Demokraatia võlu ja valu (0)

Demokraatia võlu ja valu
Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana- Kreekast . Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme.
Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ’’Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?’’ . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt tegutsema oma äranägemise järgi, ning rahvasaadikut ei saa tagasi kutsuda. Seda teooriat kasutatakse kõigis demokraatlikes riikides. Demokraatiaga riigis on kõrgema võimu kandja rahvas, ning rahvas teostab oma võimu kaudselt , esindajate valimise teel, millest juba ennem oli mainitud . Võimul olev valitsus tugineb valijate enamusele. Vähemusse jäänuil on siiski õigus arvamusele tugineda . Igal inimesel peavad olema ka demokraatlikud vabadused ehk õigused, demokraatlikus riigis peab veel lisaks olema sõltumatu kohtuotsus. Õiguste ja vabadustega kaasneb ka igal kodanikul oma kohustus. Need kõik on põhiseaduses kirjas. Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Seadustel on oma ülesanne . Tänapäeva seaduste ülesanne on õigused ja vabadused kindlustada, kuid õigused ja kohustused peavad alati võrdsed olema. Inimesel pole vabadust kunagi piiramatult. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Igal inimesel on lubatud valida või olla valitud ,kuid selleks on vanusepiirangud. Kõigil täisealistel on õigus valida.
Iga inimene sünnib riigi kodanikuks, kuid on ka võimalik kodakondsust vahetada. Selleks tuleb mingi aeg riigis elada ja siis kodakondsus test teha. Kodanikul on oma põhiõigused. Põhiõigus on sellist tüüpi õigus mida ei ole võimalik inimeselt ära võtta. Põhiõigusteks on õigused : elule, kodakondsusele, haridusele, perekonnale ja eraelule.
Vabadust nimetatakse ka valikuvõimaluseks. Eestis on meie vabaduse : sõnavabadus, trükivabadus ,koosolekute vabadus, usuvabadus . Peamisteks kohustusteks on : looduse kaitsmine, täita põhiseaduslikku korda, tuludega kodanikud peavad maksma makse, kohustus võtta osa valimistest, Eesti iseseisvuse kaitsmine. Eesti vabariigi põhiseadus võeti vastu 28.06.1992, ning see jõustus 03.07.1992. Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused. Põhiseaduses on kirjas kõik seadused õigused jne. Eesti Põhiseadusel on 15 peatükki. Kuid põhiseadus on demokraatliku riigi osa.
Demokraatial on siiski oma vead, see kui rahvas valib oma esindajad valib ei tähenda seda , et esinduskogu õigeid otsuseid teeb või nii vähemalt arvab rahvas. Esindajad võivad valida meie presidendi ja teha veel palju muud. Kuid minu kui kodaniku arvates on paljud lihtrahvast kõrgemad võimud ainult omakasu peal väljas ja tegutsevad enda meelt mööda. Nagu ka Silver Meikari rahastamis skandaal , mis ei jätnud head muljet .Lihtrahval on küll omad probleemid seoses esindusega, riigikogu ja erakondadega.
Eesti riigis on juba pikka aega võimul reformierakond . Mille esimees on peaminister Andrus Ansip. Eesti rahvas süüdistab Ansipit Eesti langevas majanduses. Loomulikult ei ole põhjustaja ainult tema ega reformierakond, see oleks nagu nii juhtunud. Kas varem või hiljem, sest põhjused peituvad maailma majanduses, rikastes riikides ja nii edasi. Valitsuskoalitsioonis on viimastel aastatel palju skandaale, mis jätavad valitsusest ja riigi juhtimisest halva mulje ja võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Eestis on olnud skandaal elamislubadega, kus anti Vene ärimeestele elamislube. Need polnud lihtsalt elamiseks, vaid hoopis pääsu saamiseks Euroopa Liitu. Kogu see skandaal oli suur löök IRL-le. Nikolai Stelmach ja Indrek Raudne, kes olid selle asjaga seotud, on vähemalt oma kohtadelt riigikogus ja Tallinna linnavolikogus ning ka erakonnast lahkunud. Kolmas tegelane, riigikogu liige Siim Kabrits, kes müüs maad elamislubadevabrikust ID-kaarte saanud vene ärimeestele, jätkab valetamist, et temal pole sellega mingit seost. Samas ka peaminister ei teinud sellega tegemist ja teeskles , et pole mingit probleemi. Reformierakonna suurim skandaal sel aastal on olnud rahastamisskandaal Silvergate. See on 2012. aasta mais puhkenud Eesti poliitiline skandaal, mis puudutab Eesti Reformierakonna liikmete annetusi, millega liikmed väidetavalt annetasid variisikutena erakonnale anonüümsete toetajate raha. Meikar annetas erakonna toetuseks võõrast raha. Teised erakonnad ei võtnud selle kohta sõna, kuna see puudutab ka nende erakondade rahastamist, mis on salastatud. Tänapäeva demokraatia on väga hästi korraldatud, kuid siiski sellel on omad vead ja probleemid. Igal kodanikul on oma õigused ja vabadused, millega kaasnevad kohustused. Eesti kodanikul on õigus valida oma esindaja, õigus kandideerida ja õigus oma arvamusele.
Martin Lapin