3 Demokraatia 1920-1930 aastail. Võidukäik või kriis? (1)

Parlamentaarne monarhia- valitsemisviis, mille puhul rahvas valib parlamendi. Parlamendi kõrval valitseb ka monarh.
Parlamentaarne vabariik- rahvas valib parlamendi, riigipeaks president . Mõlemal puhul riigi põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära võimu piirid.
1.Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda.
1)paljud riigid peale I sõda läksid üle demokraatlikule teele.
2)saksamaad võitnud riigid säilitasid demokraatia.
Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega?
Nad pidid võtma mehe tööd üle, enesetunne paranes , olid medõed sõjas.
Vaata õpikust pilti lk 30 ja iseloomusta paari lausega sufražettide liikumist.
I maailmasõda töid mehed kodudest välja, alguse sai sufražettide liikumine. (naisõiguslased) hakkavad rohkem sekkuma majandusse.
2.Täida lüngad.
Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitilisteks liikumisteks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesid uuenduse poolt, konservatiivid pooldasid alalhoidlikkus traditsioonides kinni. Pärast Esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistide ning sotsiaaldemokraadid , kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus ei oleks erinevate kihtide vahesid. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks olid fašism- itaalias, natsism - saksamaal ja kommunism - nkl. Kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks jõuks rikaste ja vaeste oma vaheline võitlus, kus tohib kõiki vahendeid: riikidelt vägivallaga raha ära võtta. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur venemaal, kus võimule tulid kommunistid . Fašistid tulid 1922. aastal võimule fašistid itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid saksamaal. Weimari vabariik saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi pidi riik olema demokraatlik. Saksa majandus oli 1924. aastani madalseisus. Sellises olukorras tugevnes natside partei tugevus, nad tulid võimule 1933. a mille riigikantsler ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Ungari, bulgaaria, jugoslaavia , hispaania, portugal .
3.Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatiale (õpikus lk 33).
Mille poolest on sarnased kommunistide ja fašistide arvamused demokraatia kohta?
Selle, et demokraatia on halb asi, halb valitsemisvõim.
Vasta W. Churchilli ütlusest lähtudes.
1)Millised on demokraatia puudused?
Suuremate ühiste tavade läbiviimine on raskendatud. Rahvas ei oska valitseda .
2)Miks on demokraatia puudustest hiilimata parim valitsemisviis?
Võrreldes teiste halbade poliitiliste süsteemidega on demokraatia uuendustest parim.
Millise õpikus toodud demokraatiale antud hinnanguga oled sina kõige enam nõus? Põhjenda oma arvamust.
Demokraatlik kord oli selle pooldajatele suurim saavutus mis tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Sellepärast, et demokraatlik kord aitas rahvast hädast välja.