldus all ja miks on selle avaldamine meie PS-sse sisse kirjutatud?
  • Kellel on seaduse algatamise õigus?
  • Kes võtab vastu seadused?
  • Kes kuulutab välja seadused?
  • Kui seaduses pole öeldud millal ta jõustub siis millal ta jõustub?
  • Milline on kohtute esmane ülesanne?
  • Millest juhindub kohus oma töös?
  • Kes nimetab ja kes teeb ettepaneku kohtunike ametisse nimetamiseks?
  • Kelle ülesanne on Eesti kodanikku välisriikides kaitsta ja abistada?
  • Milline väide õiguskantsleri kohta ei ole tõene?
  • Kellele kuulub seadusandlik võim Eesti Vabariigis?
  • Mitu liiget on Riigikogul?
  • Kes võib kandideerida Riigikogusse?
  • Kes võtab Eesti Vabariigis vastu seadusi?
  • Kes otsustab rahvahääletuse korraldamise?
  • Kes valib Eesti Vabariigi Presidendi?
  • Kes võtab vastu riigieelarve?
  • Kes nimetab ametisse õiguskantsleri?
  • Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja?
  • Kes on Eesti Vabariigi riigipea?
  • Kes esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises?
  • Kes kuulutab välja Eesti Riigikogu valimised?
  • Kes kuulutab välja Eesti Vabariigi seadused?
  • Kes nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse?
  • Kes on Eesti riigikaitse kõrgeim juht?
  • Keda võib üles seada Vabariigi Presidendi kandidaadiks?
  • Mitmeks aastaks valitakse ametisse Vabariigi President?
  • Kellele kuulub täidesaatev riigivõim Eesti Vabariigis?
  • Kes viib ellu Eesti Vabariigi sise- ja välispoliitikat?
  • Kes kuuluvad Vabariigi Valitsusse?
  • Kes esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust?
  • Kes mõistab Eesti Vabariigis õigust?
  • Millest lähtub kohus õigusemõistmisel?
  • Kui kauaks nimetatakse ametisse kohtunikud?
  • Millistest kohtutest koosneb Eesti kohtusüsteem?
  • Milline kohus on riigi kõrgeim kohus?
  • Kes on praegu Eestis võimul?
  • Millised parteid kuuluvad Riigikogusse?
  • Millised parteid on opositsioonis?
  • Millised on praeguses Riigikogus fraktsioonid?
  • Millised Riigikogus olevad parteid on parempoolsed?
  • Millised Riigikogus olevad parteid on vasakpoolsed?
  • Milliseid erakondi võiks lugeda tsentristideks?
  • Kui demokraatliku riigi põhimõtet Millised need põhimõtted on?
  • Kuidas toimub Eesti Vabariigis riigivõimu legitimeerimine rahva poolt?
  • Kellele allub riigivõimu teostamine ja kellel on põhiseaduslik õigus riigivõimu teostamist kontrollida?
  • Millised peatükid sisaldavad põhiseaduse aluspõhimõtteid?
  • Mille alusel seda võib väita?
  • Miks nimetatud peatükkide muutmise õigus võib olla ainult rahval?
Vasakule Paremale
EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #1 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #2 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #3 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #4 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #5 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #6 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #7 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #8 EV põhiseaduse käsitlemine-Parlamendi ja presidendi valimine-Valitsuse moodustamine #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 191 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raiili Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Ühiskonna arengu etappi, mille käigus asendatakse diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted demokraatlikega, nimetatakse siirdeühiskonnaks. Siirdeühiskonda iseloomustab ühiskonna kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete tunnuste kiire muutumine. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna

Ühiskond
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine.

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või jätavad koguni millestki ilma. Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Põhiseadslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või väikese tipp-poliitikute grupi kätte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine.

Ühiskond
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus. Jean-Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on "Ühiskondlik leping". Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku. EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
22
doc

Eesti Põhiseadus

Riigikogu kodukorra seadus. §72. Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Hääletamine Riigikogus on avalik. Salajast hääletamist korraldatakse põhiseaduses või Riigikogu kodukorra seaduses ettenähtud juhtudel ainult ametiisikute valimisel või nimetamisel. §73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. §74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil kahekümne istungipäeva jooksul. §75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

° mandri-euroopa õigussüsteem ­ põhineb kodifitseeritud rooma õigusel. ° angloameerika õigussüsteem - pretsedendiõigus ° sariaadiseadus Peamised õigusharud ° eraõigus ­reguleerib inimeste vahelisis suhteid (tsiviilõigus, tööõigus, kaubandusõigus) ° avalik õigus ­ reguleerib inimese ja riigi vahelisi suhteid (karistusõigus, haldusõigus, riigiõigus jmt) Õigusaktide hierarhia Rahvusvahelised õigusaktid (konventsioonid, lepingud) põhiseadus seadused seadlused, määrused, otsused, korraldused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad Karistusõigus ­ sätestatud karistusseadustikus, käsitleb süütegusid. Süüteod jagunevad: - väärteod - kuriteod Süüpõhimõte ja süüvõime Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
32
doc

Ühiskonnaõpetus II kursusele

Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad õigused ja vabadused. Kodanike osalemine avalikus elus. Demokraatia põhimõtted ja säilimise tugisambad. Kodanikuühiskond. Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Huvi- ja survegrupid. Valimised. Valimiste vajalikkus. Üldmõisted. Valimisõiguse ajaloost. Valimissüsteemid: enamusvalimised ja võrdelised valimised. EV Riigikogu valimised. Kohalike volikogude valimised. Poliitilised voolud enne ja nüüd. Erakonnad. Poliitiline skaala

Ühiskond




Meedia

Kommentaarid (1)

reta1 profiilipilt
reta1: suht ok
19:22 15-02-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun